X kaebus Kambja Vallavalitsuse 16. novembri 2023. a otsuse osaliseks tühistamiseks, 28. detsembri 2023. a vaideotsuse nr 2323 tühistamiseks ning toimetulekutoetuse määramise otsustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Kambja Vald, volitatud esindaja Kaupo Piirsalu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. septembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X (kaebaja) esitas 10. novembril 2023 Kambja vallale taotluse toimetulekutoetuse saamiseks perioodi oktoober 2023 eest.
3-24-247
2.Kambja Vallavalitsus määras 16. novembri 2023. a otsusega kaebajale toimetulekutoetuse 783,69 eurot. Toimetuleku toetuse arvestuses liideti kokku perekonna arvestuslik toimetulekupiir (840 eurot) ning eluaseme normkulu (721,75 eurot) ning sellest lahutati arvesse minev sissetulek. Kambja vald määras sissetuleku suuruseks 778,06 eurot, arvestades sissetuleku hulka mh kaebaja arvelduskontole ESTO AS-lt laekunud 300 eurot.
3.Kaebaja esitas 15. detsembril 2023 Kambja vallale eelnimetatud otsuse peale vaide, milles on seisukohal, et vald ei oleks tohtinud ESTO AS-lt laekunud 300 eurot leibkonna sissetuleku hulka arvestada, kuivõrd tegemist on tagastamisele kuuluva laenuga. Kambja vald jättis 28. detsembri 2023. a vaideotsusega nr 2323 kaebaja vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 27. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Kambja Vallavalitsuse 16. novembri 2023. a otsuse ja 28. detsembri 2023. a vaideotsuse nr 2323, kohustada Kambja valda tegema uus otsus ning hüvitada toimetulekutoetus 300 euro ulatuses. Kaebaja põhjendab, et Kambja vald ei oleks tohtinud leibkonna sissetulekuna arvestada kaebajale ESTO AS-lt laekunud 300 eurot, kuna tegemist on laenuga, mis kuulub tagastamisele koos intressidega. Kaebaja oli sunnitud võtma laenu küttepuude ostmiseks. Vaidlustatud otsused ei ole kooskõlas toimetulekutoetuse maksmise põhimõtetega.
5.Tartu Halduskohus võttis 1. veebruari 2024. a määrusega X kaebuse Kambja Vallavalitsuse 16. novembri 2023. a otsuse osaliseks tühistamiseks, 28. detsembri 2023. a vaideotsuse nr 2323 tühistamiseks ning toimetulekutoetuse määramise otsustamiseks menetlusse.
6.Vastustaja esitas kohtule 1. märtsil 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 14. märtsil 2024 ja 10. juulil 2025 täiendavad seisukohad.
8.Tartu Halduskohus määras 30. aprilli 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
9.1.Inimesel on põhiseadusele toetudes õigus nõuda riigilt puuduses olles abi siis, kui tal pole äraelamiseks minimaalselt vajalikke vahendeid. Oktoobris oli vaja osta küttepuid, kuid kaebajal ei olnud selleks rahalisi vahendeid. ESTO AS-lt laekunud 300 eurot on laen, mis kaebajal tuleb intressidega tagasi maksta ning selle käsitlemine sissetulekuna on põhjendamatu. ESTO AS-i laenusumma ei ole sissetulek, mida ei saa sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lõike 2 alusel perekonna sissetulekust maha arvata, sest laenusumma ei kuulu tulu mõiste alla. Tulu tähendab inimese tagastamatut sissetulekut, mille tulemusena inimese vara suureneb.
9.2.Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna tulusid, mis ei ole erandina seaduses välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek. Laen on kohustus, mitte sissetulek ja selle arvestamine toimetulekutoetuse määramisel sissetulekuna on ebaloogiline ja alusetu.
2
3-24-247
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
10.1.ESTO AS saadetud summa puhul ei ole tegemist sellise sissetulekuga, mida on võimalik SHS § 133 lõike 2 alusel jätta perekonna sissetulekute hulka arvamata. Laenukohustus ei anna alust sellise summa sissetulekust mahaarvamiseks.
