Rahvastik › Pagulased

3-25-556 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-25-556 võimudel vaba ligipääs, ega oma nime alt. Seega ei ole tõenäoline, et Venemaa võimud oleksid teadlikud kaebaja kommentaaridest ja sooviksid teda sellel põhjusel taga kiusata. Kaebaja kardab mobilisatsiooni, sest ta ei soovi osaleda Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu. Kaebaja hinnangul algas Venemaal mobilisatsioon 2024. a sügisel ning tal on passis märge sõjaväekohustuslaseks olemise kohta. Päritoluriigi teabest ei nähtu, et Venemaal oleks toimunud uus mobilisatsioon. Usutav on kaebaja selgitus, et talle kui elatisvõlglasele pakuti kohtutäituri büroos võimalust sõlmida leping Venemaa relvajõududega, kuid sellest ei saa järeldada kaebaja mobiliseerimise ohtu. Kaebaja seletuse kohaselt keeldus ta lepingut sõlmimast ning see ei põhjustanud talle mingeid täiendavaid probleeme. Kaebajale ei ole saadetud mobilisatsioonikutset ja tema suhtes pole tehtud mobilisatsiooniotsust. Sellises olukorras ei saa PPA hinnata, millisesse väeossa kaebaja tõenäoliselt suunataks ning milliseid teenistusülesandeid ta seal täitma hakkaks. Avalikest allikatest võib järeldada, et Venemaa keskendub praegu vabatahtlike lepinguliste sõdurite värbamisele. Neil asjaoludel ei saa pidada tõenäoliseks kaebaja mobiliseerimist ja Ukraina sõtta saatmist. Kaebaja väitel võidakse teda Venemaal taga kiusata seoses pikaajalise Eestis viibimisega. Avalike andmete kohaselt toob riigipiiri režiimi rikkumine Venemaa kodanikele kaasa haldustrahvi. Samuti võidakse Venemaal kriminaalkorras karistada riigipiiri ebaseadusliku ületuse eest, kui isik lahkus riigist väljasõiduõigust tõendava dokumendita. Karistusena selle teo eest on ette nähtud trahv, parandustööd või vanglakaristus kuni kaks aastat. Ka Eestis võib riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest karistada rahalise karistusega või arestiga ning teatud juhul ka vangistusega. Sellest saab järeldada, et kui kaebajat karistatakse Venemaal riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest, siis ei ole tegemist tagakiusamisega ning selle eest määratav karistus ei ole ebaproportsionaalne. Kuna kaebaja on varem kriminaalkorras karistamata, ei saa väita, et teda ootab igal juhul ees vanglakaristus. Pole tõenäoline, et pelgalt kaebaja ajutise Euroopas Liidus viibimise tõttu võiksid Venemaa võimud omistada talle mingeid poliitilisi vaateid ja otsustada teda selle tõttu karistada. Rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne ning on kaebaja enda otsustada, millist teavet ta Venemaa võimudega jagab. Kaebaja on viidanud enda võimalikule väärkohtlemisele vanglas, kuid senises kohtupraktikas on leitud, et kinnipidamistingimused Venemaal poliitiliselt mittemotiveeritud asjades ei ole sellised, et tingiksid rahvusvahelise kaitse andmise. Eelneva põhjal ei ole alust tunnustada kaebajat pagulasena (VRKS § 4 lg 1). Ta ei vaja ka täiendavat kaitset (VRKS § 4 lg 3). Põgenemisohu tõttu (VSS § 6 8 p-d 6 ja 8) tuleb kaebajale teha kohe sundtäidetav lahkumisettekirjutus. Kaebaja on kinnitanud, et ta ei kavatse lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täita ning tema ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Sissesõidukeeld tuleb kõiki asjaolusid arvestades kehtestada 5 aastaks.

