X.X, Q.Q, Y.Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.10.2024 otsuse nr 12206060102-3; 12206060104-3 ja 12206060118-3 tühistamiseks, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi, Politsei- ja Piirivalveameti 11.10.2024 otsuste nr 122060601023, nr 12206060104-3, nr 12206060118-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – X.X, Q.Q, Y.Y, esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 21.01.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X, Q.Q, Y.Y kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldada otsus kaebajate ja W.Wi identifitseerimist välistavalt.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 31.03.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 23.12.2022 kaebajate rahvusvahelise kaitse taotluste osas tagasilükkava otsuse nr 12206060102-1; 12206060104-1 ja 12206060118-1.
2.Tallinna Halduskohus tühistas 15.03.2023 otsusega nr 3-23-45 PPA 23.12.2022 otsused nr 12206060102-1, 12206060104-1 ja 12206060118-1 ning kohustas PPA-d taotlejate rahvusvahelise kaitse taotluseid uuesti läbi vaatama. Tallinna Ringkonnakohtu 5.10.2023 otsusega jäeti PPA apellatsioonikaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.03.2023 otsus haldusasjas nr 3-2345 muutmata. Riigikohus jättis 12.12.2023 PPA kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata.
3.PPA uuendas 18.01.2024 kaebajate rahvusvahelise kaitse menetlused. PPA luges 11.10.2024 otsusega nr 12206060102-3; 12206060104-3 ja 12206060118-3 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel kaebajate taotlused põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluste tagasilükkamise kohta (p 1); taotlused on selgelt põhjendamatud VRKS § 201 p 6 ja p 7 alusel. X.X (edaspidi kaebaja) selgitused ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse raames olnud olulistes asjaoludes järjepidevad ja neis on vasturääkivusi. Kaebaja perekonda ei kiusatud Venemaa Föderatsioonis (edaspidi Venemaa) taga oma poliitilise meelsuse pärast. Päritoluriigiinfost nähtus, et kaebaja kasuisal olid Venemaal probleemid, mis tulenesid tema äritegevusest. On arusaadav, et need probleemid mõjutasid ka ülejäänud perekonda ning nad puutusid kokku ebameeldivustega. Kaebaja kasuisa oli Venemaa võimudega heades suhetes. Temaga seotud firmad on saanud Venemaa Kaitseministeeriumilt ja Venemaa riigiettevõtetelt tulusaid lepinguid. Seetõttu ei saa väita, et kaebaja kasuisa oleks Venemaal ebasoosingus olev kodanik, nagu seda väitis kaebaja 28.03.2024 toimunud vestlusel. Kaebajat ei ohusta Venemaa võimude poolne tagakius või hilisem karistus põhjusel, et ta soovis 2020. aastal Targas Hääletamises osaleda. Päritoluriigiinfost nähtus, et Venemaa võimud on Tarka Hääletamist pidanud tõsiseks ohuks, aga nad on võidelnud sellega, mitte inimesi massiliselt tagakiusates ja vangistades, vaid keelates otsingusüsteemidel Targa Hääletamise lehekülgi üles leida ning sundides Applet ja Googlet enda süsteemidest Targa Hääletamise programme kustutama. Isegi kui kaebajatel tuli Venemaalt lahkudes piiril rohkem aega veeta, siis see ei küündinud tagakiusuni või oleks kuidagi otseselt ja konkreetselt olnud suunatud kaebaja vastu. Päritoluriigiinfost nähtus, et pärast 24.02.2022 hakkasid piirivalvurid riigist väljuvaid inimesi põhjalikult kontrollima. Kaebaja selgitused olulistes asjaoludes on vastuolulised, mistõttu on PPA-l põhjendatud alus neid selgitusi mitteusaldusväärseks pidada. Kaebaja üritas enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist saada uut Eesti viisat ja kui see ei õnnestunud, esitas kaebaja taotluse saada elamisluba töötamise alusel. Alles siis kui kaebaja seaduslik õigus Eesti Vabariigis viibida oli lõppenud, esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja on pärast Venemaalt lahkumist ja enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist käinud kahel korral reisimas. Kaebaja väide, et ta oli komandeeringus, eeldaks töökoha olemasolu, kuid kaebajal puudus sellel hetkel Eestis töötamise õigus. Seega andis kaebaja teadlikult valeselgitusi. Kaebaja on korduvalt väitnud, et ta ei toeta Venemaa poliitikat. Samas on olnud valmis minema tööle äriühingusse, mille omanikel on lepingud Venemaa kaitseministeeriumi ja riigiettevõtetega ning tema otseseks juhiks pidi saama Denis Tasakov, kes on avalikult toetanud Venemaa agressiooni Ukrainas. Kaebaja ei ole Venemaal kunagi poliitiliselt aktiivne olnud. Kaebaja on osalenud ainult kahel A. Navalnõid toetaval meeleavaldusel. Kaebaja aktiviseerus Eestis viibides poliitiliselt alles pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, eriti pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esmakordset tagasilükkamist. Kaebaja tegevus viitab teadlikule tegevusele, mille eesmärgiks on anda suuremat kaalu oma rahvusvahelise kaitse taotlusele.
2(16)
Kaebaja ei ole isik, kes satuks Venemaale tagasipöördumisel Venemaa võimude tagakiusu alla või keda ohustaks hilisem karistus põhjusel, et ta on osalenud meeleavaldustel Tallinnas asuva Venemaa saatkonna ees. Kaebajat ei ohustaks Venemaale naastes võimude poolne tagakius või hilisem vastutus põhjusel, et ta kuulub Reforum Space kogukonda. Reforum Space kogukonna liikmete nimekiri ei ole avalik, kogukond tegutseb kuues erinevas linnas, kus on korraldatud ligi 1000 üritust, kaebaja ei ole Reforum Space ametlik eestvedaja või juht. Kaebajat ei ootaks Venemaal sotsiaalmeedia postituste pärast võimude poolne tagakius, trahv või vanglakaristus. Kaebajal on väike jälgijate hulk ja väike poliitiliste postituste arv. PPA ei leidnud päritoluriigiinfost, et kaebaja perekond oleks kunagi avalikult toetanud Navalnõi korruptsioonivastast fondi. Kaebaja ei ole isik, keda ohustaks Venemaale naastes „välisagentide“ nimekirja sattumine ega ka sellega kaasnevad ebamugavused. Kaebajat ei ohusta Venemaale naasmisel võimude poolne tagakius ainuüksi põhjusel, et tema amet on seotud kaasaegse kunstiga. Asjaolu, et kaebaja omandatud haridusega ei ole Venemaal mingeid perspektiive, sest kõiki saale ja näituseid pannakse kinni ning midagi ei tohi rääkida, ei ole alus kaebajale rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kaebaja ei avalda meelsust läbi loomingu. Kaebaja töötas Venemaal kaasaegse kunsti galeriis ja päritoluriigiinfost ei nähtunud, et galeriides töötajaid ohustaks võimude tagakius. PPA-le ei nähtu kaebaja esitatud negatiivsetest kommentaaridest ähvardusi ja neis ei ole viidet sellele, et kaebaja võiks Venemaale naastes sattuda nende isikute tagakiusu alla, mis võiks küündida selleni, et kaebaja vajaks nende isikute eest rahvusvahelist kaitset. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja hakkaks Venemaale tagasi minnes osalema koos oma lastega meeleavaldustel või, et Q.Q ja Y.Y läheks iseseisvalt Venemaal meeleavaldustele. Asjaolu, et kaebaja ei soovi, et tema lapsed õpiks Venemaa koolides toimuvates poliitilistes tundides, ei ole alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Samuti ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks asjaolu, et kaebaja lastel on ukrainlastest sõbrad ning ta ei taha, et tema lapsed varjaks oma arvamust ja meelsust. Ukrainlased on endiselt suurim rahvusrühm Venemaal ja paljudel Venemaal elavatel venelastel on ukrainlastest sõbrad. Q.Ql ja Y.Yl ei ole sellist arvamust või meelsust, mida nad peaks Venemaal elades varjama. Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei ole iseloomustused laste koolist selle kohta, et nad on väga head õpilased. Samuti ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks isikute toetuskirjad, kes on kaebajaga töö kaudu või muud moodi seotud. Asjaolu, kas kaebaja on kaasaegse kunsti vallas kõrgelt hinnatud professionaal või mitte, ei oma rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust. Kaebajad ei vaja täiendavat kaitset. Kaebaja on Venemaa kodanik, kes ei ole Venemaal tagaotsitav. Samuti ei oota teda Venemaale naastes ees alusetu kriminaalkaristus. Praegusel ajal ei toimu Venemaa territooriumil sellist relvakonflikti. Samuti puudub alus arvata, et kaebajat ohustaks Venemaale naasmisel surmanuhtlus või mõni muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine.
