Tartu Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Tanel Saar, Maili Lokk 31.10.2025, Tartu 3-25-3448 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 17.10.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2025. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 05.08.2025 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 1500 eurot. Kaebaja arvates peab tal olema võimalus oma kambri aknad päikesevalguse eest kinni katta. Eeltoodu aitaks hoida kambris ühtlast temperatuuri, kaitseks kaebaja heaolu ja tõstaks tema elukvaliteeti. Ruloode paigaldamine akendele on hädavajalik. Samas käsivad ametnikud akna ette paigaldatud lina ära võtta. Aknakatted leevendaksid kambris olevat palavust, aitaksid tagada kaebaja privaatsust ning kaitseksid silmi ereda päikese eest. Ruloode puudumine rikub kaebaja silmi ning põhjustab kaebaja silmadele ja peale valu. Vangla ei võimalda kaebajale inimväärseid tingimusi ja kahjustab kaebaja tervist.
Tartu Vangla jättis 06.10.2025. a otsusega nr 1-9/2-25/374-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja oleks saanud esitada vanglale taotluse ruloo paigaldamiseks, et lõpeks olukord, kus päike kambrisse paistab ja väidetavalt tema silmi kahjustab. Kaebaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid eraldiseisvalt teisi avaldusi esitanud ei ole. Kardina või ruloo puudumist kinnise vangla kambrites ei saa pidada õigusvastaseks.
Vangistusseadus ega ka justiitsministri 30.11.2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ei näe ette kambris kardinate ja ruloode olemasolu ega kohusta vanglat neid tagama. Kuna Tartu Vangla kodukord keelab erinevate pindade katmise, siis ei ole vangla tegevus õigusvastane. Kaebajale on vangla poolt väljastatud tumendatud klaasidega Tamrex prillid, mis kaitsevad tema silmi ereda päikese eest. Inspektor-kontaktisik selgitas 08.08.2025, et kaebaja kahjunõudest ei nähtu, milline periood on osutunud kaebaja inimväärikust ja tervist kahjustavaks. 2025. a on üksus võimaldanud kuumaperioodil erandina akna katta. Distsiplinaarkorras ei ole teda akna katmise eest karistatud.
3.X.X. (kaebaja) esitas 14.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot seoses asjaoluga, et tal puuduvad kambris aknakatted. Vangla alandab sellega kaebaja väärikust ja kahjustab tema tervist. Kaebaja kordab vanglale esitatud kahjunõude põhjendusi. Tartu Vanglasse ehitati hiljuti kambrid, kus on rulood. Samas üritab vangla 06.10.2025. a otsuses nr 1-9/2-25/374-4 tõestada, et ruloode kasutamine on õigusvastane. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
4.Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 17.10.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1), jättis läbi vaatamata taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ja rahuldamata taotluse anda kaebajale riigi õigusabi (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
4.1.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema kambris aknakatete puudumisega. Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust ja kahjustas tema tervist.
4.2.HKMS § 121 lg 2 p 2 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohtu hinnangul on kaebaja tegevuses kaebeõiguse kuritarvitamisele omased jooned ning kuna vaidlustatud tegevust ei ole antud juhul põhjust käsitleda intensiivselt kaebaja õigusi riivavana, siis esineb alus kaebuse tagastamiseks. Kaebaja kambris kardinate või ruloode puudumine saab põhjustada kaebajale vaid vähest heaolu langust ja ebamugavusi. Tartu Vangla tegevus ei ole saanud põhjustada kaebajale olulisi negatiivseid tagajärgi ning kaebaja ei ole selliseid tagajärgi ka kirjeldanud. Kaebaja ei ole välja toonud, et tal esineks tervisehäireid, mis välistaks igal juhul tema päikesevalguses viibimise. Kaebajal on võimaldatud kuumaperioodidel aknad nt linaga katta, millega kaebajal on olnud võimalik teatud ajaperioodidel aknakatete puudumisest tulenevaid ebameeldivusi vältida ning tagada kaebajale sobivam temperatuur, kaitse päikese eest jne. Asjaolu, et kaebajal ei võimaldata aknaid katta igal tema eelistatud ajahetkel, ei saa talle ülemääraseid kannatusi põhjustada. Samuti on kaebajale väljastatud tumendatud klaasidega Tamrex prillid, millega tal on võimalik oma silmi ereda päikese eest kaitsta. HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja oma menetlusõigusi heauskselt kasutanud ning koormab kohtuid tahtlikult arvukate kaebustega, mis on ülemääraselt mahukad ning millest suure hulga kaebuste puhul saab tema võimalikku õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja üksnes 2024. a Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus rohkem kui 100
2
