3-25-2499 Q.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.06.2025 otsuse nr 12311170081-1 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks Tallinna Halduskohtu 01.12.2025 määrus Kaebaja Q.A Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider Q.A määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Võtta Q.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.12.2025 määruse peale menetlusse.
2.Rahuldada Q.A määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 01.12.2025 määruse resolutsiooni punkt 1. Saata haldusasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis 16.06.2025 otsusega nr 12311170081-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata. PPA leidis, et kaebaja taotlus on rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatu ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta, tunnistas kaebaja Eestis viibimise õigusliku aluse lõppenuks ning tegi talle ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva. PPA jättis kohaldamata VSS 74 lg-s 4 sätestatud sissesõidukeelu.
3-25-2499
2.Q.A esitas 28.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 16.06.2025 otsuse nr 12311170081-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks. Kaebaja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil.
3.Tallinna Halduskohus otsustas 31.10.2025 määrusega määrata kohtuistungi toimumise 01.12.2025. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb tagada tõlk kohtuistungile (resolutsiooni p 1).
4.Pärast kohtuistungi määramist esitas kaebaja arvukalt täiendavaid taotlusi, avaldusi, vastuväiteid ja selgitusi.
5.Kohus selgitas 25.11.2025 kaebajale, et isikusamasuse kontrollimisel on võimalik lähtuda rahvusvahelise kaitse taotleja tõendist ning kohtul on võimalik kasutada seaduses ettenähtud andmekogudes sisalduvaid andmeid. Lisaks selgitati kaebajale, et tal tuleb tagada istungile tõlk.
6.Tõlk teatas kohtute infotelefonile, et kaebaja ei ole vaatamata tema korduvatele pöördumistele edastanud tõlketeenuse osutamiseks vajalikke kohtuasja materjale. Seetõttu ei ole tõlgil võimalik valmistuda suuliseks tõlkeks ega osutada kohtumenetluses nõuetekohast tõlketeenust. Tõlk andis ühtlasi teada, et ta ei osale 01.12.2025 kohtuistungil. Kõne on fikseeritud KIS-is tegevuse „kõne kokkuvõtte“ all. Samuti koostas Pärnu Maakohtu spetsialist Anu Seppel kõne kohta õiendi, millest nähtub tema Teamsi vestlus kohtuistungisekretär Janne Tähega. 7.Kaebaja teatas 01.12.2025 kohtule, et tal ei ole võimalik tagada tõlgi osalemist samal päeval toimuval kohtuistungil temast mitteolenevatel põhjustel. Kaebaja selgitas, et oli tõlketeenuse eest tasunud ning saavutanud tõlgiga kokkuleppe juba 28.11.2025. Kaebaja sõnul teavitas tõlk teda 01.12.2025 kell 09.34, et ei saa kohtuistungil osaleda. Kaebaja ei saanud ette näha tõlgi keeldumist istungi päeval ega olnud objektiivselt suuteline leidma uut tõlki nii lühikese ajaga. Seetõttu ei saa tõlgi puudumist pidada kaebajast tingitud asjaoluks ega menetlusõiguste kuritarvitamiseks. Kaebaja leidis, et kohtuistungi läbiviimine ilma tõlgita rikkus tema õigusi tõhusale kohtulikule kaitsele. Kaebaja taotles kohtule 01.12.2025 kell 09.51 esitatud avalduses kohtuistungi edasi lükkamist. Samas märkis kaebaja, et on valmis kohtuistungil osalema. Kaebaja ilmus 01.12.2025 kohtuistungile ilma tõlgita. Kohtu küsimusele, kas ta suudab kohtuga eesti keeles suhelda, vastas kaebaja vene keeles.
8.Tallinna Halduskohus jättis 01.12.2025 määrusega kaebuse PPA 16.06.2025 otsuse peale läbi vaatamata. Kaebaja esitas kaebuse 28.07.2025 ning täiendas seda 31.07.2025. Halduskohus määras 31.10.2025 kohtuistungi 01.12.2025 ning kohustas kaebajat tagama istungile tõlgi. Kaebajale oli kogu menetluse jooksul teada, et kohtumenetlus toimub eesti keeles ning et tal tuleb kohtumääruse kohaselt tagada kohtuistungil eesti-vene tõlk. Kaebaja oli sellest kohustusest teadlik, sest talle oli seda nii kohtumääruses kui ka hilisemas kirjavahetuses selgitatud. Kaebaja esitas menetluse jooksul arvukalt taotlusi ja vastuväiteid ning kohus pidas tema menetluslikku aktiivsust oluliseks kaebaja käitumise hindamisel. Kaebaja taotles korduvalt kohtuistungi edasilükkamist erinevatel põhjustel, muu hulgas seoses menetlusmaterjalidega tutvumise ja isikusamasuse tuvastamise küsimustega. Selline käitumine näitab soovi menetlust venitada ning menetluslike võimalusi ära kasutada selleks, et lõppotsuse tegemine edasi lükkuks.
