Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Kaire Pikamäe, Tiina Pappel 06.11.2025, Tartu 3-23-2869 X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.11.2023 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101230171534 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 26.02.2025. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.02.2025. a otsus muutmata.
2.Jätta X.X.-i poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses X.X.-i nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 08.12.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 27.11.2023 kl 11.35 Narva piiripunktis Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega X.X.-ile sisenemiskeelu nr 2101230171534, mille kohaselt keelduti vastavalt riigipiiri seaduse (RiPS) §-le 91 isikut riiki lubamast, kuna tal puudusid asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi (p E) ning teda peeti ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele (p I). Sisenemiskeelu märkuste lahtris on märgitud „Vabariigi Valitsuse korraldus 247 alates 19.09.2022“.
2.X.X. esitas 14.12.2023 halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada PPA 27.11.2023. a sisenemiskeeld nr 2101230171534. Kaebuse põhjendused: Kaebaja sai 21.11.2023 kutse kohtuistungile tsiviilasjas nr XXX. Kaebaja viisa kehtib kuni
08.detsembrini ja selle pikendamise võimalust kuni 25.01.2024 kaebajal ei ole. Kaebaja isiklik osalemine protsessis on vajalik. Kaebaja on PPA-le hästi teada isikuna, kes ei kujuta ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Kaebaja on andnud kultuurilise ja materiaalse panuse Eesti Vabariigi arengusse. Kaebajal on Eestis kinnisvara ja firma, mis eeldab kommunaal- ja raamatupidamisteenuste maksete tegemist, maa- ja muude maksude tasumist, mida Venemaalt teha ei saa. Vaidlustatud otsus rikub kaebaja õigusi.
3.PPA palus 22.04.2024. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.
4.Tartu Halduskohus jättis 26.02.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja ei toonud välja ühtegi asjaolu, et tal oleks vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.09.2022. a korralduse nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ (korraldus nr 247) p-le 2 õigus siseneda Eestisse. Järelikult esines PPA-l õiguslik alus kehtestada kaebajale sisenemiskeeld. Korralduse nr 247 p 1 on rangelt imperatiivne, kui sellest p-s 2 sätestatud erandeid ei ole. 2) Kaebaja ei ole Euroopa Liidu (EL) kodanik ega ole väitnud, et ta oleks EL kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elava välismaalase pereliige või et tegemist oleks perekonna taasühinemise juhtumiga. Kuna kaebaja ei tõendanud piiriületusel asjaolusid, mis osutaksid tema õiguste märkimisväärsele riivele, ei ole kahtlust, et PPA võis Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuva ohu tõttu Eesti julgeolekule kaebaja riiki sisenemist takistada. Kujunenud rahvusvahelises olukorras on tegemist proportsionaalse abinõuga, et tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja stabiilsus ning kaitsta riigi välispoliitilisi huve. Piirangute eesmärgi saavutamist tuleb pidada kaalukamaks hüveks kui üksikisiku õigust riiki siseneda. Seega ei pidanud PPA koguma andmeid kaebaja isikust tuleneva ohu võimalikkuse kohta. 3) Piiril esitatud kutse kohtuistungile 25.01.2024 kl 14 ei põhjendanud reisi eesmärki, kuna istungini oli peaaegu 2 kuud ja selleks ajaks ei oleks kaebajal enam kehtivat viisat. Kaebaja saab osaleda istungil videosilla kaudu Venemaalt, kasutades Eestis oleva tõlkija teenuseid. Piiri ületamisel kaebaja ei väitnud, et reisimise eesmärgiks oleks rahaliste kohustuste täitmine, sest Venemaalt ei ole see võimalik. Järelikult puudus PPA-l võimalus seda arvesse võtta. Ei ole põhjust pidada kaebaja suhtes kehtestatud sisenemiskeeldu ebaproportsionaalseks ka siis, kui kaebaja oleks nimetanud reisimise eesmärgiks rahalise kohustuse täitmise soovi. Sisenemiskeelu kehtestamise tõttu võiks kaebajal esineda omandiõiguse riive, kuna kinnisvara ja firma kohta käivate tasude maksmata jätmise korral ei ole välistatud nende sundvõõrandamine või likvideerimine. Sellest hoolimata on vajadus Eesti Vabariigi julgeoleku tagamiseks kaebaja õiguste riive kaalukaks põhjuseks, mille legitiimne eesmärk on sätestatud korralduse nr 247 põhjendustes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.X.X. esitas 21.03.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.02.2025. a otsus ja jätta menetluskulud PPA kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kohtu järeldused põhinevad asjas esitatud tõendite ja ütluste ebaõigel hindamisel, ka menetlusnormide olulisel rikkumisel. Kaebaja on PPA-le teada isikuna, kes ei kujuta ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Ajavahemikus september 2022 kuni aprill 2023 ületas kaebaja Narva piiripunkti 6 korda. Kaebajale on varasemalt väljastatud mitmeaastaseid viisasid. Kaebaja on andnud kultuurilise ja materiaalse panuse Eesti arengusse. Kaebajal on 2
Eestis kinnisvara ja firma, mis eeldab vastavate kommunaal- ja raamatupidamisteenuste maksete tegemist, maa- ja muude maksude tasumist, mida Venemaalt teha ei saa. Korraldus nr 247 tagab, et piirang kehtib ainult neile Venemaa kodanikele, kellel ei ole mõjuvat põhjust Eestisse sisenemiseks. Kohtu avaldused on vastuolus humanismi ideedega. Ebamõistlikud piirangud Eestisse sisenemisel rikuvad kaebaja kui kohtuvaidlustes osaleja võrdse kohtlemise põhimõtet, mis toob kaasa varalise ja mittevaralise kahju.
