OÜ Madara 14 kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.03.2025 korralduse nr 12.2-3/065214-12 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Madara 14, esindaja F.G Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.09.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Madara 14 apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada OÜ Madara 14 apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 19.09.2025 otsuse peale läbivaatamatult.
Jätta OÜ Madara 14 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Avaldada jõustunud määrus tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 7, § 252 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 24.10.2024 korraldusega nr 12.2-3/065214-1 OÜ Kalda tee 32 käibe- ja tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli ajavahemikul märts – september 2024 ning kohustas maksukohustuslast andma selgitusi ja esitama nõutud dokumendid hiljemalt 07.11.2024. MTA küsis 28.02.2025 korraldusega nr 12.2-3/065214-9 OÜ-lt Kalda tee 32 täiendavat teavet ja dokumente kontrollitaval perioodil toimunud majandustehingute kohta, sh tehingute kohta OÜ-ga Madara 14. Korralduses nõutud teave ja dokumendid tuli esitada hiljemalt 17.03.2025.
2.MTA kohustas 20.03.2025 korraldusega nr 12.2-3/065214-12 OÜ-d Madara 14 esitama kirjalikku teavet ja dokumente ajavahemikul märts – september 2024 OÜ Madara 14 ja OÜ Kalda tee 32 vahel toimunud majandustehingute kohta. MTA kontrollib 24.10.2024 korralduse alusel OÜ Kalda tee 32 maksudeklaratsioonides kajastatud andmete õigsust. Menetluse käigus on selgunud, et OÜ Madara 14 soetas
3-25-935 maksukohustuslaselt 19.03.2024 Tallinnas asuva korteriomandi. OÜ Kalda tee 32 ei ole korteriomandi müügi asjaolude kohta MTA-le teavet andnud ega dokumente esitanud. OÜ-l Madara 14 tuleb esitada kõik maksukohustuslasega sõlmitud lepingud, mis kehtisid kontrollitaval perioodil, tasumist kinnitavad dokumendid ning muud dokumendid, mida OÜ Madara 14 peab oluliseks. Samuti tuleb vastata korteriomandi soetamisega seotud küsimustele. Teave ja dokumendid tuleb esitada hiljemalt 31.03.2025, vajadusel võib taotleda tähtaja pikendamist. Kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on teabe andmata jätmisel 320 eurot ja dokumentide esitamata jätmisel samuti 320 eurot. Sunniraha võib rakendada korduvalt kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni.
3.OÜ Madara 14 esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.03.2025 korralduse nr 12.2-3/065214-12 tühistamiseks. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et maksuhaldur peab kõigepealt püüdma hankida teavet maksukohustuslaselt ning õigus pöörduda kolmanda isiku poole tekib alles siis, kui ammendunud on kõik seadusest tulenevad võimalused saada teavet maksukohustuslaselt. Kaebaja vaidleb põhimõtteliselt vastu maksuhalduri õigusele raisata kaebaja aega. Kaebajal on põhiõigus vabale eneseteostusele, mis hõlmab ka seda, et kaebaja ei pea oma vabast ajast osalema kolmanda isikuna mingites menetlustes, kui haldusorgan pole eelnevalt teinud kõike selleks, et saada soovitud infot muul viisil. Kohustuste panemine kolmandale isikule ei saa olla mugavusotsus. Kaebajale teadaolevalt on maksukohustuslane pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse ja vaidlustanud MTA haldusakti teabe ja dokumentide nõudmise kohta. Seega ei saa öelda, et maksukohustusane ei tee MTA-ga koostööd. Praegu ei ole veel selge, kas maksukohustuslasele antud korraldus esitada teavet ja dokumente on õiguspärane, seda kontrollib kohus. Õigus nõuda teavet kolmandalt isikult tekib maksuhalduril alles siis, kui maksukohustuslasele tehtud korraldus jääb jõusse ning maksukohustuslane ei vasta ka siis haldusaktis toodud küsimustele.
4.MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldused teabe ja dokumentide nõudmiseks on täidetud. Kaebuse esitamise eesmärk on takistada OÜ Kalda tee 32 maksukontrolli. Kuna kaebajal ja maksukohustuslasel on sama seaduslik esindaja, on kaebaja teadlik maksumenetluses toimuvast.
5.Tallinna Halduskohus jättis 19.09.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole vaielnud vastu 20.03.2025 korralduses kajastatud faktilistele asjaoludele kaebaja ja maksukohustuslase vahel toimunud majandustehingute kohta. Samuti ei väida kaebaja, et vaidlustatud korralduses ei ole selgitatud temalt nõutava teabe ja dokumentide seost maksukontrolliga. Korralduse põhjal on selge, miks ja millega seoses kaebajalt teavet nõuti. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama. MKS § 61 lg 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Praegusel juhul on maksuhaldur pöördunud kaebaja kui kolmanda isiku poole, kellega maksukohustuslane on sõlminud kinnisasja võõrandamise lepingu. Sellest tulenevalt võis maksuhaldur mõistlikult eeldada kaebajal selle tehinguga seotud teabe ja dokumentide olemasolu. Enne seda oli maksuhaldur pöördunud maksukohustuslase poole 28.02.2025 korraldusega, millega nõudis täiendavat teavet 2(7)
3-25-935 kaebajaga toimunud müügitehingu kohta. Seega oli vaidlustatud korralduse tegemise ajal täidetud MKS § 61 lg-st 2 tulenev eeldus. Kui maksuhaldur on küsinud kõigepealt teavet maksukohustuslaselt ja maksukohustuslane täidab kohustuse, võib langeda ära vajadus pöörduda samas küsimuses kolmanda isiku poole. Siinsel juhul ei olnud sellist olukorda, sest vastustaja ei saanud sisulist teavet kaebaja ja maksukohustuslase vahel toimunud majandustehingu kohta. Kuna nii maksukohustuslase kui ka kaebaja seaduslik esindaja on sama füüsiline isik, pidi kaebaja olema teadlik maksumenetluses toimuvast. Vastustaja ei nõudnud kaebajalt teavet meelevaldselt, vaid teabe saamine oli vajalik, selgitamaks välja maksukohustuslase ja kaebaja vahel toimunud majandustehingutega seotud asjaolud. Maksuhaldur tegutses MKS § 11 lg-st 2 ja § 59 lg 1 teisest lausest tulenevat kaalutlusõigust järgides. Asjaolu, et kaebaja ei ole põhimõtteliselt rahul sellega, et maksuhaldur küsib temalt kui menetlusväliselt isikult teavet ning väidetavalt raiskab sellega kaebaja aega, ei muuda vaidlustatud korraldust õigusvastaseks. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kuna maksukohustuslane on temale tehtud korralduse kohtus vaidlustanud, tulnuks maksuhalduril ära oodata kohtu seisukoht korralduse õiguspärasuse küsimuses ning kui kohus peab korraldust õiguspäraseks, siis oodata, kas maksukohustuslane ise täidab korralduse. Kohtute infosüsteemi andmetel puudub selline kohtuvaidlus. Ka juhul, kui maksukohustuslane oleks vaidlustanud temale tehtud korraldused kohtus, ei omaks see maksukontrolli jätkamise seisukohalt tähtsust. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmine on lubatud ka siis, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik nt maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks.
6.OÜ Madara 14 palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.09.2025 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja seaduslik esindaja on ka OÜ Kalda tee 32 ainus juhatuse liige. Seetõttu kaebaja teab, et maksukohustuslane esitas maksuhalduri nõutud teabe ja dokumendid, kuid siis tulid uued küsimused. Maksukohustuslane esitas uuesti dokumente ja selgitusi, kuid jälle tulid uued küsimused. Küsimused muutusid äriga mitteseotuks, spekulatiivseks ja absurdseks. Küsimustele vastamine kulutab juhatuse liikme aega ja raha. Maksuhalduril ei ole õigust küsida ilma põhjendatud kahtluseta kõiki lepinguid, lisasid ja makseid ning selgitusi kõikide lepingute kohta. See on ettevõtjale tohutu koormus. Vaidlustatud korralduse kohaselt ei ole OÜ Kalda tee 32 korteriomandi müügilepingut puudutavate asjaolude kohta MTA-le teavet andnud ja dokumente esitanud, kuid kaebajale esitatud küsimused pole üldse seotud selle tõdemusega. Korralduse kohaselt peab kaebaja esitama kõik OÜ-ga Kalda tee 32 sõlmitud lepingud, mis kehtisid kontrollitaval perioodil. MKS § 61 lg 1 eeldused ei pruugi olla täidetud. Vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluses tõendeid maksukohustuslaselt saadud teabe kohta. Kuna MTA on jätnud tõendamiskohustuse täitmata, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja korraldus tühistada. Apellatsioonkaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja kasutas oma õigust vaidlustada korraldus, kuid MTA andis 02.10.2025 korralduse, millega kohustas kaebajat tasuma 640 eurot sunniraha. Lisaks ähvardab vastustaja järgmisel korral teha kaebajale trahvi 1280 eurot. Kui kaebajat survestatakse korraldust täitma, ei ole seadusest tuleneval kaebeõigusel mingit mõtet. Kaebaja viiakse pankrotti juba enne, kui kohtumenetlustes selgub, kas tal on kohustus maksuhalduri korraldust täita.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
3(7)
3-25-935
7.HKMS § 187 lg 1 järgi otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Tulenevalt HKMS § 187 lg-st 2 ja lg 3 p-st 5 keeldub ringkonnakonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaldamisel tuleb lähtuda apellandi faktiväidetest. Apellandi etteheited faktiliste asjaolude tuvastamisele ei takista apellatsioonkaebuse tagastamist HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel siis, kui need asjaolud ei ole haldusasja lahendamisel olulised (nt Riigikohtu 28.01.2021 määrus nr 3-19-1282, p-d 13– 14; 17.01.2018 määrus nr 3-16-1861, p 11; 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8).
8.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Madara 14 apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel läbivaatamatult tagastada, sest ka apellandi esitatud faktiväidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Halduskohus leidis õigesti, et MTA 20.03.2025 korraldus nr 12.2-3/065214-12 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
9.Kaebaja on MKS § 61 mõistes kolmas isik, kellelt maksuhaldur on küsinud dokumente ja teavet seoses OÜ Kalda tee 32 suhtes läbiviidava kontrollimenetlusega. MKS § 55 3 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ja § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente mh kolmandatelt isikutelt. MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette piirangu, et enne kolmandalt isikult teabe või dokumentide nõudmist peab maksuhaldur üldjuhul olema nende saamiseks pöördunud maksukohustuslase poole. Teabe nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks peab maksuhaldur MKS § 61 lg-st 3 ja § 62 lg 4 p-st 1 tulenevalt andma MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, milles peab olema märgitud mh selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksumenetluses teavet kogutakse, ja kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Märgitud peab olema ka korralduse täitmise tähtaeg ning isik võib taotleda selle tähtaja pikendamist vastavalt MKS §-s 50 sätestatule (MKS § 61 lg 3 ls 3 ja § 62 lg 5).
10.Maksuhaldur alustas 24.10.2024 korraldusega (dtl 23 jj) kontrolli OÜ Kalda tee 32 maksukohustuste täitmise üle ajavahemikul märts – september 2024 ning kohustas maksukohustuslast andma kontrolliperioodi kohta teavet ja esitama järgmisi dokumente: kaupade/teenuste ostuarved ja müügiarved koos nende juurde kuuluvate saatedokumentidega; kõikide pangakontode ja makseasutuste kontode väljavõtted filtreerimata kujul; kõik kassadokumendid; raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted algsaldode, igapäevaste liikumiste, lõppsaldode ja ostjate/hankijate nimedega; lepingud, sh laenulepingud ja laenu päritolu tõendavad dokumendid (ka need lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti ka kontrollitaval perioodil), ning muud dokumendid, mida maksukohustuslane peab menetluses oluliseks. MTA andis 28.02.2025 uue korralduse (dtl 30 jj), kuna maksukohustuslane ei täitnud MTA nõuet ilmuda maksuaudiitori juurde suuliste selgituste andmiseks. Maksuhaldur kohustas OÜ-d Kalda tee 32 esitama täiendavaid dokumente ja andma kirjalikku teavet, sh esitama 19.03.2024 müüdud korteriomandi müügist laekunud raha kinnitavad tõendid, vastama tehinguga seotud küsimustele ning selgitama kaebajaga 16.08.2024 sõlmitud (laenu)lepinguga seonduvaid asjaolusid.
11.Vaidlustatud korraldusega (dtl 5 jj) kohustas MTA kaebajat esitama järgmised dokumendid: kõik lepingud koos kõikide lisadega, mis on sõlmitud OÜ Madara 14 ja OÜ Kalda tee 32 vahel ning mis kehtisid kontrollitaval perioodil; kõik tasumist kinnitavad dokumendid, sh pangakonto väljavõte (ka siis, kui tasumine toimus väljaspool kontrollitavat perioodi) ja muud dokumendid, mida kaebaja peab menetluses oluliseks. Samuti kohustati 4(7)
3-25-935 kaebajat vastama korteriomandi soetamise ja selle eest tasumisega seotud küsimustele. Maksuhaldur on 20.03.2025 korralduses selgitanud, et kontrollib 24.10.2024 korralduse alusel OÜ Kalda tee 32 käibe- ja tulumaksu deklareerimise ning tasumise õigsust ajavahemikul märts – september 2024. Vaidlustatud korralduse põhjenduste kohaselt selgus kontrollimisel, et kaebaja on 19.03.2024 soetanud OÜ-lt Kalda tee 32 korteriomandi Tallinnas ning kohustus notariaalakti kohaselt tasuma müügihinnast 183 300 eurot müüja kontole 30 kalendripäeva jooksul, arvates lepingu sõlmimisest. Maksuhaldur märkis, et maksukohustuslane ei ole korteriomandi müügilepingut puudutavate asjaolude kohta MTA-le teavet andnud ega dokumente esitanud.
12.Sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos toimuva maksumenetlusega. Maksuhalduril puudub nõude esitamisel kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega maksukohustuslase poole ei tähenda, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet või samu dokumente, eriti kui maksukohustuslasel ei saagi olla neid dokumente, mille esitamist on maksuhaldur kolmandalt isikult nõudnud. Piisab sellest, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p-d 9–11; 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p-d 11–14; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 18–19). Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama. MKS § 61 lg 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Muu hulgas ei keelaks MKS § 61 lg 2 kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14). MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril õigus otsustada, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur täitnud MKS § 61 lg-st 2 ja § 62 lg-st 1 tuleneva tingimuse, kaebajalt teabe ja dokumentide nõudmist on vaidlustatud korralduses piisavalt põhjendatud ning küsitud teave on seotud OÜ Kalda tee 32 maksumenetlusega. Maksuhaldur on nõudnud kaebaja valduses olevaid, kontrolliperioodil kaebaja ja OÜ Kalda tee 32 vahel sõlmitud või sellel perioodil kehtivaid lepinguid, tasumist kinnitavaid dokumente ning teavet. Kui kaebaja hinnangul ei olnud korralduse täitmine mingil põhjusel võimalik, saanuks ta maksuhaldurit sellest vastamise tähtaja jooksul teavitada. Kaebajalt ei ole küsitud üleliigset teavet ja teda ei ole korraldusega ülemäära koormatud. Üksnes asjaolu, et korralduse täitmine võtab aega, ei muuda selle täitmise nõuet õigusvastaseks. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks mõni MKS §-s 64 sätestatud alus keelduda teabe andmisest või tõendite esitamisest.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebajal tekkinud küsimus, kas MKS § 61 lg-s 2 sätestatud nõue on täidetud, sest talle pole teada, millist infot vastustaja maksukohustuslaselt sai ning kas kaebajalt küsitakse nüüd maksukohustuslasega võrreldes uut infot ja teisi dokumente. Korralduse tühistamist ei saaks iseseisvalt tingida asjaolu, et korralduses ei ole üksikajalikult märgitud, millist teavet on maksuhaldur eelnevalt küsinud maksukohustuslaselt (vrd Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, ei tähenda nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega maksukohustuslase poole, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud täpselt sama teavet. Pealegi on kaebaja seaduslik esindaja OÜ Kalda tee 32 juhatuse liikme rolli 5(7)
3-25-935 kaudu kursis nii maksukohustuslasele tehtud korraldustega kui ka maksukohustuslase poolt MTA-le edastatud dokumentide ja teabega. Seega ei olnud talle teadmata, mida maksukohustuslaselt küsiti ning milliseid dokumente ja infot OÜ Kalda tee 32 maksuhaldurile edastas. Asjaolu, et korteriomandi võõrandamisega seotud tehingu mõlema poole ainus seaduslik esindaja on sama füüsiline isik, ei piira maksuhalduri õigust nõuda dokumente või seletusi mõlemalt tehingupoolelt. Seejuures ei ole õigusvastane, kui kolmandalt isikult teabe nõudmine toimub põhimõtteliselt koormavamal viisil kui maksukohustuslaselt endalt, vaid maksuhalduri valitud menetlustoimingu proportsionaalsust tuleb hinnata konkreetse isikuga seonduvate asjaolude põhjal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-22-307, p-d 15 ja 20).
15.Kaebaja väidab, et maksuhalduril ei ole õigust nõuda kõiki lepinguid, makseid puudutavaid dokumente ja selgitusi, sest see on kaebajale tohutu aja- ja rahakulu. See väide ei anna alust pidada vaidlustatud korraldust ebaporportsionaalseks. Kaebajal tuli esitada teave ja dokumendid seitsme kuu kohta. Kaebaja ei ole väitnud, et lepinguid kaebaja ja maksukohustuslase vahel oleks kontrollitaval perioodil sõlmitud massiliselt või vähemalt märkimisväärsel hulgal. Seetõttu puudub alus arvata, et kaebajale pandud kohustuste täitmine oleks tema jaoks ajaliselt või rahaliselt sedavõrd koormav, et võiks halvata nt tema ettevõtluse ja takistada tulu teenimist ning riivata seeläbi tema omandiõigust või ettevõtlusvabadust. Ka maksuhalduri konkreetsetele küsimustele vastamist (nt kuidas, kellele ja kuhu kaebaja korteriomandi eest tasus) ei saa pidada sedavõrd aja- ja ressursimahukaks tegevuseks, et sellest saaks järeldada kaebaja põhiõiguste rikkumist.
16.Eelneva põhjal keeldub ringkonnakohus HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. II
17.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata.
18.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.
19.Kaebaja väidab esialgse õiguskaitse taotluses, et maksuhaldur on määranud talle 02.10.2025 korraldusega sunniraha kaebuse esemeks oleva korralduse täitmata jätmise eest, kuid ei ole ringkonnakohtule esitanud 02.10.2025 korraldust või muid asjakohaseid dokumente. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks nõuda kaebajalt täiendavaid dokumente esialgse õiguskaitse põhistamiseks. MKS § 146 lg 2 sätestab, et MKS §-de 61 või 62 alusel kolmandale isikule antud korralduste täitmine peatub kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Seda sätet on kohtupraktikas tõlgendatud selliselt, et haldusakti täitmine on peatatud ka kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p 10). Seega puudub ringkonnakohtul vajadus kohaldada esialgset õiguskaitset, sest vaidlustatud korralduse täitmine (sh selle täitmata jätmise eest sunniraha nõudmine) on peatunud seaduse alusel. III
20.Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 20 eurot. Apellatsioonkaebuse tagastamine HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel sarnaneb kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2 alusel, mistõttu tasutud riigilõivu ei 6(7)
3-25-935 tagastata (HKMS § 104 lg 5 p 2). Apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastamise korral antakse apellatsioonkaebuse väidete põhjendatusele sisuline õiguslik hinnang sarnaselt kohtuotsuse tegemisega (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2021 määrus nr 3-20-2014, p). Samuti puudub alus tagastada kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu, kuna ringkonnakohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi.
21.Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 1 ja § 203 lg-ga 2 avaldatakse jõustunud määrus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.