Kostja tasub hagejale võlgnevusena kokku 2170,73 eurot, millele lisandub 50% tasutud riigilõivust, s.o 32,56 eurot, ja õigusabikuludest üksnes piirmäära 20 eurot.
1.2.Kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. nimetatud summa, s.o 2223,29 eurot, tasutakse igakuiste osamaksetena, arvestusega, et kogu võlgnevus oleks tasutud hiljemalt 25. juuliks 2017 ning igakuise osamakse summa ei tohi olla väiksem kui 300 eurot.
1.3.Igakuine osamakse tasutakse kuu 25. kuupäevaks. Esimene osamakse tasutakse 25. jaanuaril 2017.
2-16-125389
1.4.Tasumine toimub hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
1.5.Tasumisega viivitamisel on viivise määraks 0,15% tasumata summalt.
1.6.Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 kohaselt kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada määruskaebus kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele kahe päeva jooksul antud kohtumääruse kättetoimetamisest.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-125389 menetlus.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe (2) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing XXXX (hageja) esitas 27.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX (kostja) vastu 2170,73 euro saamiseks. Kohus tegi 04.11.2016 kostjale makseettepaneku. 24.01.2017 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromisslepingu. Seoses kompromissilepingu esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 25.01.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 3).
2.Eeltoodud kompromissis palusid pooled kohtul kompromissi kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS §-i 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Samuti on hageja ja kostja teadlikud, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Lisaks taotles hageja kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu summas 32,56 eurot tagastamist hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
4.TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromisslepingu. TsMS §
2-16-125389 486 lg 4 järgi menetleb kohus kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.
5.Kohus ei jätka käesoleval juhul asja menetlemist hagimenetluses TsMS § 487 kohaselt, kuivõrd kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse.
6.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
7.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
8.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
9.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 32,56 eurot, ja õigusabikuludest 20 eurot.
10.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 27.10.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 65,12 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 32,56 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
11.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.