4.PPA tegi 11.10.2024 otsusega nr 12206060102-3 X.Xle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele X.X seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 1); kohaldas X.Xle VSS 7 4 lg 1 alusel sissesõidukeelu 1-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 2).
5.PPA tegi 11.10.2024 otsusega nr 12206060118-3 ja 12206060104-3 Q.Qle ja Y.Yle VSS § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele Q.Q ja Y.Y seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 1); jättis Q.Qle ja Y.Yle VSS 74 lg 4 alusel sissesõidukeelu kohaldamata (p 2).
3(16)
6.Tallinna Halduskohtule saabus 21.10.2024 X.X, Q.Q, Y.Y kaebus PPA 11.10.2024 otsuse nr 12206060102-3; 12206060104-3 ja 12206060118-3 tühistamiseks, PPA kohustamiseks vaadata kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi, PPA 11.10.2024 otsuste nr 12206060102-3, nr 12206060104-3, nr 12206060118-3 tühistamiseks.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
7.Haldusmenetlus oli algusest peale suunatud kaebajale negatiivse otsuse tegemisele. Kogu menetlus on kestnud rohkem kui kaks aastat. Kaebaja ja tema alaealised lapsed asuvad väljaspool enda päritoluriiki Venemaad ning nad on väljendanud hirmu tagasipöördumise ees Venemaale. Kaebaja toetab Venemaal opositsiooni ning avaldab aktiivselt toetust A. Navalnõile. Kaebaja osaleb ise ja koos oma alaealiste lastega Aleksei Navalnõi toetuseks erinevates aktsioonides. Kaebaja on koos oma alaealiste laste ning lähisugulastega (ema, kasuisa, vennad) avaldanud meelt Tallinnas Vabaduse väljakul ja ka Venemaa Tallinnas asuva suursaatkonna ees, kandes erinevaid Venemaa võimul oleva valitsuse vastaseid plakateid. Ajakirjanikud on avalikustanud nimetatud meeleavaldustes osalemistega seotud fotod ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias. Vaidlustatud otsus ei ole formaalselt õiguspärane, kuna rikutud on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54-56 sätestatud vorminõudeid.
8.Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) on ähvardanud kaebajat 2022.a vähemalt kahel korral. Kaebaja ja tema alaealiste laste kohta on käidud küsimas kaebaja vanaema juures Jekaterinburgis ja endises töökohas. FSB töötajad selgitasid, et neil on olemas kõik kaebaja postitused, fotod ja info, et ta on käinud ja avaldanud meelt A. Navalnõi toetatavatel meeleavaldustel. Kaebaja ei poolda ja toeta hetkel Venemaal võimul olevat valitsust. Kaebaja on Venemaa agressiooni vastu Ukrainas. Kaebaja viib Eestis läbi erinevaid üritusi s.o kaasaegse kunsti valdkonnas, et koguda toetust Ukraina riigile.
9.Vaidlustatud otsus ei ole materiaalselt õiguspärane, kuna haldusakt sisaldab kaalutlusvigasid ja ei ole proportsionaalne. Otsuse põhjendused on vastuolulised ega ole järjepidevad, ei ole kooskõlas kaebaja päritoluriigiinfoga. PPA ei vaadanud taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ja tõendeid kontrollides. Asjakohast päritoluriigi teavet ei ole üldse hinnatud.
10.Kaebajad on rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses selgitanud ja tõendanud, et neil on reaalne hirm ja oht, et neid hakatakse Venemaal tagakiusama erineva meelsuse ja arvamuse omamise pärast. PPA ei ole varem seadnud kahtluse alla kaebaja antud selgituste või tõendite usaldusväärsust. Samuti ei ole PPA asunud seisukohale, et kaebaja oleks andnud tõenäoliselt teadvalt valeselgitusi või esitanud valeandmeid ja dokumente. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et tema vanaema ähvardati, vaid rääkis, et väidetavalt FSB töötajad küsisid vanaemalt, et miks kaebaja vend loobus Venemaa kodakondsusest ja võttis Eesti kodakondsuse. Samuti küsiti, miks kaebaja käib Venemaa saatkonna ees lastega meeleavaldusel, avaldab neid fotosid sotsiaalvõrgustikes ja kutsub üles teisi inimesi samamoodi tegema. Enne Venemaa presidendivalimisi helistati vanaemale ja küsiti tema käest, kas nad osalevad valimistel. Kaebaja esitab toimunut vanaema sõnade järgi ning isiklikult ta toimunut ei näinud. Tavalise inimese jaoks ei ole vahet, kas ametivõimutöötajad on FSB töötajad või politseinikud. Asjaolu, et kaebaja on nimetanud ametivõimutöötajaid erinevalt, ei muuda toimunut sisuliselt ning ei muuda kaebaja selgitusi selles osas ebausaldusväärseks.
11.Vastuoluline on PPA väide, et Venemaa on hakanud välismaale põgenenud teisitimõtlejate perekondasid survestama, kuid kaebajat ei kiusata taga. Venemaa võimud näevad vaeva, et sõjavastast opositsiooni maha suruda. Kaebajat otsitakse taga ka tööandja juurest. Lisaks on Venemaa võimudel olemas kaebaja piiriületuste info. Neil puudub vajadus kulutada oma aega sellele, et käia sugulaste juurest taga otsimas, kes on riigist lahkunud ning kelle kohta on väidetavalt olemas kogu info fotodega, postitustega. Kaebaja leidis internetist, et sugulaste tagakiusamine on laialt levinud kogu Venemaa territooriumil ning tegemist ei ole 4(16)
üksikjuhtumitega. Samuti on Tallinna Halduskohus väljendanud oma 6.06.2023 otsuses nr 3-23656, et võrreldavad ei ole Eesti politsei külaskäik kellegi koju Venemaa politsei külaskäiguga. Kaebaja selgitused ei ole vastuolus päritoluriigi teabega, kaebaja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud, kaebaja ei andnud menetluse käigus vastuolulisi selgitusi. PPA analüüsis faktilisi asjaolusid ühepoolselt, jättes alternatiivid kajastamata. Arvestades kaebaja perekonna tausta võib Venemaa ametivõimude käitumine kaebaja suhtes olla karmim. Huvi kaebaja isiku suhtes on suurem, kuna kaebaja perekonna äriühing omab seost Venemaa võimudega. Juhul, kui kaebaja perekond soovib olla vastupidisel arvamusel valitsusega, siis hakatakse neid tagakiusama. Sellise lähenemisega on kooskõlas vestlus kaebaja vanaemaga F.F, kuna ta on võimude jaoks tähtsust omava äriühingu omanik, kuid tema kogu perekond elab Venemaa jaoks „ebasõbralikus riigis“. Kaebaja selgitas korduvalt, et tema perekond on teinud annetusi Memorial ning FBK fondide toetuseks. PPA ei ole välja selgitanud, mis summas ning millal kaebaja perekond neid annetusi on teinud.
12.PPA ei ole kajastanud vaidlustatud otsuses kaebaja ning tema laste profiilidest tulenevaid asjaolusid seoses päritoluriigi infoga. Selline tegevus ei ole kooskõlas õigusselguse ja hea halduse põhimõttega. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et ta on Tallinnas Reforum Space liige. Ühendus toetab Venemaa valitsuse vastaseid aktiviste. Selle kogukonna liikmetega on kaebaja käinud meeleavaldustel. Vastustaja on põgusalt käsitlenud kaebaja perekonda, kaebaja poliitilist tegevust, kuid mitte seostanuna kaebaja teiste isiklike asjaoludega. Kaebaja osales projektis „Merch Collaboration with JS, Marriage Equality 2024”, mis oli suunatud LGBT kogukonna toetusele. Koostöös JS x T & K oli loodud pusa, millega tähistatakse 2024. aastal Eestis abielu võrdõiguslikkuse kehtestamist. Trükis sümboliseerib ühtsust ja armastust ning selle tulu toetab võrdsete õiguste algatusi. Vastavalt Venemaa haldusõigusrikkumiste seadustiku artiklile 6.21 on karistatav ebatraditsiooniliste seksuaalsuhete ja eelistuste või soolise muutuse propageerimine, mis väljendub teabe levitamises ja avalike toimingute tegemises, mille eesmärk on ebatraditsiooniliste seksuaalsuhete, ebatraditsiooniliste seksuaalsuhete ja eelistuste või soolise muutuse atraktiivsuse kujundamine või moonutatud ettekujutus traditsiooniliste ja või ebatraditsioonilisi seksuaalsuhteid ja eelistusi käsitleva teabe levitamine.