2(5)
3-25-2499 Istungipäeva hommikul sai kohus tõlgilt telefonikõne, milles tõlk teatas, et ta ei saa kohtumenetluses osaleda, kuna kaebaja ei olnud talle kohtuasja materjale edastanud ja seetõttu ei olnud tal võimalik suulist tõlget teha. Kohus tugines selle asjaolu tuvastamisel KIS-i tehtud märkmetele ja kohtuteenistujate vahelisele kirjavahetusele. Vahetult enne istungit teavitas kaebaja omakorda kohut, et tõlk ei saa istungil osaleda. Kaebaja selgitas, et tõlketeenus oli tellitud ja selle eest tasutud, kuid tõlk loobus osalemisest istungipäeva hommikul. Samuti palus kaebaja istungi edasi lükata või tagada tõlk kohtu poolt. Tõlgi loobumine ei vabastanud kaebajat kohustusest tagada kohtuistungile tõlk. Ühe tõlgi loobumine ei võtnud kaebajalt kohustust leida teine tõlk või võtta tarvitusele vajalikud meetmed kohtuistungi tõrgeteta toimumiseks. Tõlgi loobumine oli seotud sellega, et kaebaja ei olnud tõlgile kohtuasja materjale edastanud, ning seetõttu ei saanud tõlgi puudumist pidada asjaoluks, mis ei oleks olnud seotud kaebaja enda tegevusega. Kaebaja ilmus 01.12.2025 kohtuistungile ilma tõlgita. Kui kohus küsis eesti keeles, kas ta on võimeline kohtuga suhtlema, vastas kaebaja vene keeles. Kaebaja ei valda eesti keelt ulatuses, mis võimaldaks tal kohtumenetluses tõlgi abita osaleda. Kaebaja teadis tõlgi vajadusest ja oli kohustatud selle tagama. Kogu menetluskäik näitas, sh arvukate taotluste esitamine, korduvad istungi edasilükkamise soovid, vastuväited isikusamasuse tuvastamisele ning tõlgi puudumisega seotud asjaolud, et kaebaja otsis menetluslike võimalusi kohtuistungi ärajäämiseks ja asja lahendamise edasilükkamiseks. Tegemist oli menetlusõiguste kuritarvitamisega HKMS § 28 lg 2 tähenduses. Kohus oli juba 28.11.2025 teinud kaebajale menetlusõiguste kuritarvitamise tõttu trahvihoiatuse. Kaebaja ei täitnud talle HKMS § 82 lg 2 alusel pandud kohustust tagada kohtuistungile tõlk. Kuna kaebaja taotles ise asja arutamist kohtuistungil, ei vallanud eesti keelt ning ei taganud tõlgi osalemist, oli täidetud HKMS § 151 lg 2 p-s 3 sätestatud alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohtu nõude täitmata jätmine ei takistanud üksnes konkreetse menetlustoimingu tegemist, vaid muutis võimatuks ka asja sisulise arutamise kohtuistungil.
Q.A
esitas määruskaebuse halduskohtu 01.01.2025 määruse peale.
