X kaebus Pärnu Linnavalitsuse 17.04.2023 otsuse nr 3-5.3/1 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Pärnu linn, esindajad Taavi Käärid
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-23-1221 tehtud Tallinna Halduskohtu 24.11.2023 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
27.10.2025
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-23-1221 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja esitas 23.03.2023 e-rahvastikuregistri kaudu elukohateate, mille alusel kandis vastustaja ametnik 24.03.2023 kaebaja ning veel ühe isiku elukohana registrisse Pärnu linnas Lavassaare alevikus XXX asuva eluruumi. Kuna kaebaja tegelik soov oli esitada eelviidatud elukohateade üksnes selle teise isiku, mitte iseenda kohta, esitas ta 06.04.2023 Pärnu Linnavalitsusele avalduse, milles palus tema enda kohta tehtud ekslik elukohakanne tühistada. Kaebaja selgitas, et ei märganud e-rahvastikuregistris elukohateadet esitades, et esitab selle ka iseenda kohta. Kaebaja osutas ka sellele, et elukohateate tühistamine on eelduseks, et kaebaja saaks jätkata tööd Tori vallavolikogu liikmena.
2.Pärnu Linnavalitsuse kantselei 17.04.2023 otsusega nr 3-5.3/1 (vaidlustatud otsus) otsustati jätta 24.03.2023 tehtud rahvastikuregistri kanne muutmata. Otsuses leiti, et kaebajal oli võimalik enne e-rahvastikuregistris elukohateate esitamist veenduda, et andmeväljadele kantud andmed on õiged ja vastavad tema tahtele ning ebausutav on, et kaebaja ei pannud tähele, et elukohateate avaldusel oli vaikimisi pandud „linnuke“ elukohateate esitaja, st kaebaja enda nime ette. Vastustaja leidis, et kanne tehti õigesti ja selle tühistamiseks ei ole alust.
3.Kaebaja esitas vaidlustatud otsuse peale vaide, mille Pärnu Linnavalitsus jättis rahuldamata 22.05.2023 korraldusega nr 352 (vaideotsus).
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes vaidlustatud otsus tühistada. Kaebaja selgitas, et ei mõistnud e-rahvastikuregistris elukohateadet esitades, et kui ta iseenda kui teate esitaja nime juurest linnukest ei eemalda, esitab ta avalduse ka iseenda elukoha andmete muutmiseks. Programmis kasutatud sõnastust „elukohateate esitaja nimi“ saab käsitleda ka kui vaid teate esitajat, mitte elukohaandmete muutmise subjekti. Isegi kui andmete esitamine oleks kajastanud kaebaja tegelikku tahet, on kaebajal õigus nõuda kande muutmist või tühistamist. Seega muutus kaebaja aadress tema tahte vastaselt ja sellega kaasnevalt lõppesid kaebaja volitused vallavolikogu liikmena, ent vaidlustatud otsus ei sisalda jälgitavaid kaalutlusi, miks ei nõustunud vastustaja kannet tühistama. Samuti leidis kaebaja, et vastustaja ei taganud kaebajale enne vaidlustatud otsuse tegemist nõuetekohaselt ärakuulamisõigust.
5.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata, mööndes, et e-rahvastikuregistrit harva või esmakordselt kasutav inimene ei pruugi mõista, et peab elukohateate esitamisel enda nime eest „linnukese“ ära võtma, ent elukohateate esitamise protsessi käigus oli kolm korda võimalik avalduse sisuga enne lõplikku kinnitamist põhjalikult tutvuda ja veenduda, et esitatud andmed on õiged ja väljendavad tema tahet. Kaebaja väited ei anna alust elukohakande tagasiulatuvalt tühistamiseks. Vastustaja ei pidanud kaebajat eraldi ära kuulama, kuna ei kaldunud kõrvale kaebaja taotluses esitatud andmetest.