13.Tõenäosus, et päritoluriiki tagasi pöördumisel saab kaebajale osaks tagakiusamine, ei pea olema 100 protsenti. Teades, kuidas toimub Venemaal suhtlemine ametivõimudega, on teada, millise surve all hakkab kaebaja koos oma alaealiste lastega piiril ülekuulamise ajal olema. Hinnata tuleb kaebaja eeldatavat käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu. Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba tagakiusatud (VRKS § 19 lg-d 1 ja 2), vaid see, kui saab eeldada, et tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). Sel põhjusel on vale ka PPA otsuses toodud eeldus, et kaebaja pidi olema juba varem poliitiliselt aktiivne.
14.PPA otsuses pole hinnatud, kas kaebajale oleks tagatud efektiivne õiguskaitse, kui ta peaks oma tegevuse tõttu sattuma Venemaa ametivõimude huvi alla. PPA jättis välja selgitamata asjakohase päritoluriigi info ning rikkus uurimis-ja põhjendamiskohustust.
15.Kaebaja on avaldanud, et ta suhtleb koos lapsega pidevalt oma Ukrainast pärit ja Ukrainas elava tädiga, kelle abikaasa täidab sõjalist kohustust. Samuti esitas kaebaja vastustajale andmed oma ülenejate sugulaste kohta, kes olid ukrainlased. Vastustaja ei ole viidatud asjaolude kohta küsinud, kontrollinud ega analüüsinud, kas kaebaja saab olla Venemaale tagasipöördumisel seetõttu tagakiusatud isikuks.
16.PPA ei vaadanud taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ja tõendeid kontrollides. Sellist haldusorgani tegevust ei saa lugeda kooskõlas õigusselguse ja hea halduse põhimõttega. Rikutud on kaebaja õiguspärase ootuse printsiipi. Kaebaja sai aru, et tal oli seaduslik alus Eestis 5(16)
viibimiseks, mistõttu ta ei kartnud, et tal tuleb tagasi Venemaale lastega pöörduda. Kui kaebaja sai aru, et tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse. Inimest võib taga kiusata ka ühiskond. PPA ei ole analüüsinud laste tagakiusamise võimalikkust, arvestades päritoluriigi infoga. Lastel on Ukraina tädi ja sõbrad, kellega nad pidevalt suhtlevad. Lapsed ei saa oma väärtushinnanguid varjata, kuna ei oska valetada. Võimaliku tagasipöördumise korral Venemaale satuvad lapsed võõrasse keskkonda koos teiste väärtushinnangutega.
17.PPA ei ole arvestanud halduskohtu otsuse nr 3-23-45 p-s 22 väljendatud seisukohtadega ning analüüsinud võimalikku laste tagakiusamist. PPA ei ole menetluse käigus ja otsuses hinnanud ka päritoluriigi teavet, mis puudutab n-ö pealekaebamise kultuuri suuremat levikut pärast Ukraina sõja algust ja sellega seotud ohte pärast sõja algust Venemaale tagasi pöördunud inimestele, kes toetavad sõjas avalikult Ukrainat. Kaebaja esitas vastustajale tõendid selle kohta, et ta on korduvalt saanud ähvardava sisuga sõnumeid oma endistelt sõpradelt, kes elavad Venemaal. Antud kontekstis on puudustega vastustaja analüüs ähvarduste osas. On olemas võimalus, et kaebaja peale kaevatakse, kui saadakse teada kaebaja sõjavastasest positsioonist. PPA vesteldes Q.Qga, esitas küsimusi ainult tema võimaliku poliitilise meelsuse kohta, kuid tuvastamata jäid tähtsust omavad asjaolud. Eelnev on vastuolus halduskohtu otsuses nr 3-23-45 väljendatud seisukohtadega. Tagakiusamise korral ei saa kaebaja ega tema lapsed riigilt kaitset ning riigisisene ümberpaiknemine ei aita olukorda lahendada, kuna koolisüsteem ja väärtushinnangud koolides on kogu Venemaa territooriumil samad.
18.Kaebajale on arusaamatu, kuidas on seotud kaebaja Instagrami 25.07.2024 tehtud postitused kaebaja tervisega järgmisel päeval, kuna nende kahe sündmuse vahel puudub põhjuslik seos. PPA proovib kasutada igat võimalust näidata kaebajat negatiivses valguses.
19.Väide, et kaebaja esindaja kasutas 2.08.2024 toimunud vestlusel äratuntavalt manipulatiivset meetodit, selleks et võita endale aega uue strateegia väljamõtlemiseks on paljasõnaline ja kaebaja ning tema esindaja edasise käitumisega vastuolus.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
20.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Väär on kaebajate väide, et rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud otsus on PPA kaalutlusotsus (vt Tallinna Halduskohtu 22.05.2024 otsus nr 3-23-576). Kaebuses esitatud kaalutlusõigust puudutavad argumendid ei ole asjakohased. Asjaolu, et kaebajatele PPA järeldused ei meeldi, ei tähenda, et need oleksid väärad. Sama alusetu on kaebajate väide, et PPA-l oli algusest peale eesmärk teha kaebajate taotluste suhtes tagasilükkav otsus. Vastustajale ei nähtu, et kaebaja esindajad oleks avaldanud soovi menetleja taandamiseks või taotlenud teenistusliku järelevalve kohaldamist.
21.Vastab tõele, et PPA ei seadnud 2022. a läbiviidud menetluses kaebajate usaldusväärsust kahtluse alla. Eelnev ei tähenda, et asjaolude põhjalikumal uurimisel ei oleks PPA-l võimalik jõuda teistsugusele järeldusele. PPA ei saa ignoreerida isiku selgitustes või tema poolt esitatud tõendites ilmnevaid vastuolusid pelgalt selle tõttu, et varasemalt on isiku selgitusi ja tema esitatud tõendeid peetud usaldusväärseteks.
22.Uuendatud rahvusvahelise menetluse käigus kaebajaga 28.03.2024 peetud vestlusel tegi PPA esmalt kokkuvõtte 2022. aastal läbiviidud menetluses esitatud asjaoludest, tuues mh välja, et kaebajat on kaks korda ähvardatud, korra vanaema ja korra tööandja kaudu. PPA küsimusele, kas põhilised asjaolud said välja toodud ning PPA on kaebaja olukorrast õigesti aru saanud, vastas kaebaja jaatavalt. Kui isik jutustab ümber kellegi teisega toimunud sündmusi, siis on tõele vastav ümberjutustus oma detailides (nt millise ameti esindaja oli) järjepidev. Väidetavast FSB töötajast sai piirkonnapolitseinik alles PPA täpsustavate küsimuste esitamise käigus. Põhjendamatu on kaebajate väide, et tavalise inimese jaoks ei ole vahet, kas tegu on FSB töötaja või piirkonnapolitseinikuga. Esimene on Venemaa kõrgeim korrakaitseorgan, millega enamus 6(16)
tavakodanikke oma igapäevaelus kokku ei puutu. Kaebuses on jäetud lahtiseks, kes siis kaebaja vanaema juures käis. Vastustaja ei nõustu, et taoline järjepidevuse puudumine ei muuda toimunut sisuliselt ega muuda kaebaja selgitusi ebausaldusväärseks. Niivõrd kõnekad vastuolud kahandavad selgituste usaldusväärsust ning tekitavad põhjendatud kahtluse, kas kirjeldatud sündmused on tegelikkuses üldse toimunud.
