Z.X kaebus Pärnu Linnavalitsuse 17.04.2023 otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Z.X, esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Taavi Käärid
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.12.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Z.X (kaebaja) esitas e-rahvastikuregistris eluruumi omanikuna 23.03.2023 elukohateate avalduse elukoha aadressi muutmiseks aadressile Eesti, XXXX. Kaebaja soovis teate esitada R.Li kohta. Teatel oli vaikimisi märgitud linnuke ka kaebaja kui elukohateate esitaja nime ette.
2.Pärnu Linnavalitsuse kantselei teabekorralduse teenistuse infospetsialistregistripidaja viis esitatud avalduse alusel ja rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-st 81
3-23-1221 lähtudes läbi menetluse ja muutis 24.03.2023 esitatud elukohateate avalduse alusel kaebaja ja R.Li elukoha aadressi ning tegi vastava kande rahvastikuregistris.
3.Kaebaja pöördus 05.04.2023 Siseministeeriumi poole, selgitades, et ei märganud vaikimisi pandud linnukest enda nime ees. Kaebaja ei soovinud tegelikult esitada teadet enda kohta, vaid soovis esitada teadet teise isiku eest. Kaebaja on Tori vallavolikogu liige, kuid elukoha aadressi muutumisel väljapoole valda lõpevad volikogu liikme volitused automaatselt. Kaebajale ei piisa seega uue elukohateate esitamisest, vaid vaja on endise olukorra taastamist.
4.Siseministeeriumist soovitati kaebajal pöörduda Pärnu Linnavalitsuse poole, kes saab vajadusel menetluse uuendada ja teha uue otsuse (dtl 35).
5.Kaebaja esitas 06.04.2023 Pärnu linnale taotluse tühistada viimane tema kohta tehtud elukohakanne, kuna selle aluseks olnud e-rahvastikuregistris 23.03.2023 koostatud ja esitatud elukohateatis oli ekslik, tulenes e-rahvastikuregistri tarkvaraliste iseärasuste mittemärkamisest ega väljendanud tema tegelikku tahet. Kaebaja selgitas, et elukohakande tühistamine on eelduseks tema jätkamisele Tori vallavolikogu liikme volituste jätkumisele.
6.Pärnu Linnavalitsuse kantselei 17.04.2023 otsusega nr 3-5.3/1 otsustati jätta kaebaja avaldus rahuldamata ja 24.03.2023 rahvastikuregistri kanne muutmata. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Kuigi e-rahvastikuregistris on elukohateate avalduse esitamisel vaikimisi pandud linnuke elukohateate esitaja nime ette, teavitab programm võimalusest valida või lisada isikuid, kelle elukohta soovitakse muuta. Avalduse esitajal on võimalik enda nime eest linnuke ära võtta. Kui vajalikud andmeväljad on täidetud, kuvab programm veelkord elukohta muutvate isikute nimed. Enne lõplikku avalduse esitamist küsib programm veelkord kinnitust, et andmed on õiged, sh esitatud isikud elavad avalduses märgitud aadressil, ning teavitab, et esitatud andmed kantakse rahvastikuregistrisse. Seega oli kaebajal võimalik kolm korda avalduse sisuga põhjalikult tutvuda ja veenduda, et esitatud andmed oleksid õiged ja väljendaksid tema tahet. Ei ole usutav, et kaebaja ei märganud andmete esitamist enda kohta. 2) Tegemist ei ole asjaoluga, mis annaks aluse tehtud kanne kehtetuks tunnistada. Haldusorgan peab haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustama kaalutlusõiguse kohaselt. RRS § 68 alusel on isikul kohustus hoolitseda oma elukoha andmete olemasolu ja õigsuse eest. Isik peab olema andmete esitamisel hoolas. Kanne haldusaktina vastas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54. Kaaludes asjaolusid, sh e-rahvastikuregistris elukohateate menetlemise protsessi, oli kanne õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
7.Kaebaja esitas 16.05.2023 vaide Pärnu Linnavalitsuse 17.04.2023 otsuse tühistamiseks. Vaidlust ei ole, et linnuke elukohateate esitaja nime ette oli pandud vaikimisi ja et kaebaja pöördus koheselt eksimusest teada saades haldusorgani poole avaldusega andmete muutmiseks, viidates ilmselgele eksimusele. Selge ei ole olukord, kus avaldus esitatakse kolmanda isiku eest. Sõnastust „elukohateate esitaja nimi“ võib käsitada ka kui teate esitajat, mitte elukohaandmete muutmise subjekti. Eluliselt on usutav, et programmi kasutaja, kes kasutab seda harva või esimest korda, ei pruugi koheselt aru saada, et avaldusega on muudetud ka tema enda andmeid. Lisaks on õigus nõuda kande muutmist või tühistamist, esitades asjakohased põhjendused ja selgitused. Kande tühistamise nõue on õiguspärane, tagamaks isiku õiguste kaitse. Kui ilmselge eksimuse tulemusel tehakse isiku õigusi oluliselt mõjutav otsus, tuleb vajadusel menetluskorda muuta, et viia eksimuste tekkimise võimalus miinimumini. Kaebajale ei 2(6)
3-23-1221 antud haldusmenetluses võimalust täiendavate selgituste esitamiseks. Otsuses puuduvad kaalutlused. RRS § 68 tähendab kohustust tagada andmete faktiline õigsus, mitte kohustust esitada elukohateade eksimusteta. Elukohaandmete muutmise tõttu on lõpetatud kaebaja volitused Tori Vallavolikogus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 18 lg 1 p 3 kohaselt on elukohakandel konstitutiivne tähendus.