6.Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
6.1.Tulenevalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 70 lg 1 punkist 1 ja lõikest 3, § 65 lõigetest 1 ja 2, § 67 punktist 1, § 74 lõikest 1, § 75 lõikest 2 ja § 81 lõikest 1 toimub 2(5)
3-23-1221 rahvastikuregistri kande tegemine formaliseeritud menetluses. Kohalik omavalitsus peab küll kontrollima registrisse kandmiseks esitatud andmete õigsust, ent siinsel juhul toimus kande tegemine vastavalt 23.03.2023 esitatud elukohateatele. Vastustajal ei pidanud tekkima kahtlust, et elukohateates toodud andmed võivad olla ebaõiged. Isegi kui kaebaja jaoks oli tegu eksimusega, ei saanud selline eksimus olla vastustaja jaoks äratuntav.
6.2.Vaidlustatud otsus ei ole õigusvastane. Kaebajal oli kohustus hoolitseda oma elukoha andmete õigsuse eest. Kuna 24.03.2023 kanne tehti kaeba esitatud elukohateate alusel formaliseeritud haldusmenetluses ja kaebajal oli seejuures tavapärasest kõrgem hoolsuskohustus tagada enda kohta esitatud elukohaandmete õigsus, ei nähtu vastustaja 17.04.2023 otsuse tegemisel kaalutlusreeglite rikkumist, mis võiks kaasa tuua selle otsuse tühistamise.
6.3.Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõikest 2 ei pidanud vastustaja kaebajat ära kuulama, kuna haldusmenetlus algatati kaebaja taotluse alusel ning kaebaja poolt edastatud andmetest ei kaldutud otsust tehes kõrvale. Lisaks ei ole kaebaja esile toonud asjaolusid, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist, ei kohtule ega ka vaidemenetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb seisukohale, et elukohateade ei kajastanud tema tegelikku tahet, ent isegi kui kajastas, siis on tal õigus nõuda kande muutmist või tühistamist, esitades asjakohased põhjendused ja selgitused. Juhul kui ilmselge eksimuse tulemusel tehakse isiku õigusi oluliselt mõjutav otsus, siis tuleb vajadusel muuta menetluskorda, viimaks selliste eksimuste tekkimise võimaluse miinimumini. RRS § 68 ei saa tõlgendada nii, et isik peab selle alusel esitama elukohateate eksimusteta. Halduskohus on põhjendamatult jätnud hindamata, kas erahvastikuregistri keskkond võib olla andmete esitajate suhtes eksliku andmete esitamist võimaldava ülesehitusega. Halduskohus on küll viidanud, et elukohateate alusel rahvastikuregistrisse tehtav kanne hõlmab ka andmete õigsuse kontrollimist, ent just selline kontrollimine siinsel juhul puudus. Asjaolu, et elukohateade on esitatud ilmselge eksimuse tõttu, on alus selle tühistamiseks. Ka vastustaja möönis, et e-rahvastikuregistri kasutajale võis vaidlusaluse märke tegemine ühte lahtrisse jääda ilmselgelt tähelepanuta. E-rahvastikuregistri kasutamisel aadressiandmete esitamisel ei täidetud HMS § 36 sätestatud selgitamiskohustust. Halduskohus leidis vääralt, et ärakuulamisõigust ei rikutud ning vale on halduskohtu järeldus, et haldusorgan ei kaldunud kõrvale menetlusosalise poolt esitatud andmetest. Ära kuulamata jätmine viiski kokkuvõttes kaebaja suhtes haldusmenetluse põhimõtetega vastuolus oleva haldusakti andmiseni.