Kaebaja on Iisraeli ja Venemaa kodanik ning rahvusvahelise kaitse taotleja, kes ei valda eesti keelt. Kaebaja täitis talle pandud kohustuse tagada 01.12.2025 kohtuistungiks tõlk. Ta tellis 21.11.2025 suulise tõlke teenuse tõlkebüroolt OÜ Aabwell, sai 25.11.2025 kinnituse konkreetse tõlgi määramise kohta, tasus teenuse eest ning teavitas 28.11.2025 kohut tõlgi osalemisest. Kaebaja kinnitas samuti oma osalemist istungil. Tõlkebüroo teatas ootamatult, et tõlk ei saa istungil osaleda ning asendustõlki ei ole võimalik samaks päevaks leida. Kaebaja teavitas sellest viivitamata kohut, palus istungi edasi lükata või tagada tõlk kohtu algatusel ning kinnitas samal ajal oma valmisolekut istungil osaleda, kui tõlge tagatakse. Tõlgi puudumine ei olnud tingitud kaebaja tegevusest ega saanud seda käsitada tema süü või menetlusõiguste kuritarvitamisena. Kohus viis kohtuistungi läbi ilma tõlgita, kuigi oli teadlik, et kaebaja ei valda menetluskeelt. Kaebajal puudus tegelik võimalus mõista kohtu ja vastustaja seisukohti, esitada selgitusi, reageerida vastaspoole väidetele ning kasutada tõhusalt oma menetlusõigusi. Sellega rikuti tema õigust olla ära kuulatud ja osaleda menetluses. Esitatud taotlused, vastuväited ja selgitused olid seotud menetluses osalemise, dokumentide kättesaamise, tähtaja pikendamise, isikusamasuse tuvastamise ning rahvusvahelise kaitse menetluse asjaoludega. Kohus tugines määruses andmetele, mida ei olnud kohtumenetluses tõenditena uuritud ega talle avaldatud. Eelkõige vaidlustab ta viited telefonikõne sisule, KIS-i kannetele ning nn kohtu andmetele. 3(5)
3-25-2499 Tegemist ei ole HKMS mõttes lubatavate ja uuritud tõenditega ning talle ei antud võimalust nende andmete kohta seisukohti esitada ega neid vaidlustada. Kaebaja esitas pärast kohtuistungit kirjalikud selgitused ja dokumendid, kuid kohus tagastas need. Rahvusvahelise kaitse menetluse materjalid sisaldasid konfidentsiaalset ja isikuandmeid hõlmavat teavet ning nende edastamine tõlgile, kes ei olnud kohtutõlk ega menetlusosaline, oleks olnud vastuolus andmekaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse konfidentsiaalsuse nõuetega. Kohus jättis lahendamata taotluse istungi edasilükkamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
11.HKMS § 151 lg 2 p 3 järgi võib kohus kaebuse läbi vaatamata jätta muu hulgas juhul, kui kaebaja ei täida kohtu nõuet. Tegemist on erandliku menetlusliku tagajärjega, mille kohaldamine eeldab, et kohtu nõude täitmata jätmine on menetlusosalisele omistatav ning takistab asja sisulist lahendamist. Kaebuse läbi vaatamata jätmine kujutab endast intensiivset põhiõiguste riivet, kuna selle tagajärjel jääb isik ilma võimalusest saada kohtult sisuline hinnang tema õiguste kaitseks esitatud nõudele. Seetõttu tuleb vastavat alust tõlgendada kitsalt ning kohaldada üksnes siis, kui leebemad menetluslikud abinõud ei ole piisavad.
12.Halduskohus kohustas 31.10.2025 määrusega kaebajat tagama 01.12.2025 toimuvale kohtuistungile tõlgi. Toimikust nähtub, et kaebaja asus nimetatud kohustust täitma. Määruskaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja tellis tõlketeenuse, tasus selle eest ning teavitas kohut tõlgi osalemisest. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et tõlk kinnitas enne kohtuistungit oma osalemist. Halduskohus on ka ise vaidlustatud määruse punktis 11 märkinud, et kaebaja teatas 25.11.2025 kohtule tõlgi osalemisest istungil. Seega ei nähtu toimikust asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kaebaja oleks jätnud kohtu 31.10.2025 määruse täitmiseks vajalikud toimingud tegemata. Vastupidi, kogutud materjalidest nähtub, et kaebaja püüdis kohtu määrust täita ning korraldas tõlgi osalemise. Vaidlust ei ole ka selle üle, et tõlk ei ilmunud 01.12.2025 kohtuistungile. Halduskohus asus siiski seisukohale, et nimetatud asjaolu tuleb lugeda kaebaja vastutusalasse kuuluvaks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