8.Pärnu Linnavalitsus jättis 22.05.2023 korraldusega nr 352 vaide rahuldamata. Pärnu Linnavalitsuse kantselei jurist võttis 17.05.2023 telefoni teel kaebajaga ühendust ja pakkus võimalust viia läbi arutelu, et ära kuulata vaide esitaja seletused. Vaide esitaja ei soovinud arutelu. E-rahvastikuregistri kasutaja, kes kasutab seda harva või üldse esimest korda, ei pruugi tõesti koheselt aru saada, et peab elukohateate esitamisel enda nime tagant linnukese ära võtma, kui ta ei soovi enda elukohta muuta. See ei võta siiski isikult vajadust järgida hoolsuskohustust. Elukohateate esitajal oli võimalik kolm korda enne lõplikku kinnitust avalduse sisuga tutvuda ja veenduda, et esitatud andmed oleksid õiged. Isikul on kohustus veenduda, et tema poolt esitatud elukohateade väljendaks tema tegelikku tahet. Ära kuulamata jätmine ei viinud ebaõige otsuseni. Esitatud materjalide põhjal olid kaebaja põhjendused arusaadavad. Vaidlustatud otsuses on selge, milliste kaalutluste alusel (isiku enda vajaliku hoolsuskohustuse täitmata jätmine) see tehti. Kaasnenud tagajärg (volikogu liikme staatuse lõppemine) ei ole asjaolu haldusakti kehtetuks tunnistamisel. Isik peab ise olema andmete esitamisel hoolas (RRS § 68).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Kaebaja esitas 05.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 17.04.2023 otsuse nr 3-5.3/1 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) Kaebaja sai 24.03.2023 kandest teada, et ta oli teinud avalduses ilmselge eksimuse. Ta ei teadnud, et elukohateatel jääb linnuke ka elukohateate esitaja nime ette ja teade jääb kehtima ka tema kohta. Aadress muutus kaebaja tahte vastaselt. Kandest tulenevalt on kaebaja suhtes kohaldatud tema tegevust oluliselt mõjutavaid piiranguid. Selle tagajärjel lõppesid tema vallavolikogu liikme volitused. Kaebajale kaasnenud tagajärg on põhjustatud elukohaandmete muutmisest. Siiski ei nõustunud Pärnu Linnavalitsus kande tühistamisega. Otsuses puuduvad järgitavad kaalutlused. 2) E-rahvastikuregistri programmis ei ole selge olukord, kus avaldus esitatakse kolmanda isiku eest. Programmis toodud sõnastust „elukohateate esitaja nimi“ saab käsitleda ka kui vaid teate esitajat, mitte elukohaandmete muutmise subjekti. On usutav, et kaebaja ei saanud aru, et avalduse alusel muudetakse ka tema andmeid pelgalt seetõttu, et tema oli kasutajana sisse logitud ja et kui ta elukohta muuta ei soovi, tuleb enda nime tagant linnuke eemaldada. 3) Isegi kui andmete esitamine oleks kajastanud kaebaja tegelikku tahet, on kaebajal õigus nõuda kande muutmist või tühistamist. RRS § 68 ei tähenda, et isik peab selle alusel esitama elukohateate eksimusteta. 4) Pärnu Linnavalitsus ei andnud kaebajale võimalust täiendavate selgituste esitamiseks, rikkudes HMS § 40 lg-t 2, mis on imperatiivne säte. Täielikult jäeti arvestamata isikule kandeavaldusega kaasnenud ebasoodne tagajärg ja võimalus selle muutmiseks. Isiku võib jätta ära kuulamata vaid erandina. Ärakuulamisel oleks kaebaja saanud juhtida tähelepanu vaides toodud haldusmenetluse põhimõtetele ja selgitada, kuidas esmakordsel kasutamisel võis ekeskkonnas jääda vajaliku linnukese märkimine tähelepanuta. Ärakuulamine oleks võinud viia
3(6)
3-23-1221 teise lahenduseni, praegu tõi rikkumine kaasa haldusmenetluse põhimõtetega vastuolus oleva haldusakti andmise.
