Politseija Piirivalveameti taotlus X.X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina Lõbus Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X.X Lihtmenetluses, 12.11.2025 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Võtta käesoleva haldusasja juurde haldusasjast 3-24-3041 PPA esitatud 23.04.2025 taotluse ja selle lisad ja kohtuistungi 28.04.2025 helisalvestis ning PPA 17.07.2025 taotlusega esitatud tõendid, PPA 11.09.2025 taotluse lisad ja 15.09.2025 Tallina Halduskohtu määrus haldusasjas 3-25-2357.
2.Rahuldada Politseija Piirivalveameti taotlus. Pikendada X.X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 14.01.2026 (k.a).
3.Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku nimi, sünniaeg, isikukood, dokumentide numbrid ning teiste füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
4.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määruse resolutsioon ja edasikaebamise kord viivitamata puudutatud isikule suuliselt inglise keelde tõlkida.
Tõlkida käesoleva määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendav osa inglise keelde. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED
1.11.11.2025 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse (dtl 218-225) X.X kinnipidamise pikendamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel.
2.Varasemalt oluliste asjaoludena toob PPA viitena välja PPA 17.07.2025 ja 11.09.2025 taotlustes ja Tallinna Halduskohtu määrustes 18.07.2025 ja 15.09.2025 haldusasjas 3-252357 kirjeldatud asjaolud, millest kohus märgib ära järgmise:
Maroko Kuningriigi kodanik X.X (edaspidi ''isik'') (sünd yy.yy.yyyy, Eesti Vabariigi isikukood XXX) saabus Schengeni Konventsiooni Maroko Kuningriigi kodaniku passiga number QQQ kehtivusega 08.11.2021 kuni 08.11.2026 ja Eesti) Vabariigi D-liiki viisaga nr EST100258905 kehtivusega 06.07.2023 kuni 04.07.2024 alusel. Viisa väljastati isikule lühiajalise töötamise eesmärgil. Isik viibis Eestis ajavahemikus 11.07.2023 kuni 17.06.2024. Isik sõitis Portugali, lootes seal tööd leida, kuid ei õnnestunud ja isik suundus edasi Austriasse. Austriasse jõudes elas isik umbes nädal aega hotellis ja seejärel pöördus Austria ametivõimude poole rahvusvahelise kaitse taotlusega, kuid 04.11.2024 saadeti isik Dublin määruse raames Eestisse tagasi. 05.11.2024 olles Eestis esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse milles põhjendas kaitse vajadust sellega, et ta ei saa poliitiliste, usuliste ja isiklike probleemide tõttu Marokosse naasta. 18.03.2025 tegi PPA rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12411050010-1, kuna taotlus on ilmselgelt põhjendamatu. Isiku lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele Maroko Kuningriiki ning isikule kohaldati sissesõidukeeld Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks (5) aastaks. 30.04.2025 määrusega Tallinna Halduskohus kohtumäärusega haldusasjas 3-24-3041 ei rahuldanud PPA taotlus kinnipidamine pikendamiseks ja isik tuli koheselt vabastada. Isikule kohaldati 30.04.2025 PPA poolt VRKS § 29 lg 1 p-de 1-4 ja lg 2 alusel järelevalvemeetmed, et välismaalane täidaks kohustust viibida menetluse ajal Eesti Vabariigi territooriumil ja olla PPA menetlustoiminguteks kättesaadav. 11.04.2025 võttis Tallinna Halduskohus isiku kaebuse PPA otsuse nr 12411050010-1 peale menetlusse. Tallinna Halduskohus 10.06.2025 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-25-875 otsustas rahuldada kaebus osaliselt ning tühistada PPA 18.03.