lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-1950/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 07.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1950/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1444
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 23Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärkHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 28Menetlusosalise kohustusedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 44KaebeõigusHKMS § 52 lg 1Avalduse vorm

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1950

Määruse kuupäev

7. november 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

N.P (N.P) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada graafikuvälist helistamist

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus asjas nr 3-25-1950.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.N.P (edaspidi kaebaja) esitas 13. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt jättis Tartu Vangla 8. mai 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/78-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja jääb enda esitatud nõude juurde, taotlus tuleb rahuldada ning lukukambris olevate isikute suhtlemise piiramine peab lõppema. Kaebaja selgitab, et taotlus oli esitatud selleks, et saada lisahelistamisvõimalus peresuhete arendamiseks. Kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks asjaolu, et vangla ei ole võimaldanud talle erakorralist helistamist (graafikuvälist helistamist) perele ja elukaaslasele. Tema taotlus graafikuväliseks helistamiseks jäeti õigusvastaselt rahuldamata. Graafikuväliste helistamiste piiramine ajal, mil osakonna telefonid seisavad kasutuseta, on õigusvastane. Kaebaja on viibinud lukustatud kambris alates 24. septembrist 2024 ja selle aja sees on tema suhtlemine olnud maksimaalselt piiratud. Kaebaja leiab, et vangla tegevus ja tegevusetus graafikuväliste helistamiste piiramisel tuleb tunnistada põhiseadusvastaseks. Vanglal on piisavalt andmeid, et tagada talle graafikuvälist helistamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 6. novembril 2025 kohtule kaebaja taotluse graafikuväliseks helistamiseks nr 6-7/2-25/1014-1, vangla 10. aprilli 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/1014-2, kaebaja vaide nr 1-8/2-25/78-1, vangla otsuse nr 1-8/2-25/78-2, kaebaja vaide nr 1-8/2-25/100-1 ning vangla 12. juuni 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/100-2.

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kohus märgib esmalt, et tulenevalt HKMS § 2 lõike 4 teisest lausest ning HKMS § 44 lõikest 1 mõistab kohus kaebust selliselt, et see on suunatud üksnes kaebaja, mitte kõigi eraldatud lukustatud kambris viibivate kinnipeetavate õiguste kaitseks. Arvestades seda, et kaebaja tahe on suunatud sellele, et vangla võimaldaks talle graafikuvälist helistamist perekonnale, mõistab kohus kaebust nii, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel Tartu Vangla kohustamist võimaldada talle graafikuvälist helistamist.
5.Kohus ei pea antud hetkel vajalikuks hinnata, kas kaebajal on vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikest 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, kuna kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 22 alusel. Nimetatud säte näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohtu hinnangul on kaebaja tegevuses kaebeõiguse kuritarvitamisele omased jooned ning kuna vaidlustatud tegevust ei ole antud juhul põhjust käsitleda intensiivselt kaebaja õigusi riivavana, siis esineb alus kaebuse tagastamiseks.
6.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
7.Kohtu hinnangul ei saa vanglale etteheidetavat tegevust (s.o graafikuvälise helistamise mittevõimaldamine) pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda eraldatud lukustatud kambris viibides täiendavalt graafikuväliselt helistamise võimaldamist lähedastele. Kohtuasja materjalide pinnalt puudub vaidlus selles, et vangla võimaldab kaebajal oma lähedastele vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 12.8.2 helistada kaks korda nädalas (esmaspäeviti ja neljapäeviti). Seega ei saa asuda seisukohale, et vangla ei võimalda kaebajal oma lähedastega suhelda või piirab suhtlust oluliselt. Abielu korraldamine ning peresuhete hoidmine ja arendamine on võimalik ka olukorras, kus helistada saab kahel päeval nädalas. Lisaks on kaebajal võimalik oma lähedastega pidada kirjavahetust ning nendega kokku saada (VangS §-d 24, 25 ja 28). Seega on kohtu hinnangul kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
8.Kohus on seejuures seisukohal, et vanglas helistamist reguleerivaid õigusnorme ei saa pidada põhiseadusvastaseks, kuivõrd need võimaldavad kinnipeetaval sotsiaalsete sidemete hoidmiseks oma lähedastele piisava sagedusega helistada, arvestades, et kinnipeetaval on võimalik oma lähedastega suhelda ka teistel viisidel. Vangla peab vastavalt VangS § 23 lõikele 1 soodustama kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, et vältida tema sotsiaalsete sidemete katkemist, kuid see ei tähenda, et kinnipeetavale peaks võimaldama oma lähedastega piiramatut suhtlemist kinnipeetava eelistatud aegadel ja viisil. On kaebaja enda valida, kellele ta selleks ettenähtud ajal helistab. Juhul, kui ta eelistab konkreetsel päeval lähedastega mitte suhelda, ei teki tal sellest asjaolust õigust nõuda nendega suhtlemise võimaldamist erakorraliselt muul päeval.
9.HKMS § 28 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja oma