kohtuasja. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule kaebusi teiste isikute nimel (vt nt haldusasjad nr 3-25-2784, 3-25-2769, 3-25-2771, 3-25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja 3-25-149). Ainuüksi ajavahemikul 01.08. kuni
17.10.2025 on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule 30 kaebust ning Tartu Ringkonnakohtule 41 kaebust, millele lisanduvad veel teiste Tartu Vangla kinnipeetavate nimel esitatud kaebused. Praeguseks hetkeks on kaebaja suutnud aastal 2025 esitada enda nimel Tartu Halduskohtule 108 kaebust, Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumile 88 edasikaebust ning Riigikohtu halduskolleegiumile 46 edasikaebust. Selline kaebuste ja edasikaebuste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just kaebaja õigusi rikutakse erakordselt suures mahus, mis õigustab sellises mahus kaebuste esitamist kohtutele. Kaebaja esitatud avaldused on ka enamikel kordadel ülemääraselt mahukad ja detailsed, sisaldades palju kordusi, asjassepuutumatuid väiteid jne. Näiteks 14.10.2025 esitas kaebaja elektrooniliselt haldusasjas nr 3-25-3447 kaebuse 10 leheküljel ja haldusasjas nr 3-25-3462 kaebuse 9 leheküljel,
02.10.2025 haldusasjas nr 3-25-3216 kaebuse 16 leheküljel, 19.09.2025 haldusasjas nr 3-25-3102 kaebuse 11 leheküljel, 03.09.2025 haldusasjas nr 3-25-2899 kaebuse 11 leheküljel, 22.08.2025 haldusasjas nr 3-25-2768 kaebuse 19 leheküljel, 16.08.2025 haldusasjas nr 3-25-2709 kaebuse 39 leheküljel, 08.08.2025 haldusasjas nr 3-25-2619 kaebuse 11 leheküljel, 05.08.2025 neli erinevat kaebust mitmekümnel leheküljel jne. Kohus on kaebajale mitmeid kordi selgitanud, et kohtule esitatav avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1). Kohus on kaebaja esitatud kaebuseid liigse mahu tõttu ka käiguta jätnud, andes kaebajale tähtaja kaebuse uuesti ja lühemalt sõnastamiseks (vt nt Tartu Halduskohtu 28.08.2025. a määrus asjas nr 3-25-2709, 16.09.2025. a määrus asjas nr 3-25-3039). Esitatud kaebustest pälvivad oma sisult menetlusse võtmise vaid üksikud. Kohus on kaebajat varasemalt mitmel korral hoiatanud, et arvestades tema suurt hulka pöördumisi, on kaebaja tegevuses pahatahtlikkuse ilminguid oma menetlusõiguste kasutamisel, mis võib tingida tulevikus tema kaebuste tagastamise HKMS § 121 lg 2 p 2 2 alusel (Tartu Halduskohtu 13.08.2025. a määrus asjas nr 3-25-2401, p 7; 11.06.2025. a määrus asjas nr 3-25-1461, p 13.1; 31.03.2025. a määrus asjas nr 3-25-714, p 11.1; 11.04.2025. a määrus asjas nr 3-25-872, p 10.1). Kaebaja on aga jätkanud samasugust käitumismustrit, kuigi on ilmselgelt teadlik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kohustustest ja korrast. Ilmekaks näiteks on 14.10.2025, mil kaebaja esitas 4 kaebust enda nimel, sh praegu lahendatava (haldusasjad nr 3-25-3447, 3-25-3448, 3-25-3449, 3-25-3462) ja 6 kaebust teiste isikute eest, milles osade sõnastuses on kasutatud ohtralt varasemalt tema enda samasisuliste kaebuste, mida edu ei pälvinud, tekste (haldusasjad nr 3-25-3451, 3-253452, 3-25-3454, 3-25-3455, 3-25-3456, 3-25-3458). Ainuüksi oktoobris 2025 on kaebaja suutnud esitada Tartu Halduskohtule juba 9 kaebust enda nimel ja samaväärselt ka teiste kinnipeetavate eest. Kaebaja ei pea jätkuvalt vajalikuks oma käitumist korrigeerida ja näib olevat ekslikul seisukohal, et tal on õigus esitada kohtule pretensioone igale haldusorgani tegevusele. Kaebajal on õigus esitada kohtule kaebus oma õiguste kaitseks ning mitte kohtute koormamiseks, enda vangistuse ajal tegevuses hoidmiseks ja vangla suhtes oma negatiivse hoiaku väljendamiseks. Kaebajale on korduvalt selgitatud ka seda, et ta ei saa olla halduskohtumenetluses teiste kinnipeetavate esindajaks, kuid see ei ole omanud mingit mõju, sest kaebaja esitab jätkuvalt teiste isikute nimel kaebusi, misjärel tuleb halduskohtul asuda kindlaks tegema nende isikute tegelikku tahet ehk kas nad jäävad esitatud kaebuse juurde ja paluvad seda käsitleda enda kaebusena. Lisaks iseloomustab kaebaja tegevust korduvus samasisuliste taotluste esitamisel, kuigi tema samasisulised taotlused teistes asjades on varasemalt jäänud viljatuks, nt riigi õigusabi taotlused. Ka selline tegevus koormab kohtuid. Kaebaja on pikema aja jooksul jätkanud sarnast tegevust ning esineb sellise tegevuse süvenemisele viitavaid märke. Kaebaja senine tegevus rikub oluliselt menetlusökonoomia printsiipi ning takistab teiste isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab
3
kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kohtu hinnangul on kaebaja käitumine teadlikult pahatahtlik ning kaebeõigust olulisel määral kuritarvitav. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS 121 lg 2 p 22 alusel.
4.3.Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui mitte käsitleda kaebaja tegevust pahatahtlikuna, kuuluks kaebus tagastamisele, sest täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 2 1 tingimused. Kohus nõustub Tartu Vangla 06.10.2025. a otsuses nr 1-9/2-25/374-4 esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid detailselt korrata (HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg 3).
4.4.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
4.5.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
5.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
5.1.Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda koostatud ja esitatud kaebusi ka korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Kaebaja esitatud avaldused on mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on varasemalt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile (vt nt Tartu Halduskohtu 30.01.2025. a määrus asjas 3-25-188 (p 11.1), 11.04.2025. a määrus asjas nr 3-25-872 (p 10.1), 11.06.2025. a määrus asjas nr 325-1461 (p 13.1), 13.08.2025. a määrus asjas nr 3-25-2401 (p 12.1), 27.08.2025. a määrus asjas nr 3-25-2334 (p 11.1), 12.09.2025. a määrus asjas nr 3-25-1948 (p 14), 25.09.2025. a määrus asjas nr 3-25-2477 (p 11.1)).
5.2.Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka väited, et kaebajal puudub avalikule e-toimikule (AET) piiramatu ligipääs või et vangla ei pea menetlustähtaegadest kinni, mis kahjustab kaebaja menetlusvõimet. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust tahvelarvutile ja AET-ile juurdepääsule igal hetkel. Lisaks tuleb silmas pidada, et kaebajal on võimalik kohtule avaldusi esitada ka paberkandjal ning lisaks ei pea kohtule esitatav avaldus sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs AET-ile võimaldatakse. Ilmselgelt ei ole kaebaja ligipääs sedavõrd piiratud, et seda võiks pidada kaebaja õiguste kaitset takistavaks. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja viide asjaolule, et vastustaja ei pea tema avalduste lahendamisel menetlustähtaegadest kinni. Kohtule teadaolevalt esitab kaebaja sarnaselt halduskohtule vastustajale arvukalt ülemääraselt suure mahuga avaldusi, mis ilmselgelt koormab vastustajat ning võib põhjustada teatud juhtudel menetlustähtaegade ületamise. See aga ei takista ega ole ilmselgelt takistanud kaebaja kohtusse pöördumist. Kaebaja väited vaatavad mööda tegelikkusest ning on manipuleeriva ja kohut eksitava olemusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
4
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.X.X. esitas 29.19.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.10.2025. a määruse peale. Kaebaja märkis selles, et tema kaebust peaks menetlema sisuliselt ja selle tagastamine oli ebaõige. Samuti tuleks ta vabastada riigilõivust ja anda talle advokaat riigi kulul. Kokkuvõtvalt põhjendas kaebaja oma seisukohta sellega, et kohus pole tõestanud ega põhjendanud seda, et kaebaja kuritarvitab oma kaebeõigust. Kohtu väited kaebuse tagastamise kohta on meelevaldsed. Kaebaja silmad on haiged ja päikeseprille ei saa ta kasutada. Seepärast on vaja aknakatet. Kaebaja leiab, et kõik tema kaebused on väga täpselt koostatud. Kaebusi on palju, sest see on tema jaoks ainus mõtestatud tegevus. Kaebuste esitamist ei saa kellelegi keelata. Ka riigi õigusabi taotlusi on õigus esitada, samuti on kaebajal õigus kaitsta enda ja teiste kinnipeetavate õigusi. Kaebuste arv suureneb, sest on juba näha, et võrreldes kaebaja olukorraga tehakse Rootsi vangidele soodustusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 17.10.2025. a määruse peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
7.1.Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 17.10.2025. a määruse põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Halduskohus lähtus kaebuse tagastamist põhjendades õigesti kohastest õigusaktidest ja kehtivast kohtupraktikast ning KIS-ist nähtuvatest andmetest kaebaja poolt esitatud kaebuste, nende arvu ja menetluse tulemuslikkuse kohta.
7.2.Esitatud määruskaebus kuulub tagastamisele ka halduskohtu 17.10.2025. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas, millega jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlus kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja rahuldamata esitatud riigi õigusabi taotlus. Ringkonnakohtu hinnangul on, arvestades halduskohtu 17.10.2025. a määruses toodud põhjendusi eelnimetatud taotluste osas, millega ringkonnakohus samuti nõustub, määruskaebuse esitaja võimalus apellatsiooniastmes oma õiguste kaitseks ka selles osas ilmselgelt vähene ja seega tuleb määruskaebus ka selles osas tagastada. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.