Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-4241
Määruse kuupäev
30. november 2025
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
X kaebus Viru Vangla 13. augusti 2025. a otsuse nr 2-3/325/4045-3 ja 13. oktoobri 2025. a vaideotsuse nr 1-8/325/154-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks lubada paigutada kaebaja isiklike asjade lattu pakiga saadetav ülikond
Menetlusosalised
Kaebaja X , esindaja Aleksei Smelov Vastustaja Viru Vangla
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebaja esindajale kätte.
3-25-4241
vaie
2
3-25-4241
Asjas on vaidluse all see, kas Viru Vangla 13. augusti 2025. a otsus, millega ei antud kaebajale luba saada pakiga isiklikke riideid, oli õiguspärane või mitte. Kaebaja soovis saada pakiga vaglasse erariideid (ülikonda), kuna väidetavalt on tema isa raskelt haige ning kui isa peaks surema ja antakse luba osaleda tema matustel, siis saab ta taotleda seal erariiete kandmist. Kui riided on vangla laos juba olemas, siis ei takista vorminõuded või logistikaprobleemid seda kasutamast. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 741 lg 1 p 4 sätestab, et kinnipeetav võib pakiga saada riideesemed ja jalanõud vahetult enne vabanemist ja vangla direktori määratud ametniku loal vastavalt vajadusele. Seega on pakiga riideesemete saamise üheks eelduste peatne vabanemine ning samuti võib riiete saamiseks taotleda luba mingi muu põhjendatud vajaduse olemasolul. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja puhul ei ole VSkE 74 1 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimused täidetud – kaebaja ei ole vanglast vabanemas ning samuti puudub kaebajal pakiga riiete saamiseks vajadus, kuivõrd kaebajale ei ole planeeritud ühtegi väljaviimist, kus oleks võimalik kaaluda erariiete kandmise lubamist. Üksnes asjaolu, et kaebaja isa on raskelt haige ning võib kaebaja arvates surra, ei anna alust teha vastavat otsust ennetavalt. Pakiga erariiete lubamisel tuli vanglal arvestada sellega, et väljastpoolt vanglat riiete saatmisega kaasneb vanglale julgeolekuoht, kuna riideesemeid on keeruline läbi otsida ning seetõttu on tegemist erandlike olukordade jaoks mõeldud võimalusega. Kohtu hinnangul ei esinenud praegusel juhul taolisi erandlikke asjaolusid, mis oleksid õigustanud kaebajale isiklike riiete pakiga saamise lubamist. Vangla selgitas vaideotsuses, et laos olevate isiklike asjade piiramisel ja nende vanglasse saatmise lubamisel mängib lisaks julgeolekuohule rolli ka kinnipeetavate isiklike asjade kogukaal, sest vangla laoruumid ei mahuta asju piiramatult. Seetõttu peab vangla süüdimõistetute puhul enne paki saamise lubamist kaaluma selle vajalikkust vastavalt asjaoludele. Kohtu hinnangul ei ole vangla praegusel juhul riideesemete pakiga saamise osas otsuse tegemisel kaalutlusvigu teinud. Vangla on asjakohaselt selgitanud, et lähedased saavad riided varakult valmis panna ning Eesti postiteenuses liiguvad pakid kiiresti. Samuti on lähedastel võimalik tuua pakke vangla pääslasse. Seega ei ole alust arvata, et võimalikel matustel võiks erariiete kandmisel saada takistuseks riiete kohaletoimetamise logistika. Kohtul ei ka alust arvata, et seda takistaks vastava loa saamise menetluskord. Seega ei ole alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.