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus nr 12411050010-1 osas, millega kaebajale tehti koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutust ning kohaldati sissesõidukeeldu 5-aastaks. Samas otsustas kohus, et kaebus jääb rahuldamata osas, milles kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus lükati tagasi. Kohus tõi välja, et isikul rahvusvahelise kaitse saamiseks pole perspektiivi ning alates kohtuotsuse jõustumisest 11.07.2025 puudub isikul seaduslik alus viibimiseks Eestis sh Schengeni alal. Oma otsuses kohus märkis, et kui PPA ei vaidlusta halduskohtu otsust osas, millega kaebus rahuldati, siis jõustub kohtuotsus selles osas 30 päeva möödumisel ning PPA-l on õigus teha kaebajale uus lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeelu kehtestamisega. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni (jõustumise tähtaeg 11.07.2025) oli isikul õigus elada Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses Vägeva üksuses (keskus). 05.07.2025 teatas keskuse juhataja PPA-le, et X.X lahkus omavoliliselt keskusest ja, et isik on 05.07.2025 seisuga kadunud ja isik ei ilmunud õhtusele kontrollile. Isik lahkus keskusele kuuluva jalgrattaga. Jalgratta varguse kohta tehti keskuse poolt kirjalik süüteoteade. Isik oli antud hetkel Eesti Vabariigis rahvusvahelisekaitse taotleja staatuses ja isikul puudus õigus Eesti Vabariigist lahkumiseks ja samuti puudus isikul seaduslik viibimisalus teistes Schengeni liikmesriikide territooriumil viibimiseks. 07.07.2025 saabus PPA-le tagasivõtupalve Leedu piirivalveametilt, mille kohasel isik saabus jalgrattaga üle Läti ja Leedu piiri ja siseses ebaseaduslikult Leedu Vabariiki ja kontrollimisel esitas oma Maroko Kuningriigi passi, mis oli rebitud katki. Isik selgitas kontrollimisel, et ta elas Eestis, pärast Eesti viisa aegumist Eesti politsei juhendas teda Eestis lahkuma ja isik otsustas minna Hispaaniasse. Isikul sisenes Leedu Vabariiki ebaseaduslikult Eestist. Leedu piirivalveamet pidas isiku kinni 06.07.2025 X.X ning korraldasid 2
16.07.2025 isiku üleandmise Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi piiril. PPA palus Leedu piirivalvel täpsustada mõningaid asjaolusid ja Leedu piirivalve 10.07.2025 vastusest nähtub, et isik selgitas Leedus, et isik soovis võtta Western Unioniga raha välja ja et ta rebis ise enda passi katki ilmselt stressi tõttu ja ei soovinud Eestisse ega kuhugi mujale tagasi minna. Isik kavatses busside ja rongidega Leetu sõita ja sealt edasi Poola ja siis kuhugi kaugemale. Kuna X.X viibib alates 11.07.2025 Eesti Vabariigis ja Schengenis ebaseaduslikult peeti isik kinni 16.07.2025 kell 13:49 aadressil Ikla piiripunkt Eesti Vabariik VSS § 15 lõike 1 alusel PPA liiklusjärelevalve talituse patrullpolitseiniku poolt 48- tunniks ning toimetati kinnipidamiskeskusesse. 16.07.2025 (kinnipidamise päeval) viidi X.X-iga läbi piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnike poolt vestlus eesmärgiga selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud ja anda isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste toimingute suhtes. Küsitluse käigus isik selgitas, et ta peeti Leedus kinni. Isiku arvates oli kinnipidamise põhjuseks asjaolu, et ta viibis seadusliku aluseta. Isiku väitel lahkus ta Vägeva majutuskeskusest, kuna vajas raha ning tal polnud muud võimalust. Kuna Eesti Western Unioni filiaalide kaudu ei olnud võimalik vastu võtta rahaülekannet Marokost, suundus ta Leetu, et kasutada