menetlusõigusi heauskselt kasutanud ning koormab kohtuid tahtlikult arvukate kaebustega, mis on ülemääraselt mahukad ning millest suure hulga kaebuste puhul saab tema võimalikku õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja üksnes 2024. a Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. Käesoleval aastal antud asjas kaebuse esitamise hetkeks oli kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus 48 kohtuasja. Praeguseks on kaebaja algatanud aga juba rohkem kui 100 kohtuasja. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule kaebusi teiste isikute nimel (vt nt haldusasjad nr 3-25-2784, 3-25-2769, 3-25-2771, 3-251490, 3-25-1375, 3-25-144 ja 3-25-149). Ainuüksi ajavahemikul 1. august kuni 7. november 2025 on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule 37 kaebust ning Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumile 57 kaebust, millele lisanduvad veel teiste Tartu Vangla kinnipeetavate nimel esitatud kaebused. Praeguseks hetkeks on kaebaja suutnud aastal 2025 esitada enda nimel Tartu Halduskohtule 116 kaebust, Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumile 104 edasikaebust ning Riigikohtu halduskolleegiumile 47 edasikaebust. Selline kaebuste ja edasikaebuste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just kaebaja õigusi rikutakse erakordselt suures mahus, mis õigustab sellises mahus kaebuste esitamist kohtutele. Kaebaja esitatud avaldused on ka enamikel kordadel ülemääraselt mahukad ja detailsed, sisaldades palju kordusi, asjassepuutumatuid väiteid jne. Näiteks 14. oktoobril 2025 esitas kaebaja elektrooniliselt haldusasjas nr 3-25-3447 kaebuse 10 leheküljel ja haldusasjas nr 3-253462 kaebuse 9 leheküljel, 2. oktoobril 2025 haldusasjas nr 3-25-3216 kaebuse 16 leheküljel,

19.septembril 2025 haldusasjas nr 3-25-3102 kaebuse 11 leheküljel, 3. septembril 2025 haldusasjas nr 3-25-2899 kaebuse 11 leheküljel, 22. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-2768 kaebuse 19 leheküljel, 16. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-2709 kaebuse 39 leheküljel, 8. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-2619 kaebuse 11 leheküljel, 5. augustil 2025 neli erinevat kaebust mitmekümnel leheküljel jne. Kohus on kaebajale mitmeid kordi selgitanud, et kohtule esitatav avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lõige 1). Kohus on kaebaja esitatud kaebuseid liigse mahu tõttu ka käiguta jätnud, andes kaebajale tähtaja kaebuse uuesti ja lühemalt sõnastamiseks (vt nt Tartu Halduskohtu 28. augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2709, 16. septembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-3039). Esitatud kaebustest pälvivad oma sisult menetlusse võtmise vaid üksikud.
10.Kohus on kaebajat varasemalt mitmel korral hoiatanud, et arvestades tema suurt hulka pöördumisi, on kaebaja tegevuses pahatahtlikkuse ilminguid oma menetlusõiguste kasutamisel, mis võib tingida tulevikus tema kaebuste tagastamise HKMS § 121 lõike 2 punkti 22 alusel (Tartu Halduskohtu 13. augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2401, p 7; 11. juuni 2025. a määrus asjas nr 3-25-1461, p 13.1; 31. märtsi 2025. a määrus asjas nr 3-25-714, p 11.1; 11. aprilli 2025. a määrus asjas nr 3-25-872, p 10.1). Kaebaja on aga jätkanud samasugust käitumismustrit, kuigi on ilmselgelt teadlik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kohustustest ja korrast. Ilmekaks näiteks on 14. oktoober 2025, mil kaebaja esitas 4 kaebust enda nimel (haldusasjad nr 3-25-3447, 3-25-3448, 3-25-3449, 3-25-3462) ja 6 kaebust teiste isikute eest, milles osade sõnastuses on kasutatud ohtralt varasemalt tema enda samasisuliste kaebuste, mida edu ei pälvinud, tekste (haldusasjad nr 3-25-3451, 3-25-3452, 325-3454, 3-25-3455, 3-25-3456, 3-25-3458). Ainuüksi oktoobris 2025 suutis kaebaja esitada Tartu Halduskohtule 10 kaebust enda nimel ja samaväärselt ka teiste kinnipeetavate eest. Kaebaja ei pea jätkuvalt vajalikuks oma käitumist korrigeerida ja näib olevat ekslikul seisukohal, et tal on õigus esitada kohtule pretensioone igale haldusorgani tegevusele. Kaebajal on õigus esitada kohtule kaebus oma õiguste kaitseks ning mitte kohtute koormamiseks, enda vangistuse ajal tegevuses hoidmiseks ja vangla suhtes oma negatiivse hoiaku väljendamiseks. Kaebajale on korduvalt selgitatud ka seda, et ta ei saa olla

halduskohtumenetluses teiste kinnipeetavate esindajaks, kuid see ei ole omanud mingit mõju, sest kaebaja esitab jätkuvalt teiste isikute nimel kaebusi, misjärel tuleb halduskohtul asuda kindlaks tegema nende isikute tegelikku tahet ehk kas nad jäävad esitatud kaebuse juurde ja paluvad seda käsitleda enda kaebusena. Lisaks iseloomustab kaebaja tegevust korduvus samasisuliste taotluste esitamisel, kuigi tema samasisulised taotlused teistes asjades on varasemalt jäänud viljatuks, nt riigi õigusabi taotlused. Ka selline tegevus koormab kohtuid. Kaebaja on pikema aja jooksul jätkanud sarnast tegevust ning esineb sellise tegevuse süvenemisele viitavaid märke. Kaebaja senine tegevus rikub oluliselt menetlusökonoomia printsiipi ning takistab teiste isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kohtu hinnangul on kaebaja käitumine teadlikult pahatahtlik ning kaebeõigust olulisel määral kuritarvitav.

11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N.P kaebuse HKMS 121 lõike 2 punkti 22 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium