Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. november 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2895
Haldusasi
M.O, J.R ja K.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11. oktoobri 2024. a otsuste nr 12206060102-3, 12206060104-3 ja 12206060118-3 ning 11. oktoobri 2024. a ettekirjutuste nr 12206060102-3, 122060601183 ja 12206060104-3 tühistamiseks ning rahvusvahelise kaitse taotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2025. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad – M.O, J.R ja K.M , esindaja v.adv Vladimir Sadekov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.O, J.R, K.M apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
6. oktoober 2025
RESOLUTSIOON
Jätta M.O, J.R ja K.M apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2025. a otsus haldusasjas nr 3-24-2895 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebajate, W ja Y nimed tähemärgiga ning jätta avaldamata otsuses halli taustavärviga tähistatud osad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. detsembril 2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
3-24-2895 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik M.O (sünd. XX.XX.XXXX) ja tema lapsed J.R (sünd. XX.XX.XXXX) ja K.M (sünd. XX.XX.XXXX) saabusid XX.XX.XXXX Eestisse (viisad kehtisid XX.XX.XXXX–XX.XX.XXXX) ning esitasid Eestis 06.06.2022 rahvusvahelise kaitse taotlused. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lükkas 23.12.2022 otsustega rahvusvahelise kaitse taotlused tagasi, kuid haldusasjas nr 3-23-45 esitatud kaebuse tulemusena need otsused tühistati ja PPA-d kohustati vaatama taotlused uuesti läbi.
2.PPA luges 11.10.2024 otsusega nr 12206060102-3, 12206060104-3 ja 12206060118-3 M.O, J.R ja K.M rahvusvahelise kaitse taotlused välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 ja § 201 p-de 6 ja 7 alusel selgelt põhjendamatuks ning lükkas need VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi.
2.1.M.O on väljendanud kartust Venemaa riigivõimu ees (VRKS § 19 lg 5 p 1) ja subjektiivse tagakiusukartuse põhjendatust tuleb hinnata nii poliitilise kui ka riigivõimust erineva meelsuse perspektiivist ning ka sotsiaalsesse gruppi kuulumise põhjal, milleks on kahe alaealise tütre ema. PPA hinnangul ei ole taotleja ütlused olnud olulistes asjaoludes järjepidevad ja neis esineb kõnekaid vasturääkivusi. Kuna taotleja ütlused on vastuolulised, siis ei pea PPA taotleja ütlusi osaliselt usaldusväärseteks.
2.2.Päritoluriigi infost nähtub, et taotleja kasuisal Wl olid Venemaal probleemid, mis tulenesid tema äritegevusest. Arusaadavalt mõjutasid need ka tema teisi perekonnaliikmeid, kuid Venemaa võimud ei ole taotleja perekonda nende poliitilise meelsuse pärast taga kiusanud. Venemaal algatati aastatel 2005–2007 kriminaalasjad seitsme ärimehe (sh W) suhtes, keda nende äripartner süüdistas tööstusettevõtete grupist XXX kümnete miljonite dollarite riisumises. Koos teiste isikutega W süüdimõistmine ja karistamine 5-aastase vangistusega ei kujutanud konkreetselt taotleja perekonna vastu suunatud tagakiusamist, mille põhjuseks olnuks perekonna väidetav mittenõustumine Venemaa poliitikaga. Sellist järeldust toetab asjaolu, et nimetatud ärimehed jätkasid oma ärisid ka pärast seda, kui nad olid Venemaal süüdi mõistetud ja vangistatud. Neile kuuluvast tööstusettevõtete grupist QQQ sai 2016. a-l Eesti äriühingu C OÜ suurosanik. QQQ grupil on lähedased sidemed Venemaa kaitseministeeriumiga ning nende tehased on teeninud kaitsevaldkonna lepingutest miljoneid. QQQ üheks omanikuks on vormistatud Y, kes on M.O vanaema. Päritoluriigi teave kinnitab kokkuvõttes, et taotleja kasuisa ei ole Venemaal poliitilise meelsuse pärast taga kiusatud, vaid ta on olnud Venemaa võimudega hoopis heades suhetes. QQQ grupi ettevõtted teevad Venemaa võimudega seniajani koostööd ning teenindavad Venemaa armeed. Taotleja kasuisa ei pöördunud ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) põhjusel, et teda oleks Venemaal taga kiusatud ja ebaõiglaselt vangistatud, vaid põhjusel, et kinnipidamistingimused olid halvad, 2(20)
3-24-2895 puudusid tõhusad õiguskaitsevahendid ja rikuti poolte võrdsuse põhimõtet. Pidades silmas, et taotleja kasuisale määrati kompensatsioon ja see maksti talle ka välja, kuigi Venemaa võimud ei ole üldiselt tahtnud kompensatsiooni maksta, on selge, et mingit riiklikku tagakiusu ei ole taotleja kasuisa ja perekonna suhtes olnud. See järeldub mh asjaolust, et W säilitas oma osaluse arvukates tööstuskompleksides ilma kohtus käimata.
2.3.Taotleja väitis 21.07.2022 vestlusel, et on toetanud Aleksei Navalnõid juba hetkest, kui ta alustas, ja kogu tema perekond toetab A. Navalnõid. Päritoluriigi teabe kohaselt on taotleja toetanud isikut, kellel on olnud natsionalistlik, imperialistlik ja ksenofoobne maailmavaade. A. Navalnõi on võrrelnud moslemeid kärbeste ja prussakatega ning grusiine närilistega ja ta ei ole nende ütlemiste pärast kunagi vabandanud. A. Navalnõi toetamine ei ole alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Väidetavalt omab taotleja juba pikemat aega Venemaa võimudest erinevat meelsust, kuid samas osales ta Venemaal ainult kahel A. Navalnõid toetaval meeleavaldusel (sh toimus üks meelavaldus viisil, et inimesed näitasid oma mittenõustumist kodus akna peal välgumihkliga) ning talle ei kaasnenud mingeid tagajärgi. Taotleja on osalenud 2021. a alguses kahel meeleavaldusel Eestis asuva Venemaa saatkonna ees, kuid isegi juhul, kui ta suudetaks tuvastada, ei pakuks ta Venemaa võimudele huvi (sh toimusid meeleavaldused juba 2021. a-l ja taotleja naasis pärast meeleavaldusi Venemaale, kogemata mingit tagakiusu). Puudub teave, et Venemaale tagasi pöörduvaid inimesi oleks karistatud selle eest, et nad on mõne Euroopas asuva Venemaa saatkonna ees meelt avaldanud. Taotlejat ei ohusta Venemaa võimude poolne tagakiusamine ka põhjusel, et ta soovis 2020. a-l osaleda Targas Hääletamises. Taotleja ei ole Venemaal kunagi valimistest osa võtnud ja hääletanud ning seega ei ole ta Tarka Hääletamist ka reaalselt kasutanud.
2.4.Taotleja ja tema laste lahkumine Venemaalt ei olnud spontaanne otsus, mille vallandas Venemaa kallaletung Ukrainale, vaid taotleja oli lahkumist pikalt planeerinud. Taotleja ja tema abikaasa võtsid juba 2021. a septembris vastu otsuse, et abikaasa sõidab XXX ja taotleja hakkab kolima vanemate juurde Eestisse. Taotleja lahkus Venemaalt XX.XX.XXXX, mil olid juba ilmunud esimesed märgid, et Euroopa Liit hakkab Venemaa kodanikele sissesõitu piirama. Venemaalt lahkumine oli taotleja kaalutletud otsus, et vältida võimalikke hilisemaid probleeme Euroopasse sisenemiseks. Isegi kui taotlejatel tuli Venemaalt lahkudes piiri ületamisel vastata tavapärasest suuremale hulgale küsimustele (mis on päritoluriigi teabe põhjal tõenäoline), ei küündinud see tagakiusuni ning ei olnud kuidagi otseselt või konkreetselt suunatud taotleja vastu, vaid tegu oli piirivalve selleks ajaks kujunenud tavapraktikaga. Kui piiriületus oleks tavapärasest drastiliselt erinenud, oleks taotleja vanem tütar seda eeldatavasti mäletanud.
2.5.Usutavad ei ole taotleja väited, et pärast Venemaalt lahkumist on teda käidud otsimas XXX elava vanaema Y juures, kusjuures otsijatel olnud enda sõnutsi olemas kõik andmed taotleja tegevuse kohta (sh meeleavaldustel osalemine ja sotsiaalvõrgustikesse postitamine), samuti olevat uuritud vanaema telefoni ning taotlejat vanaema ja tööandja kaudu kahel korral ähvardatud. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 24.02.2022 leidsid Venemaal aset ulatuslikud meeleavaldused ning ei ole tõenäoline, et võimudel oleks jätkunud ressurssi ja huvi taotleja vastu, kelle perekond on osaline ettevõtetes, mis teevad Venemaa kaitseministeeriumiga koostööd (sh ei ole usutav taotleja vanaema ähvardamine, kes kuulub QQQ osanike hulka). Ehkki Venemaa on hakanud survestama välismaale põgenenud teisitimõtlejate perekondi, ei ole taotleja poliitiline aktivist ja võimudele oli tema piiriületus teada. Taotleja ütlused on olnud ka vasturääkivad, sest algselt väitis ta, et vanaema juures käisid FSB töötajad, kuid hiljem ütles, et käis piirkonnapolitseinik. Samuti taotleja tegelikult ei tea, kes tema tööandjale helistas. Seega ei saa taotleja ütlusi pidada usaldusväärseteks.
3(20)
3-24-2895
2.6.Kuigi taotlejad saabusid Eestisse XX.XX.XXXX, esitati rahvusvahelise kaitse taotlused alles 06.06.2022. M.O nimele esitati 15.03.2022 lühiajalise töötamise registreering ja taotleja tööandjaks oli C OÜ. PPA jättis selle taotluse läbi vaatamata, sest alates 10.03.2022 ei olnud enam võimalik esitada viisataotlusi Venemaa ja Valgevene kodanikest töötajatele. Taotleja püüdis pikendada ka viisat, kuid seda ei võimaldatud. M.O esitas 18.05.2022 taotluse anda elamisluba töötamiseks ning taotleja tööandjaks oli F. PPA selgitas taotlejale, et taotlus on Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrusest nr 42 (sanktsioonimäärus) tulenevalt perspektiivitu. Samuti teavitati taotlejat, et ta on 18.05.2022 seisuga viibinud Schengeni alal X päeva (lubatud 90 päevast) ning esmase tähtajalise elamisloa taotluse esitamine ei anna talle õigust Eestis viibida. M.O avaldas 03.06.2022 soovi saada rahvusvahelist kaitset ja tema taotlus võeti 06.06.2022 vastu. Samal päeval võeti vastu ka taotleja alaealiste laste taotlused rahvusvahelise kaitse saamiseks. Pidades silmas, et rahvusvahelist kaitset on taotletud alles viimase võimalusena pärast seda, kui taotlejate õigus Eestis viibida oli lõppenud, siis on taotlused esitatud üksnes eesmärgiga vältida lahkumiskohustuse täitmist ja seega selgelt põhjendamatud (VRKS § 201 p 6). Väidetavalt oli tagakiusamine alanud 2022. a märtsis, kuid samas on taotleja postitanud fotosid 2022. a märtsi lõpus toimunud reisist Itaaliasse. Vastuoluline on ka see, et taotleja väitel ei toeta ta Venemaa poliitikat ja kardab viibida sõda toetavate isikute seas, kuid samas oli valmis asuma tööle C OÜ-s, mille omanikel on lepingud Venemaa kaitseministeeriumi ja riigiettevõtetega ning kus tema juhiks oleks olnud isik, kes on avalikult toetanud Venemaa agressiooni Ukrainas.
