Otsuse tegemise koht ja kuupäev 26.02.2025, Jõhvi Haldusasja number
3-23-2869
Haldusasi
X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.11.2023 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101230171534 tühistamiseks
Menetluse vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja: Artjom Fedjajev
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 27.11.2023 kell 11.35 piiripunktis Narva-1 PP Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega kaebajale Eesti Vabariiki sisenemisekeelu nr 2101230171534, kuna tal puudusid asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi, aga samuti teda peeti ohtlikuks mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.
2.Tallinna Halduskohtusse laekus 14.12.2023 kaebaja poolt esitatud kaebus PPA sisenemisekeelu nr 2101230171534 tühistamiseks.
3.Tallinna Halduskohus edastas 14.12.2023 määrusega kohtualluvuse järgi kaebuse läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Määrus jõustus 14.12.2023.
6.Tartu Halduskohus võttis 25.06.2024 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ja andis vastustajale võimaluse esitada täiendava vastuse kaebusele hiljemalt 20.12.2024, määras haldusasja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele õiguse esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, aga samuti menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavaid dokumente hiljemalt 13.01.2025 ning esitada vastuväiteid kuni 28.01.2025. Kohus selgitas ühtlasi, teeb kohtuotsuse haldusasjas nr 3-232869 avalikult teatavaks 26.02.2025 Tartu Halduskohtu kantselei kaudu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja väitis, et sai 21.11.2023 e-posti kirjana kutse kohtuistungile, mis peaks toimuma Pärnu Maakohtus Haapsalu kohtumajas tsiviilasja nr 3-22-114843 raames. Kaebaja viisa kehtib kuni 8.12 ja selle pikendamise võimalust kuni 25.01.2024 kaebajal ei ole. Seega ei saa kaebaja osaleda 25.01.2024 kohtuistungil, kuigi kaebaja isiklik osalemine protsessis on vajalik (saab tunnistajana anda olulisi ütlusi). Kaebaja on vastustajale hästi teada kui isik, kes ei kujuta ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Ajavahemikul 09.2022-04.2023 ületas kaebaja Narva piiripunktist piiri kuus korda ilma probleemideta seaduslikel alustel. Varem väljastati kaebajale mitmeaastaseid viisasid. Viimane neist kehtis kolm aastat. Kaebaja on teinud teatud kultuurilise ja materiaalse panuse Eesti Vabariigi arengusse. Kaebaja väitel ei saa ta olla ohtlik Eesti avalikule korrale ja sisejulgeolekule. Vaidlustatud otsusega rikutakse kaebaja õigusi. Kaebajal on Eestis kinnisvara ja firma, mis eeldab vastavate kommunaal- ja raamatupidamisteenuste maksete tegemist, maa- ja muude maksude tasumist, mida Venemaalt teha ei saa. Lisaks eeldab kohtumenetluses osalemine kvalifitseeritud tõlgi kaasamist (Eestis teenuste ostmist). Kaebaja kavatses sellega tegeleda Eestis olles. Kaebaja leiab, et ebamõistlikud piirangud Eestisse sisenemisel rikuvad tema kui maksumaksja ja kohtuvaidlustes osaleja võrdse kohtlemise põhimõtet, mis toob endaga kaasa varalise ja mittevaralise kahju.
8.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja on kaebajale sisenemiskeelu otsuse tegemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) ja 9.03.2016 Euroopa
3-23-2869 Parlamendi ja Nõukogu määrusest 2016/399 tulenevaid norme. Riigipiiri seadus (RiPS) § 9 1 sätestab, et isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadusega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. RiPS § 17 lg 1 p 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada. Antud juhul 27.11.2023 kaebaja piiriületus tõkestati põhjusel, et tal puudusid asjakohased dokumendid, mis oleksid õigustanud reisi eesmärki ja tingimusi. Piiril esitas kaebaja kutse kohtuistungile, mis pidi toimuma 25.01.2024 kell 14.00. Piiri ületamiseks esitas kaebaja Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi koos Hispaania Kuningriigi C-liiki viisaga kehtivusega alates 25.10.2023 kuni 8.12.2023. Seega tekkis piirikontrolli teostanud politseiametnikel põhjendatud kahtlus isiku ütluste usaldusväärsuses ja tema piiriületus tõkestati. Samuti pidas vastustaja kaebajat ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Vaidlustatud otsuse näol on tegemist Vabariigi Valitsuse 8.09.2022 korraldusega nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajatine piiramine“ kehtestatud sanktsiooni rakendamisega. Vastustajal puudus Vabariigi Valitsuse korralduse rakendava asutusena kaalutlusõigus korralduse kohaldamata jätmiseks, kuna 27.11.2023 toimunud piirületuse ajal ei kvalifitseerinud kaebaja korralduses punktis 2 sätestatud erandite alla. Rahvusvahelisest õigusest ja Euroopa Liidu õigusest ei tulene kolmanda riigi kodanikule põhiõigust Schengeni alale automaatseks sisenemiseks. Vastustaja on kaebajale sisenemiskeelu otsuse tegemisel lähtunud seadustest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VSS ja 9.03.2016 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 2016/399 tulenevaid norme. Sisenemiskeeld on oma olemusest ühekordne tõkend ning peale Narva piiripunkti sisenemiskeelu saamist võiks kaebaja uuesti ületada Venemaa Föderatsiooni ja EL vahelisi piire. Vastustaja taotles muu hulgas kaebuse tagastamist vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2, kuna sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