2.Pärnu linn palub 14.06.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuses ja korralduses nr 352 kui vaideotsuses toodud selgituste juurde, leides järgmist. 1) Võib möönda, et e-rahvastikuregistri kasutaja, kes kasutab seda harva või üldse esimest korda, ei pruugi koheselt aru saada, et peab elukohateate esitamisel enda nime eest „linnukese“ ära võtma, kui ta ei soovi oma elukohta muuta, ent see ei võta isikult ära hoolsuskohustust. Kaebajal oli vaadeldaval juhul kolm korda võimalik avalduse sisuga enne lõplikku kinnitamist põhjalikult tutvuda ja veenduda, et esitatud andmed oleksid õiged ja väljendaksid tema tahet. 2) Ärakuulamisõigust ei rikutud. Menetlus kaebaja kohta tehtud elukohakande tühistamiseks algas kaebaja poolt 06.04.2023 taotluse esitamisega. Tegu oli kaebaja initsiatiivil algatatud menetlusega. Kaebaja taotluses ja lisatud e-kirjas toodud põhjendused olid selged ja arusaadavad. Kaebaja ei ole ka vaidemenetluses ega kohtule esitanud seisukohti, mis ei olnud teada vaidlustatud otsuse tegemisel. Vaidemenetluses ei soovinud kaebaja arutelu. Kaebaja ärakuulamise järgselt ei oleks vastustaja andnud teistsuguse sisuga haldusakti. HMS § 40 lg 3 p 2 näeb ette erandi ärakuulamispõhimõttest, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vastustaja lähtus taotluse lahendamisel kaebaja väidetest. 3) Kaebaja väited ei anna alust elukohakande tagasiulatuvalt tühistamiseks. Isikul on kohustus veenduda, et elukohateade väljendaks tema tegelikku tahet. Isik peab olema andmete esitamisel hoolas, et talle ei tekiks ebasoovitavaid õiguslikke tagajärgi. Kande tühistamise aluseks ei ole asjaolu, et elukoha andmete muutmine tõi kaasa kaebaja vallavolikogu liikme volituste lõppemise.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Asjas on vaidluse all küsimus, kas otsus, millega Pärnu Linnavalitsus keeldus kaebaja taotluse alusel muutmast 24.03.2023 tehtud rahvastikuregistri kannet, on õiguspärane.
4.Esmalt selgitab kohus, et elukoha registreerimise korra sätestab rahvastikuregistri seadus. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi võib muuta elukohateate alusel ning elukoha andmete muutmise otsus tehakse kandena rahvastikuregistris (RRS § 70 lg 1 p 1 ja lg 3). RRS § 65 lg 1 järgi kantakse rahvastikuregistrisse elukoha aadress, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Mitme alaliselt ja peamiselt elamiseks kasutatava elukoha korral kantakse rahvastikuregistrisse kõigi nende aadressid ning isik valib neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks (RRS § 65 lg 2). Elukoha registreerimiseks esitab isik elukohateate elukohajärgse aadressi järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele (RRS § 74 lg 1, § 75 lg 2). Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib elukohateate saamisest arvates 10 tööpäeva jooksul elukohateates esitatud andmete ja elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub selle tegemisest RRS § 84 lg-s 1 sätestatud alustel (RRS § 81 lg 1). Uue elukoha aadressi esitamisel lõpeb rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivus uue aadressi kehtivuse alguse kuupäevale eelnenud kuupäevast (RRS § 67 p 1).
4(6)
3-23-1221
5.Rahvastikuregistri kande tegemine toimub seega formaliseeritud menetluses. Riigikohus on küll selgitanud, et kohaliku omavalitsuse üksuse poolt elukohateate alusel rahvastikuregistrisse tehtav kanne ei seisne üksnes andmete sisestamises, vaid ka nende õigsuse kontrollimises (Riigikohtu 21.06.2022 määrus asjas nr 3-21-2230, p 12.2). Samas puudub vaidlus, et 24.03.2023 rahvastikuregistri kande tegemine toimus vastavalt kaebaja poolt 23.03.2023 esitatud elukohateatele. Praeguses asjas ei nähtu mistahes alust, mille põhjal oleks kohaliku omavalitsuse üksusel pidanud tekkima põhjendatud kahtlus, et elukohateates toodud andmed võisid olla ebaõiged. Isegi kui kaebaja jaoks oli tegu eksimusega, ei saanud selline eksimus olla vastustaja jaoks äratuntav.