sealset Western Unioni teenust. Küsimusele, miks ta lahkus Eestist ilma politseilt selleks luba küsimata, vastas isik, et ei mäletanud oma kohustust küsida Eestist lahkumiseks luba ning et tal ei olnud muud valikut, kuna kogu tema raha oli otsas. Isik tunnistas, et rebis oma reisidokumendi puruks olles alkoholijoobes, kuid ei mäleta täpselt, kuidas see juhtus. Leetu reisis ta rongiga, kuid võttis kaasa Vägeva majutuskeskusele kuuluva jalgratta. Tema hinnangul oli tal õigus kasutada seda jalgratast ka omaniku loata. Isiku sõnul on tal seaduslik alus Eestis viibimiseks kuni 08.10.2025, kuna tema rahvusvahelise kaitse taotleja kaart kehtib nimetatud kuupäevani. Samuti uskus ta, et tema kohtumenetlus on veel pooleli, mistõttu ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus tema hinnangul jõustunud. Isik ei olnud teadlik, et tema volitatud esindaja poolt esitatud kaebus viimasele kohtuotsusele jäeti 08.07.2025 rahuldamata ning et alates 11.07.2025 kuulub ta Eesti Vabariigist väljasaatmisele, tulenevalt Tallinna Halduskohtu otsusest nr 3-25-875. Isik tunnistas, et tal puuduvad majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eesti ning laiemalt Schengeni territooriumiga. Isikul on kuskil 203 eurot. Pärast täiendavaid selgitusi mõistis isik, et tema esialgne arusaam seaduslikust viibimisalusest oli ekslik ning nõustus, et viibib hetkel Eestis ebaseaduslikult. 17.07.2025 koostas PPA isikule sundtäidetava ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks nr 1052289772 ja kohaldas Schengeni sissesõidukeelu kolmeks (3) aastaks. 17.07.2025 PPA taotles luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kuni kaheks kuuks, mille Tallinna Halduskohus rahuldas 18.07.2025 kohtumäärusega nr 3-252357. Kuna isik oli rikkunud oma passi sellisel viisil, et seda enam isiku väljasaatmisel ei ole võimalik kasutada siis PPA on 23.07.2025 esitatud Helsingis asuvasse Maroko Kuningriigi saatkonda taotluse isiku dokumenteerimiseks ja saatkonnast saabunud vastuse kohaselt võib isiku dokumenteerimisega minna kuni kuus nädalat. 03.09.2025 täpsustas PPA saatkonnalt isiku dokumenteerimise staatust ja saadud samal päeval vastus, et saatkond ei ole veel vastust identifitseerimise kohta saanud ja paluvad arvestada, et protsess võib aega võtta. 25.08.2025 esitas isik Tallinna Ringkonnakohtule avalduse, milles teatas, et soovib lõpetada kohtuasja nr 3-25-875. Kohus võttis vastu apellatsioonkaebusest loobumise avalduse ning lõpetas apellatsioonimenetluse. 22.07.2025, 12.08.2025, 02.09.2025 ja 03.09.2025 on PPA tagasisaatmise nõustajad isikuga vestelnud seoses võimalusest liituda EL reintegratsiooni programmiga (EURP) ja tema dokumendi taotlemisest. 15.09.2025 määrusega otsustas Tallinna Halduskohus rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Pikendada X.X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 15.11.2025 (k.a). 3
3.Uute asjaoludena märgib PPA , et on viinud läbi isikuga tagasisaatmis nõustamised 02.09.2025, 03.09.2025 ja 14.10.2025. 23.09.2025 PPA pöördus Maroko Kuningriigi saatkonna poole saamaks teada dokumenteerimise saatust. Vastuseks tuli, et Rabatist ei ole vastust tulnud. Seejärel tegi PPA 15.10.2025 Eesti Välisministeeriumile ettepaneku diplomaatilise noodi tegemiseks Maroko Välisministeeriumile kiirendamaks protsessi. Eesti Välisministeerium on teavitanud, et on otse suhelnud Maroko Kuningriigi suursaatkonnaga, et lühendada dokumendi väljastamise aega. Hetkel on isiku dokumenteerimine pooleli.