13.HKMS § 82 lg 2 kohaselt võib kohus kohustada menetlusosalist tagama tõlgi osalemise. Nimetatud säte paneb menetlusosalisele kohustuse võtta tarvitusele mõistlikud meetmed tõlgi leidmiseks ja istungile kaasamiseks. Sättest ei tulene aga, et menetlusosaline vastutaks objektiivselt kolmanda isiku hilisema käitumise eest olukorras, kus ta on kohtu määruse täitmiseks vajalikud toimingud juba teinud. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja esitas kohtule täiendused kohtuistungi protokollile (dtl 785), milles märkis p-s 6, et edastas tõlgile kogu suulise tõlketeenuse osutamiseks vajaliku korraldusliku teabe. Sama dokumendi p-s 9 selgitas kaebaja, et ei edastanud tõlgile kohtutoimiku materjale, kuna need sisaldasid tema hinnangul konfidentsiaalset teavet. Kaebaja sai tõlgi loobumisest teada istungi toimumise päeval hommikul, teavitades sellest viivitamata kohut ning taotles kohtuistungi edasilükkamist. Toimikust sisalduvast kirjavahetusest tõlgiga (dtl 797) nähtub ühtlasi, et kaebaja edastas tõlgile faili pealkirjaga „TÕLKIJALE.docx 18K“. Halduskohus ei ole hinnanud, kas kaebaja poolt tõlgile edastatud teabe pinnalt oli tõlgil võimalik oma kohustusi täita, arvestades sealjuures ka tõlgi varasemat kogemust sarnaste kohtuasjade tõlkimisel. 4(5)
3-25-2499 Seega ei ole halduskohus käesolevas asjas tuvastanud, et tõlgi loobumine oleks olnud tingitud kaebaja tahtlikust tegevusest või hooletusest. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et kaebajal oleks olnud pärast tõlgi loobumisest teada saamist reaalne võimalus leida paari tunniga uus tõlk. Halduskohus on piirdunud üldise järeldusega, et kaebaja kohustus oli tagada tõlgi osalemine. Sellest ei piisa siiski järeldamaks, et kohtu nõude täitmata jätmine oli HKMS § 151 lg 2 p 3 tähenduses kaebajale omistatav.
14.Kaebaja ilmus kohtuistungile isiklikult. Toimikust nähtub, et pärast tõlgi loobumisest teadasaamist teavitas kaebaja tekkinud olukorrast viivitamata kohut ning palus istungi edasilükkamist või abi tõlgi tagamisel (dtl 769). Seetõttu ei saa kaebaja käitumisest järeldada soovi menetlust takistada, venitada või kohtumenetlusest kõrvale hoida.
15.Halduskohtu määrusest ei ole nähtu, et asi oli võimalik läbi vaadata ainult kohtuistungil kaebaja osavõtul. Enne HKMS § 151 lg 2 p 3 kohaldamist oleks tulnud kohtul kaaluda vähem intensiivsemate abinõude kasutamist, nt kohtuistungi edasilükkamist, asja arutamist ilma tõlgi osavõtuta või asja arutamist kirjalikus menetluses.
16.Halduskohus on vaidlustatud määruses muu hulgas viidanud sellele, et kaebaja on esitanud menetluse jooksul arvukalt taotlusi ja vastuväiteid ning hinnanud sellist käitumist menetlusõiguste kuritarvitamisena. HKMS § 28 lg 1 kohaselt tuleb menetlusõigusi kasutada heauskselt. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb kohtule võimalus reageerida menetlusõiguste kuritarvitamisele. Menetlusõiguse kuritarvitamise tuvastamine eeldab siiski konkreetsete asjaolude põhjal tehtud põhjendatud järeldust, et menetlusosalise tegevuse tegelik eesmärk on menetluse takistamine, venitamine või muu menetluse eesmärgiga vastuolus olev tulemus. Menetlusõiguste kasutamist ei saa samastada nende kuritarvitamisega üksnes seetõttu, et menetlusosaline kasutab talle seadusega antud õigusi aktiivselt. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks tuvastanud ühegi konkreetse taotluse või menetlustoimingu, mis oleks olnud ilmselgelt põhjendamatu või suunatud üksnes menetluse venitamisele. Kohus on piirdunud üldise viitega taotluste arvule. Taotluste arv iseenesest ei võimalda siiski järeldada menetlusõiguste kuritarvitamist. Eriti tuleb seda arvestada käesolevas asjas, kus kaebaja on välisriigi kodanik, ei valda eesti keelt, tegutseb ilma professionaalse esindajata ning vaidlustab rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsust. Sellises olukorras on menetlusosalise aktiivne pöördumine kohtu poole, täiendavate selgituste küsimine, tõendite esitamine ning menetluslike taotluste esitamine käsitatav pigem kaitseõiguse kasutamisena kui menetlusõiguste kuritarvitamisena.
17.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse ja saadab asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.