8.Vastustaja esitas seisukoha, paludes jätta halduskohtu otsus muutmata, selgitades uuesti, et kuigi e-rahvastikuregistris on elukohateate avalduse esitamisel vaikimisi pandud „linnuke“ elukohateate esitaja nime ette, teavitab keskkond selgelt võimalusest valida või lisada isikuid, kelle elukohta soovitakse muuta. Avalduse esitajal on võimalik enda nime eest linnuke ära võtta. Kui vajalikud andmeväljad on täidetud, kuvab programm veelkord elukohta muutvate isikute nimed. Enne lõplikku avalduse esitamist küsib programm veelkord kinnitust, et andmed on õiged, sh esitatud isikud elavad avalduses märgitud aadressil, ning teavitab, et esitatud andmed kantakse rahvastikuregistrisse. Seega on avalduse esitajal võimalik enne avalduse esitamist vähemalt kolm korda selle sisuga põhjalikult tutvuda ja veenduda, et esitatud andmed oleksid õiged ja väljendaksid tema tahet. Mis puudutab 3(5)
3-23-1221 ärakuulamisõigust, siis asjaolu, et haldusorgan ei jõudnud taotluses toodud asjaolude kaalumisel apellandi soovitud tulemuseni ja taotlus jäi rahuldamata, ei tähenda, et vastustaja oleks apellandi esitatud andmetest kõrvale kaldunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Rahvastikuregistris elukoha aadressi muutmise aluseks oli siinsel juhul kaebaja esitatud elukohateade (RRS § 70 lg 1 p 1). Elukohateate näol on tegemist selle esitaja poolse tahteavaldusega avalik-õiguslikus suhtes. Vastustaja pidi kande tegemisel või tegemata jätmisel sellisest tahteavaldusest lähtuma. Mingisuguseid muid asjaolusid ei pidanud vastustaja kontrollima, pidades silmas, et kaebaja oli ka asjaomase eluruumi omanik.
11.Kuivõrd rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmetest sõltub isiku teatavate õiguste ja kohustuste tekkimine ja lõppemine, peab tal põhimõtteliselt olema võimalik vaidlustada aluseta tehtud kannet ehk taotleda kande kustutamist tagasiulatuvalt, saavutamaks olukord, mis valitsenuks siis, kui alusetult tehtud kannet ei oleks kunagi tehtud. Kuna siinsel juhul oli kande tegemise aluseks elukohateade, saab isik nõuda kande tagasiulatuvat kustutamist vaid juhul, kui tema vastav tahteavaldus oli kehtetu. Avalik-õiguslikes suhetes tehtud tahteavalduste kehtivust käsitlevate erinormide puudumisel tuleb selles sellise tahteavalduse kehtivuse hindamisel lähtuda analoogia alusel tsiviilõiguslike tahteavalduste kehtivust käsitlevatest sätetest. See tähendab, et elukohateade kui tahteavaldus on kehtetu (st sellega ei saa kaasneda algusest peale mingeid õiguslikke tagajärgi), kui esinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud tehingu tühisuse alused või sellised asjaolud, millega korral on isikul õigus tsiviilõiguslik tehing tühistada. Siinse vaidluse kontekstis saavad sellisteks asjaoludeks eelkõige olla isiku otsusevõimetus (TsÜS § 13) ning vastava tahteavalduse tegemine olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul (TsÜS § 90 jj).
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine siinsel juhul kaebaja tahteavalduse osas ühtki sellist asjaolu, mis tsiviilõiguses saaks kaasa tuua tehingu tühisuse või annaks aluse selle tühistamiseks. Seega ei esine asjaolusid, mille tõttu oleks kaebaja tahteavaldus (elukohateade) kehtetu. Seda, et kaebaja oleks elukohateate esitanud ähvarduse või vägivalla mõjul, ei ole ta väitnud. Pettus kujutab endast isiku tahtlikku eksimusse viimist (TsÜS § 94), millega siinsel juhul samuti ilmselgelt tegemist ei olnud.
13.Kaebuse aluseks olevatel asjaoludel ei saa ringkonnakohtu hinnangul rääkida ka tahteavalduse tegemisest olulise eksimuse tõttu. Olulise eksimuse mõiste on avatud TsÜS § 92 lõigetes 1 ja 2, kust tuleneb, et tehing (tahteavaldus) on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui isiku ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest oli sellise tähtsusega, et tehingu (tahteavalduse) teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras sellist tehingut (tahteavaldust) teinud. Seejuures on TsÜS § 92 lõikes 3 täpsustatud, et isik võib olulise eksimuse tõttu tehtud tehingu tühistada kolmel juhul: esiteks kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; teiseks kui tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega ning kolmandaks kui tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Neist sätetest saab analoogia alusel juhinduda ka käesolevas asjas. On samas ilmne, et ühtki sellist alust siinsel juhul ei esinenud. 4(5)
3-23-1221
14.Kaebaja tegi tahteavalduse enda hooletusest. Tegemist võis olla inimliku eksimusega, mis oli aga mõistlikule isikule piisava hoolikuse üles näitamise korral välditav. Vaidlustatud otsuse punktis 2 ja halduskohtu otsuses on piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud elukohateate esitamise käiku e-rahvastikuregistri keskkonnas. Kaebaja ei ole sellele kirjeldusele vastu vaielnud. Kirjeldusest selgub, et enne elukohateate esitamist oli kaebajal kolmes etapis võimalik veenduda, et ta esitab teate elukohaandmete muutmiseks nende isikute kohta, kelle kohta ta seda teadet esitada soovib. Kaebaja etteheide selgitamiskohustuse rikkumise kohta on põhjendamatu. Elukohateate edastamisel kuvatud küsimused ([v]alige või lisage isikud, kelle elukohta soovite muuta; [p]alun kontrollige, esitatavaid andmeid ja „[k]innitan, et [...] esitatud isikud elavad avalduses märgitud aadressil“ olid selgitustena piisavad. Põhjendamatu on ka apellandi etteheide, et halduskohus ei kontrollinud, kas erahvastikuregistri keskkond võib olla andmete esitajate suhtes eksliku andmete esitamist võimaldava ülesehitusega. Halduskohus on seda kontrollinud, asudes vaidlustatud kohtuotsuses üheselt mõistetavalt seisukohale, et see nii ei olnud, kuna asjaomases keskkonnas oli isikul enne elukohateate esitamist mitmel korral võimalus veenduda, et teates kajastuvad need andmed, mida ta esitada soovib ning selgitus, et esitatud teate alusel tehakse kanded rahvastikuregistrisse. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja selgitanud, miks on selline halduskohtu hinnang väär. Mis puudutab kaebaja väidet, et mõistet „elukohateate esitaja andmed“ saab mõista ka selliselt, et need on andmed isiku kohta, kes teate esitab, mitte tingimata selle isiku andmed, kelle elukohaandmete muutmiseks teade esitatakse, siis isegi kui selline mulje võis elukohateate esitamise esimeses etapis jääda, siis on vastustaja ja halduskohus veenvalt põhjendanud seisukohta, et enne elukohateate esitamist (st tahteavalduse tegemist) kuvatakse e-rahvastikuregistri keskkonnas uuesti kogu esitatava elukohateate info, mille pinnalt saab mõistlik inimene aru, millised andmed ja kelle kohta ta esitab.
15.Eeltoodust tuleneb, et isiku enda hooletusest tingitud eksimus tehteavalduse tegemisel ei muuda seda tahteavaldust kehtetuks. Sellisele tahteavaldusele vastava kandetoimingu tegemine ei olnud seega õigusvastane ning vastustajal ei olnud alust kande kustutamiseks tagasiulatuvalt. Vastustajal on õigus, et kaebajal oli igal hetkel võimalik esitada uus elukohateade, et kanda enda elukoha aadressina sisse varasem elukoht. Asjaolu, et vallavolikogu liikme volitused lõppesid esimese õiguspäraselt tehtud elukohakande tegemisest ega taastuks uue kande tegemisel, ei ole siinse vaidluse lahendamise seisukohast oluline, kuna küsimus, kas sellistel asjaoludel on volikogu liikme volituste lõppemine põhjendatud, väljub selle vaidluse piiridest. Volikogu liikme volituste lõppemist ei ole kaebaja teadupoolest vaidlustanud. Kaebaja seisukoht, et isikul peab olema igal juhul õigus nõuda enda kohta tehtud kannete algusest peale kustutamist (tühistamist), ei põhine seadusel. Kui kande tegemise aluseks on isiku tahe, mida ta on väljendanud kehtivas tahteavalduses, on selle tahte muutumise korral alus uue kande tegemiseks, mitte aga kehtiva tahteavalduse alusel tehtud kande tagasiulatuvalt kustutamiseks.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.