2.7.Taotleja ei satuks Venemaale tagasipöördumisel võimude poolse tagakiusamise ohvriks ka oma poliitilise meelsuse ja tegevuse pärast Eestis. Taotleja ei ole Venemaal kunagi olnud poliitiliselt aktiivne ja Eestis viibides on ta poliitiliselt aktiviseerinud alles pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist Taotleja osalemine vabatahtlikuna Ukraina pagulaste heaks 2022. a kevadel toimunud oksjonil ei viita tema poliitilistele veendumustele, vaid asjaolule, et kuna tal ei olnud sellel ajal lubatud Eestis ametlikult töötada, siis töötas ta UUU galeriis vabatahtlikuna. Taotleja on püüdnud teadliku tegevusega anda esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusele suuremat kaalu (sh eriti pärast taotluse esmakordset tagasilükkamist). Päritoluriigi teabest nähtub, et Venemaa võimud kasutavad jätkuvalt haldus- ja kriminaalsüüdistusi selleks, et suruda maha sõjavastaseid sõnavõtte ja võtta üksikisikuid vastutusele. Venemaa elanike arvu (ligi 140 miljonit inimest) arvestades on nii haldus- kui ka kriminaalkorras karistatute arv siiski väga väike (nt on sõjavastaste seisukohtade eest vangistatud kokku 33 naist). Järelikult ei pälvi iga sõjavastane avaldus veel Venemaa võimude tähelepanu ja ei too kaasa karistamist. Taotleja kuulub perekonda, kellega seotud ettevõtted teevad Venemaa võimudega (sh armee) koostööd, ning tal ei ole ka sotsiaalmeedias suurt jälgijaskonda. Usutav on, et Venemaa võimud jälgivad, mis toimub nende saatkondade ümber, kuid päritoluriigi infost nähtub, et V. Putini eelistuseks on see, et oponendid elaksid välismaal ja puudub teave, et Venemaal karistataks inimesi pelgalt selle pärast, et nad on osalenud meeleavaldusel mõne Venemaa saatkonna ees. Signaalluuret kasutatakse tõenäoliselt siiski eeskätt kindla info otsimiseks või suunatakse tähelepanu põhiliste aktivistide või oponentide tegevusele. Taotleja ei ole selline isik.
2.8.Taotleja on DDD’i kogukonna liige, kuid kusagilt ei nähtu, et taotleja oleks selle kogukonna eestvedaja, juht või muu aktivist. Kuna DDD’i kogukonna liikmete nimekiri ei ole avalik, kogukond tegutseb kuues linnas (XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX), kus on korraldatud ligi 1000 üritust, ning taotleja ei ole DDD’i ametlik eestvedaja või juht, siis ei ohusta taotlejat Venemaale tagasipöördumisel võimude tähelepanu alla sattumine ega ka hilisem tagakius või karistus. Päritoluriigi infost nähtub, et Venemaal on kasvav trend karistada sotsiaalmeedia kasutajaid poliitiliste, usuliste ja muude ideoloogilise sisuga postituste tegemise, jagamise ja „meeldivaks“ märkimise eest, eriti kui sisu puudutab 4(20)
3-24-2895 Ukrainat. Sellele vaatamata avaldavad inimesed sotsiaalmeedias jätkuvalt enda seisukohti. PPA ei leidnud 19.09.2022 toimunud taotleja Facebook’i ja Instagram’i kontode vaatlusel ainsatki A. Navalnõid toetavat postitust ega ühtegi postitust seoses Ukrainas aset leidvate sündmustega. Uuendatud menetluses toimus taotleja sotsiaalmeedia kontode esmane vaatlus 11.07.2024 ning ka selle käigus ei tuvastatud ühtegi rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisele eelnevat postitust, milles toetati A. Navalnõid või avaldati arvamust Ukrainas toimuvast. Peamised poliitilist laadi postitused on taotleja teinud 21.07.2023–20.08.2023. Taotlejat jälgib Facebook’is 28 inimest ja poliitilist laadi postitusi on meeldivaks märkinud keskmiselt 4 inimest. Instagram’is on taotlejal 880 jälgijat ja ta on teinud kokku 368 postitust, millest nelja võib mööndustega pidada mingil määral poliitiliseks. Taotleja ei ole isik, keda ootaks Venemaal sotsiaalmeedia postituste tõttu võimude poolne tagakius, trahv või vanglakaristus. Taotleja postitused ei ole jõudnud eriti suure jälgijaskonnani ning mitte iga võimuvastane postitus ei satu Venemaal tähelepanu alla. Taotleja postituste eesmärgiks võib pidada oma taotlusele suurema kaalu andmist, mida kinnitavad ka väljavõtted taotleja kommentaaridest sotsiaalmeedias, kus ta põhjendas oma postituste tegemist mh sellega, et konto on uurimise all.
2.9.Taotleja väitel on tema ja kogu perekond alati nii moraalselt kui ka rahaliselt toetanud A. Navalnõi loodud korruptsioonivastast fondi FBK (asutatud 2011. a-l, keelustati 2021. a-l) ja Memorial’i fondi (asutatud 1992. a-l, keelustati 2021. a-l). Paljude asjatundjate hinnangul jäi A. Navalnõi hoolimata hiljem korruptsioonivastase fondi loomisest endiselt vene rahvuslaseks ja ultraparempoolseks rassistiks ning ekslik on pidada teda liberaalseks demokraadiks. Võttes arvesse, et A. Navalnõid toetasid Venemaal sajad tuhanded inimesed, ei kujuta tema toetamine poliitilise meelsuse väljendamist viisil, mis tingiks rahvusvahelise kaitse andmise. Kuna fondid ei olnud 2021. a-ni Venemaal keelatud, siis ei olnud nende toetamine ebaseaduslik. Päritoluriigi infost ei nähtu, et taotleja perekond on A. Navalnõi korruptsioonivastast fondi kunagi kuidagi avalikult toetanud. Seetõttu ei ohusta taotlejat Venemaale tagasi pöördumisel võimude poolne tagakiusamine. Taotleja ei ole mh isik, keda ohustaks Venemaal „välisagendiks“ nimetamine, sest ta ei ole Venemaa valitsuse oponent, ajakirjanik ega inimõigusaktivist. Seejuures ei kaasne „välisagendiks“ nimetamisega kriminaalkaristust, vaid peamine tagajärg on kohustus esitada erinevaid aruandeid ja nad ei saa töötada poliitilistel ametikohtadel. Välisagentide nimekirjas on äärmiselt vähe eraisikuid.
2.10.Taotleja sõnul püüab ta oma meelsust ja poolehoidu väljendada läbi kaasaegse kunsti, mis on Venemaal keelatud ja millega tegelevaid isikuid kiusatakse taga. PPA hinnangul ei ohusta taotlejat Venemaale naasmisel võimude poolne tagakius ainuüksi sellel põhjusel, et tema amet on seotud kaasaegse kunstiga. Rahvusvahelise kaitse andmist ei tingi see, et taotleja omandatud haridusega ei ole Venemaal mingeid perspektiive. Taotleja ei ole kunstnik, kes võiks sattuda oma loomingu tõttu Venemaa võimude tähelepanu alla, vaid töötas kunstigaleriis, mis ei kujuta endast poliitilise meelsuse väljendust. Päritoluriigi infost ei nähtu, et galeriides töötavaid isikuid ohustaks võimude tagakius. Taotleja viidatud endiste sõprade poolt kirjutatud kommentaarid ei sisalda ähvardusi ning neis ei ole mingeid viiteid, et taotleja võiks Venemaale naastes sattuda mingisuguse tagakiusamise alla. Sotsiaalmeedias postitusi tehes tuleb arvestada ka negatiivse tagasisidega ning iga ebameeldiv olukord ei kujuta tagakiusamist, mis tingiks rahvusvahelise kaitse andmist.
2.11.Taotleja on välja toonud, et tema lapsed osalevad koos temaga poliitilises tegevuses (sh meeleavaldustel). PPA on korraldanud kaks vestlust vanema tütre J.R-iga, kes ei ole osanud sisuliselt selgitada, millist arvamust on nad meeleavaldustel väljendanud. Lapsed on osalenud poliitilises tegevuses üksnes põhjusel, et ema on nad sellesse kaasanud. Seejuures ei osalenud taotleja Venemaal meeleavaldustel koos lastega ning pärast rahvusvahelise kaitse taotluse 5(20)
3-24-2895 esitamist on taotleja tegutsenud sihikindlalt eesmärgiga anda taotlusele suuremat kaalu. PPA ei pea usutavaks, et taotleja hakkaks Venemaale tagasi minnes osalema meeleavaldustel koos lastega või läheksid lapsed iseseisvalt meeleavaldustele. J.R-iga peetud vestluste põhjal saab järeldada, et tal ei ole sellist poliitilist meelsust, mille väljendamine tooks talle Venemaal kaasa võimude tähelepanu või karistuse. J.R-il on olemas mingi arusaam sellest, mis Venemaal toimub, kuid see ei ole poliitiline meelsus, mille väljendamine oleks tema igapäevaelu lahutamatuks osaks. Sarnaselt võib ka K.M-il olla mingi arusaam sellest, mis Venemaal toimub, aga kui poliitikaga seotud teemad olid võõrad vanema õe jaoks, siis on need võõrad ka tema jaoks ja tal puudub isiklik poliitiline positsioon. Asjaolu, et M.O ei soovi, et tema lapsed õpiks Venemaa koolides toimuvates poliitilistes tundides, ei ole alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Seda ei tingi mh asjaolu, et taotleja lastel on ukrainlastest sõbrad ning taotleja ei taha, et tema lapsed varjaks oma arvamust ja meelsust. Ukrainlased on endiselt suurim rahvusrühm Venemaal ja paljudel Venemaal elavatel venelastel on ukrainlastest sõbrad. Rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel ei oma tähtsust esitatud toetuskirjad, mille kohaselt on taotleja kaasaegse kunsti vallas kõrgelt hinnatud professionaal ning tema lapsed on väga head õpilased.