10.Vaidlus puudub selle üle, et 27.11.2023 seisuga omas kaebaja Venemaa Föderatsiooni kodanikuna Hispaania Kuningriigi C-liiki viisat kehtivusega alates 25.10.2023 kuni 8.12.2023. Haldusasja materjalide kohaselt on vaidluse all vastustaja poolt 27.11.2023 kell 11.35 piiripunktis Narva-1 PP kaebajale kui Vene Föderatsiooni kodanikule väljastatud sisenemise keeld nr 2101230171534 Eesti Vabariiki sisenemiseks, kuna tal puudusid asjakohased dokumendid, mis oleksid õigustanud reisi eesmärki ja tingimusi, aga samuti teda peeti ohtlikuks mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Sisenemise keelu kehtestamise õiguslikuks aluseks on RiPS § 91 ja Vabariigi Valitsuse korraldus nr 247 (kehtis alates 19.09.2022).
11.VSS § 282 lg 2 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet keelab välismaalasel Eestisse siseneda ja teeb tema kohta sisenemiskeelu otsuse, kui seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab haldusorgan sisenemiskeelu otsuse tegemisel arvestama käesoleva seaduse §-s 171 sätestatuga. VSS § 171 lg-st 1 tuleneb, et välismaalast ei tohi välja saata riiki, kuhu
3-23-2869 väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise.
12.RiPS § 91 lg 1 sätestab, et isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi.
13.RiPS § 17 lg 1 p-d 1-2 sätestavad, et riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel on Vabariigi Valitsusel õigus: 1) ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada; 2) kehtestada karantiin riigipiiri ületamiseks isikutele ning koduloomade ja -lindude, samuti looma- ja taimekasvatussaaduste ning muude veoste toimetamiseks üle riigipiiri.
14.Vabariigi Valitsuse korralduse nr 247 p 1 sätestab, et Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas tuleb ajutiselt piirata Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist. Punkti 2 kohaselt on riigipiiri lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul: 1) kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat; 2) kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikku või Eesti pikaajalist elamisluba omavat isikut, kellega kasvatatakse ühist alaealist last; 3) kes on Euroopa Liidus (EL), Euroopa Majanduspiirkonnas või Šveitsi Konföderatsioonis asuva diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema pereliige; 4) kes külastab lühiajaliselt Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas või Šveitsi Konföderatsioonis asuvat diplomaatilist esindust või konsulaarasutust tehnilise või ametialase toe osutamiseks; 5) kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik; 6) kes on Euroopa Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omav isik; 7) kes on transiidil Eesti territooriumi viivitamata läbimiseks oma elukohariiki jõudmiseks; 8) kellel on kehtiv Eesti antud lühiajaline viisa ja kelle lühiajaline töötamine on registreeritud; 9) kellel on kehtiv Eesti antud lühiajaline viisa õppimise eesmärgil või 10) kelle Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel.
15.Vastustaja tegi kindlaks, et kaebaja ei lähe korralduse nr 247 p-s 2 sätestatud isikute alla, kes Venemaa Föderatsiooni kodanikena võivad erandjuhul ületada Eesti Vabariigi piiri. Kohus nõustub vastustajaga. Kaebuses ei ole kaebaja välja toonud mitte ühtegi asjaolu, et tal oleks vastavalt korralduse nr 247 p-le 2 õigus siseneda Eestisse. Järelikult, juba seetõttu esines vastustajal õiguslik alus kehtestada kaebajale sisenemise keeld. Kaebaja poolt kaebuses nimetatud põhjendused selle kohta, et tema ei ole avalikule korrale ja riigi julgeolekule ohtlik, pole antud juhul asjakohased, kuna vastustajal puudus kaalutlusõigus korralduse nr 247 p-st 1 tulenevalt kas lubada kaebajal ületada riigipiiri või mitte. Korralduse nr 247 p 1 on rangelt imperatiivne, kui sellest p-s 2 sätestatud erandeid ei ole. Rahvusvahelise õiguse järgi on riigil suveräänne õigus otsustada välismaalase riigis viibimine. Põhiseadus ei anna välismaalasele põhiõigust elada Eestis ja jääda Eestisse elama. Alalise
3-23-2869 elamisloa andmise tingimuste seostamine teatavasse gruppi kuulumisega pole diskrimineerimine põhiseaduse § 12 mõttes.1 Piirang kehtestati korraldusega nr 247 ajutiselt ning konkreetsel, riigi faktilisele julgeolekuolukorrale tugineval põhjusel. Ka isikute ring, kellele piirang kehtib, on selgelt piiritletud. Samuti tagab korralduses nr 247 sätestatud erandite kataloog, et piirangut kohaldatakse üksnes nende Venemaa kodanike suhtes, kellel ei ole Eestisse sisenemiseks kaalukat põhjust.