23.PPA on põhjendatult leidnud, et arvestades kaebaja võrdlemisi madalat profiili, ei ole usutav, et ta pakuks Venemaa võimudele sellisel määral huvi, et survestada tema Venemaale jäänud vanaema. Ka ei nähtu, et kaebaja vanaema juures oleks korraldatud läbiotsimisi või muul moel survestamist eskaleeritud. Arvestades, kui tihti on kaebajate lähedased käinud Venemaal pärast 24.02.2022, ei ole usutav, et kaebaja vastu niivõrd suure huvi olemasolul ei ole ametivõimud survestanud kaebaja teisi pereliikmeid ega ka takistanud nende korduvaid piiriületusi.
24.Kuivõrd kaebuses ei vaidlustata, et Venemaa võimudel on olemas piiriületuse info, millest on võimalik tuvastada, kas ametivõimudele huvipakkuv isik viibib Venemaal või mitte, siis jääb arusaamatuks kaebajate väide, et on loogiline, et esimene koht, kust ametivõimud hakkavad kaebajat otsima, on tema vanaema juurest.
25.PPA ei vaidlusta seda, et Venemaal valitseb autoritaarne režiim ning survestatakse teisitimõtlejaid. Tagakiusamise näiteid on päritoluriigi informatsioonist võimaik leida. PPA on teinud põhjendatud järeldused kaebajate asjaolusid ja päritoluriigi informatsiooni arvestades. Kaebajate viidatud artiklis kirjutatakse sellest, kuidas Venemaa ametivõimud paluvad inimestel veenda oma riigist lahkunud lähedasi Venemaale tagasi tulema ning kui isikut tema elukohast ei leita, kuulutatakse nad tagaotsitavaks. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja vanaemal oleks palutud veenda kaebajat Venemaale naasma, ega kaebaja tagaotsitavaks kuulutamist. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada sisserändeõigust kõikidele autoritaarsetest riikidest pärit isikutele. Venemaal on valitsev režiim autoritaarne ning päritoluriigi informatsioonist võib leida hulganisti näiteid erineva profiiliga isikute tagakiusamisest. Pagulasstaatuse jaatamiseks ei piisa üksnes tõdemusest, et isiku päritoluriigis valitseb ebademokraatlik režiim. Isiku asjaolude ja päritoluriigi informatsiooni valguses tuleb hinnata, kas isiku käitumine võib viia tema kohtlemiseni viisil, mis on käsitatav tagakiusamisena.
26.Kaebajate versiooni kohaselt, arvestades nende perekonna tausta, võib võimude huvi nende vastu olla suurem. Kaebaja ei põhjenda aga, kuidas kaebaja lähedased on viimaste aastate jooksul saanud takistamatult Venemaal käia. Kui Venemaa ametivõimudel on huvi kaebaja vastu niivõrd suur, oleks loogiline, et teda oleks üritatud survestada ka teiste lähedaste kaudu.
27.PPA on 11.10.2024 otsuses (lk 43) välja toonud, et kaebajate lähedased kolisid Eestisse 2012. a ning Memoriali fond ei olnud Venemaal kuni 2021. aastani keelatud. Kaebusest ei nähtu, kuidas Venemaa ametivõimud peaksid sinna tehtud annetustest olema teadlikud. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja kasuisa annetused või panused Memoriali töösse peaksid seadma kaebaja tagakiusuohtu. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks nad ei esitanud viidatud tõendeid koos kaebusega ning miks tõendeid soovitakse esitada hiljem.
28.Võib usutavaks pidada, et pikemat aega kestev menetlus võib mõjuda kaebajatele vaimselt koormavalt ning tekitada stressi. Samas puudub sellel igasugune seos kaebajate väidetava tagakiusuhirmuga. Kaebajatega seotud asjas on kestnud kohtumenetlus (haldusasi nr 3-23-45) aasta aega ja selle kestvust ei ole PPA-l võimalik ette ennustada ega mõjutada.
29.PPA on vaidlusaluses otsuses põhjalikult analüüsinud kaebaja Reforum Space liikmelisust puudutavaid asjaolusid, mh on PPA põhjendatult märkinud (PPA 11.10.2024 otsuse lk-d 38-40), et Reforum Space residendiks saamiseks ei pea tegema muud kui täitma ankeedi, st residendiks saamine ei eelda isikult eriliste toimingute tegemist või teatava profiili omamist. PPA on põhjendatult leidnud, et kuna Reforum Space liikmete nimekiri ei ole avalik ning kaebaja ei ole 7(16)
nimetatud kogukonna eestvedaja, juht või muud moodi aktivist, mh ei ole võimalik tuvastada tema seotust kogukonnaga avalikest allikatest, siis ei ohusta teda Venemaale tagasipöördumisel võimude tähelepanu alla sattumine ega hilisem tagakius või karistus. Kaebuse etteheidetest jääb arusaamatuks, millise päritoluriigi informatsiooni mitteleidmist PPA-le ette heidetakse.
30.Kaebaja seos LGBT-kogukonda toetava projektiga nähtub kaebaja esindaja PPA-le 28.03.2024 edastatud e-kirja manuses olevatest kuvatõmmistest, mis on tehtud kaebaja sotsiaalmeedia profiilit. Muul viisil enda osalemist või seotust antud projektiga ei ole kaebaja PPA-le maininud. PPA-l lasub küll kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kohustus koguda selleks tõendeid omal algatusel, siis ei tähenda see, et kogu tõendamiskoormus tuleb asetada asja menetlevale haldusorganile. Varjupaigataotleja kaasaaitamiskohustus tuleneb ka VRKS § 11 lg-st 2. Olukorras, kus kaebaja ei ole enda osalemist LGBT-kogukonda toetavas projektis enda tagakiusu alusena välja toonud, on kaebajate etteheited otsitud.
31.Kuigi päritoluriigi informatsioonist nähtuvalt võidakse inimesi piiril põhjalikumalt kontrollida, sh nõuda telefonide või muude seadmete läbivaatamise võimaldamist, ei nähtu, et tegemist oleks niivõrd laiaulatusliku ja süstemaatilise praktikaga, mida kohaldataks kõikide piiriületajate suhtes. PPA on otsuse tegemisel arvestanud, et Venemaa piiri ületamisel esineb teatav risk sattuda täiendavasse kontrolli või sattuda seadmete läbivaatamisega seoses piirivalvurite survestamise alla. Isiku poolt enne piiriületust teatud ettevaatusabinõude rakendamist ei saa võrdsustada väitega, justkui isikult oodatakse või nõutakse enda poliitiliste vaadete varjamist.
32.Arusaamatuks jääb kaebajate väide, justkui PPA otsuses oleks toodud eeldus, et kaebaja pidi olema juba varem poliitiliselt aktiivne. Kui kaebaja taotles rahvusvahelist kaitset põhjusel, et ta kardab poliitilist tagakiusu Venemaal, siis on PPA kohustuseks olnud välja selgitada, kas ja milline kaebaja tegevus võiks viia või on viinud poliitilise tagakiusuni tema päritoluriigis. PPA on vaidlusaluses otsuses tuvastanud, et kaebaja ei ole Venemaal olnud poliitiliselt aktiivne, mitte nõudnud, et kaebaja oleks pidanud olema Venemaal poliitiliselt aktiivne.
33.Kuigi kaebaja on enda Ukraina päritolu maininud, ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks rahvuskuuluvuselt ukrainlane ega antud asjaolu enda tagakiusamise alusena välja toonud. PPA ei saa isiku eest temale tagakiusukartuse aluseid juurde mõelda. Kaebuses esitatud väited ei võimalda järeldada, et Venemaal oleks tagakiusuohus isikud, kellel on Ukrainas sugulasi.
34.Vastustaja möönab, et 15.02.2024 otsuses nr 3-23-1100 on Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et kohus ei pea alati etteheidetavaks, kui rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitata esimesel võimalusel (VRKS § 201 p 7). Samas kaebaja käitumine (kirjeldatud PPA 11.10.2024 otsuse lk-del 29-32) ei viita reaalse tagakiusuhirmu olemasolule, vaid asjaolule, et rahvusvahelise kaitse taotlus oli esitatud siis, kui muud võimalused enda Eestis viibimise seadustamiseks olid kaebajate jaoks ammendunud.
