lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-3448/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 17.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3448/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2021
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 165 lg 2Otsuse põhjendav osaHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 28Menetlusosalise kohustusedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 52 lg 1Avalduse vorm

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-3448/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.10.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (9)

lahend.ee
3-25-2899/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja31.12.20253-25-4103/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja20.11.20253-25-4072/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja17.11.20253-25-2890/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja13.11.20253-25-1950/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.11.20253-25-2315/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.11.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3448

Määruse kuupäev

17. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kambris aknakatete puudumisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Siim Grossberg (kaebaja) esitas 5. augustil 2025 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 1500 eurot. Kaebaja arvates peab tal olema võimalus oma kambri aknad päikesevalguse eest kinni katta. Eeltoodu aitaks hoida kambris ühtlast temperatuuri, kaitseks kaebaja heaolu ja tõstaks tema elukvaliteeti. Ruloode paigaldamine akendele on hädavajalik. Samas käsivad ametnikud akna ette paigaldatud lina ära võtta. Aknakatted leevendaksid kambris olevat palavust, aitaksid tagada kaebaja privaatsust ning kaitseksid silmi ereda päikese eest. Ruloode puudumine rikub kaebaja silmi ning põhjustab kaebaja silmadele ja peale valu. Vangla ei võimalda kaebajale inimväärseid tingimusi ja kahjustab kaebaja tervist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
3-25-1945/2
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
06.11.2025
3-25-3879/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja04.11.2025
3-25-3461/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja31.10.2025
2.Tartu Vangla jättis 6. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/374-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja oleks saanud esitada vanglale taotluse ruloo paigaldamiseks, et lõpeks olukord, kus päike kambrisse paistab ja väidetavalt tema silmi kahjustab. Kaebaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid eraldiseisvalt teisi avaldusi esitanud ei ole. Kardina või ruloo puudumist kinnise vangla kambrites ei saa pidada õigusvastaseks. Vangistusseadus ega ka justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72

3-25-3448 „Vangla sisekorraeeskiri“ ei näe ette kambris kardinate ja ruloode olemasolu ega kohusta vanglat neid tagama. Kuna Tartu Vangla kodukord keelab erinevate pindade katmise, siis ei ole vangla tegevus õigusvastane. Kaebajale on vangla poolt väljastatud tumendatud klaasidega Tamrex prillid, mis kaitsevad tema silmi ereda päikese eest. Inspektor-kontaktisik selgitas 8. augustil 2025, et kaebaja kahjunõudest ei nähtu, milline periood on osutunud kaebaja inimväärikust ja tervist kahjustavaks. 2025. a on üksus võimaldanud kuumaperioodil erandina akna katta. Distsiplinaarkorras ei ole teda akna katmise eest karistatud.

3.Kaebaja esitas 14. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 1500 eurot, kuna tal puuduvad kambris aknakatted. Vangla alandab kaebaja väärikust ja kahjustab tema tervist. Kaebaja kordab vanglale esitatud kahjunõude põhjendusi. Tartu Vanglasse ehitati hiljuti kambrid, kus on rulood. Samas üritab vangla 6. oktoobri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/374-4 tõestada, et ruloode kasutamine on õigusvastane. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
4.Tartu Vangla esitas 15. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema kambris aknakatete puudumisega. Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust ja kahjustas tema tervist.
6.HKMS § 121 lg 2 p 2 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohtu hinnangul on kaebaja tegevuses kaebeõiguse kuritarvitamisele omased jooned ning kuna vaidlustatud tegevust ei ole antud juhul põhjust käsitleda intensiivselt kaebaja õigusi riivavana, siis esineb alus kaebuse tagastamiseks.
7.Kaebaja kambris kardinate või ruloode puudumine saab põhjustada kaebajale vaid vähest heaolu langust ja ebamugavusi. Tartu Vangla tegevus ei ole saanud põhjustada kaebajale olulisi negatiivseid tagajärgi ning kaebaja ei ole selliseid tagajärgi ka kirjeldanud. Kaebaja ei ole välja toonud, et tal esineks tervisehäireid, mis välistaks igal juhul tema päikesevalguses viibimise. Kaebajal on võimaldatud kuumaperioodidel aknad nt linaga katta, millega kaebajal on olnud võimalik teatud ajaperioodidel aknakatete puudumisest tulenevaid ebameeldivusi vältida ning tagada kaebajale sobivam temperatuur, kaitse päikese eest jne. Asjaolu, et kaebajal ei võimaldata aknaid katta igal tema eelistatud ajahetkel, ei saa talle ülemääraseid kannatusi põhjustada. Samuti on kaebajale väljastatud tumendatud klaasidega Tamrex prillid, millega tal on võimalik oma silmi ereda päikese eest kaitsta.
8.HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja oma menetlusõigusi heauskselt kasutanud ning koormab kohtuid tahtlikult arvukate kaebustega, mis on ülemääraselt mahukad ning millest suure hulga kaebuste puhul saab tema võimalikku

3-25-3448 õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja üksnes 2024. a Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus rohkem kui 100 kohtuasja. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule kaebusi teiste isikute nimel (vt nt haldusasjad nr 3-25-2784, 3-25-2769, 3-25-2771, 3-25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja 3-25-149). Ainuüksi ajavahemikul 1. august kuni 17. oktoober 2025 on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule 30 kaebust ning Tartu Ringkonnakohtule 41 kaebust, millele lisanduvad veel teiste Tartu Vangla kinnipeetavate nimel esitatud kaebused. Praeguseks hetkeks on kaebaja suutnud aastal 2025 esitada enda nimel Tartu Halduskohtule 108 kaebust, Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumile 88 edasikaebust ning Riigikohtu halduskolleegiumile 46 edasikaebust. Selline kaebuste ja edasikaebuste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just kaebaja õigusi rikutakse erakordselt suures mahus, mis õigustab sellises mahus kaebuste esitamist kohtutele. Kaebaja esitatud avaldused on ka enamikel kordadel ülemääraselt mahukad ja detailsed, sisaldades palju kordusi, asjassepuutumatuid väiteid jne. Näiteks 14. oktoobril 2025 esitas kaebaja elektrooniliselt haldusasjas nr 3-25-3447 kaebuse 10 leheküljel ja haldusasjas nr 3-25-3462 kaebuse 9 leheküljel, 2. oktoobril 2025 haldusasjas nr 3-25-3216 kaebuse 16 leheküljel, 19. septembril 2025 haldusasjas nr 3-25-3102 kaebuse 11 leheküljel, 3. septembril 2025 haldusasjas nr 3-25-2899 kaebuse 11 leheküljel, 22. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-2768 kaebuse 19 leheküljel, 16. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-2709 kaebuse 39 leheküljel, 8. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-2619 kaebuse 11 leheküljel, 5. augustil 2025 neli erinevat kaebust mitmekümnel leheküljel jne. Kohus on kaebajale mitmeid kordi selgitanud, et kohtule esitatav avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1). Kohus on kaebaja esitatud kaebuseid liigse mahu tõttu ka käiguta jätnud, andes kaebajale tähtaja kaebuse uuesti ja lühemalt sõnastamiseks (vt nt Tartu Halduskohtu 28. augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2709, 16. septembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-3039). Esitatud kaebustest pälvivad oma sisult menetlusse võtmise vaid üksikud.

9.Kohus on kaebajat varasemalt mitmel korral hoiatanud, et arvestades tema suurt hulka pöördumisi, on kaebaja tegevuses pahatahtlikkuse ilminguid oma menetlusõiguste kasutamisel, mis võib tingida tulevikus tema kaebuste tagastamise HKMS § 121 lg 2 p 2 2 alusel (Tartu Halduskohtu 13. augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2401, p 7; 11. juuni 2025. a määrus asjas nr 3-25-1461, p 13.1; 31. märtsi 2025. a määrus asjas nr 3-25-714, p 11.1; 11. aprilli 2025. a määrus asjas nr 3-25-872, p 10.1). Kaebaja on aga jätkanud samasugust käitumismustrit, kuigi on ilmselgelt teadlik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kohustustest ja korrast. Ilmekaks näiteks on 14. oktoober 2025, mil kaebaja esitas 4 kaebust enda nimel, sh praegu lahendatava (haldusasjad nr 3-25-3447, 3-25-3448, 3-25-3449, 3-253462) ja 6 kaebust teiste isikute eest, milles osade sõnastuses on kasutatud ohtralt varasemalt tema enda samasisuliste kaebuste, mida edu ei pälvinud, tekste (haldusasjad nr 3-25-3451, 325-3452, 3-25-3454, 3-25-3455, 3-25-3456, 3-25-3458). Ainuüksi oktoobris 2025 on kaebaja suutnud esitada Tartu Halduskohtule juba 9 kaebust enda nimel ja samaväärselt ka teiste kinnipeetavate eest. Kaebaja ei pea jätkuvalt vajalikuks oma käitumist korrigeerida ja näib olevat ekslikul seisukohal, et tal on õigus esitada kohtule pretensioone igale haldusorgani tegevusele. Kaebajal on õigus esitada kohtule kaebus oma õiguste kaitseks ning mitte kohtute koormamiseks, enda vangistuse ajal tegevuses hoidmiseks ja vangla suhtes oma negatiivse hoiaku väljendamiseks. Kaebajale on korduvalt selgitatud ka seda, et ta ei saa olla halduskohtumenetluses teiste kinnipeetavate esindajaks, kuid see ei ole omanud mingit mõju, sest kaebaja esitab jätkuvalt teiste isikute nimel kaebusi, misjärel tuleb halduskohtul asuda kindlaks tegema nende isikute tegelikku tahet ehk kas nad jäävad esitatud kaebuse juurde ja paluvad seda käsitleda enda kaebusena. Lisaks iseloomustab kaebaja tegevust korduvus samasisuliste taotluste esitamisel, kuigi tema samasisulised taotlused teistes asjades on varasemalt jäänud viljatuks, nt riigi õigusabi taotlused. Ka selline tegevus koormab kohtuid.

3-25-3448 Kaebaja on pikema aja jooksul jätkanud sarnast tegevust ning esineb sellise tegevuse süvenemisele viitavaid märke. Kaebaja senine tegevus rikub oluliselt menetlusökonoomia printsiipi ning takistab teiste isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kohtu hinnangul on kaebaja käitumine teadlikult pahatahtlik ning kaebeõigust olulisel määral kuritarvitav.

10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS 121 lg 2 p 22 alusel.
11.Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui mitte käsitleda kaebaja tegevust pahatahtlikuna, kuuluks kaebus tagastamisele, sest täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 2 1 tingimused. Kohus nõustub Tartu Vangla 6. oktoobri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/374-4 esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid detailselt korrata (HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg 3).
12.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
14.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
14.1.Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda koostatud ja esitatud kaebusi ka korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Kaebaja esitatud avaldused on mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on varasemalt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile (vt nt Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2025. a määrus asjas 3-25-188 (p 11.1), 11. aprilli 2025. a määrus asjas nr 3-25-872 (p 10.1), 11. juuni 2025. a määrus asjas nr 3-25-1461 (p 13.1), 13. augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2401 (p 12.1), 27. augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2334 (p 11.1), 12. septembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-1948 (p 14),
25.septembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-2477 (p 11.1)).
14.2.Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka väited, et kaebajal puudub avalikule e-toimikule (AET) piiramatu ligipääs või et vangla ei pea menetlustähtaegadest kinni, mis kahjustab kaebaja menetlusvõimet. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust tahvelarvutile ja AET-ile juurdepääsule igal hetkel. Lisaks tuleb silmas pidada, et kaebajal on võimalik kohtule avaldusi esitada ka paberkandjal ning lisaks ei pea kohtule esitatav avaldus sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs AET-ile

3-25-3448 võimaldatakse. Ilmselgelt ei ole kaebaja ligipääs sedavõrd piiratud, et seda võiks pidada kaebaja õiguste kaitset takistavaks. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja viide asjaolule, et vastustaja ei pea tema avalduste lahendamisel menetlustähtaegadest kinni. Kohtule teadaolevalt esitab kaebaja sarnaselt halduskohtule vastustajale arvukalt ülemääraselt suure mahuga avaldusi, mis ilmselgelt koormab vastustajat ning võib põhjustada teatud juhtudel menetlustähtaegade ületamise. See aga ei takista ega ole ilmselgelt takistanud kaebaja kohtusse pöördumist. Kaebaja väited vaatavad mööda tegelikkusest ning on manipuleeriva ja kohut eksitava olemusega.

14.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium