Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
21. august 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1065
Haldusasi
X kaebus tühistada Maksu- ja Tolliameti 3. veebruari 2026. a korraldus nr 12.2-3/066049-15
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. mai 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X , esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 4. mai 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-1065.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. mai 2026. a määrus haldusasjas nr 3-26-1065 muutmata.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 03.02.2026 korraldusega nr 12.2-3/066049-15 maksukorralduse seaduse (MKS) § 553 lg 1 p 4, § 61 lg-te 1 ja 3 alusel X-i ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse 20.02.2026 kell 10.00, et anda kolmanda isikuna suulisi seletusi FPL RENT OÜ ja Poola äriühingu TERRAX sp. z o.o. vahel 2023. a märtsist kuni 2024. a detsembrini toimunud tehingute asjaolude kohta. MTA kontrollib 03.02.2025 teate alusel FPL RENT OÜ maksustamisperioodide märts 2023 kuni detsember 2024 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning FPL RENT OÜ ettevõtlusega tegelemist. FPL RENT OÜ soetas kontrolliperioodil sõiduki ja arvas maha tasutud sisendkäibemaksu. FPL RENT OÜ andis sõiduki rendile Poola äriühingule TERRAX sp. z o.o. Rahvusvahelise ametiabi korras ei ole maksuhaldur TERRAX sp. z o.o.-lt teavet saanud. Poola maksuhalduri
3-26-1065 edastatud andmetel on TERRAX sp. z o.o. juhatuse liige X , kes võib seega omada teavet, mis on vajalik sõiduki soetuselt maha arvatud sisendkäibemaksu õigsuse ja sõiduki FPL RENT OÜ ettevõtluses kasutamise tuvastamiseks ning samuti maksumenetluses tähendust omavate muude asjaolude kindlakstegemiseks. Vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ja saada küsimustele ammendavad vastused. MTA hoiatas, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on esimesel korral 320 eurot.
2.MTA jättis 10.03.2026 vaideotsusega nr 6-1/6161-2 rahuldamata X vaide MTA 03.02.2026 korralduse nr 12.2-3/066049-15 kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitaja põhiväide on, et tal puudub teave maksuhalduri soovitud asjaolude kindlakstegemiseks ning ennekõike peab maksuhaldur teavet küsima maksukohustuslaselt endalt või Poola äriühingu seaduslikult esindajalt, mitte X-ilt kui füüsiliselt isikult. Samas ei ole vaidlust, et vaide esitaja on Poola äriühingu juhatuse liige ja ainus seaduslik esindaja. MKS § 61 lg 1 võimaldab nõuda teavet ka kolmandalt isikult. MTA on püüdnud esmalt teavet saada Poola maksuhalduri kaudu, kuid selle tulemusel selgus, et TERRAX sp. z o.o. juhatuse liige asub hoopis Eestis. Seetõttu oli MTA-l võimalik pöörduda soovitud teabe saamiseks vahetult vaide esitaja poole. See, kas nõutav teave on asjassepuutuv ja mõjutab maksukontrolli tulemusi, selgub alles pärast kõigi kogutud tõendite hindamist. MTA on korralduses toonud välja nõutud teabe seose läbiviidava maksumenetlusega ja põhjendanud sedagi, miks ta peab vajalikuks suuliste seletuste andmist.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 09.04.2026 kaebuse MTA 03.02.2026 korralduse nr 12.2-3/066049-15 tühistamiseks. MKS § 61 lg 1 annab maksuhaldurile õiguse nõuda kolmandalt isikult üksnes teavet, mille puhul on kumulatiivselt täidetud kõik järgmised eeldused: 1) teave on maksumenetluses asjassepuutuv; 2) teave on kolmanda isiku valduses või mõistlikult eeldatavalt tema valduses; 3) maksukohustuslaselt ei ole õnnestunud teavet saada (MKS § 61 lg 2); 4) teabe andmine ei koorma isikut ebaproportsionaalselt (MKS § 10 lg 3). Praegusel juhul on kõik need eeldused täitmata. Kaebaja ei ole osalenud sõiduki soetamise tehingus ega FPL RENT OÜ majandustegevuses. Kaebajal puudub teave sõiduki soetamise tingimuste ja sisendkäibemaksu arvestuse kohta. Isegi kui kaebaja annaks selgitusi rendisuhte kohta, ei võimaldaks see tuvastada sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguspärasust ega FPL RENT OÜ ettevõtluse olemasolu. Seega ei saa nõutav teave mõjutada maksukontrolli tulemust ja sellise teabe nõudmine on õigusvastane. Kolmas isik ei saa anda õiguslikku hinnangut selle kohta, kas FPL RENT OÜ tegeles ettevõtlusega või mitte. Kaebaja saab üksnes kinnitada, et renditehing toimus. MTA ei ole ära näidanud, et maksukohustuslaselt endalt ei olnud vajalikku teavet võimalik saada. Pelgalt rahvusvahelise ametiabi ebaõnnestumine ei õigusta automaatselt kolmanda isiku poole pöördumist, kui teave on saadav maksukohustuslase kaudu. Korralduse põhjendused on oletuslikud ja üldsõnalised ning piisavalt ei ole selgitatud, miks peaks seletuste andmine toimuma just suuliselt maksuhalduri ruumides. Asjaoludest tulenevalt on suulise teabe andmine ebavajalik ja ebaproportsionaalselt koormav. Korralduses ei ole selgelt määratletud, kas teavet nõutakse füüsiliselt isikult või äriühingu esindajalt.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 04.05.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel läbivaatamatult. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas maksuhaldur on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud kohaseid asjaolusid ning kas sellest tulenevalt on korraldusega kaebajale pandud kohustus proportsionaalne. Kohus ei teosta kaalutlusõigust maksuhalduri asemel (MKS § 10 lg 2 p 1 ja lg 3, § 11 lg-d 1 ja 2). Vaidlustatud korraldus on kooskõlas MKS § 61 lg-tega 1–3, nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalne. Maksuhaldur on enne kaebajale korralduse andmist pöördunud 2(5)
3-26-1065 maksukohustuslase poole ja saanud dokumente ning peale seda soovinud saada teavet kolmandalt isikult. Korralduses on põhjendatud, miks peab MTA vajalikuks teabe nõudmist kaebajalt. Olukorras, kus MTA ei ole rahvusvahelise ametiabi korras saanud teavet TERRAX sp. z o.o.-lt, on põhjendatud kohustada kolmanda isikuna teavet andma Eestis elavat kaebajat, kes on Poola maksuhalduri edastatud teabe järgi TERRAX sp. z o.o. seaduslik esindaja. Pole alust järeldada, et kaebajalt soovitaval teabel puuduks seos maksumenetlusega ning kaebaja valduses ei saaks olla MTA välja toodud asjaolusid puudutavat teavet. MKS § 61 lg 2 ei nõua, et maksuhaldur peab enne kolmandalt isikult teabe küsimist olema ammendanud kõik võimalused saada teavet maksukohustuslaselt endalt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-22-307, p 14). Nõuet ilmuda teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ei saa pidada põhjendamatuks. MTA selgitas, et vahetu kohtumine on teabe kogumiseks kirjalikust suhtlusest tõhusam ning suulisel vestlusel on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ja saada küsimustele ammendavad vastused. Täpsemate kaalutluste puudumine ei tingi korralduse tühistamist. MTA ametiruumidesse ilmumise kohustus ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et seda nõuet saaks abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või see nõuaks eriliselt kaalukat põhjendust (vt ka Riigikohtu 14.04.2024 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja jaoks oleks MTA ametiruumidesse ilmumine objektiivsete asjaolude tõttu võimatu või liigselt koormav. Asjakohased ei ole vastuväited, et tegemist on piiriülese tehinguga, esineb vajadus andmeid kontrollida ja kaebajal pole nõutavat teavet. Kui suuliste ütluste andmisel selgub, et kaebajal teave puudub või seda on vaja täpsustada, siis on tal võimalik seda vestlusel öelda ja vajadusel teavet hiljem täiendada. See ei saa takistada MTA ametiruumidesse ilmumist. See, kui kaebajal ei ole küsitud teavet, ei muuda teabe küsimist õigusvastaseks. Vaidlustatud korraldusega kaasnevat riivet saab pidada väheintensiivseks. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks, et korraldusega pandud kohustus riivab kaebaja õigusi eriti intensiivselt. Kaebajal kui kolmandal isikul on kohustus taluda MTA meedet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ja reeglina tuleb sellega kaasnevat võimalikku riivet pidada lubatavaks. Riive vähest intensiivsust saab lisaks järeldada sellest, et korralduse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha 320 eurot (vt HKMS § 133 lg 1 ls 2).
5.X palub 20.05.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 04.05.2026 määrus ja saata tema kaebus halduskohtule menetlusse võtmiseks. Kohus on põhjendamatult asunud hindama seda, kas maksuhaldur on korralduse andmisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud. Seda saab teha kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Halduskohus on ka ebaõigesti leidnud, et välisriigi äriühingu juhatuse liiget, kes asub Eestis, saab korraldusega maksuhalduri juurde kutsuda. Kaebaja ei ole kontrollitavaga tehinguid teinud, vaid tehingutes osales äriühing.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Halduskohus tagastas X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel läbivaatamatult. Kaebuse tagastamiseks sellel alusel peavad samal ajal olema täidetud kaks tingimust: kaebusega 3(5)
3-26-1065 kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (nt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25-511, p 19; 08.10.2025 määrus nr 324-2091, p 17; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (1000 eurot – vt HKMS § 133 lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on HKMS § 121 lg 2 p-s 2 1 sätestatud eeldused kaebuse tagastamiseks praegusel juhul täidetud. Halduskohus on seda asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
8.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et halduskohus saanuks kaalutlusõiguse nõuetekohast teostamist kontrollida üksnes kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Menetlusseadustik võimaldab kohtul HKMS § 121 lg 2 p-s 21 toodud eelduste täidetuse korral kaebuse läbivaatamatult tagastada. Kuna HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel kaebuse tagastamine eeldas mh kaebuse rahuldamise perspektiivi hindamist, siis tuli halduskohtul enne kaebuse tagastamist vältimatult analüüsida ka seda, kas kaebuses välja toodud asjaolusid arvestades võib maksuhaldur olla teinud vaidlustatud korralduse andmisel kaalutlusvigu. Seejuures on kohus lähtunud väljakujunenud kohtupraktikas esitatud suunistest (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2025 määrus nr 3-25-935; 16.05.2025 määrus nr 3-25-946).
9.Kolmandaks isikuks MKS § 61 lg 1 tähenduses võib olla iga isik, kellel võib olla teavet, mis võimaldab teha kindlaks maksumenetluses tähendust omavaid asjaolusid. Vaidlust ei ole, et kaebaja on Poola äriühingu TERRAX sp. z o.o. juhatuse liige ning maksuhalduri kontrollitav Eesti äriühing FPL RENT OÜ andis 2023. a märtsis soetatud sõiduki (autoelamu) 2024. a mais (s.o kontrolliperioodi ajal) rendile TERRAX sp. z o.o.-le. Määruskaebuse väide, et X ei ole FPL RENT OÜ-ga tehinguid teinud, on ilmselgelt otsitud. MKS § 61 lg-st 1 ei tulene, et kolmandaks isikuks saab olla üksnes kontrollitava maksukohustuslase tehingupartner. MTA 03.02.2026 korraldus nr 12.2-3/066049-15 on adresseeritud X-ile kui füüsilisele isikule ning sellega nõutakse kaebajalt suulisi seletusi FPL RENT OÜ ja TERRAX sp. z o.o. vahel toimunud tehingute asjaolude kohta. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu. Kaebajalt nõutakse teavet kui füüsiliselt isikult, kes esindas sõiduki rentimise tehingus Poola äriühingut. Seetõttu on kaebaja selgelt isikuks, kellel võib olla teavet, mille alusel saab teha kindlaks maksumenetluses tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja ei saa keelduda nõutud teabe andmisest argumendiga, et maksuhaldur võiks selgitusi nõuda ka äriühingult. Maksuhaldur otsustab tõendite kogumise ja menetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel (vt MKS § 11 lg 2, § 59 lg 1). Praegusel juhul püüdis maksuhaldur seejuures saada esmalt rahvusvahelise ametiabi korras teavet ka Poola äriühingult, kuid see ei õnnestunud. Seetõttu oli kaebajalt teabe nõudmiseks selgelt olemas mõistlik põhjus ja puudub igasugune alus arvata, et maksuhaldur oleks teinud kaalutlusvea.
10.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.05.2026 määrus muutmata.
11.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
4(5)
3-26-1065 (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.