4.Politsei- ja Piirivalveameti taotlus PPA taotluse põhimotiivid on järgmised: PPA hinnangul esineb välismaalase suhtes VSS § 23 lg 1 p 1 ja p 3 nimetatud kinnipidamise alused. Isiku puhul on põhjendatud põgenemisoht VSS § 6 ́8 p 5, 6 ja 9 kohaselt. VSS § 6 ́8 p 5 kohaselt esineb põgenemisoht, kuna isik ei ole järginud tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid. VSS § 6 ́8 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kuna isik on PPA-le teada andnud ja haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. VSS § 6 ́8 p 9 kohaselt esineb põgenemisoht, kuna isik on loata lahkunud määratud elukohast. Isik lahkus PPA loata Eestist Leetu, seega ta ei täitnud talle VRKS alusel kohaldatud järelevalvemeetmeid. Isik rikkus oma Maroko Kuningriigi passi, nii et seda ei saa enam isiku väljasaatmiseks kasutada. 07.07.2025 Leedu ametivõimude kirjast, nähtub, et isik andis selgituseks enda ebaseadusliku Leedus viibimise osas, et Eesti politsei juhendasid teda pärast viisa lõppemist Eestist lahkuma, ning ta otsustas Hispaaniasse minna. Isiku väide Eesti politsei kohta oli vale, kuna tegelikult oli isiku suhtes kohaldatud järelevalvemeetmed ning menetluse ajal oli tal kohustus Eestis viibida. Selgitusest nähtub, et isik plaanis edasi liikuda Hispaaniasse. PPA järeldab isiku eelnevast käitumisest ja selgitustest, et isik ei soovi oma lahkumiskohustust täita. Isikule on selgitatud varasemalt korduvalt, et rahvusvahelise kaitse taotlejana on isikul kohustus taotluse menetluse ajal viibida Eesti Vabariigis ja isik on sellega tutvumist kinnitanud enda poolse allkirjaga nii rahvusvahelise kaitse taotleja õiguste ja kohustustega tutvumisel, järelevalvemeetmete kohaldamise otsusega tutvumisel. Lisaks haldusasjas nr 3-24-3041 28.04.2025 toimunud kohtuistungil selgitas kohtunik (kohtuistungi helisalvestis al 00:48:48) isikule, et ta peab Eestisse jääma ega tohi kusagile lahkuda. Samuti hoiatati isikut, et lahkumise korral võidakse tema rahvusvahelise kaitse taotlemise vaidlus jätta kohtu poolt läbi vaatamata, kuid sellest hoolimata isik lahkus Eestist Leetu. PPA hinnangul isiku käitumine kinnitab seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alused. Isik rikkus teadlikult oma Maroko Kuningriigi passi sellisel viisil, et seda ei ole enam tema väljasaatmisel kasutada, ehk isik takistas oma käitumisega väljasaatmis protsessi teadlikult, mis näitab, et isik ei ole kaasaitamis kohustust täitnud. PPA peab korraldama välismaalase väljasaatmist, mille jaoks taotleti välismaalasele ajutist reisidokumenti Helsingis asuvast Maroko Kuningriigi saatkonnast. Käesoleval hetkel on dokumendi taotlemise protsess pooleli. PPA on korduvalt võtnud ühendust nii Eesti Välisministeeriumiga kui ka Maroko Kuningriigi saatkonnaga, et kiirendada dokumenteerimist ning käes oleval hetkel tuleb veel Maroko poolset vastust oodata. Isik on varasemalt öelnud, et ei soovi minna Marokosse vaid kolmandasse riiki. Vabaduses viibides võib isik hoida kõrvale dokumenteerimisele kaasa aitamisest ja takistada seeläbi enda väljasaatmist koduriiki. Arvestades väljatoodut on PPA seisukohal, et isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VSS § 10 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine), kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud 4
eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. PPA andmetel isikul ei ole Eestis elavaid sugulasi. Isikult ei ole võimalik kehtivat reisidokumenti hoiule võtta, kuna isik rebis selle pooleks. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isikut ei saa suunata majutuskeskusesse elama, kuna isik ei ole enam rahvusvahelisekaitse taotleja staatuses. Lisaks isikul puuduvad piisavad elatusvahendid enda ülevalpidamiseks. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides ei asuks isik järelevalvemeetmeid järgima ning võib taaskord loata lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isik on varasemalt ühest liikmesriigist teise liikmesriiki liikunud viibimisaluseta ning võib ka seda tulevikus sihtriiki liikumiseks teha. Tallinna Halduskohus oma 15.09.2025 kohtumääruses haldusasjas 3-25-2357 punktis 9 on nõustunud PPA-ga selles, et isiku suhtes on põgenemisoht. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamise pikendamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