16.Kohus märgib, et kaebaja ei ole EL kodanik ning ta pole väitnud, et ta oleks EL kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elava välismaalase pereliige või et tegemist oleks perekonna taasühinemise juhtumiga. Seega ei kohaldu kaebajale EL õiguse sätted, mis reguleerivad EL-s elavate isikute õigusi. Kuna kaebaja ei tõendanud piiriületusel asjaolusid, mis osutaksid tema õiguste märkimisväärsele riivele, pole kohtul kahtlust, et vastustaja võis Venemaa Föderatsioonist saabuvatest Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuvast ohust Eesti julgeolekule kaebaja riiki sisenemist takistada. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) art 6 lg 1 p-i e kohaselt ei tohi kolmanda riikide kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda, Vabariigi Valitsuse kehtestatud ajutist piirangut Venemaa Föderatsiooni kodanikele Eestisse sisenemiseks ning kaebajaga seotud asjaolusid, on kohus seisukohal, et vastustaja leidis põhjendatult, et kaebajat tuleb pidada ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kujunenud rahvusvahelises olukorras on tegemist ka proportsionaalse abinõuga, et tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja stabiilsus ning kaitsta riigi välispoliitilisi huve. Piirangute eesmärgi saavutamist tuleb pidada kaalukamaks hüveks kui üksikisiku õigust riiki siseneda. Seega, ei pidanud vastustaja koguma andmeid kaebaja isikust tuleneva ohu võimalikkuse kohta.
17.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) art 6 lg 1 p-i c kohaselt tõendavad kolmanda riiki kodanikud kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi. Kohtu hinnangul kaebaja poolt piiril esitatud kutse kohtuistungile, mis pidi toimuma 25.01.2024 kell 14.00 ei põhjendanud reisi eesmärki, kuna kohtuistungini jäänud aega oli peaaegu kaks kuud ja selleks ajaks ei oleks kaebajal enam kehtivat viisat. Kohus märgib, et kaalukal põhjusel saab kaebaja osaleda kohtuistungil videosilla kaudu Venemaalt, kasutades Eestis oleva tõlkija teenuseid. Vastustaja ametnike poolt koostatud piiri ületamise protokollist tulenevalt ei ole kaebaja väitnud, et tema reisimise eesmärgiks oleks rahaliste kohustuste täitmine, kuna otseselt Venemaalt ei ole see võimalik. Järelikult puudus vastustajal võimalus seda arvesse võtta. Samas ei näe kohus põhjust pidada kaebaja suhtes kehtestatud sisenemiskeeldu ebaproportsionaalseks isegi siis, kui kaebaja oleks koheselt nimetanud reisimise eesmärgiks rahalise kohustuse täitmise soovi jne. Vaidlus puudub selle üle, et kaebajal on Eestis kinnisvara ja firma, mis eeldab vastavate kommunaal- ja raamatupidamisteenuste maksete tegemist, maa- ja muude maksude tasumist, mida Venemaalt teha ei saa. Eelnevast tulenevalt võib asuda seisukohale, et sisenemiskeelu kehtestamise tõttu võiks kaebajal esineda omandi õiguse riive, kuna kinnisvara ja firma kohta käivate tasude maksmata jätmise korral ei ole välistatud nende sundvõõrandamine või likvideerimine jne. Sellest hoolimata peab kohus vajadust Eesti Vabariigi julgeoleku tagamiseks kaalukaks põhjuseks kaebaja õiguste riive osas ehk proportsionaalseks kaebaja õiguste riiveks, mille legitiimne eesmärk on sätestatud korralduse nr 247 põhjendustes. Kohus toonitab, et
RKHKo 3-3-1-21-01, p 1.
3-23-2869 menetlusökonoomiast tulenevatel kaalutlustel ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust täiendada kaebust korralduse nr 247 tühistamise nõudega kuna see ilmselgelt ei mõjuta asja lahendust. Kaebaja suhtes kehtestatud sisenemiskeeld on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei oleks alust ka siis, kui lugeda vaidluse ese hõlmatuks korralduse nr 247 tühistamise nõudega.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ning tema võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
19.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.