2.12.Kuna taotlejad ei ole isikud, kes pakuksid Venemaa ametivõimudele huvi, siis on nende päritoluriiki tagasipöördumine võimalik. Päritoluriigi teabest ei nähtu, et Venemaale tagasi pöörduvatelt inimestelt võetaks ära välispasse. Venemaale sisenevaid ja sealt väljuvaid inimesi on hakatud 2022. a-st põhjalikumalt kontrollima ja valikuliselt (peamiselt kahte kodakondsust omavatelt inimestelt) nõutakse piiril küsimustike täitmist, mis sisaldavad isikuandmeid ja suhtumist Ukrainasse. Samuti on piirivalvurid inimesi põhjalikult läbi otsinud ning uurinud telefoni või arvuti sisu, kuid inimene saab siiski ise otsustada, kas oma telefoni näidata. Tõenäoliselt on üle 180 päeva väljaspool Venemaad viibinud kümned või isegi sajad tuhanded Venemaa kodanikud, mistõttu ei ole mitteresidendina maksude maksmine asjaolu, mis tooks kaasa võimude tagakiusu taotleja suhtes.
2.13.Taotleja ei vasta ka täiendava kaitse saaja määratlusele (VRKS § 4 lg 3). Taotleja on Venemaa kodanik, kes ei ole Venemaal tagaotsitav. Samuti ei oota teda Venemaale naastes ees alusetu kriminaalkaristus, surmanuhtlus ega piinamine või mõni muu inimväärikust alandav kohtlemisviis. Venemaa territooriumil ei toimu sellist relvakonflikti, et taotleja elu võiks olla ohus ainuüksi Venemaa territooriumil viibimise tõttu. Venemaa sissetung Ukrainasse ajendas kümneid tuhandeid keskklassi venelasi välismaale põgenema, kartes sõjast tingitud tagajärgi Venemaa poliitikale ja majandusele ning meeste Ukraina sõtta saatmist. Puuduvad andmed, et Venemaale tagasipöördunud Venemaa kodanikke võiks ohustada tagakiusamine või tõsine oht põhjusel, et nad on taotlenud Euroopas varjupaika. Kuigi arvatakse, et sanktsioonid mõjutavad pikemas plaanis oluliselt Venemaal elavate inimeste igapäevaelu, jäävad majandussanktsioonid ja neist tingitud ebameeldivused väljapoole täiendava kaitse mõistet. Sanktsioonidest tingitud võimalikud ebameeldivused ei kujuta tõsist ohtu taotlejate elule ja tervisele.
2.14.PPA andis enne otsuse tegemist taotlejale 02.08.2024 vestlusel võimaluse esitada sellele oma arvamus ja vastuväited. Kohe pärast seda, kui taotlejale sai teada, et PPA on uurinud tema kasuisa tausta ja tegevust, nõudis taotleja esindaja võimalust esitada vastuväiteid kirjalikult ja püüdis vestlust katkestada. See kinnitab PPA arvamust, et taotleja esindaja S. S oli teadlik taotleja kasuisa tegevusest, ärisidemetest ja asjaolust, et mingit poliitilist tagakiusamist Venemaal tegelikult ei toimunud, vaid selle kohta anti 28.03.2024 vestlusel teadlikult ebaõigeid ütlusi. PPA tuvastas 02.08.2024 vestluse järel, et S. S ja tema abikaasa on lähedastes suhetes A. R ja tema eksabikaasa L. Yga (üks C OÜ omanik). A. R oli üks seitsmest ärimehest, keda süüdistati koos taotleja kasuisaga miljonite riisumises 6(20)
3-24-2895 tööstusettevõtete grupist XXX. Taotleja ei teavitanud PPA-d 02.08.2024 vestluse alguses mingitest terviseprobleemidest, kuid pärast PPA keeldumist jätkata vastamist kirjalikult ja esindajaga nõu pidamist teatas taotleja, et minestas 29.07.2024 ja tal on ajupõrutus. PPA katkestas vestluse, kuid taotleja hiljem esitatud ambulatoorsest epikriisist ei nähtu, et ta oleks stressi tõttu minestanud ja saanud peapõrutuse. Tegemist oli manipulatsiooniga, et võita aega uue strateegia väljamõtlemiseks. Taotleja teavitas 11.08.2024 uue esindaja valimisest ja PPA määras vestluse uueks ajaks 16.08.2024.
2.15.Taotleja vastuväited ei sisaldanud andmeid, mis annaks alust arvata, et PPA on hinnanud taotleja olukorda valesti. Kasuisaga seonduv on oluline, sest taotleja pani rahvusvahelise kaitse taotluses väga suurt rõhku oma perekonna väidetavale tagakiusamisele Venemaa võimude poolt (eelkõige kasuisa tõttu). Kõik taotleja pereliikmed on millalgi lisanud ajutiselt oma Facebook’i profiilipiltide juurde Ukraina lipu, kuid selle näol ei ole tegemist kaaluka sõjavastase arvamuse väljendamisega. Taotleja kasuisa ja venna kontol ei ole ühtegi A. Navalnõid toetavat postitust (vend on ühe korra jaganud Change.org postitust „Ei sõjale“) ning taotleja ema on 12 aasta jooksul jaganud ühte postitust A. Navalnõist. Taotleja kasuisa on käinud Venemaal 2023. a-l kolm korda (sh viibis ühel korral enam kui kuu aega) ja 2024. a-l ühe korra (viibis seal umbes kolm nädalat). Taotleja ema on Venemaal käinud 2022. a-l kaks korda, 2023. a-l kolm korda ja 2024. a-l kaks korda. Taotleja vend on Venemaal käinud 2022. a-l ühe korra ja 2024. a-l kaks korda. Seega on taotleja pereliikmed pärast 24.02.2022 korduvalt Venemaal käinud ja neid ei ole seal kinni peetud ega vahistatud. Asjaolu, et taotleja käis reisimas ja soovis kõigepealt saada Eestis muud viibimisalust, kinnitab, et tema suhtes ei esine Venemaal mingit tagakiusu, vaid ta kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi ja lihtsalt ei soovi Venemaale naasta. Tõenäoliselt hoiavad Venemaa võimud silma peal välismaal elavate venelaste üldisel meelsusel, kuid võttes arvesse, et ainuüksi Euroopas elab 6 miljonit venelast, ei ole eluliselt usutav, et jälgitakse igat välismaal elavat Venemaa kodanikku. Riigivõimust erineva poliitilise meelsuse omamise puhul on oluline, et see oleks võimudele teada saanud või on võimud selle isikule omistanud. Taotleja puhul selliseid asjaolusid ei esine. Ukraina sõda ega majandussanktsioonid ei ole mõjutanud piiriületuste arvu. Eesti ja Venemaa piiri ületab keskmiselt 2400 inimest päevas ning peamised piiriületajad on Venemaa kodanikud, kellel on Venemaaga mingi side. Sellest saab järeldada, et piiril küsitlemine ei ole toonud kaasa Venemaale naasvate kodanike hilisemat tagakiusamist, sest vastasel korral piiriületused väheneksid. Postitused sotsiaalmeedias näitavad, et taotleja poliitiline meelsus ei ole püsiv ja selle väljendamine ei ole tema igapäevaelu lahutamatu osa.
3.PPA tegi 11.10.2024 ettekirjutusega nr 12206060102-3 M.O-le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 2 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkuda Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva (kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral) ning kohaldas VSS 74 lg 1 alusel talle sissesõidukeeldu üheks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Kuivõrd taotleja on teinud rahvusvahelise kaitse menetluses PPA-ga koostööd, on põhjendatud teha vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus. Taotleja märkis 02.08.2024 alanud ja 19.08.2024 jätkunud vestlusel, et on nõus vabatahtlikult lahkuma Venemaale ning tõi välja, et võiks lahkuda ka Serbiasse ja Türgisse. Kuna taotlejal ei ole kehtivat passi (kehtis kuni XX.XX.XXXX), ei ole siiski võimalik määrata sihtriigiks kolmandat riiki, vaid sihtriigiks tuleb määrata Venemaa (VSS § 17 lg 1). Töökoha omamine ja eesti keele oskus A2 tasemel ei ole nii kaalukad põhjused, et jätta lahkumisettekirjutus tegemata. Seejuures on taotleja puhul tegemist rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitava isikuga, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ainult põhjusel, et vältida lahkumiskohustuse tekkimist. Taotlejal elavad Eestis küll ema, kasuisa ja kaks venda, kuid piiriületuse andmete kohaselt külastavad kõik pereliikmed regulaarselt Venemaad. 7(20)
3-24-2895 Lahkumisettekirjutuse tegemine ei takista peresuhete jätkumist. Taotleja abikaasa elab XXX, kuid nad elavad juba mitu aastat lahus ja abikaasal on võimalik soovi korral kohtuda oma lastega Venemaal. Abikaasa soovimatus Venemaale minna ei anna alust jätta lahkumisettekirjutus tegemata. Taotlejal ei ole ka selliseid terviseprobleeme, mis takistaksid Venemaale naasmist. Väljasaatmine Venemaale ei oleks ka vastuolus VSS § 17 1 nimetatud põhimõtetega. VSS § 74 lg 1 järgi kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. PPA juhindub sissesõidukeelu kohaldamisel ja tähtaja määramisel VSS § 31 lg-s 3 sätestatust ning arvestab isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Taotleja on Eestis viibinud alates XX.XX.XXXX ja valdab eesti keelt A2 tasemel, kuid tal ei ole Eestis ega Euroopas vara või muid majanduslikke huve, mida sissesõidukeeld riivaks. Taotleja moodustab oma kahe lapsega iseseisva perekonna, kuid tema Eestis elavad lähedased külastavad samuti regulaarselt Venemaad, kus elab mh taotleja vanaema. Seega on taotlejal olemas side päritoluriigiga. VSS § 74 lg 4 võimaldaks küll jätta sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata, kuid PPA ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid erandi rakendamiseks alust. Taotleja ja tema varasem esindaja on ka mõningal määral menetluse läbiviimist takistanud. Sissesõidukeelu kohaldamata jätmine ei ole praegusel juhul põhjendatud, kuid arvestades asjaolu, et taotlejal elavad Eestis perekonnaliikmed, tuleb sissesõidukeelu kohaldamise tähtaega vähendada 1 aastani.