35.Kuigi vaidlust ei ole, et Venemaal on A. Navalnõi toetajaid või A. Navalnõi organisatsioonidega koostööd teinud isikuid survestatud, siis on PPA otsuse tegemisel arvestanud, et A. Navalnõid toetasid Venemaal sajad tuhanded inimesed. Tema toetamine ei ole poliitilise meelsuse väljendamine viisil, mis tagaks kellegi rahvusvahelise kaitse staatuse jaatamise. Arvestades, et kaebaja on välja toonud, et tema ise ja tema perekond on alati ja algusest peale toetanud A. Navalnõid, siis pidas PPA vajalikuks välja tuua, milliseid vaateid on A. Navalnõi omanud: peale opositsioonilise positsiooni oli ta ka natsionalistlike, imperialistlike ja ksenofoobsete maailmavaadetega.
36.PPA on otsuse tegemisel lähtunud Tallinna Halduskohtu 15.03.2023 otsuse nr 3-23-45 suunistest. PPA on vaidlusaluses otsuses (lk 57) põhjendanud, et kuigi halduskohus märkis, et PPA-l tuleb esitada küsimusi ka laste haridustee kohta, siis kohtu juhtnööridest tulenevalt on esmatähtis välja selgitada, kas kaebaja lastel on olemas isiklik poliitiline meelsus, mille 8(16)
väljendamine võiks Venemaal kaasa tuua võimudepoolse tagakiusu. Arvestades laste vanust, on igati mõistetav, et Venemaale naasmisel peavad lapsed kooliteed jätkama. PPA on uuendatud menetluse käigus põhjendatult tuvastanud, et kaebaja lastel puudub iseseisev poliitiline veendumus ning nad ei satu oma poliitilise meelsuse või selle väljendamise pärast võimude tähelepanu või hilisema tagakiusu alla. Ainuüksi asjaolu, et Eestis võib lastel olla parem oma kooliteed jätkata, ei ole alus rahvusvahelise kaitse andmiseks.
37.Kaebaja on 28.03.2024 vestlusel maininud, et on korduvalt saanud ähvardava sisuga sõnumeid oma Venemaal elavatelt endistelt sõpradelt, kirjeldanud saadud sõnumite sisu ning lisanud, et saab edastada PPA-le kuvatõmmised saadud sõnumitest. Kaebaja pole väitnud, et ta kardaks, et keegi temale sõnumeid saatnutest esitaks tema peale võimuorganitele kaebuse. HMS §-st 6 tulenev uurimispõhimõte ei ole piiramatu. PPA on analüüsinud kaebaja esitatud kuvatõmmiseid väidetavate ähvardava sisuga sõnumitega ning leidnud, et kaebaja esitatud kommentaaridest ei nähtu ähvardusi. PPA leidis, et kommentaarid on negatiivsed, mis võivad kaebajale olla ebameeldivad, kuid see ei ole alus rahvusvahelise kaitse saamiseks.
38.Kaebusest ei nähtu ühtegi mõistlikku põhjendust, miks keegi peaks kaebaja sõjavastasest positsioonist ametivõimudele teada andma selle tõttu, et nad saavad teada kaebaja võimalikust tagasipöördumisest. Kui kaebajale ebameeldivaid sõnumeid saatnud isikud oleksid soovinud ametivõimudele kaebuseid esitada, oleks seda tõenäoliselt tehtud koheselt.
39.Pealekaebamisega seotud väited on vastuolus ka kaebaja väidetega, et Venemaa ametivõimud on kaebaja vanaema ähvardanud ja välja toonud, et neile on teada kaebajate osalemisest meeleavaldustel, sotsiaalvõrgustikes fotode avaldamisest jm sõjavastast meelsust väljendavast tegevusest. Ühelt poolt väidab kaebaja, et Venemaa ametivõimudele on kaebaja sõjavastane meelsus teada, kuid teiselt poolt kardab, et keegi võib kaebaja sõjavastasest positsioonist ametivõimudele teada anda.
40.Kaebajate etteheited PPA erapooletuse puudumisele on alusetud. PPA on uuendatud menetluse raames põhjalikult uurinud kaebajate lähedaste tegevust, tuvastanud nende sidemeid Venemaa kaitsetööstusega koostööd tegevate ettevõtetega ning põhjendatult pidanud usutavaks, et kaebajate endisele esindajale oli teada kaebaja kasuisa tegevus ning ärisidemed.
41.Kutse 2.08.2024 vestlusele PPA-ga edastati kaebajale 30.07.2024. Pärast kutse saamist ega ka 2.08.2024 vestluse sissejuhatavas osas, kus PPA mh uuris, kas kaebajal on terviseprobleeme, mida peaks vestluse käigus arvesse võtma, ei toonud kaebaja välja ühtegi terviseprobleemi. Ta tegi seda alles pärast seda, kui selgus, milliseid küsimusi soovis PPA vestlusel küsida. Arvestades kaebaja taolist käitumist, pidas PPA põhjendatuks paluda kaebajal esitada tema terviseseisundit tõendavad dokumendid. Kaebaja esitatud dokumendid ei kinnitanud tema väiteid, et tal oleks olnud stressist tingitud minestushoog ja põrutus.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vaidlustatud otsuste põhjendusi, kuna otsustes tehtud järeldused on seotud tõenditega, otsused on hästi struktureeritud ja loetavad ning otsuste järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad.
43.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja 9(16)
eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13). Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba tagakiusatud (VRKS § 19 lg 1 ja 2) või saab eeldada, et tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). UNCHR-i varjupaigamenetluse käsiraamatu p 82 kohaselt võib poliitilise tagakiusu põhjendatud kartus olla ka siis, kui isik pole oma meelsust päritoluriigis avalikult väljendanud, kuid tema kindlameelsus viib järeldusele, et ta varem või hiljem oma vaateid väljendab ja satub seetõttu ametiisikutega konflikti.
44.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Pagulasena tunnustamiseks ei ole alust, kui päritoluriigi teave ei kinnita isiku enda kartust, et teda võidakse naasmisel hakata taga kiusama.
45.Riigikohus selgitas 12.12.2023 otsuses haldusasjas nr 3-22-2509, p-s 18.1 ja 18.2 järgmist: „Asjakohased rahvusvahelise kaitse andmist põhjendavad asjaolud võivad niisiis tekkida pärast taotleja päritoluriigist lahkumist. Need asjaolud võivad olla tekkinud päritoluriigis tema äraolekul ja olla rahvusvahelise kaitse taotlejast sõltumatud, kuid neil peavad olema otsesed tagajärjed taotleja olukorrale, tekitades põhjendatud tagakiusamishirmu. Need sündmused võivad viidata asjaolude olulisele muutusele päritoluriigis, sealhulgas juba olemasolevate tegurite süvenemisele pärast taotleja lahkumist päritoluriigist.“.
46.PPA tuvastas õigesti, et kaebaja ei lahkunud Venemaalt sellise poliitilise meelsuse avaldamisega seotud asjaoludel, mille tõttu tuleks teda tunnustada pagulasena. Kuivõrd Tallinna Halduskohus tühistas PPA 23.12.2022 kaebajatele tehtud rahvusvahelise kaitse taotluste osas tagasilükkava otsuse nr 12206060102-1; 12206060104-1 ja 12206060118-1, hindab kohus muuhulgas, kas vastustaja on eemaldanud Tallinna Halduskohtu otsuses etteheidetud rikkumised.
47.Esmalt tõi halduskohus haldusasjas nr 3-23-45 välja, et PPA põhjendus ei ole veenev osas, et kaebaja Venemaa ametivõimude huviorbiiti sattumine on ebatõenäoline, kuna PPA ei ole tuvastanud kaebaja selgituste ebausaldusväärsust.
10(16)
Vaidlustatud otsuse punktis 16.3 leidis PPA, et kaebaja selgitused ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse raames olnud olulistes asjaoludes järjepidevad ja neis on kõnekaid vasturääkivusi. Seetõttu on selgitused osaliselt mitte usaldusväärsed. Õige on PPA väide, et kaebaja ei toonud 21.07.2022 esimesel vestlusel välja, et tema perekonda oleks Venemaal poliitilise meelsuse pärast tagakiusatud. Kaebaja selgitas, et vajab rahvusvahelist kaitset, kuna ei toeta Venemaa ja Kremli poliitikat ning on osalenud perega Navalnõid toetavatel miitingutel (dtl 672). Üksnes kaebaja esindaja tõi välja, et kaebaja kasuisa kiusatakse Venemaal taga poliitiliste vaadete tõttu. Kaebaja kasuisa mõisteti kriminaalmenetluses süüdi ning ta viibis vangistuses. Samas pöördus kaebaja kasuisa Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, kus langetati otsus, et Venemaa on rikkunud kaebaja kasuisa õigusi (dtl 695).
