Korrakaitse › Vanglad

3-25-3015 Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega. Kaebaja on võimeline kohtu ette tooma peamised faktilised asjaolud, milles ta näeb vangla ja tervishoiuteenuse osutaja tegevuse õigusvastasust. Halduskohtumenetluses on kohtul lisaks uurimis- ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lõiked 4 ja 5), mis tagavad asjas oluliste asjaolude välja selgitamise ning vajalike avalduste ja taotluste esitamise ka ilma professionaalse esindaja olemasoluta. Kaebajal ei tule esitada viiteid õigusaktide sätetele või muid juriidilisi eriteadmisi eeldavaid põhjendusi, vaid kaebajal tuleb kohtule esitada üksnes need faktilised asjaolud, mis tingivad vangla ja tervishoiuteenuse osutaja (LTKH) tegevuse õigusvastasuse. Kohtule nähtub, et kaebaja on seni erinevates kohtule esitatud dokumentides suutnud selliseid asjaolusid edukalt kirjeldada. Kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud nõude osas, mis puudutab kaebajale psühhiaatrilise ravi võimaldamist (sh psühhiaatri vastuvõtu võimaldamist, psühhiaatrilise ravi määramist ning ärevuse vastase ravi määramist). Kaebajal oli psühhiaatri vastuvõtt 39. nädalal, s.o 24.09.2025. Samuti nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et kaebaja on olnud suhtluses meditsiinipersonaliga tema raviskeemi muutmise teemal – kaebaja ravimeid on muudetud vastavalt tema palvele. LTKH poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on viibinud nii perearsti kui eriarstide vastuvõttudel, kus on saanud arutada oma (psühhiaatrilisi) terviseprobleeme ning ravi. Samas ei saa kaebaja eeldada, et vastuvõttu võimaldatakse ning ravi muudetakse vastavalt kaebaja soovile kohe pärast vastava taotluse esitamist. Ka väljaspool vanglat ei pääse inimesed valdavalt kohe soovitud (eri)arsti vastuvõtule. Arvestada tuleb meditsiinipersonali tööaega ning ka ravijärjekordi. Kohtule ei nähtu samas asjaolusid, mis viitaksid, et kaebajale ei ole üldse psühhiaatri vastuvõttu ning asjakohast ravi ja ravimeid võimaldatud. Kohtule nähtub pigem kaebaja enda poolt avaldatust, et tema ravimeid on muudetud vastavalt tema palvele ja pöördumistele. Seetõttu ei pea kohus kaebust psühhiaatrilise ravi võimaldamiseks kuigi perspektiivikaks. Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et seoses kaebaja pöördumistega psühholoogi vastuvõtu võimaldamiseks ei ole kaebaja vaideid esitanud. Pöördumist, milles kaebaja teeks etteheiteid valvurile, et ametnik teda elastiksideme kasutamise osas ei nõustanud, ei ole kaebaja vanglale esitanud ja vangla ei ole sel teemal talle vastanud. Kaebaja on vangla kodukorra p-st 19.7 (ravimite kätteandmise kord) teadlik alates tema paigutamisest Tallinna Vanglasse 22.04.2024, kuid ta ei ole seda sätet vaidlustanud, samuti ei ole ta esitanud vanglale pöördumisi, milles ta avaldaks rahulolematust, et valvurid ravimeid jagavad. Seega on kaebajal nende nõuete osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu kuulub kaebus nende nõuete osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Kaebaja esitas nõude kohustada Tallinna Vanglat panema teda kirja programmi „Uus suund“. Kuivõrd vangla on kaebajale selgitanud, et tema soovi liituda programmiga „Uus suund“ on arvesse võetud ning uue grupi moodustamisel saab kaebaja sellega liituda, on riive kaebaja õigustele vähene. Kaebaja ei saa eeldada, et saab programmiga liituda igal suvalisel ajal. Samas on vangla kinnitanud, et tal on võimalus programmiga liituda, kui uus grupp kokku pannakse. Seega ei ole vangla ka keeldunud kaebajat soovitud programmi kirja panemast, kuid märkinud, et programmiga ei saa liituda mistahes suvalisel kaebaja poolt soovitud ajal. Kuivõrd vangla on nentinud kaebaja võimalust programmiga liituda, ei pea halduskohus kaebuse rahuldamist ka tõenäoliseks. Seetõttu tagastab kohus kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja esitas kaebuses nõude, milles soovib keelata LTKH-l suhelda temaga väärikust alandaval viisil. Keelamiskaebuse esitamine on HKMS § 45 lg 1 kohaselt 2(3)

3-25-3015 lubatav üksnes erandlikel põhjendatud juhtudel, kui on põhjust arvata, et vastustaja rikub kaebaja õigusi selliselt, et nende hilisem kaitse muutuks keeruliseks või ka võimatuks. Praegusel juhul ei esine sellist olukorda. Kuigi kaebaja võis mõnedel juhtudel tunnetada tõrjumist või ebaviisakust suhtluses vangla meditsiiniteenuse osutajaga, ei saa eeldada, et LTKH rikub tulevikus järjepidevalt kaebaja õigusi väärikust alandava suhtlemisviisiga. Seetõttu tuleb kaebus selle nõude osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.