3-25-556 võimud väärkohtlevad ja hukkavad tuntud opositsionääre, siis ei ole välistatud ka kaebaja tagakiusamine. Asjaolu, et kaebaja ei ole tuntud opositsioonipoliitik, üksnes suurendab tema tagakiusamise riski, kuna tuntud opositsioonipoliitikutega võidakse käituda ettevaatlikumalt. Kaebaja tagasihoidlik staatus ühiskonnas ei anna mingit garantiid, et võimud jätavad ta rahule – vastupidi, režiim karistab meeleavaldustel ja internetis kriitikat avaldanud tavalisi kodanikke pidevalt. Kaebaja on diabeetik, mida võidakse samuti tema vastu ära kasutada. On teada, et Venemaa vanglates ei tagata vajalikku meditsiinilist abi, mistõttu on olemas selge oht, et kaebaja tervislik seisund halveneb märkimisväärselt. Kaebaja tagasi pöördumine Venemaale võib kaasa tuua tema piinamise ja tervise halvenemise või isegi surma. PPA väide mobilisatsiooni mittetoimumisest põhineb Venemaa ametivõimude ütlustel, kuid võimud valetavad. Kaebaja võidakse sundkorras saata Ukrainasse sõdima. See ohustaks kaebaja elu ja tervist ning ka Ukraina iseseisvust, sest igal sõduril on käimasolevas konfliktis oma roll. Kaebaja on Venemaal elatisvõlgnik ja selliste inimeste värbamisele praegu keskendutaksegi. Kaebajale pakuti kohtutäituri büroos võimalust sõlmida leping Venemaa relvajõududega, kuid kaebaja keeldus. Kaebaja on võlgnik, kes ei soovi töötada Venemaa heaks ja toetada sõda Ukrainas. Kuna kaebaja on kohustatud võlad tagasi maksma, siis võib tekkida olukord, kus kaebaja ainus võimalus on relvajõududega lepingu sõlmimine. Kaebaja põgenes Venemaalt ebaseaduslikult nn ebasõbralikku riiki ning Venemaa võimud võivad aimata kaebaja teo põhjuseid. Kui Venemaa võimud saavad aru, et see oli ajendatud kaebaja poliitilisest meelsusest, siis pole kahtlust, et kaebajat karistatakse, rikkudes tema inimväärikust ja õigust jääda truuks enda veendumustele.

3-25-556 pärast Venemaalt lahkumist intensiivistunud. Tema tegevust poliitilise meelsuse avaldamisel Venemaal võib pidada vaoshoituks ning ei ole alust arvata, et kaebaja võiks pakkuda oma poliitiliste vaadete avaldamise tõttu Venemaa ametiasutustele huvi. Kaebaja on osalenud ühel meeleavaldusel, kuid talle ei tekkinud sellest mingeid probleeme. Lisaks on kaebaja kommenteerinud teiste postitusi YouTube’is. Kuigi kaebaja kommentaarid YouTube’is on poliitilise sisuga (ta on mõistnud hukka sõjategevuse Ukrainas), tuleb nõustuda PPA-ga, et kaebaja vaateid ja sellest lähtuvalt tehtud kommentaare ei saa pidada sellisteks, et kaebaja torkaks teiste võimuvastaste isikute hulgast kuidagi eriliselt silma. Kaebaja konto YouTube’is ei ole kaebajaga seostatav, ta ei kommenteerinud enda nime alt ning tema kommentaare ei ole märgitud meeldivaks või jagatud. Seetõttu puudub igasugune alus arvata, et kui Venemaa võimudele tõepoolest on need kaks kommentaari silma jäänud, suudetakse need kaebajaga kokku viia. Rahvusvahelise kaitse andmise eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele. Kaebaja ei ole olnud Eestis viibides oma meelsuse avaldamisel aktiivne ning ei nähtu, et kaebaja oleks jätkanud kommenteerimist Eestis. Päritoluriigi teabe kohaselt võidakse Venemaal haldus- või kriminaalkorras karistada sisuliselt igasuguse tegevuse eest, mida saab käsitada Venemaa riigivõimu kritiseerimisena ja eriti sõjas Ukraina toetamisena. Samas elab Venemaal ca 140 miljonit inimest, kellest paljud on riigivõimu suhtes kriitilised ja Ukrainas toimuva sõja vastu. Kõigi selliste vaadetega inimeste tegevuse jälgimine ja karistamine ei ole Venemaa ametiasutustele ilmselt jõukohane. Päritoluriigi teabe järgi näib sotsiaalmeedias avaldatud kommentaaridele reageerimine suuresti meelevaldne, kuid olulises osas kasutab Venemaa nn hirmutamistaktikat, mille puhul dikteerib isikute vastutusele võtmist eelkõige see, millist mõju soovitakse saavutada (nt tõsta elanikkonna teadlikkust uute piirangute kehtestamisest või saata hoiatav sõnum teistele sarnase profiiliga inimestele). Lisaks võivad süüdimõistmised olla motiveeritud n-ö statistiliselt ja selles osas on kindlasti oma roll ka nn pealekaebamiskultuuri laiemal levikul, kuid puudub põhjus arvata, et see võiks tingida just kaebaja karistamise. Päritoluriigi andmed ei kinnita kõigi V. Putini režiimi või Ukraina sõjaga rahulolematust väljendanud isikute valimatut karistamist. Erinevad raportid kinnitavad, et Venemaal on alustatud kriminaalasju seoses Ukraina sõja vastase tegevusega. Kaebaja profiili arvestades ei esine aga piisavalt suurt tõenäosust, et teda võidakse karistada Venemaa riigivõimu või relvajõudude kritiseerimise eest viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1 toodud tagakiusamise künnise. Kaebaja tagakiusamise hirm ei ole järelikult objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Seda hoolimata asjaolust, et süüteokoosseisude sisustamisel on palju ebaselgust ja riigivõimu suhtes kriitilise tegevuse eest pole karistatud üksnes kõrge poliitilise profiiliga opositsionääre, vaid mõnikord ka n-ö tavalisi inimesi ja üsna tühiste tegude eest. Pelgalt kinnipidamine, ülekuulamine või rahaline karistus ei oleks käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Kaebaja ebaseaduslik piiriületus ja hirm saada selle eest Venemaal karistada ei ole samuti alus anda talle rahvusvaheline kaitse. Ehkki ei saa välistada, et kaebaja ebaseaduslik piiriületus võib Venemaale naastes saada tähelepanu ja teda võidakse Venemaa piiril põhjalikumalt küsitleda, sh uurida tema Venemaalt eemal viibimise põhjuseid ja vaateid sõjategevusele Ukrainas, ei saa pelgalt küsitlemist ja sellega kaasnevat võimalikku kinnipidamist käsitada tagakiusamisena. Ka kaebaja võimalik karistamine ebaseadusliku piiriületuse eest ei ole käsitatav tagakiusamisena. Riigipiiri režiimi rikkumine on Venemaal karistatav haldustrahviga. Ka Eestis on selline tegu karistatav väärteokorras ning teatud juhul ka kriminaalkorras. Seega ei saa pidada kaebaja võimalikku karistamist Venemaal ebaproportsionaalseks. Elatisvõlglaseks olemine ei anna alust arvata, et Venemaa ametivõimudel võiks olla kaebaja suhtes eriline huvi. Nagu PPA on asjakohaselt välja toonud, pidi kaebaja elatisvõlgnikuna käima iga kolme kuu tagant kohtutäituri juures. Kuna kaebaja elatisvõla suurus oli üle 1 5(9)

3-25-556 miljoni rubla, on ta eelduslikult käinud enne 2024. a augustit korduvalt kohtutäituri juures, kuid teda ei ole varem survestanud astuma lepingulisse teenistusse. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi põhjust, miks see peaks Venemaale naastes muutuma. Kohustus last ülal pidada ja osaleda tema kasvatamises on igal lapsevanemal ning ei nähtu, et kaebajat oleks soovitud karistada kohustusest kõrvalehoidmise eest. Nagu kaebaja välja tõi, oli tal 2 korterit, mille ta kirjutas ema nimele, et elatise maksmisest kõrvale hoida. Seega oleks kaebajal võimalik vähemalt üks nendest maha müüa, et võlgnevusest vabaneda. Kaebaja ei vaja ka täiendavat kaitset. Olukord Venemaal ei ole selline, et ainuüksi päritoluriiki naasmine ohustaks kaebaja elu. Venemaal ei toimu sõjategevust ja iga Venemaa territooriumil elav Venemaa kodanik ei ole ohus. Hüpoteetiline oht ei ole alus anda täiendav kaitse. Kuna PPA lükkas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, tuli talle VSS § 7 lg 1 kohaselt teha ettekirjutus Eestist lahkumiseks. PPA tegi VSS § 72 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel sundtäidetava lahkumisettekirjutuse lahkumiseks Venemaale. PPA hindas individuaalselt kaebajaga seotud asjaolusid ja leidis õigesti, et puuduvad lahkumisettekirjutuse tegemist välistavad asjaolud. Nõustuda saab ka PPA hinnanguga kaebaja põgenemise ohule. Kuna kaebaja kinnitas vestlusel, et ta ei ole nõus vabatahtlikult lahkuma, ei olnud alust teha kaebajale vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutust. On tõenäoline, et kui PPA andnuks kaebajale võimaluse täita lahkumisettekirjutus vabatahtlikult, ei läheks kaebaja tagasi Venemaale, vaid asuks end varjama Eestis või liiguks edasi mõnda teise Schengeni viisaruumi riiki. Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld on õiguspärane. Kaebajal puudub Eestiga igasugune seos, ta pole siin lõimunud ning tal ei ole ka terviseprobleeme, mis tingiksid vajaduse käia Eestis ravil. Ta on elanud kogu oma elu Venemaal. Arvestades kaebaja Eestisse saabumise asjaolusid (ebaseaduslik piiriületus ja alusetu varjupaigataotlus), samuti seda, et kaebaja on Venemaal elatisvõlgnik, kes sel põhjusel võib uuesti proovida Schengeni viisaruumi (ebaseaduslikult) siseneda, ei ole alust pidada sissesõidukeeldu ebaproportsionaalseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-25-556 ta on avalikult (kuigi piiratud ulatuses) kritiseerinud Venemaa võime, ta on sõjaväekohustuslane, kelle mobiliseerimine on tõenäoline, ning ta on põgenenud Eestisse ja taotlenud siin rahvusvahelist kaitset. Halduskohus eksis, kui eeldas, et mobilisatsiooni oht on kaduvväike ning sellest tulenev hirm ei vääri kaitset. Ametlikult ei ole Venemaal praegu üldmobilisatsiooni välja kuulutatud, kuid mobilisatsiooni oht ei ole möödas, sest sõda Ukrainas jätkub. Kohtutäitur andis kaebajale mõista, et lepingu alusel sõjaväkke astudes võiksid tema võlaprobleemida laheneda. See on konkreetne näide varjatud survestamisest. Kaebaja on läbinud ajateenistuse ja on reservväelane ning ka kaebaja vanus ei välista tema mobiliseerimist. Sõjas osalemine seaks ohtu kaebaja elu ja tervise ning läheks vastuollu kaebaja südametunnistusega. Mobiliseeritul puudub reeglina kontroll selle üle, millises väeosas teenida ja milliseid ülesandeid täita. Rahvusvahelised organisatsioonid on korduvalt kinnitanud, et Venemaa relvajõud on pannud Ukrainas toime sõjakuritegusid ja rünnanud sihilikult tsiviilisikuid. Käsu täitmata jätmine või mobilisatsioonist kõrvale hoidmine toob kaasa kriminaalkaristuse. Halduskohus jättis hindamata kaebaja terviseseisundist tuleneva haavatavuse. Kaebaja põeb I tüüpi diabeeti, vajades pidevat insuliinravi ja sobivat dieeti. Venemaale tagasipöördumisel ähvardaksid teda poliitilise tagakiusamise ja mobilisatsioonist keeldumisega seotud ohud, mille realiseerudes on väga tõenäoline kaebajalt vabaduse võtmine. Venemaa vanglasüsteemis ei ole krooniliste haigustega kinnipeetavatele tagatud piisavat meditsiinilist abi. Kaebajat ähvardaks Venemaa vanglas piinamine või inimväärikust alandav kohtlemine (nt juurdepääsu piiramine insuliinile). Eespool toodud asjaolusid tulnuks arvestada ka täiendava kaitse kontekstis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-556 subjektiivsete asjaoludega. Ka ei piisa pelgast järeldusest, et tagakiusu ei saa välistada. Võimalikult faktipõhiselt, realistlikult ning objektiivselt hinnates ja kaaludes on võimalik järeldada, kas päritoluriigis valitsevad tingimused õigustavad taotleja kartust tagakiusamise ees selle tunnuse või tegevuse tõttu, mille alusel välismaalane rahvusvahelist kaitset taotleb. Tagakiusamise ohtu või selle puudumist tuleb faktipõhiselt sisustada sedavõrd konkreetselt, et on võimalik hinnata, milline tegelik oht võib välismaalasele päritoluriiki naastes kaasneda (vt põhjalikumalt Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p-d 13–15).

3-25-556 elatisvõlglane n-ö olude sunnil, vaid kaebaja teadlikult ei soovi elatist maksta ja on selleks mh võõrandanud oma kinnisvara oma emale. Seega saab ka kaebaja ise vähendada võimalusi enda survestamiseks.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.