5.Puudutatud isiku seisukoht 12.11.2025 istungil avaldas puudutatud isik, et ta vaidleb PPA taotlusele vastu. Isik selgitas, et tal oli seoses rahvusvahelise kaitse taotlusega advokaadiga arusaamatus. Isik on nõus koju minema, tagajärgedest hoolimata ja palub kiirendada kinnipidamisel tema tagasisaatmist koduriiki. Vabanemisel jääks isik ootama Eestisse tema suhtes tehtavat otsust ja leiaks viisi korteri üürimiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.PPA on esmalt palunud võtta menetluse juurde haldusasjas 3-24-3041 PPA esitatud 23.04.2025 taotluse ja selle lisad (PPA rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12411050010-1) ja kohtuistungi 28.04.2025 helisalvestis ning PPA 17.07.2025 taotlusega esitatud tõendid (10.06.2025 Tallinna Halduskohtu otsus 3-25-875;vastus tagasivõtupalvele; isiku üleandmiseakt Leedu-Eesti; isiku kinnipidamis protokoll 16.07.2025; küsitlus protokoll 16.07.2025; isikuandmete ankeet; isiku tuvastamise akt; ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks nr 1052289772 (sundtäidetav); 15.07.2025 Tallinna Ringkonnakohtu määrus 325-875). PPA 11.09.2025 taotluse lisad ( 05.07.2025 e-kiri Vägeva üksusest, 07.07.2025 Leedu Piirivalve kiri PPA-le, 10.07.2025 Leedu Piirivalve kiri PPA-le e-kiri, 10.07.2025 Leedu Piirivalve kiri PPA-le, 30.04.2025 järelevalvemeetmete kohaldamise otsus), 15.09.2025 Tallina Halduskohtu määrus haldusasjas 3-25-2357. Kohus leiab, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VSS § 23 lõige 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb 5
välismaalase põgenemise oht; või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
8.Välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud põhimõtted (VSS § 25 lg 1).
9.Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et X.X-il puudub Eesti viibimiseks seaduslik alus ning tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus (dtl 45-48), mis kuulub täitmisele (VSS § 2 lg 1, VMS § 43 lg 1).
10.Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada VSS § 23 lõike 1 punkti 1 alusel koostoimes VSS § 68 punktidega 5, 6 ja 9. PPA tugineb pikendamise taotluses VSS § 23 lõike 1 punktidele 1 ja 3 ning seostab põgenemise ohtu VSS § 68 punktides 5, 6 ja 9 märgitud asjaoludega: välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid (p 5), välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (p 9).
11.Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne VSS §-s 68 nimetatud asjaolu tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis. Kohtu hinnangul on VSS § 68 punktile 5 ja 9 tuginemine õigustatud, kuna puudutatud isik lahkus 05.07.2025 omavoliliselt majutuskeskusest (dtl 84), mille osas oli tal ilmumiskohustus (dtl 94) ja naasis alles siis kui ta Leedus kinni peeti (dtl 91). Arvestades, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse vaidluses jäeti kaebus 11.04.2025 rahuldamata, on põhjendatud järeldada, et isik lahkus Eestist enda väljasaatmise vältimiseks. Isiku seletused 15.09.2025 istungil (istungi salvestis 00:05:12) ega 12.11.20205 kohtuistungil ei veena kohut vastupidises. Kohus arvestab isiku käitumist, mh seda, et isik on oma passi rikkunud ja kasutamiskõlbmatuks muutnud (dtl 93, 99; 15.09.2025 istungi salvestis 00:17:23), eelduslikult soovides raskendada võimalikku väljasaatmist. Isik on andnud seletused, milles isik kinnitab soovi lahkuda (dtl 94) ja seda, et Marokosse ta lahkuda ei soovi, vaid soovib lahkuda kolmandasse riiki (dtl 42), on põhjendatud ka järeldus, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 lg 6). Isiku hilisemalt antud seletused, et ta on nõus Eestis menetluses kättesaadav olema (15.09.2025 istungil salvestis 00:15:11) ja ka 12.11.2025 väidetu, ei ole hetkel veel eelnevat käitumist arvestades ilma tõendeid esitamata usutavad. Nendel asjaoludel kogumis saab jaatada puudutatud isiku puhul hetkel piisavalt suurt põgenemisohtu.