6.RRS § 6 lg 1 sätestab, et rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse. Rahvastikuregistri seaduse (382 SE) seletuskirjas on selgitatud, et rahvastikuregistri andmed loetakse õigeks alates nende rahvastikuregistrisse kandmisest. Rahvastikuregistri andmetel on õiguslik tähendus, st rahvastikuregistri andmetest võivad tuleneda nii õigused kui ka kohustused. Seletuskirjas on selgitatud, et rahvastikuregistrisse kantud andmetele õigusliku tähenduse andmine tähendab, et need omavad õiguslikku jõudu ning nendest andmetest võib lähtuda ilma, et peaks täiendava dokumendiga nende andmete õigsust tõendama. Kui ilmneb vastuolu isiku rahvastikuregistrisse kantud andmetes ning tema mingis dokumendis sisalduvates andmetes, tuleb avaliku ülesande täitmisel lähtuda rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Andmed, mis osutuvad vigaseks, on seni õigusliku tähendusega, kuni need parandatakse.
7.Puudub vaidlus, et kaebajal on võimalik esitada uus elukohateade ja seega enda rahvastikuregistrijärgset elukohta muuta, ent kuivõrd volikogu liikme volitused lõpevad automaatselt KOKS § 18 lg-s 1 loetletud alustel sättes nimetatud juriidilise fakti tekkimisel, sh püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel samas vallas või linnas, ning need ei taastu vastava juriidilise fakti muutumisel, on kaebaja huviks 24.03.2023 kande tühistamine. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KOKS § 18 lg 1 p-s 3 sätestatud aluse puhul on tegemist range eeldusega volikogu liikme mandaadi omamiseks, mis peab olema täidetud kogu volikogu liikmeks oleku aja (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.10.2013 otsus nr 3-4-1-45-13, p 22 ja 26.04.2023 otsus nr 5-23-28, p 8).
8.Seega on asjas vaidlus selle üle, kas vastustaja on õigusvastaselt 24.03.2023 kande tühistamisest keeldunud. Kaebaja on selgitanud, et ta soovis elukohateate esitada teise isiku, mitte enda nimel, ent ei märganud, et tal tuleks e-rahvastikuregistris eemaldada enda nime juurde automaatselt märgitud „linnuke“.
9.Kohtule ei nähtu, et 17.04.2023 otsus oleks õigusvastane. Vaidlustatud otsuse kohaselt on vastustaja kande kehtetuks tunnistamisest keeldunud põhjusel, et kaebajal oli kohustus hoolitseda oma elukoha andmete olemasolu ja õigsuse eest ning ta pidi olema rahvastikuregistrile andmete esitamisel hoolas. Nagu eelnevalt selgitatud, on rahvastikuregistri andmetel alates nende registrisse kandmisest õiguslik tähendus. RRS § 66 lg 1 sätestab, et kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Riigikohus on selle sätte osas rõhutanud, et kui rahvastikuregistris märgitud elukohaandmed seostuvad vahetult avaliku ülesande täitmisega, esineb registriandmete õigsuse vastu kaalukas avalik huvi ning sellisel juhul tuleb isikul olla tavapärasest hoolsam, et tagada enda elukohaandmete õigsus. Ka RRS § 68 rõhutab Riigikohtu selgituste kohaselt kohustust 5(6)
3-23-1221 tagada rahvastikuregistris enda elukoha aadressi olemasolu ja õigsus (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2023 otsus nr 5-23-28, p 9).
10.Kuna 24.03.2023 kanne tehti kaeba esitatud elukohateate alusel formaliseeritud haldusmenetluses ja kaebajal oli seejuures tavapärasest kõrgem hoolsuskohustus tagada enda kohta esitatud elukohaandmete õigsus, nagu kinnitab ka Riigikohtu praktika, ei nähtu kohtule 17.04.2023 otsuse tegemisel kaalutlusreeglite rikkumist, mis võiks kaasa tuua selle otsuse tühistamise.
11.Kaebaja on tuginenud ka ärakuulamisõiguse rikkumisele. Ehkki kaebajat ei kuulatud enne 17.04.2023 otsuse tegemist täiendavalt ära, on vastustaja asjakohaselt põhjendanud, et kuna haldusmenetlus algatati kaebaja taotluse alusel ning kaebaja poolt edastatud andmetest ei kaldutud otsust tehes kõrvale, esines HMS § 40 lg 3 p-s 2 sätestatud erand. Lisaks sätestab HMS § 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud selliseid asjaolusid, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist, ei kohtule ega ka vaidemenetluses. Kaebajale pakuti võimalust esitada enda seisukoht vaidemenetluses, kuid ta ei soovinud seda. Seega ei saa kaebaja väited ärakuulamise osas tuua kaasa otsuse tühistamist.
12.Neil põhjustel leiab kohus, et Pärnu Linnavalitsuse 17.04.2023 otsuse tühistamiseks puudub alus.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.