6.PPA palub 16.04.2025. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: PPA-l puudus kaalutlusõigus korralduse nr 247 kohaldamata jätmiseks, kuna 27.11.2023 toimunud piiriületuse ajal ei kvalifitseerunud kaebaja korralduse nr 247 p-i 2 nimekirja alla. PPA uuris otsuse tegemisel tähtsust omavaid asjaolusid põhjalikult ja kaalutles nõuetekohaselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Tartu Halduskohus nõustus 26.02.2025. a otsuses PPA-ga, et kaebaja ei kuulu korralduse nr 247 p-s 2 sätestatud isikute hulka, kes Venemaa Föderatsiooni kodanikena võivad erandjuhul Eesti Vabariigi piiri ületada. Halduskohus pidas Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise eesmärki kaalukaks ja legitiimseks ning kaebaja õiguste riivet proportsionaalseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus halduskohtuga, ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuses esitatakse mõneti samased väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
9.Kaebaja väitel põhinevad halduskohtu järeldused asjas esitatud tõendite ja ütluste ebaõigel hindamisel ning ka menetlusnormide olulisel rikkumisel. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 165 lg 1 p 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas põhjendused, miks kohus menetlusosaliste väidetega ei nõustu. Halduskohtu otsuses sisalduvad ammenduvalt põhjendused (p-d 10-17), miks halduskohus kaebuse rahuldamata jättis. Ringkonnakohtul ei ole seetõttu alust nõustuda kaebaja väitega, et halduskohus hindas asjas esitatud tõendeid ja ütlusi ebaõigesti ning rikkus otsuse tegemisel menetlusnorme (põhjendamiskohustust).
10.Kaebaja väitel puudus PPA-l õiguslik alus talle sissesõidukeelu kehtestamiseks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Vaidlustatud sisenemiskeelu õiguslikuks aluseks on RiPS § 91 lg-le 1, mille kohaselt isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Ühtlasi sisaldub sisenemiskeelu märkuste lahtris viide korraldusele nr 247. RiPS § 17 lg 1 p 1 kohaselt on riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel Vabariigi Valitsusel õigus ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada. Eelnimetatud sätte alusel otsustas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 247 Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt piirata Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist. 3
11.Korraldus nr 247 kujutab endast kodakondsuspõhist sanktsiooni ning selle subjektideks on kõik Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Seega kehtis kaebaja suhtes korraldusest nr 247 tulenev üldine reegel, et kaebaja kui Venemaa Föderatsiooni kodaniku sisenemist Eesti Vabariiki piirati julgeoleku kaalutlustel. Korralduse nr 247 p-s 2 on sätestatud erandid, mil Venemaa Föderatsiooni kodanikul on lubatud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil ületada. Kaebaja ei kuulunud ühegi korralduse nr 247 p-s 2 välja toodud erandi alla, mis võimaldanuks teda riiki lubada. Kui riiki siseneda sooviv isik ei vasta ühelegi korralduse nr 247 p-s 2 sätestatud erandile, siis ei ole avalikul võimul kehtiva õiguse normidest tulenevalt kohustust igal üksikjuhul isikust lähtuvat ohtu ja maailmavaadet hindamata hakata (TlnHKo 15.09.2023 3-22-2259, p 13; 15.09.2023 3-22-2057, p 12). Korraldusega nr 247 kehtestatud sanktsiooni eesmärk ei ole anda hinnanguid konkreetse isiku kohta, vaid sanktsiooni subjektiks on kõik Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kes soovivad Eestisse tulla. Korralduses nr 247 ja selle seletuskirjas1 toodud põhjendused riigipiiri ületamise ajutiseks piiramiseks selgitavad seda, miks tuleb kaebajat käsitada võimaliku julgeolekuohuna. Seega ei pidanud PPA ega ka halduskohus kaebajast lähtuvat julgeolekuohtu individualiseeritult tuvastama. Eelnevat arvestades on asjakohatu kaebaja väide, et ta on PPA-le teada isikuna, kes ei kujuta ohtu avalikule korrale ja julgeolekule.
12.Kaebaja väide halduskohtu seisukohtade vastuolu kohta humanismi ideedega on ringkonnakohtu hinnangul ainetu. Ringkonnakohus selgitab, et korralduse nr 247 p 2 alap 10 näeb ette, et riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kelle Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel. Korralduse nr 247 seletuskirja (lk 4) kohaselt on alap-s 10 sätestatud PPA-le võimalus arvestada humaanseid põhjuseid (raske haigus ja Eestisse reisimine ravi eesmärgil, olulised perekondlikud sündmused), mida hinnatakse igal üksikul juhul eraldi. Kaebaja ei ole senise menetluse raames esile toonud ühtegi humaanset põhjust, millest tingituna tulnuks lubada tal Eestisse siseneda.
13.Kaebaja väitel rikuvad piirangud Eestisse sisenemisel kohtuvaidlustes osaleja võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja viitas kaebuses tsiviilasjale nr XXX. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt osales kaebaja eelviidatud tsiviilasjas sidevahendite kaudu (videosilla vahendusel) ärakuulamistel 07.11. ja 16.12.2022 ning kohtuistungitel 30.10.2023, 25.01., 08.04., 09.05. ja 09.10.2024. Seega on ka kaebaja eeltoodud väide ainetu.
14.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.02.2025. a otsuse muutmata.
apellatsioonkaebuse
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.
16.Ringkonnakohus peab isikuandmete kaitseks vajalikuks avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)