12.Täidetud ei ole VSS § 21 lõike 1 punkti 3 rakendamise tingimused. Vaidlus puudub, et isik on rikkunud oma passi sellisel viisil, et seda enam isiku väljasaatmisel ei ole võimalik kasutada. PPA on ka selgitanud, et 23.07.2025 on esitatud Helsingis asuvasse Maroko Kuningriigi saatkonda taotluse isiku dokumenteerimiseks ja saatkonnast saabunud vastuse kohaselt võib isiku dokumenteerimisega minna kuni kuus nädalat. 03.09.2025 täpsustas PPA saatkonnalt isiku dokumenteerimise staatust ja saadud samal päeval vastus, et saatkond ei ole veel vastust identifitseerimise kohta saanud ja paluvad arvestada, et protsess võib aega võtta (dtl 100). Täiendavalt selgitas PPA, et tegi 15.10.2025 Eesti Välisministeeriumile ettepaneku diplomaatilise noodi tegemiseks Maroko Välisministeeriumile kiirendamaks protsessi. Eesti Välisministeerium on teavitanud, et on otse suhelnud Maroko Kuningriigi suursaatkonnaga, et lühendada dokumendi väljastamise aega. Hetkel on isiku dokumenteerimine pooleli. 6
Sama kinnitas PPA esindaja ka istungil. Samas kinnitas PPA istungil, et isik täidab dokumentide hankimiseks kaasaaitamiskohustust, mis kohtupraktikale tuginevalt välistab VSS § 21 lõike 1 punktile 3 tuginemise (vt nt TlnRnKm 17.10.2024 nr 3-23-2595/50, p 13). Ühtlasi ei ole puudutatud isiku väljasaatmine perspektiivitu. PPA selgitas istungil, et algselt oli arvamus, et dokumenteerimine võtab 6 nädalat, kuid nüüdseks on selgunud, et see võtab kauem aega (15.09.2025 istungi salvestis 00:18:25 jj ). Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine praegusel hetkel siiski põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks.
13.Kohus peab põhjendatuks pikendada kinnipidamise aega kahe kuu võrra. Kohus võtab arvesse PPA poolseid selgitusi seoses dokumenteerimise võimaliku kestusega, ja seda, et isik on valmis dokumenteerimisele kaasa aitama. Kui isik jätkab aktiivselt kaasaaitamiskohustuse täitmist, järgib kinnipidamisel asjaomaseid reegleid on võimalik, et väljasaatmist saab teostada ka kiiremini.
14.Isik oli peale esmast kinnipidamist vabaduses ja on uuesti seni kinnipidamiskeskuses viibinud halduskohtu 18.07.2025 määruse alusel ning 15.09.2025 määruse alusel on kinnipidamine lubatud kuni 15.11.2025. Käesoleva määruse alusel on lubatud kinnipidamine kuni 14.01.2026. Tegemist ei ole ebaproportsionaalselt pika ajavahemikuga.
15.Ei nähtu, et asjaolusid, mis annaksid praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenus.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pikendamine on vajalik ja proportsionaalne. Kohus rahuldab PPA taotluse ning otsustab pikendada X.X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 14.01.2026 (k.a).
17.Kohus rõhutab, et isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg 1 1). Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 24 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.