Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-25-2768/8
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 16.09.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1303

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 16.09.2025, Tartu 3-25-2768 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 18.06.2025 aset leidnud sündmustega Tartu Halduskohtu 15.09.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.09.2025. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas 22.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot ja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt kasutas valvur 18.06.2025 kaebaja suhtes üleliigset jõudu, kahjustas kaebaja tervist ja põhjustas valu, kui ametnik surus kahe põlvega kaebaja haigele seljale, kaebajale ei kutsutud koheselt arstiabi, ametnik provotseeris kaebajat, ei lubanud kaebajat jalutuskäigule ega kaebajal kasutada arvutiruumi, kaebaja paigutati oma koduüksusest Tartu Vangla kainestus- ja arestiosakonda ning kaebaja paigutati kambrisse, kus vedeles žiletitera põrandal. Eelnevaga alandati kaebaja inimväärikust ja kahjustati kaebaja tervist.

2.Tartu Vangla edastas 04.09.2025 halduskohtule kohtueelse menetluse materjalid.

3.Tartu Halduskohus jättis 08.09.2025. a määrusega mh rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2). Tartu Ringkonnakohus tagastas 09.09.2025. a määrusega kaebaja määruskaebuse halduskohtu 08.09.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

4.2.Osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus jääb 08.09.2025. a määruses toodud seisukoha juurde ning leiab, et kaebuse asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et vangla ei ole õigusvastaselt käitunud, kui kaebajale ei kutsunud koheselt meedikut. Tartu Vangla 26.08.2025. a otsusest nr 1-9/2-25/298-6 nähtuvalt soovis kaebaja oma agressiivsus- ja paanikahoost tingitult koheselt meedikut kella 18.15 paiku, kuid meedik külastas kaebajat kell 20.11. Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 tähenduses on vältimatu abi tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. On tavapärane, et kinnipeetavad soovivad meedikuid erakorraliselt teatud hetkedel näha, kuid rahustite saamise soov ei pruugi olla selline probleem, mille pärast valvemeedikud igal juhul ja alati koheselt osakonda tuleksid. Ka ei saa ei eeldada, et kui kaebaja ähvardab, et meediku kutsumata jätmisel asub kaebaja kambrit lõhkuma, tuleb vanglal koheselt kustuda tervishoiuteenuse osutaja ja manustada kaebajale rahustit. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kinnipeetavale, kes avaldab soovi arstiabi saamiseks, tuleb see tingimata koheselt võimaldada. Kohtupraktikas on sedastatud, et kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiiniliste uuringute või ravi läbiviimist vastavalt enda soovile (RKHKo 21.12.2010, 3-3-1-69-10, p 8). Ühtlasi ei saa õigusvastaseks pidada seda, kui kaebajale ei võimaldatud jalutuskäiku ja arvutiruumi kasutamist kaebaja soovitud ajal. Kohtueelse menetluse materjalide kohaselt pakuti kaebajale arvuti kasutamist 18.06.2025 kella 18.35 paiku, kuid kinnipeetav keeldus sellest. Isegi kui möönda, et arvutiruumi kasutamise pakkumine pärast seda, kui kaebajal tekkis agressiivsushoog, on ebaõige, oleks tegemist väheintensiivse riivega arvestades seda, et kaebaja kasutas arvutiruumi väidetavalt viimati 17.06.2025. a õhtul. Tegemist on sedavõrd lühikese ajavahemikuga, mis ei saa kaebajale olulist õiguste riivet põhjustada. Lisaks võimaldatakse VangS § 55 lg 2 kohaselt kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks

tund päevas. Tulenevalt vangla päevakavalistest tegevustest ja valvurkonna erinevatest ülesannetest, on usutav, et vangla ei saa võimaldada kinni peetavatele isikutele jalutust neile sobival ajal, vaid jalutust teostatakse vastavalt üksuse kinnitatud graafikule. Samuti ei ole kohtule usutav, et kaebaja suhtes kasutati ülemääraselt jõudu ning kaebaja teise osakonda kambrisse paigutamine ja kambris olnud žiletitera võisid põhjustada kaebajale hüvitamisele kuuluvat kahju. Tartu Vangla 26.08.2025. a otsuse järgi tuvastati ametnike kehakaamera salvestuselt, et valvur R. Lille asetas enda ühe jala kaebaja turjale, mis oli vajalik selleks, et kaebaja oleks vähemalt kuni tema ohjeldamiseni ametnike kontrolli all. Salvestuselt ei ole tuvastatav, et kaebajal oleks valvuri tegevuse tõttu olnud hingamine raskendatud, kuivõrd kaebaja karjus üheselt kõva häälega, mida hingamisraskuste korral ei oleks kaebaja suutnud teha, ning käeraudade paigaldamise järgselt tõusis kaebaja ilma raskusteta püsti. VangS § 11 lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. Tartu Vangla kodukorra p 3.6 kohaselt määrab ja otsustab vanglateenistuse ametnik kinnipeetava vanglasisese paigutuse. Seega ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust valida endale kambrit ega ka osakonda. Kohtule on usutav, et kaebuses kirjeldatud 18.06.2025 aset leidnud sündmused võisid kaebajale põhjustada küll teatavat ebamugavust ja käeraudade paigaldamine mingil määral valu, kuid kohtule ei nähtu, et tegemist oli sedavõrd intensiivse riivega, et tegemist saaks olla tervise kahjustamisega riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega veenvaid põhjendusi, millest kohus saaks järeldada, et just 18.06.2025. a sündmused tekitasid kaebaja vaimsele tervisele kahju ning sel päeval kaebaja suhtes jõu kasutamine põhjustas kaebajale hingamisraskuseid. Hingamisraskuste korral ei oleks kaebaja suutnud üheselt kõva häälega karjuda ega käeraudade paigaldamise järgselt ilma raskusteta püsti tõusta. Iga ebameeldivustunnet ei saa samastada tervise kahjustamisega. Arvestada tuleb siinkohal ka kaebaja enda osalust selles, miks oli 18.06.2025 aset leidnud toimingute tegemine vajalik. Kuna kaebusest nähtuvalt võib mõista, et kaebajal esinesid vaimse tervise probleemid juba enne vaidlusaluseid sündmusi, võivad kaebaja poolt välja toodud hingelised raskused olla pigem tingitud kaebaja varasemast seisundist või raskustest harjuda vangla üldise režiimiga.