4.PPA tegi 11.10.2024 ettekirjutusega nr 12206060118-3 ja 12206060104-3 J.R-ile ja K.M-ile VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkuda Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva (kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral) ning jättis VSS 74 lg 4 alusel nende suhtes sissesõidukeelu kohaldamata. Kuna taotlejad on alaealised lapsed, siis arvestab PPA lahkumisettekirjutuse tegemisel nende ema esitatud põhjendusi. Taotlejad on Venemaa kodanikud, kellel on kehtivad Venemaa passid, kuid põhjusel, et nende ema pass on kehtetu, ei ole võimalik määrata lahkumise sihtriigiks kolmandat riiki, vaid selleks tuleb määrata Venemaa. Laste huvides on olla oma vanemaga koos. Taotlejad viibivad Eestis alates XX.XX.XXXX, kuid J.R on ka varem elamisloa alusel Eestis viibinud ja siin koolis käinud ning seejärel Venemaale tagasi läinud ja seal õpinguid jätkanud. Lapsed on pärit venekeelsest perekonnast ja varem Venemaal elanud, mistõttu ei ole Venemaale tagasipöördumine nende jaoks midagi uut või ületamatut. Eestis elavad taotlejate vanavanemad ja onud, kuid nad külastavad Venemaad regulaarselt. Taotlejate isa elab XXX, kuid tegemist on Venemaa kodanikuga, kes saab taotlejaid Venemaal igal ajal külastada. Taotlejad elavad ammu isast eraldi, mistõttu ei lõhu lahkumisettekirjutus perekonda. Väljasaatmine Venemaale ei oleks ka vastuolus VSS § 17 1 nimetatud põhimõtetega. Taotlejate suhtes tuleb jätta sissesõidukeeld VSS § 7 4 lg 4 alusel kohaldamata, sest tegemist on alaealiste lastega, kellel elavad Eestis vanavanemad ja onud ning XXX isa.
5.M.O, J.R ja K.M esitasid Tallinna Halduskohtule 21.10.2024 kaebuse PPA 11.10.2024 otsuste nr 12206060102-3, 12206060104-3 ja 12206060118-3 ning PPA 11.10.2024 ettekirjutuste nr 12206060102-3, 12206060118-3 ja 12206060104-3 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata nende rahvusvahelise kaitse taotlused uuesti läbi.
PPA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2025 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes PPA otsuses esitatud põhjendustega ning pidamata vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165 lg 2). PPA leidis õigesti, et kaebaja ei lahkunud Venemaalt sellise poliitilise meelsuse avaldamisega seotud asjaoludel, mille tõttu tuleks teda tunnustada pagulasena. Kuna Tallinna 8(20)
3-24-2895 Halduskohus tühistas 15.03.2023 otsusega nr 3-23-45 varasema otsuse rahvusvahelise kaitse taotluste kohta, siis tuleb mh hinnata, kas vastustaja on kõrvaldanud varasemalt etteheidetud rikkumised.
7.1.Ei nähtu, et kaebajat võidakse Venemaal taga kiusata tulenevalt tema perekonnast. Vaidlust ei ole, et kaebaja perekonda kuulub mh kasuisa W, kes viibis Venemaa vanglas 5 aastat ja seal rikuti tema inimõigusi (vt XXX). Samas leidis PPA põhjendatult, et kuna kaebaja kasuisal ei olnud pärast vanglast vabanemist Venemaa võimudele pretensioone (vt XXX) ning ta jätkas pärast vabanemist äritegevusega erinevates tööstuskompleksides, siis ei ole Venemaa võimud kiusanud kaebaja kasuisa taga poliitilise meelsuse pärast. Samale viitab kaebaja 02.12.2022 selgitus, et elamisloa alusel Eestis elavad vanemad (ema ja kasuisa) külastasid teda Venemaal iga 2–3 kuu tagant. PPA on toonud välja, et kaebaja kasuisaga seotud äriühingute omanikud on Venemaa kodanikud, kes on seotud Venemaa kaitseministeeriumile materiaalse toe pakkumisega. Ei ole tõenäoline, et W läheks vabatahtlikult Venemaale ja tema äritegevus seal jätkuks takistusteta juhul, kui Venemaa valitsus kiusaks teda taga.
7.2.Erinevalt varasemast otsusest asus PPA vaidlusaluses otsuses seisukohale, et kaebajat ei ole ähvardatud tema vanaema ja tööandja kaudu, sest kaebaja selgitused on olnud vastuolulised. Kaebaja väitis 28.03.2024 vestlusel esmalt, et teda käisid vanaema juures otsimas FSB töötajad, kuid PPA täpsustavatele küsimustele vastates ütles kaebaja, et vanaema juures käis politsei ja lõpuks nimetas ta kohalkäinut piirkonnapolitseinikuks. Seega olid kaebaja ütlused muutlikud. Samuti väitis kaebaja algselt, et FSB küsis tema tööandjalt, kus kaebaja on ja millal tagasi tuleb, kuid PPA täpsustavatele küsimustele vastas, et tööandjalt küsis politsei ja lõpuks tunnistas, et ta tegelikult ei tea, kes tööandjale helistas. Seega ei ole kindel, et kaebajat sooviti leida tema poliitilise meelsuse või pereliikmete tegevuse tõttu. PPA on otsuses põhistanud, et politseinikud käisid preventiivselt inimesi hoiatamas, et nad ei läheks meeleavaldustele, mitte ei ole kaebaja vanaema eraldi ähvardatud kriminaalvastutusega Venemaa armee kohta valeinfo levitamise seaduse alusel. Soovi korral saanuks Venemaa ametivõimud kontrollida kaebaja asukohta ja piiriületusi vastavate registrite kaudu. Kui ametivõimud oleksid tundnud kaebaja vastu huvi, siis oleks tema lähedasi survestatud korduvalt. Seega ei ole huvi kaebaja vastu tõendatud.
7.3.PPA tuvastas õigesti, et kaebaja hakkas oma poliitilist meelsust avaldama alles pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Kaebaja ei eita, et tema poliitilise meelsuse avaldamine aktiviseerus alles pärast Venemaalt lahkumist. Kaebaja sotsiaalmeedia kontodelt ei nähtunud 19.09.2022 seisuga ühtegi viidet ega postitust seoses Ukraina sõjaga, samuti puudus Venemaa vastane või Ukrainat pooldav sisu. PPA vaatles kaebaja sotsiaalmeedia kontosid 11.07.2024 uuesti ning tuvastas, et kaebaja postitab sotsiaalmeedias oma nime all, kuid poliitilise sisuga postitusi on marginaalne hulk ja need ei paista kuidagi silma. Kaebaja ei ole Venemaal tagakiusamise ohus ka DDD’i liikmelisuse tõttu, kuna DDD kogukonna liikmete nimekiri ei ole avalik, kogukond tegutseb kuues erinevas linnas, kus on korraldatud ligi 1000 üritust, ning kaebaja ei ole DDD’i ametlik eestvedaja või juht.
7.4.Kaebaja heidab ette, et PPA ei ole käsitlenud tema seotust LGBT kogukonna toetamisega. Vaidlust ei ole selles, et LGBT liikumine on Venemaal keelatud. Samas ei toonud kaebaja oma seotust LGBT kogukonnaga rahvusvahelise kaitse menetluses välja. Pelgalt kaudne seos LGBT kogukonda toetava kunstinäitusega ei ole piisav, et tuua kaebajale kaasa negatiivseid järelmeid. Kaebaja on väitnud sedagi, et tema perekond toetab A. Navalnõi loodud korruptsioonivastast fondi FBK ja Memorial fondi, sh rahaliselt. PPA leidis otsuses, et puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja või tema perekond oleks A. Navalnõi 9(20)
3-24-2895 korruptsioonivastast fondi avalikult toetanud. Kaebaja esitas kohtumenetluses tõendid, et W on teinud erinevaid annetusi, mh Ukraina Punasele Ristile. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on ka ise selliseid annetusi teinud. Vaidlust ei ole selles, et W on viibinud korduvalt Venemaal ka pärast annetuste tegemist. Olukorras, kus kaebaja ei ole ise neid annetusi teinud ja W ei kiusata nende tõttu samuti taga, puudub Venemaa võimudel vajadus asuda ka kaebajat taga kiusama.
7.5.Kohtud on haldusasjas nr 3-23-45 heitnud PPA-le mh ette, et kogutud ei ole päritoluriigi infot selle kohta, miks kaebaja osavõtt 2019. a valimistegevusest ei võiks koosmõjus muude asjaoludega tuua kaasa kaebaja välisagendiks nimetamist. PPA on vaidlustatud otsuses väga põhjalikult käsitlenud päritolumaa infot seoses inimeste välisagentideks nimetamisega. PPA leidis kokkuvõttes, et kaebaja ei olnud Venemaal poliitiliselt aktiivne ning tema perekonnal on ärilised sidemed Venemaa kaitseministeeriumiga, mistõttu puudub oht, et kaebaja võiks sattuda „välisagentide“ nimekirja. Vaidluse all ei ole, et Venemaal on survestatud A. Navalnõi toetajaid või A. Navalnõi organisatsioonidega koostööd teinud isikuid, kuid A. Navalnõi toetamine ei saa kellelegi garanteerida rahvusvahelise kaitse saaja staatust.
7.6.Halduskohus tõi haldusasjas nr 3-23-45 tehtud otsuses mh välja, et PPA-l tuleb hinnata, kuidas käituksid Venemaale naastes kaebaja lapsed ning kas see võiks tuua kaasa tagakiusu või tõsise ohu Venemaal. Vastustaja on seda hinnanud ja kohus nõustub PPA-ga, et J.R-il ja K.M-il ei ole poliitilisi veendumusi või isiklikke poliitilisi seisukohti, mille väljendamine võiks Venemaale naastes tuua kaasa tagakiusamise. Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei ole pelgalt see, et kaebaja ei soovi, et tema lapsed õpiksid Venemaa koolides toimuvates poliitilistes tundides, või et lastel on ukrainlastest sõbrad. Ukrainlased on endiselt suurimaid rahvusrühmi Venemaal ning paljudel Venemaal elavatel venelastel on ukrainlastest tuttavaid ja sugulasi. Asja materjalidest ei nähtu, et J.R-il ja K.M-il oleks selline meelsus, mida nad peaks Venemaal elades varjama, mistõttu on neil võimalik ohutult jätkata Venemaal hariduse omandamist. Põhjendatud ei ole etteheide, et J.R-ilt ei uuritud tähtsust omavate asjaolude kohta.