48.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja perekonda kuulub ka tema kasuisa W.W. PPA on vaidlustatud otsuses põhjalikult uurinud päritoluriigi infot ning hinnanud kaebaja kasuisa äridega seonduvat. Päritoluriigi informatsioonist nähtus, et seitse Venemaa ärimeest, nende hulgas ka kaebaja kasuisa, läksid 2000. aastate alguses tülli kohalike mõjuvõimsate äripartneritega ja nende suhtes algatati kriminaalasjad.1 Kaebaja kasuisa viibis Venemaa vanglas viis aastat.
49.Õige on ka kaebaja väide, et 2010. aastal tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse kaebaja kasuisa W.Wi kaebuse osas. EIK leidis, et Venemaa võimud on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 (halvad kinnipidamistingimused), artiklit 13 (tõhusate õiguskaitsevahendite puudumine) ja artikli 5 § 4 (osapoolte võrdsuse põhimõtte eiramine) seoses juhtumiga W.W. Venemaa. W.Wile määrati kompensatsiooniks 484 531 rubla ja 60 kopikat ning väljamakse tehti talle 2.12.20102. Samas pöördus Euroopa Inimõiguste Kohus 2014. a W.Wi poole, kes oli esitanud kaebuse kolme artikli osas (3, 5 ja 6) ehk siis tema kinnipidamise tingimuste, karistuse pikkuse ja juriidilise abi saamise rikkumiste osas. 2012. a anti W.Wi esindajale teada, et möödunud oli aeg, millal nad saavad avaldada enda seisukohti. Samamoodi anti teada, et kohus võib asja arutamise peatada, kui taotleja ei soovi enda asjaga edasi minna. W.Wi esindaja sai kirja 2012. aasta veebruaris kätte, kuid mingit vastust ta sellele ei andnud. 3 Kohus nõustub PPA-ga, et eelnevast saab järeldada, et kaebaja kasuisal ei olnud peale vanglast vabanemist Venemaa võimudele pretensioone.
50.Samuti ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et kaebaja kasuisa jätkas äritegevusega erinevates tööstuskompleksides ka peale vangistuse määramist (vt ka kaebaja vastus, p 9, dtl 549). Seega on PPA põhjendatult leidnud, et Venemaa võimud ei ole kaebaja kasuisa kiusanud taga poliitilise meelsuse pärast. Eelnevale viitab ka kaebaja 2.12.2022 vestluses PPA-ga toodud vastus, mille järgi kaebaja vanemad, st ema ja kasuisa külastasid kaebajat Venemaal iga 2-3 kuu tagant (vt ka dtl 543544). Samas lisas esindaja, et kaebaja vanemad elavad Eestis elamisloa alusel ning tegelevad aktiivselt äritegevusega (dtl 691). Kaebaja kasuisa äritegevusega seonduvaid asjaolusid on PPA vaidlustatud otsuses põhjalikult analüüsinud. Mh tõi PPA välja, et kaebaja kasuisaga seotud äriühingute omanikud on Venemaa kodanikud, kes on seotud Venemaa kaitseministeeriumile materiaalse toe pakkumisega (sh on kaebaja vanaema seotud ühe äriühinguga). Juhul, kui Venemaa valitsus kiusaks kaebaja kasuisa taga, ei ole tõenäoline, et W.W läheks vabatahtlikult Venemaale ning tema äritegevus Venemaal jätkuks takistusteta. Kohtule ei nähtu, et kaebajat võidakse taga kiusata tulenevalt kaebaja kasuisa tegevusest ja tema perekonna taustast.
European Court of Human Rights: FIRST SECTION DECISION Application no. 44900/06 Sergey Anatolyevich PUTINTSEV against Russia and 2 other applications, 28.01.2014 https://hudoc.echr.coe.int/app/conversion/pdf/?library=ECHR&id=001-141350&filename=001-141350.pdf (19.02.2025).
11(16)
51.Järgnevalt heitsid kohtud PPA-le ette, et PPA ei põhistanud otsuses väiteid seoses asjaoluga, et Venemaa riigivõimu ametnikud käisid kaebajat registreeritud elukohas ja töökohas otsimas, arvestades, et PPA ei olnud eelnevalt vastavat kaebaja väidet seadnud kahtluse alla. PPA on eelnevat käsitlenud vaidlustatud otsuse punktis 17.6. Erinevalt eelmisest otsusest asus PPA vaidlustatud otsuses seisukohale, et kaebajat ei ole ähvardatud vanaema ja tööandja kaudu, kuivõrd kaebaja selgitused on vastuolulised. 28.03.2024 toimunud vestlusel ütles kaebaja, et FSB töötajad küsisid, miks taotleja käib lastega meeleavaldustel ja miks ta avaldab neid fotosid sotsiaalvõrgustikes ning miks ta kutsub üles teisi inimesi samamoodi tegema (dtl 547). Alguses väitis kaebaja, et tema vanaema juures käisid kaebajat taga otsimas FSB töötajad. PPA täpsustavatele küsimustele vastamisel, ütleb kaebaja, et vanaema juures käis politsei ning lõpuks nimetas ta kohalkäinut piirkonnapolitseinikuks. Õige on vastustaja hinnang, et kaebaja on ajas muutnud ütlusi selle kohta, kes kaebaja vanaema juures täpselt käis. Samuti väitis kaebaja algselt, et FSB küsis tema tööandjalt, kus kaebaja on ja millal tagasi tuleb. PPA täpsustavatele küsimustele vastas kaebaja, et tööandjalt küsis politsei ning lõpuks, et tegelikult ta ei tea, kes tööandjale helistas. Seega puudub kohtu hinnangul kindlus, et kaebajat sooviti leida tema poliitilise meelsuse tõttu või sooviti kaebajat leida pereliikmete tegevusest tulenevalt. Eelnevat kohtu kahtlust kinnitab kaebaja väide, et vanaema ähvardati seoses Vene armee kohta valeinfo levitamise seaduse alusel kriminaalvastutusega (vt protokolli p 10, dtl 549). PPA on otsuses põhistanud, et politseinikud käisid preventiivselt mööda inimeste kodusid hoiatamas, et inimesed ei läheks meeleavaldustele. Lisaks on õige PPA viide, et soovi korral oli Venemaa riigiametnikel võimalus kontrollida lihtsalt kaebaja asukohta ja piiriületuste kohta vastavate registrite kaudu. Asjakohane on ka vastustaja väide, et kaebaja vastu huvi tundmise korral oleks survestatud (läbiotsimisega või muul moel ähvardamisega) korduvalt kaebaja lähedasi, sh kaebaja vanemaid, kes viibisid korduvalt Venemaal peale 24.02.2022 (dtl 543). Seega ei ole huvi kaebaja vastu tõendatud.
52.Kohtud heitsid PPA-le ette, et PPA ei ole tuvastanud, et oma meelsuse väljendamine ei ole kaebaja igapäevaelu osa ning et kaebaja on Venemaa oludega kohanenud. 21.07.2022 toimunud vestlusel ütles kaebaja, et ta ei ole toetanud Venemaa ja Kremli poliitikat. Kaebaja on käinud peale Navalnõi vahistamist miitingutel Vene saatkonna ees. Venemaal olles käis kaebaja akna peal välgumihkliga näitamas vastuseisu Navalnõi vahistamisele. Lisaks avaldas kaebaja sotsiaalmeedias fotosid Navalnõi toetuseks (dtl 672). 28.03.2024 toimunud vestlusel ütles kaebaja, et pärast A. Navalnõi surma käis ta veebruaris ja märtsis kolmel meeleavaldusel A. Navalnõi toetuseks. Kaebaja kuulub ka enda sõnul Reforum Space kogukonda, kellega on käinud meeleavaldustel. Kaebaja töötab T ja K galeriis, kus koostöös Ukraina Kultuurikeskusega on korraldatud surnud Ukraina kunstniku näitus. Kaebaja osaleb iga kahe või kolme kuu tagant mingis vabatahtlikus projektis, nt meeleavalduse korraldamises (dtl 548). Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja hakkas poliitilist arvamust avaldama alles peale rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Ka kaebaja ise ei eita, et tema poliitilise meelsuse avaldamine aktiviseerus peale Venemaalt lahkumist.
53.PPA vaatas 19.09.2022 kaebaja sotsiaalmeedia kontosid. Kontodelt ei nähtunud ühtegi viidet ega postitust seoses Ukrainas aset leidva sõjaga. Samuti puudus postitustel Venemaa vastane või Ukrainat pooldav sisu (dtl 659). 11.07.2024 toimus korduv kaebaja sotsiaalmeedia kontode vaatlemine. Vaatlusprotokollist nähtuvalt kasutab kaebaja sotsiaalmeedias oma õiget nime. Kaebajat jälgib 28 inimest, sõprade arvu ei nähtu. Poliitiliseks postituseks saab pidada 9.04.2022 tehtud postitust, milles on jagatud Pavel Podkorytovi postitust, mis puudutab Alla Gutnikovat ja tema kõnet kohtus. 21.07.2023 on kaebaja jaganud A. Navalnõi postitust; 16.08.2023 Ilya Yashini postitust; 19.08.2023 Asja Kazantseva postitust; 20.08.2023 postitanud pildi endast ja oma tütrest Tammsaare pargi meeleavaldusel „Venelased sõja vastu“. Pilt on avaldatud venekeelses Postimehes. 23.07.2023 jaganud Baba Yuga postitust; 16.08.2023 jaganud Kosjutsenko Youtube videot; 18.09.2023 jaganud Jekaterina Šulmani Youtube videot; 21.09.2023 jaganud T galerii postitust, mille taustal on Ukraina lipu värvid; 26.01.2024 jaganud T & K galerii postitust Nina Vynnyki Ukraina näitusest. Kokku on näha 4 poliitilist postitust ja 6 postitust, mida võib mingil 12(16)
määral pidada poliitiliseks. Postitusi on meeldivaks märkinud keskmiselt neli inimest (dtl 323). Instagramis jälgib kaebajat 880 inimest. Kaebaja on teinud 368 postitust, millest nelja võib pidada mingil määral poliitiliseks (dtl 324). Eelnevat aluseks võttes ei saa kaebajat pidada sotsiaalmeedia põhjal inimeseks, kes avaldab aktiivselt arvamust, mis ei ühti Venemaal võimul olevate inimeste arvamusega. Poliitilise sisuga positusi on muudega võrreldes marginaalne osa ja need ei paista kaebaja profiilil kuidagi silma.
54.Vaidlustatud otsuses analüüsis PPA kaebaja Reforum Space liikmelisust puudutavaid asjaolusid (otsuse lk-d 38-40). Tallinnas asuva Reforum Space esindajad aitavad inimestel Tallinnas viibimist legaliseerida ja eesti keelt õppida.4 Selleks, et saada Reforum Space residendiks ei pea olema poliitiline aktivist, vaja on lihtsalt täita ankeet, kuid isikusamasust ei pea tõendama. 5 Kohus nõustub PPA järeldusega, et kuivõrd Reforum Space kogukonna liikmete nimekiri ei ole avalik, kogukond tegutseb kuues erinevas linnas, kus on korraldatud ligi 1000 üritust, kaebaja ei ole Reforum Space ametlik eestvedaja või juht, siis ei ole kaebaja Venemaal tagakiusuohus Reforum Space liikmelisuse tõttu.
55.Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei ole käsitlenud kaebaja seost LGBT kogukonna toetusega. Kaebaja tõi välja, et osales projektis „Merch Collaboration with JS, Marriage Equality 2024”, mis oli suunatud LGBT kogukonna toetusele. Koostöös on JS x T & K loodud pusa, millega tähistatakse 2024. aastal Eestis abielu võrdõiguslikkuse kehtestamist. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et LGBT liikumine on Venemaal keelatud. Samas on kohus nõus vastustajaga, et kaebaja ei ole oma seotust LGBT kogukonnaga menetluse jooksul välja toonud, mis võiks olla aluseks rahvusvahelise kaitse saamisel. Lisaks ei pea kohus tõenäoliseks, et üksnes LGBT kogukonda toetava kunstinäitusega vaid kaudset seotust omades võiks kaebajale kaasa tuua negatiivseid järelmeid.
56.Kaebaja tõi haldusmenetluses ja kaebuses välja, et tema perekond toetab A. Navalnõi loodud korruptsiooni fondi FBK ja Memorial fondi, sh rahaliselt. PPA leidis vaidlustatud otsuses, et puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja või tema perekond oleks toetanud avalikult Navalnõi korruptsioonivastast fondi. Kohtumenetluses esitas kaebaja tõendid, millest nähtub, et W.W on teinud erinevaid annetusi, mh Ukraina Punasele Ristile (dtl 1371-1408). Kaebaja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid, et ka tema oleks vastavaid annetusi teinud. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et W.W on korduvalt viibinud Venemaal, sh peale vastavate annetuste tegemist. Kuivõrd kaebaja ise ei ole annetusi teinud, puudub Venemaa võimudel vajadus asuda kaebajat taga kiusama üksnes seeõttu, et W.W on teinud väikesesummalisi annetusi ja seda olukorras, kus W.Wit taga ei kiusata. Lisaks ei ole kaebaja viidanud juba tekkinud rasketele tagajärgedele, mis ületanuks tagakiusamise lävendi VRKS § 4 lg 1 tähenduses.
57.Kohtud heitsid PPA-le ette, et PPA ei ole kogunud päritoluriigi infot selle kohta, miks kaebaja 2019. aastal valimistegevusest osavõtt koosmõjus muude asjaoludega, ei võiks kaasa tuua kaebaja välisagendiks nimetamist, kuigi PPA loetles välisagendi seaduse kohaldamise alusena ka valimistegevusest osavõtmist. PPA on kaebaja hirmu välisagendiks nimetamise ees käsitlenud vaidlustatud otsuse punktis 17.9. PPA on väga põhjalikult käsitlenud päritolumaa infot seoses välisagendiks nimetamisega. Kogumis asus PPA järeldusele, et kaebaja ei olnud Venemaal poliitiliselt aktiivne ning kaebaja kuulub perekonda, kellel on ärilised sidemed Venemaa Kaitseministeeriumiga, mistõttu puudub oht, et kaebaja võib sattuda „välisagentide“ nimekirja. Kaebaja ei ole neid asjaolusid kaebuses vaidlustanud.
58.Kaebaja tõi kaebuses välja, et A. Navalnõi ja tema tegevuse toetamine oli üks vähene võimalus, kuidas tavalised kodanikud saaksid oma võimudele ja diktatuurile opositsioonilist positsiooni näidata. Vastustaja ei vaielnud kaebajale vastu, et Venemaal on A. Navalnõi toetajaid või A.
Navalnõi organisatsioonidega koostööd teinud isikuid survestatud. Samas on kohus vastustajaga ühel meelel, et A. Navalnõi toetamine ei saa garanteerida kellelegi rahvusvahelise kaitse staatust.
59.Halduskohus tõi haldusasjas nr 3-23-45 tehtud otsuses välja, et taotluste uuel läbivaatamisel tuleb PPA-l muu hulgas hinnata ka seda, kuidas käituksid Venemaale naastes lapsed. Kui PPA tuvastab, et haridusteed jätkates võib laste meelsus erineda üldisest narratiivist, siis tuleb hinnata ka seda, kas see võib tuua tagakiusu või tõsise ohu Venemaal. Selleks tuleb intervjuude läbiviimisel esitada küsimusi ka laste haridustee kohta. Q.Q selgitas PPA-le, et ei soovi Eestist lahkuda, kuna on Eestis elanud kaks aastat, tal on Eestis sõbrad, vanavanemad. Q.Q käib heas koolis, õpib eesti keelt ning tegeleb spordiga (dtl 557). Lisaks selgitas Q.Q, et tema jaoks on tähtis käia meeleavaldustel ning avaldada arvamust (dtl 559). Kaebaja selgitas PPA-le, et tema ja tema laste suhtes Venemaal kolme liiki ohtu: esimene on sotsiaalne oht ehk tagakius, teine on töö leidmisega seotud oht ja kolmas oht on laste tagakius nende meelsusega (dtl 554). Laste poliitilist meelsust on põhjalikult kajastatud vaidlustatud otsuse punktis 17.11.2. Kohus, tutvudes Q.Q antud selgitustega ja kaebaja selgitustega laste osas, on ühel meelel vastustajaga, et Q.Ql ja Y.Yl ei ole poliitilisi veendumusi või isiklikke poliitilisi seisukohti, mille väljendamine võiks Venemaale naasmisel kaasa tuua tagakiusu. Asjaolu, et kaebaja ei soovi, et tema lapsed õpiks Venemaa koolides toimuvates poliitilistes tundides, ei ole alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Samuti ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks asjaolu, et X.X lastel on ukrainlastest sõbrad. Ukrainlased on endiselt üks suurimaid rahvusrühmasid Venemaal ja paljudel Venemaal elavatel venelastel on ukrainlastest tuttavad ning sugulased. Asjas esitatud materjalidest ei nähtunud, et Q.Ql ja Y.Yl oleks selline meelsus, mida nad peaks Venemaal elades varjama, millest tulenevalt on neil võimalik ohutult jätkata Venemaal hariduse omandamist.
60.Kaebaja toob kaebuses välja, et PPA esitas vesteldes Q.Qga küsimusi ainult tema võimaliku poliitilise meelsuse kohta, kuid tuvastamata jäid tähtsust omavad asjaolud. Kohtule ei nähtu, et PPA esindaja ei oleks küsinud asjakohaseid küsimusi. Q.Qle on esitatud küsimusi seoses Eestis ning Venemaal elamisega ja õppimisega. Lisaks oli vestluse juurde kaasatud Q.Q ema ehk kaebaja ning sotsiaaltöötaja. Kaebaja on saanud vestluse lõpus esitada omapoolseid seisukohti arvestades lapse õigusi.
61.Väär on kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole analüüsinud kaebaja tõendeid, mis puudutavad Venemaa sõpradelt kaebajale saadetud ähvardava sisuga kirju. PPA on analüüsinud vaidlustatud otsuse punktis 17.10 kaebajale saadetud ähvardusi. Kohus nõustub PPA-ga, et vaadeldavad kommentaarid (dtl 486-516), mis on kirjutatud kaebaja sotsiaalmeedia postituste alla, ei sisalda otseselt ähvardusi. Tegemist on eriarvamuse avaldamisega. Kohus möönab, et välistatud ei ole võimalus, kus eriarvamuse avaldaja võib kaebaja peale kaevata, kuid eelneva alusel ei saa üheselt järeldada, et kaebaja vajab seetõttu rahvusvahelist kaitset.
62.PPA on kaebajate Venemaa piiri ületamisega seonduvat käsitlenud vaidlustatud otsuse punktis
17.5.Lisaks on PPA analüüsinud vaidlustatud otsuse lk-l 70 asjaolusid seoses Venemaa piiri ületamisega. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses tooduga. PPA on välja toonud, et Narva piiripunktis ei ole täieliku tollikontrolli kehtestamine elu suuremas osas mõjutanud. Eestist väljuval suunal ületab piiri keskmiselt 1200 inimest päevas, kuid tuleb ette ka ligi 2000 inimesega päevi. Suure osa Venemaale minejatest moodustavad Põhja-Euroopas elavad Vene kodanikud. 6 Vastustaja ei eitanud, et piiril võidakse inimesi põhjalikumalt kontrollida, sh nõuda telefonide või muude seadmete läbivaatamise võimaldamist. Samas on kohus ühel meelel vastustajaga, et isiku poolt enne piiriületust teatud ettevaatusabinõude rakendamist ei saa võrdsustada sellega, et isikult oodatakse enda poliitiliste vaadete varjamist. Praegusel ajal puudub kindlus, et kaebajate suhtes üldse viiakse läbi põhjalik kontroll.
63.Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et päritoluriigi teabe järgi võib Venemaal tõepoolest olla haldus- või kriminaalkorras karistav igasugune tegevus, mida saab käsitada Venemaa riigivõimu kritiseerimisena ja eriti sõjas Ukraina toetamisena (nt 12.01.2024 otsus nr 3-23-576, p 13). Tuleb aga arvestada, et Venemaal elab ligikaudu 140 miljonit inimest, kellest paljud on Venemaa riigivõimu suhtes kriitilised ja Ukrainas toimuva sõja vastu. Kõigi selliste vaadetega inimeste karistamine ei ole Venemaa ametiasutustele ilmselt jõukohane. Tallinna Ringkonnakohus märkis 10.05.2024 otsuses nr 3-23-1693 (p 22), et Venemaa kasutab ressursside piiratuse tõttu põhiliselt nn hirmutamistaktikat, mille puhul dikteerib isikute vastutusele võtmist eelkõige see, millist mõju soovitakse saavutada (nt saata hoiatav sõnum teistele sarnase profiiliga inimestele). Sellist järeldust toetavad OVD-Info 28.06.2024 andmed poliitiliselt motiveeritud süüdimõistmiste kohta ja 31.05.2024 sõjavastase liikumise tagakiusamist käsitlev raport.7 Raportist nähtub, et kuigi sõjavastasuse alusel kinnipidamisi on alates 24.02.2022 toimunud 20 040, siis süüdistusi on esitatud ca 935 inimesele (sh enam kui pooltel juhtudel internetis avaldatu eest). Halduskorras on sõjaväe „diskrediteerimise“ eest samal perioodil karistatud 9495 inimest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 3.07.2024 otsus nr 3-23-766, p 16).
64.Kohus ei tuvastanud, et PPA ei ole olnud menetluses erapooletu. PPA on uuendanud menetluse ning kogunud täiendavaid andmeid, mida on sisustanud vaidlustatud otsuses.
65.Kaebaja profiili arvestades ei ole seega kokkuvõttes piisavalt suur tõenäosus, et teda võidakse Venemaale tagasi pöördumisel karistada riigivõimu kritiseerimise või teistel kaebuses nimetatud põhjustel viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tagakiusamise künnise. Pelgalt Venemaa riigivõimust erinevate poliitiliste vaadete omamine, aga ka selliste vaadete avaldamise tõttu kinnipidamine, küsitlemine või rahaline karistus ei oleks käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Samuti puudub kaebajale oht tulenevalt kaebaja laste võimalikust käitumisest.
66.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
67.Kaebajatel puudub Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole üldine ohutase Venemaal nii suur, et tingiks vajaduse anda kaebajatele täiendav kaitse. Sõda toimub (peale marginaalsete erandite nagu Kursk, mis kaebajat ennast ei puuduta) Ukraina territooriumil ja kaebajatel on võimalik Venemaal ümber paikneda või siirduda väljapoole Schengeni ala jäävatesse riikidesse ja seda ka kohe Eestist lahkumisel, kuivõrd kaebajatele on tehtud ettekirjutus lahkumiseks vabatahtliku täitmise tähtajaga. Üksikud intsidendid Venemaa pinnal, mis on seostatavad Ukraina sõjaga, ei kvalifitseeru relvakonfliktiks, mis seaks kaebajate elu Venemaa territooriumil ohtu. Lahkumisettekirjutused ja sissesõidukeeld
68.Kaebajatele tehtud lahkumisettekirjutused on samuti õiguspärased. Kaebajate Venemaale tagasi saatmine ei ole vastuolus VSS §-s 171 sätestatud väljasaatmise keelu põhimõttega samadel põhjendustel, mille tõttu nad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajateks.
69.VSS § 74 lg 1 sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. VSS § 7 4 lg 4 alusel võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (vt Riigikogu XII koosseisu 444 SE seletuskiri, lk 5; Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022 otsus nr 3-20-2388, p 18; Riigikohtu 05.12.2019 otsus nr 3-16-2123, p 15). Vastustajal tuleb üksnes hinnata, kas esineb humaanseid kaalutlusi ning kas sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades proportsionaalne. PPA on õigesti leidnud, et kaebaja puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada sissesõidukeeldu seaduses sätestatust lühemaks perioodiks või jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Kaebaja ei ole välja toonud põhjendusi, millest tulenevalt on sissesõidukeeld ebaproportsionaalne. Seega on kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld õiguspärane.
70.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
71.Kohus lahendab kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse eraldi määrusega.
72.Kohus avaldab otsuse X.X, Q.Q, Y.Y ja W.Wi identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.