7.7.PPA on otsuses analüüsinud mh kaebaja tõendeid, mis puudutavad Venemaa sõprade saadetud väidetavalt ähvardava sisuga kirju. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja sotsiaalmeedia postituste alla lisatud kommentaarid ei sisalda otseseid ähvardusi, vaid tegemist on eriarvamuse avaldamisega. Kuigi ei saa välistada, et eriarvamuse avaldaja võiks kaebaja peale kaevata, ei järeldu sellest, et kaebaja vajab seetõttu rahvusvahelist kaitset. PPA on otsuses analüüsinud ka piiriületusega seonduvat ja kohus nõustub vastustaja põhjendustega. Narva piiripunkti kaudu liigub Eestist Venemaale keskmiselt 1200 inimest päevas ning suure osa neist moodustavad Põhja-Euroopas elavad Venemaa kodanikud. Inimesi võidakse piiril põhjalikumalt kontrollida (sh nõuda telefonide vm seadmete läbivaatamise võimaldamist), kuid enne piiriületust teatud ettevaatusabinõude rakendamise vajadust ei saa võrdsustada sellega, et isikult oodatakse enda poliitiliste vaadete varjamist. Pole kindel, et kaebajate suhtes üldse tehtaks põhjalikum kontroll. Kohtud on leidnud, et kuigi Venemaal võib haldus- või kriminaalkorras olla karistav igasugune tegevus, mida saab käsitada Venemaa riigivõimu kritiseerimisena ja eriti Ukraina toetamisena sõjas, ei tähenda see tegelikkuses inimeste valimatut karistamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 otsus nr 3-23-766, p 16; 10.05.2024 otsuses nr 3-23-1693, p 22; 12.01.2024 otsus nr 3-23-576, p 13). Kohtule ei nähtu, et PPA oleks menetluses olnud erapoolik. PPA uuendas haldusmenetluse ja kogus täiendavaid andmeid, mida on kajastatud vaidlustatud otsuses.
7.8.Kaebaja profiili arvestades ei esine kokkuvõttes piisavalt suurt tõenäosust, et Venemaale tagasipöördumisel võidakse teda karistada riigivõimu kritiseerimise või mõnel 10(20)
3-24-2895 muul kaebuses nimetatud põhjusel viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tagakiusamise künnise. Pelgalt riigivõimust erinevate poliitiliste vaadete omamine ning ka selliste vaadete avaldamise tõttu kinnipidamine, küsitlemine või rahaline karistus ei oleks käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Samuti puudub kaebajale oht tulenevalt kaebaja laste võimalikust käitumisest. VRKS § 4 lg 3 alusel täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis eeldab üldjuhul tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (nt Euroopa Kohtu 24.04.2018 otsus C-353/16, p-d 38–43). Risk tõsisesse ohtu sattuda peab olema ka reaalne. Kaebajatel puudub Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Üldine ohutase Venemaal ei ole nii kõrge, et tingiks täiendava kaitse vajaduse. Sõda toimub eeskätt Ukraina territooriumil ja kaebajatel on võimalik Venemaal ümber paikneda või siirduda Schengeni alast välja jäävatesse riikidesse. Üksikud Ukraina sõjaga seostatavad intsidendid Venemaa pinnal ei kvalifitseeru relvakonfliktiks, mis seaks kaebajate elu Venemaa territooriumil ohtu. Kaebajatele koostatud lahkumisettekirjutused on samuti õiguspärased. Kaebajate Venemaale tagasi saatmine ei ole vastuolus VSS §-s 17 1 sätestatud väljasaatmise keelu põhimõttega samadel põhjendustel, mille tõttu nad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajateks. PPA on õigesti leidnud, et kaebaja puhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada sissesõidukeeldu seaduses sätestatust lühemaks perioodiks või jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on kohaldatud sissesõidukeeld ebaproportsionaalne.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2025 määrusega M.O, J.R ja K.M esialgse õiguskaitse taotlused ning peatas PPA 11.10.2024 ettekirjutuste täitmise kuni kohtumenetluse lõppemiseni, st haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.04.2025 määrusega M.O esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas PPA 11.10.2024 otsuse nr 12206060102-3 kehtivuse kuni haldusasja nr 3-24-2895 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.M.O, J.R ja K.M paluvad 31.03.2025 apellatsioonkaebuses (täiendatud 29.09.2025) tühistada halduskohtu otsus ning uue otsusega rahuldada nende kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus on rikkunud selgitamiskohustust, sest kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks on vastustaja teatud väited kohtu arvates õiged, ning kohus on jätnud mitmed kaebaja esitatud argumendid tähelepanuta. Samuti jättis halduskohus menetlusnorme rikkudes lahendamata kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Seega ei ole kaebajale olnud tagatud õigust tõhusale kaitsele. Halduskohus leidis lisaks põhjendamatult, et kaebajad ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajateks VRKS § 4 lg 3 alusel.
9.1.Halduskohus üksnes oletas, et kuna kaebaja ei ole ise annetusi teinud, puudub Venemaa võimudel vajadus asuda teda taga kiusama, sest W taga ei kiusata. Olukorras, kus PPA on otsuses kaebaja sugulastega seotut pikalt analüüsinud, ei saanud kohus lähtuda eeldusest, et W annetused ja taust kaebajat kuidagi ei puuduta. Kohus rikkus selgitamiskohustust, jättes selles küsimuses seisukoha võtmata. Kaebaja on osalenud kahel A. Navalnõid toetaval meeleavaldusel ning pildid meeleavaldustest (sh koos kaebajaga) on avalikult kättesaadavad. Halduskohus ei ole põhjendanud, et A. Navalnõi toetamisest tulenev tagakiusamise risk kaebaja puhul ei esine. Piiriületusega seoses jääb kaebaja varasemate seisukohtade juurde. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks kohus ei ole nendega arvestanud. Piiriületusel „tühja“ telefoni andmise osas viitab kaebaja, et ei saa eeldada, et Venemaale naastes peaks ta hakkama tagakiusamise vältimiseks oma vaateid varjama ja loobuma Ukraina organisatsioonide abistamisest (Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2023 otsus 3-22-1925). 11(20)
3-24-2895 Analüüsida ei tule seda, kuidas kaebaja peaks käituma või võiks käituda päritoluriiki naastes, et vältida tagakiusu, vaid hinnata tuleb tema eeldatavat (sisemisest veendumusest ajendatud) käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu.
9.2.PPA ei olnud erapooletu, sest kuigi kaebaja taotles 2022. a mais elamisluba tööandja A OÜ kaudu, kes on selgelt ukrainameelne, keskendus PPA ainult esmasele taotlusele, mis seondus C OÜ-ga, kelle omanikest ei olnud kaebaja teadlik. Kaebaja ei nõustu lisaks kohtu hinnanguga seoses DDD’i liikmelisusega. See organisatsioon tunnistati 2024. a-l ekstremistlikuks, mis toob endaga kaasa karistusõigusliku vastutuse. Kaebaja aktiivne osalemine nähtub sotsiaalvõrgustikest. Kaebajat kutsus DDD kogukonnaga ühinema M. R, kes on ÜÜÜ’i haridusprogrammide koordinaator. Nimetatud organisatsioon tunnistati 2024. a-l samuti ekstremistlikuks. Kui Venemaa ametivõimud saavad piiriületuse käigus teada kaebaja suhtlemisest sellise inimesega, võib see tuua kaasa tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise riigireetmise süüdistuses, mille eest on nähtud ette vangistus kuni 20 aastat. Halduskohus ei ole seda asjaolu hinnanud. Nõustuda ei saa ka kohtu hinnanguga, et LGBT kogukonna toetamisest ei tulene kaebajale negatiivseid tagajärgi.
9.3.Laste võimaliku tagakiusamise osas jääb kaebaja varem väljendatu juurde. Olulised ei ole mitte laste poliitilised seisukohad, vaid tagakiusamise aluseks on teine keskkond, kus lapsed olid pärast sõja algust. Lastel on Ukraina tädi, kellega nad pidevalt suhtlevad ja Ukraina sõbrad. Venemaale tagasi pöördudes satuksid lapsed võõrasse ja teiste väärtushinnangutega keskkonda. PPA esitas J.R-iga vesteldes küsimusi ainult tema poliitilise positsiooni kohta, kuid tõepoolest tähtsust omavad asjaolud on jäänud tuvastamata. On selge, et tagakiusamise korral ei saaks kaebaja ja tema lapsed riigi kaitset. Olukorda ei aitaks lahendada ka riigisisene ümberpaiknemine, sest koolisüsteem ja väärtushinnangud koolides on sarnased kogu Venemaa territooriumil.
9.4.Poliitiliste repressioonide eripära tänapäeva Venemaal on ettearvamatus ja piiramatu hulk isikuid, kelle suhtes võib algatada haldus- või kriminaalmenetluse. Aktivistide tagakiusamine on oluliselt muutunud, sest kuni 2021. a-ni olid kinnipidamisriskid prognoositavad, kuid alates 2021. a-st ei ole õiguskaitseametnikele hädavajalik isegi formaalse seaduslikkuse järgimine. Karistusi on samuti järsult karmistatud ning 98% kohtusse jõudnud juhtudest tunnistasid kohtud protestijad süüdi. Puudub vaidlus, et sõjavastased ja sõjaväge diskrediteerivad avaldused on Venemaal jätkuvalt keelatud ja karistatavad. Eeltoodu põhjal ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et pelgalt Venemaa riigivõimust erinevate poliitiliste vaadete omamisega ei kaasne tagakiusu VRKS § 4 lg 1 tähenduses. M.O profiili arvestades ei piirduks tagakiusamine päritoluriigis ainult kinnipidamise, küsitlemise või rahalise karistuse määramisega. Päritoluriigi info põhjal oleks suure tõenäosusega tegemist reaalse vangistusega, millega kaasneb piinamine ning seksuaalse vägivald ja sellega ähvardamine. Selline väärkohtlemine ületab kahtlemata künnise, mis annab aluse käsitada kaebajaid täiendava kaitse saajatena (VRKS § 4 lg 3).
9.5.Rahvusvahelise kaitse taotlust hinnates ei saa keskenduda üksnes minevikusündmustele, vaid PPA peab hindama ja uurima ka seda, kas isiku käitumises on toimunud muutusi, mis võiks tuua talle naasmisel kaasa tagakiusamise või tõsise ohu. Menetluse ajal tekkinud uue asjaoluna on M.O koos teiste isikutega asutanud VVV, mille eesmärk on korraldada sõjavastaseid projekte ning toetada paguluses viibivaid aktiviste, meedikuid, inimõiguste kaitsjaid, akadeemikuid ja kultuuritöötajaid. MTÜ plaanib osaleda ka MTÜ Sõjavastane Komitee Rootsis „Venelased sõja vastu“ korraldataval foorumil 2025. a mais. M.O on üks MTÜ juhatuse liikmetest. Alates 2024. a oktoobrist ei ole Eesti sõjavastaste aktsioonide kaaskorraldaja DDD, vaid algatusrühm PPP / VVV. Kaebaja koordineeris aktsioone ning 12(20)
3-24-2895 osales ürituste korraldamises. Seega on kaebaja profiil muutunud. Kaebajale ei saa heita ette, et ta realiseerib Eestis oma inimõigusi. Pole põhjust arvata, et tema eesmärgiks oleks lihtsalt provotseerida ja tekitada alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Vaidlust ei ole selles, et Venemaa ametivõimud jälgivad tõhusalt internetisuhtlust ja režiimikriitikuid nii päritoluriigis kui ka väljaspool, mis suurendab kaebajate tagakiusamise riski.
9.6.M.O-le kohaldati lahkumisettekirjutuses Schengeni sissesõidukeeldu 1 aastaks. Seoses uute asjaolude ilmnemisega tuleb see tunnistada VSS § 74 lg 4 alusel täielikult või osaliselt kehtetuks. Kaebaja on alustanud kooselu Eesti kodanikuga (abiellusid XX.XX.XXXX), kaebajal on Eestis töökoht ja ta kavatseb jätkata Eestis õpingutega. Kaebaja sooritas 02.03.2025 eesti keele B1-taseme eksami ja on alustanud B2-taseme õppimist. Eelnev kinnitab kavatsust lõimuda Eesti ühiskonda ja luua siin perekond.
10.PPA palub 30.04.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
10.1.Etteheited kohtu selgitamiskohustuse rikkumisest on arusaamatud, sest halduskohus on hinnanud, kas Venemaa võimud võiksid hakata kaebajat W tehtud annetuste tõttu taga kiusama. Asjaolu, et kaebaja kohtuga ei nõustu, ei tähenda, et kohus oleks jätnud seisukoha võtmata. Tagakiusuohtu ei saa järeldada sellest, et kaebaja figureerib avalikult kättesaadavatel piltidel A. Navalnõi toetuseks korraldatud meeleavaldustest. Venemaal toetasid A. Navalnõid sajad tuhanded inimesed ning neid kõiki ei ole süstemaatiliselt ja valimatult taga kiusatud. A. Navalnõi toetamine ei kujuta seetõttu iseenesest veel tagakiusuriski. Piiriületusel võimalikku täiendavasse kontrolli sattumise osas jääb PPA varasemate seisukohtade juurde. Etteheited PPA erapoolikusest on põhjendamatud. Olenemata sellest, et kaebaja taotles elamisluba töötamiseks A OÜ-s, soovis ta asuda tööle mh ettevõttes, mille omanikel on lepingud Venemaa kaitseministeeriumi ja riigiettevõtetega ning kaebaja otseseks juhiks oleks olnud isik, kes on avalikult toetanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Olukorras, kus isik väidab, et ta ei toeta Venemaa poliitikat ning kardab viibida nende seas, kes toetavad sõda, on mõistlik eeldada, et isik väldib teadlikult keskkondi, kus ei jagata tema väärtushinnanguid või toetatakse Venemaa agressioonisõda. Usutav ei ole väide, et kaebaja ei teadnud C OÜ omanikke. Halduskohus ei tuvastanud samuti, et PPA oleks olnud menetluses erapoolik. DDD’i liikmeks olemist ja LGBT kogukonna toetamist puudutavas osas jääb PPA vastuses kaebusele toodud seisukohtadele.
10.2.Kaebaja leiab, et vestlusel J.R-iga küsis PPA üksnes tema võimaliku poliitilise positsiooni kohta, kuid tõepoolest tähtsust omavad asjaolud on jäänud tuvastamata. Vastustajale jääb ebaselgeks, millised on kaebaja viidatud tõepoolest tähtsust omavad asjaolud. Ilmselgelt peaksid lapsed Venemaale naastes haridusteed jätkama, kuid ainuüksi see asjaolu, et Venemaa koolides leiab aset valitseva võimu propagandanarratiive toetav patriootlik kasvatus ning kaebaja laste jaoks on tegemist võõra keskkonnaga, ei ole aluseks kaebaja või tema laste pagulastena tunnustamiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2024 otsus nr 3-23-2730, p 16; Tallinna Halduskohtu 12.04.2024 otsus nr 3-23-2730, p 28). Kaebaja alaealistel lastel puudub isiklik poliitiline meelsus, mis oleks nende igapäevaelu lahutamatu osa ja mille väljendamine võiks neile Venemaal tuua kaasa võimude poolse tähelepanu. Vaidluse all ei ole, et Venemaal esineb süüteokoosseisude sisustamisel palju ebaselgust ja riigivõimu suhtes kriitilise tegevuse eest on karistatud ka n-ö tavakodanikke. Samas on päritoluriigi teabele tuginedes hinnatud, et ressursside piiratuse tõttu kasutatakse Venemaal põhiliselt nn hirmutamistaktikat (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2024 otsus nr 3-23-1693, p 22). Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõikidele
13(20)
3-24-2895 autoritaarsetest riikidest saabunud isikutele (Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p 18.8).
10.3.PPA hinnangul kuritarvitab kaebaja rahvusvahelise kaitse süsteemi. Kaebaja on enda poliitilise meelsuse avaldamisega seotud asjaolusid järk-järgult laiendanud, eesmärgiga lisada enda rahvusvahelise kaitse taotlusele kaalu. Kaebaja on asunud otsima täiendavaid võimalusi, et siduda ennast alaliselt Eestiga ja soodustada oma riigis viibimist. Apellatsioonkaebuses esile toodud uued asjaolud üksnes süvendavad vastustaja veendumust. Piltlikult on kaebaja asunud „kõrvaldama puudusi“ enda rahvusvahelise kaitse taotluses. Kaebaja toob välja, et asutas koos teiste isikutega VVV, kus kaebaja on üks juhatuse liikmetest. Ühingu grupp Facebook’is on avalik ning nii Facebook’ist kui ka Instagram’ist on leitavad kaebajat ja tema rolli tutvustavad postitused koos fotodega temast ja tema osalemisest meeleavaldustel. See on selges kontrastis vaidlustatud otsuses märgituga, mis puudutab kaebaja liikmelisust DDD kogukonnas. PPA käsitles 11.10.2024 otsuses põhjalikult ka kaebaja postitusi sotsiaalmeedia kontodel, märkides, et poliitilisena saab käsitada vaid mõnda üksikut postitust (sh ei olnud enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist tehtud ühtegi A. Navalnõid toetavat postitust või väljendatud meelsust Ukraina sõja suhtes). Pärast 11.07.2024 vaatlust lisandus 15 uut postitust, millest 4 olid poliitilise sisuga. Samuti lisandus lugude kaust „Anti-War“, milles on kokku 81 postitust.
10.4.Kaebaja argumendid seoses sissesõidukeeluga ei ole põhjendatud, sest selle õiguspärasust tuleb hinnata haldusakti andmise seisuga. Asjaolude hilisema muutumise korral on võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2025 otsus nr 3-24-1242). Kaebaja esile toodud uued asjaolud ei tingi lahkumisettekirjutuste tühistamist. Kaebaja on alustanud suhet (2024. a septembris) ja kooselu (alates 01.11.2024) olukorras, kus tal puudus alus eeldada, et tal on võimalik Eestisse jääda. Elukaaslase olemasolu on kaebaja välja toonud alles apellatsioonimenetluses. Kaebaja argumendid Eestis töökoha ja kavandatava õppimise osas ei ole niivõrd kaalukad, et õigustaksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmist või selle tühistamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et M.O ning tema alaealiste laste J.R ja K.M apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebajate apellatsioonkaebuses esitatud etteheidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Siinses asjas vaidlustatud PPA 11.10.2024 otsus nr 12206060102-3, 12206060104-3 ja 12206060118-3 M.O ja tema laste 06.06.2022 rahvusvahelise kaitse taotluste kohta on koostatud pärast haldusasjas nr 3-23-45 tehtud kohtuotsuste jõustumist (12.12.2023) uuendatud haldusmenetluses. PPA 23.12.2022 otsus nr 12206060102-1, 12206060104-1 ja 12206060118-1 tühistati haldusasjas nr 3-23-45 esmajoones põhjusel, et kohtute hinnangul oli PPA rikkunud uurimispõhimõtet ja otsus oli oluliste põhjendamispuudustega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et uuendatud menetluses on eeltoodud puudused kõrvaldatud. Apellatsioonkaebuses tehtud etteheited halduskohtu otsusele on suures osas üldsõnalised.
13.Seonduvalt apellatsioonkaebuse p-s 2.4 märgituga, et halduskohus jättis menetlusnorme rikkudes lahendamata kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, nõustub ringkonnakohus, et kohtutoimikust ei nähtu, et halduskohus oleks lahendanud 21.10.2024 kaebuse p-s 5.9 esitatud 14(20)
3-24-2895 taotluse kuulata asjas tunnistajana üle W. HKMS § 162 lg 1 järgi tulnuks kaebajate see taotlus lahendada hiljemalt kohtuotsuses. Apellatsioonkaebuses ei ole siiski selgitatud, kuidas mõjutas W üle kuulamata jätmine haldusasja lahendamist, ega taotletud nimetatud isiku tunnistajana ülekuulamist ringkonnakohtu istungil. Kuna M.O rahvusvahelise kaitse taotluses oli mh tuginetud väidetele, et tema kasuisa W on Venemaal poliitilistel põhjustel taga kiusatud (sh vangistatud) ning ta on Venemaal mittesoovitud isik, siis analüüsis PPA vaidlustatud otsuses (vt p-d 17.1–17.2, lk 8–15) põhjalikult nii kaebaja kasuisa äritegevuse kui ka tema kriminaalkorras karistamisega seotud asjaolusid. Kaebajad põhjendasid tunnistaja ülekuulamise taotlust sellega, et W saab anda ütlusi kaebajate sugulaste tausta kohta, kuid kaebuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset asjaolu, mis seostuks kaebajate sugulastega (nt W ärisuhted Venemaal; Y positsioon QQQs) ning mille PPA on väidetavalt tuvastanud ebaõigesti. Seega ei ole alust arvata, et halduskohtu poolne menetlusviga saanuks mõjutada asja lahendamist, mistõttu ei tingi see ka apellatsioonkaebuse rahuldamist. Apellatsioonkaebuse täiendustele (29.09.2025) on lisatud W 05.05.2025 kirjalik seletus (dtl 1629–1631; tõlge dtl 1627–1628) ja Y 29.05.2025 kirjalik seletus (dtl 1623–1624; tõlge dtl 1625–1626), milles on esitatud vastuväiteid PPA hinnangutele, kuid ei ole välja toodud selliseid kaebajate ja nende lähedastega seotud asjaolusid, mis võiksid omada tähtsust kaebajate tagakiusamishirmu põhjendatuse hindamisel, kuid mida ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses analüüsitud.
14.Nagu märgitud, analüüsis PPA kaebaja kasuisaga seotud asjaolusid põhjusel, et kaebaja tugines rahvusvahelist kaitset taotledes mh argumendile, et tema kasuisa on mittesoovitav isik ja perekonda kiusatakse seetõttu Venemaal taga. PPA on päritoluriigi teabe põhjal veenvalt ära näidanud, et väited W ja tema perekonnaliikmete tagakiusamisest Venemaal ei peegelda tegelikku olukorda. Selle järelduse ümberlükkamiseks ei piisa W 05.05.2025 seletustes toodud üldsõnalistest vastuväidetest. Kaebajad on kohtumenetluses tõendanud, et W on teinud alates 2022. a märtsist kuni vähemalt 2024. a märtsini regulaarselt (igakuiselt) annetusi Ukraina Punase Risti Seltsile (dtl 1371–1382) ja A. Navalnõi korruptsioonivastasele fondile (dtl 1398–1408). Samuti on W igakuiselt annetanud Memorial’i fondile ajavahemikel 14.12.2019–15.11.2021 ja 08.08.2024–07.11.2024 (dtl 1383–1397). Kõik ülekanded on tehtud Eestis tegutsevast krediidiasutusest, v.a 2019.–2021. a annetused Memorial’i fondile, mis on tehtud sellel ajal Venemaal tegutsenud krediidiasutusest. Puuduvad andmed, et W oleks Venemaa valitsevale režiimile vastanduvate organisatsioonide rahalise toetamise tulemusena sattunud Venemaa võimude teravdatud tähelepanu alla ja teda kiusataks seetõttu taga. PPA ja halduskohus on põhjendatult leidnud, et tagakiusamise korral ei külastaks W ega tema abikaasa ja poeg Venemaad mitu korda aastas (dtl 543–544). Nendel asjaoludel ei ole kaebajatel samuti alust karta ega oletada, et neid võidakse Venemaal hakata W annetuste tõttu taga kiusama. Vaidlust ei ole, et kaebaja ise ei ole samalaadseid annetusi teinud, mistõttu ei tuleks tal selles osas piiriületusel ka midagi varjata.
15.VRKS § 4 lg-st 1 ja direktiivi 2011/95/EL1 art 2 punktist d tulenevalt eeldab pagulasena tunnustamine, et välismaalasel on põhjendatud alus karta päritoluriigis tagakiusamist. Sedalaadi tulevikuriski realiseerumise võimalusi hinnates rakendatakse üldjuhul „mõistliku tõenäosuse“ standardit, mis tähendab, et tagakiusamine ei pea olema kindel, väljaspool mõistlikku kahtlust või väga tõenäoline, kuid vajaliku tõenäosuse määr on siiski kõrgem kui lihtsalt juhuse või võimalikkuse puhul. See tähendab, et rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamiseks ei pea tagakiusamise ohvriks sattumise võimalus olema täiesti välistatud 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud).
15(20)
3-24-2895 (nt EUAA praktiline juhend, 2024, p 3.3.1, lk 109–111). Vaidluse all ei ole see, et Venemaal võidakse riigivõimust erineva poliitilise meelsuse ja „sõjalise erioperatsiooni“ vastaste vaadete väljendamise eest ning samuti Ukraina materiaalse toetamise või välisriigist raha saamise korral isikuid kriminaalkorras süüdi mõista ja karistada pikaajalise vangistusega, mis oleks käsitatav tagakiusamisena VRKS § 19 lg 1 p 1 ja lg 2 p 3 tähenduses. Samuti võib kaebajatega nõustuda, et poliitiliste repressioonide ohvriks langemine Venemaal on paljudel juhtudel ettearvamatu ja meelevaldne ning sisuliselt võib see tabada igaüht. Päritoluriigi info ei kinnita siiski, et V. Putini režiimi või Ukraina sõja suhtes rahulolematust väljendanud isikuid karistataks massiliselt, vaid n-ö tavaliste inimeste süüdimõistmise puhul on olnud eeskätt tegu näidisprotsessidega, millega võimud on soovinud näiteks tõsta elanikkonna teadlikkust või saata hoiatava sõnumi mõnele inimgrupile. Kaebaja poliitilise meelsuse avaldamise osas nõustub ringkonnakohus PPA ja halduskohtuga, et kaebaja profiili arvestades ei saa tema tagakiusamist pidada mõistlikult tõenäoliseks.
16.Kaebaja (ja ka tema lähedased) võivad olla pikemat aega olnud A. Navalnõi toetajad (sh toetades eeskätt tema V. Putini režiimi suhtes kriitilist korruptsioonivastast tegevust, mitte aga varasemaid marurahvuslikke ja ksenofoobseid seisukohti) ning omada ka Venemaa režiimist erinevaid poliitilisi veendumusi (sh mõista hukka Venemaa vallutussõja Ukrainas), kuid pelgalt see asjaolu ei tingi siiski veel rahvusvahelise kaitse andmist. Riigivõimu poolse tagakiusamise ohvriks langemine saab olla mõistlikult tõenäoline üksnes siis, kui on alust arvata, et kaebaja poliitiline meelsus on saanud võimudele teatavaks (nt on ta oma veendumusi sõna või teoga avalikult väljendanud) või neid talle mingil põhjusel omistatakse (nt teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumise põhjal). Kuivõrd kaebaja ei kuulu ühessegi sellisesse sotsiaalsesse gruppi, kellele Venemaa ametivõimud omistaksid režiimile vastanduvaid vaateid, siis saaks kaebaja riigivõimust erinev poliitiline meelsus olla äratuntav ainult avalikkusele suunatud tegevuste kaudu. Kaebaja on osalenud mõnel A. Navalnõi toetuseks korraldatud meeleavaldusel, kuid ta ei ole seal olnud tähelepanu äratavas rollis. Kaebaja võib olla äratuntav mõnel meeleavaldustel jäädvustatud ja avalikult kättesaadaval fotol, kuid sellest ei piisa, et eeldada Venemaa võimude kõrgendatud huvi tema poliitilise meelsuse vastu. Kaebaja on oma sotsiaalmeedia kontodel (Facebook, Instagram) teinud üksikuid postitusi, mis on kas poliitilise sisuga või mida saab käsitada sõjavastastena või Ukrainat toetavatena, kuid need ei kerki kuidagi esile, vaid pigem kaovad muude postituste sekka ära. Kaebaja vastupidistele väidetele vaatamata järeldub tema tegevusest selgelt, et poliitilise meelsuse avalik väljendamine ei ole kaebaja jaoks olnud kunagi fundamentaalselt tähtis.
17.Kaebaja on oma tagakiusamishirmu suurel määral põhjendanud pärast Eestisse saabumist ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist (sh kohtumenetluste ajal) toimunud tegevustega. Iseenesest on õige, et tagakiusamishirmu põhjendatust tuleb kohtul alati hinnata n-ö aktuaalse seisuga (HKMS § 158 lg 31; Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p 24) ning põhjendatud hirm tagakiusamise ees võib põhineda mh rahvusvahelise kaitse taotleja tegevusel, millega ta on tegelenud pärast päritoluriigist lahkumist (nn pagulane sur place). Selline tegevus peaks siiski kujutama endast taotlejale päritoluriigis omaste veendumuste või kalduvuste väljendust ja edasikestmist (vt direktiivi 2011/95/EL art 5 lg 2). Kui taotleja alustas poliitilist tegevust alles eksiilis või intensiivistas seda oluliselt, peab ta veenvalt ära põhjendama, et tema motiivid olid siirad. Varjupaigaõigust ei tohi kuritarvitada tagakiusamise teadliku provotseerimisega. Kui võtta arvesse mis tahes eksiilis toimunud poliitilist tegevust, avaks see taotlejatele ulatusliku võimaluse moonutada oma subjektiivse käitumisega rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi (vt Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p 23; 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p-d 18–18.8).
16(20)
3-24-2895
18.Ringkonnakohus jagab PPA hinnangut, et kaebaja tegevus ja selle muutumine viitavad soovile kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi, et kunstlikult luua alus Eestisse jäämiseks. Asjaolu, et PPA kajastas otsuses mh kaebaja varasemaid püüdlusi Eestis viibimiseks õigusliku aluse saamiseks (sh algne taotlus registreerida töötamine C OÜ-s), ei kinnita PPA erapoolikust. Taotluste õigeks lahendamiseks tuli vastustajal selgitada välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, sõltumata sellest, kuidas need võiksid taotleja käitumist iseloomustada. PPA otsuses viidatud W ärisuhteid ja C OÜ tegevusvaldkonda (valdusettevõte, mis omab osalusi ettevõtetes, mis tegelevad eeskätt XXX tootmise ja müügiga) arvestades ei ole eluliselt kuigi usutav, et kaebaja ei olnud kavandatava tööandja taustast teadlik. PPA otsuses (lk 30) on välja toodud, et ka F-s (või selle emaettevõttes A OÜ-s) töötamiseks esitatud 18.05.2022 elamisloa taotluse puhul oli esindajaks märgitud isik, kes esindas kaebajaid mh rahvusvahelise kaitse menetluses ja kelle puhul on PPA otsuses (lk 63) tuvastanud lähedase isikliku tutvuse C OÜ juhatuse liikme ja osanikuga.
19.DDD 14.08.2024 toetuskirjast (dtl 536–537; tõlge dtl 539–540) nähtub, et kaebaja on DDD’i resident ja osaleb tegevustes regulaarselt, panustades DDD’i projektidesse suures osas tulenevalt oma erialast ja tööst UUU galeriis. PPA on analüüsinud DDD’i liikmelisusega seonduvat ning põhjendatult järeldanud, et kaebajat ei ähvardaks sellest tulenevalt Venemaale naastes tagakiusamine. Kaebaja liikmeks olek ja võimalik tutvus M. Rga ei ole kuidagi avalikud. Lisaks on äärmiselt ebatõenäoline, et pelgalt suhtlemine M. Rga, keda ei ole alust pidada laialt tuntud aktivistiks või V. Putini režiimi kriitikuks, saaks üldse Venemaa ametivõimudes tekitada kaebaja suhtes erilist huvi. Lisaks ilmneb M. R Facebook’i kontolt (XXX), et ta ei tegutse praeguseks enam ÜÜÜ’i haridusprogrammide koordinaatorina. Kaebaja on oma tööst tulenevalt olnud seotud kaasaegse kunsti ja LGBT kogukonda toetavate näituste või projektidega, kuid tegemist on üksnes kaudse seosega, mis ei tingiks usutavalt tema tagakiusamist. Kaebaja ei figureeri projektides kuidagi nimeliselt (nt kunstniku või disainerina) ning olenemata sellest, et Venemaal kiusatakse LGBT kogukonda taga, pole arusaadav, miks peaks Venemaa võimudele pakkuma erilist huvi projekt, mis ei olnud suunatud Venemaa LGBT kogukonna toetamisele, vaid millega tähistati Eestis abieluvõrdsuse kehtestamist.
20.Apellatsioonkaebuses on toodud uue asjaoluna välja, et kaebaja on koos teiste isikutega asutanud VVV, mille eesmärk on korraldada sõjavastaseid proteste ja toetada isikuid, kes on tagakiusamise tõttu olnud sunnitud Venemaalt lahkuma. Kaebaja on üks selle ühingu juhatuse liikmetest ning koordineerib ühingu aktsioone ja korraldab üritusi. Seega on kaebaja hinnangul tema profiil nüüdseks muutunud ja tagakiusamisrisk oluliselt suurenenud. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et kaebaja tegevus ei näi siiras. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on VVV asutatud 28.03.2025 (registreeritud 11.04.2025) ehk kolm päeva enne apellatsioonkaebuse esitamist. Olukorras, kus kaebaja on juba järgmisel tööpäeval pärast ühingu asutamist asunud väitma, et tema tagakiusamise risk on väga oluliselt tõusnud, on põhjust arvata, et kaebaja peamine eesmärk ühingu asutamises osalemiseks oligi oma rahvusvahelise kaitse vajaduse n-ö tugevdamine, kuna halduskohus oli 28.02.2025 otsuses nõustunud PPA-ga, et kaebaja positsioon DDD’i residendina ei ole piisavalt „nähtav“, et see võiks tingida tema tagakiusamise Venemaale naasmisel. Kaebaja on lisaks viidanud, et alates 2024. a oktoobrist koordineeris ta algatusrühma NNN liikmena sõjavastaseid aktsioone, kuid mitmete kaebaja viidatud projektide puhul (dtl 1619–1621; vt lisaks 06.10.2025 kohtukõne kirjalikud teesid ja selle lisad – dtl 1633–1713) jääb algatusrühma tegelik seotus ja projektide läbiviimise algatusrühmale omistamise põhjendatus küsitavaks. Samuti ei nähtu, et algatusrühma tegevus oleks kuigi mõjukas ja võiks äratada Venemaa võimudes suuremat huvi, sest ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on NNN Facebook’i grupis üksnes 65 liiget ja Instagram’i kontot XXX jälgib vaid 61 inimest. 17(20)
3-24-2895
21.Kokkuvõtlikult ei kahtle ringkonnakohus, et kaebaja ei toeta Venemaa valitsevat režiimi ega Ukraina sõda ning tema meelsus on püsiv, kuid ringkonnakohus ei pea siiski tõenäoliseks, et kaebajal oleks Venemaale naasmisel põhjust karta ametivõimude poolset tagakiusamist (sh vangistamist). Kaebaja seotus poliitiliste, sõjavastaste jms aktsioonidega on tulenenud eelkõige tema tööalastest kokkupuudetest, mitte niivõrd sisemisest vajadusest oma meelsust avalikult väljendada. Sellele järeldusele suunavad asjaolud, et kaebaja poliitiline tegevus on pidevalt laienenud sisuliselt n-ö vastuseks PPA või kohtu hinnangule, et tema senine tegevus ei ole olnud rahvusvahelise kaitse andmiseks piisav. Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei saa olla see, et kaebaja on Eesti ühiskonda lõimunud või perekonna elutingimused Venemaal oleksid nende siinsete elutingimustega võrreldes märkimisväärselt halvemad. Kuna poliitilise ja sõjavastase meelsuse avalikku eksponeerimist ei saa pidada kaebajale fundamentaalselt tähtsaks, siis ei saa mõeldamatuks pidada ka ootust, et kui kaebaja kardab piiriületusel toimuda võivat küsitlemist ja telefoni läbivaatust, saaks ta võimalike probleemide vältimiseks enne piiriületust kustutada sellised postitused, mis võivad teda kahjustada. Kui poliitilise meelsuse avalik väljendamine ei ole kaebajale tavapäraselt omane, siis pole alust väita, et selle varjamine tähendaks sisuliselt, et kaebaja peaks ütlema lahti oma põhiväärtustest. Kaebaja kasuisa on oma 05.05.2025 seletustes samuti märkinud, et Venemaale reisides „puhastab“ ta enne piiri ületamist oma digiseadmed, kustutab sõnumivahetused ja tühistab tundlike kanalite tellimused.
22.PPA on vaidlustatud otsuses arvestanud mh laste huvidega. Kohustus järgida laste huve ei tingi rahvusvahelise kaitse andmist, kui VRKS § 4 lg-tes 1 või 3 toodud eeldused on täitmata (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 27). Rahvusvahelise kaitse menetluse raames on PPA vestelnud J.R-iga, kuid ei tuvastanud, et kaebaja vanemal lapsel oleks väljakujunenud poliitilised veendumused ja tema osalemist koos vanemaga meeleavaldustel või muudes tegevustes saaks käsitada iseseisva meelsuse väljendamisena. Pole arusaadav, millised „tõepoolest tähtsust omavad“ asjaolud on jäänud asjas välja selgitamata. Asjaolu, et Venemaale naasmise korral satuksid lapsed Eestis elamisega võrreldes hoopis teistsugusesse keskkonda ja väärtusruumi (mis erineb ilmselt märkimisväärselt ka sellest, millega nad olid harjunud enne Venemaalt lahkumist) ning lastel tuleks koolis osaleda nt propagandatundides või teised lapsed võiksid neid halvustada Ukraina toetamise eest, ei kujuta endast veel tagakiusamist. PPA on toonud asjakohaselt välja, et ukrainlased on Venemaal üks arvukamaid rahvusvähemusi ning paljudel Venemaal elavatel venelastel on ukrainlastest sõpru, sugulasi või hõimlasi. Seejuures on lapsevanemal võimalik endal teha kodus selgitustööd, et kaitsta lapsi nii propaganda mõjude eest kui ka kinnistada neis vabale ja demokraatlikule ühiskonnale omaseid väärtushinnanguid.
23.Kaebajatele ei olnud mh alust anda täiendavat kaitset, sest Venemaa kodanikena on neil võimalik elada seaduslikult Venemaal, kus neid ei ähvarda VRKS § 4 lg 3 tähenduses tõsine oht. Kaebajate suhtes ei toimu Venemaal kriminaalmenetlust ja sellise menetluse algatamist ei ole alust pidada tõenäoliseks ka pärast nende Venemaale naasmist. Samuti ei toimu Venemaa territooriumil sellist relvakonflikti, mis võiks tingida kodakondsusjärgses riigis kaebajate elu ohtu sattumise või nende kallal vägivalla rakendamise.
24.Koos rahvusvahelise kaitse taotluste tagasilükkamise otsusega on PPA teinud kaebajatele 11.10.2024 ettekirjutused lahkuda Venemaale, määrates lahkumisettekirjutuste vabatahtlikuks täitmiseks 14-päevase tähtaja (alates seadusliku viibimisaluse lõppemisest). PPA on selgitanud, et kuivõrd M.O-l puudub kehtiv reisidokument, siis ei ole lahkumise sihtriigiks võimalik määrata kolmandat riiki (nt Türgi või Serbia). Kaebajad ei ole väitnud, et 14-päevane tähtaeg on ettekirjutuse täitmiseks ebamõistlikult lühike. See ei oleks ka usutav, sest Venemaa on Eesti naaberriik, kuhu reisimine ei nõua pikka ettevalmistamist. 18(20)
3-24-2895
25.PPA kohaldas 11.10.2024 ettekirjutuses nr 12206060102-3 M.O suhtes VSS 7 4 lg-te 1, 3 ja 41 alusel Schengeni sissesõidukeeldu 1 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Kaebaja on seisukohal, et kohtumenetluse ajal tekkinud uute asjaolude tõttu tuleb sissesõidukeeld tunnistada VSS § 74 lg 4 alusel (humaansetel kaalutlustel) täielikult või osaliselt kehtetuks. Kaebaja viitab abiellumisele Eesti kodanikuga, Eestis töötamisele ja eesti keele B1-taseme eksami sooritamisele. Ringkonnakohus ei kahtle iseenesest, et kaebajal on soov siduda ennast pikaajaliselt Eestiga ja lõimuda Eesti ühiskonda. On õige, et sissesõidukeelu kohaldamist ja selle pikkust tuleb igal üksikjuhtumil hoolikalt kaaluda ning põhjendada, sest sissesõidukeelu kui tõkendi kohaldamine saab olla vajalik ja eesmärgipärane siis, kui tegemist on ebasoovitava välismaalasega (vt täpsemalt Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p-d 28–37). Praegusel juhul on PPA põhjalikult selgitanud, miks ei peetud M.O puhul (erinevalt tema lastest) põhjendatuks jätta sissesõidukeeld VSS § 7 4 lg 4 alusel üldse kohaldamata, vaid piirduti VSS § 74 lg-s 1 ettenähtud tähtaja lühendamisega. Kaebaja on püüdnud rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada, mistõttu on ta põhjendatult hinnatud mittesoovitavaks välismaalaseks. Kuna kaebajal elavad Eestis lähedased ning ta ei ohusta avalikku korda või riigi julgeolekut, siis on temale kohaldatud tõkend suhteliselt lühiajaline. Sissesõidukeelu kohaldamist otsustades ei saanud PPA arvestada kohtumenetluse ajal tekkinud uue asjaoluga (kaebaja abiellumine Eesti kodanikuga) ning see ei saa muuta sissesõidukeelu kohaldamist tagantjärele õigusvastaseks. Kaebaja ja tema abikaasa pidid arvestama võimalusega, et PPA 11.10.2024 otsus ja ettekirjutus jäävad kehtima ning kaebajal võib olla kohustus Eestist lahkuda ja tal ei pruugi olla võimalik Eestisse naasta enne aasta möödumist. Kaebajal on uute asjaoludega seoses võimalik esitada VSS § 32 lg-te 1 või 12 alusel Siseministeeriumile taotlus tunnistada sissesõidukeeld kehtetuks või seda lühendada või taotleda VSS § 321 alusel sissesõidukeelu kehtivusaja peatamist.
26.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb M.O, J.R ja K.M apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.02.2025 otsus muutmata.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebajad on ringkonnakohtu menetluses tasunud apellatsioonkaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu kokku 80 eurot ning kandnud esindajakulu 3746,01 eurot (sh käibemaks), mis vastab advokaadi 16,75 töötunnile, ja tõlkekulu 140 eurot. Kokku 3966,01 euro suuruste menetluskulude kandmine on tõendatud üksnes osaliselt. HKMS § 109 lg-st 11 tulenevalt on HKMS § 103 lg 1 p-s 1 nimetatud kulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Esindajakulu kandmise kohustuse tõendamiseks on kohtule esitatud üksnes advokaadibüroo 06.03.2025 arve nr 2025051 summas 3050 eurot. Kuna tõlgikulud (vt HKMS § 102 p 1) ei kuulu HKMS § 103 lg 1 p-s 1 nimetatud kulude hulka, siis ei piisa nende väljamõistmiseks ainult kulude kandmise kohustuse tekkimise tõendamisest, vaid HKMS § 109 lg 1 kohaselt peab tõendatud olema asjaomaste kulude tegelik kandmine (s.o arve tasumine). Eeltoodut arvestades saab kaebajate apellatsiooniastme menetluskulusid võtta arvesse üksnes 3130 euro ulatuses. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebajate menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. PPA ei ole esitanud andmeid apellatsiooniastmes kantud kulude kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud ringkonnakohtus HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.
28.Kuna rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne (VRKS § 13 lg 1), siis tuleb kaebajate identifitseerimise vältimiseks otsuse avaldamisel asendada kaebajate, Wi ja Y
19(20)
3-24-2895 nimed tähemärgiga ning jätta avaldamata otsuses halli taustavärviga tähistatud osad (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.