10.2.Nii laenu kui teiste tuluallikate puhul on isik vaba otsustama, kuidas ta enda käsutuses olevaid vahendeid kulutab, samuti seda, milliste tingimustega laenu ta võtab. Kui iga laen välistada sissetulekute hulgast või võtta laenu põhiosa tagasimakse kuluna arvesse, võiks tekkida olukord, kus toimetulekutoetuse kaudu hakatakse kinni maksma ebamõistlikke laene, sealjuures laene, mis on seotud hoopis muu kui isiku esmavajadustega. Saadud laenu puhul on tegemist vahendiga, mida saab kasutada esmavajaduste rahuldamiseks.
10.3.SHS järgi ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel inimese kulude hulka tema võlgu (v.a õppelaen) ning olemasolevateks elatusvahenditeks peetakse ka inimese kogutud sääste (nt II samba väljamakset) ja tema käsutuses olevat laenuraha (v.a õppelaen). Ka õiguskantsler on asunud 2015. ja 2021. aasta arvamustes sarnasele seisukohale ja selgitanud, et laenukohustuse mahaarvamine eeldaks täiendava regulatsiooni kehtestamist osas, milliseks otstarbeks võetud laen kvalifitseeruks nn põhjendatud laenuks.
KOHTU SEISUKOHT
11.Vaidluse all on Kambja Vallavalitsuse 16. novembri 2023. a otsus osas, milles on arvestatud kaebaja leibkonna sissetulekuna ESTO AS-lt laekunud summat 300 eurot ning toimetulekutoetuse suurus on seetõttu kaebaja hinnangul arvestatud valesti. Kaebaja palub tühistada Kambja Vallavalitsuse 16. novembri 2023. a otsuse osas, milles arvestati leibkonna sissetuleku hulka kaebaja arvelduskontole ESTO AS-lt laekunud 300 eurot ning määrati eelnimetatud summa võrra toimetulekutoetust vähem. Samuti palub kaebaja tühistada vaideotsuse ja kohustada vastustajat toetust uuesti arvutama. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta selle rahuldamata, sest toimetulekutoetuse määramisel on arvesse võetud asjakohased andmed ning toetuse suurus on määratud õigesti.
12.Poolte vahel on vaidlus üksnes selles, kas vastustaja võttis toimetulekutoetuse määramise otsuse tegemisel õigesti kaebaja arvelduskontole laekunud 300 eurot arvesse või mitte. Ülejäänud sissetulekute ja kulude arvestamine ei ole vaidluse all. Kui nimetatud 300 eurot ei kuulu arvestamisele, siis on kaebajale määratud toetussumma väiksem ning esineb alus kaebuse rahuldamiseks vaidlustatud osas ning valla kohustamiseks. Kui vald võttis toimetulekutoetuse määramisel nimetatud summa õigesti arvesse, siis jääb kaebus rahuldamata.
13.Toimetulekutoetuse eesmärk on leevendada ajutise abimeetmena abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toetuse maksmine tagab isikule või perekonnale minimaalse asendussissetuleku, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Seega tuleb kohtul hinnata, kas esineb oht kaebaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete esmavajaduste (näiteks elukoht, minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele, jalanõudele, muudele kaupadele ja teenustele) rahuldamisele.
14.Kohus nõustub vastustaja positsiooniga, et toimetulekutoetuse määramisel tuli arvestada ka kaebaja arvelduskontole ESTO AS-lt laekunud summaga 300 eurot. SHS § 131 lg 2 järgi on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek
3
3-24-247 pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 133 lg 1 näeb ette, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Kaebajaga ei saa nõustuda, et ESTO AS-lt saadud laekumist, mis kaebaja hinnangul oli küttepuude varumise eesmärgil võetud laen, ei saa lugeda tema sissetulekute hulka, sest SHS § 133 lg-d 2 ja 3 ei anna selliseks välistamiseks alust ning puuduvad andmed, et tegemist olnuks konkreetse laenukuluga, mida on võimalik arvestada kulude hulgas (SHS § 133 lg 5). Toimetulekutoetuse määramise eesmärgiks ei ole kaudselt vastutada isiku võetud laenukohustuste täitmise eest. Kui sissetulekuna laenuraha mitte arvestada jõutaks aga just selleni, sest seeläbi suureneks toetussumma, mida omakorda saab kasutada ka laenukohustuse täitmiseks. Samale tulemusele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler oma arvamustes. Seega laenu võtmise tulemusena laekuvad summad ei ole sellised, mida saaks üldiselt arvestada toimetulekutoetuse määramisel sissetulekust välja. SHS § 133 lg 2 p-s 4 ja lg 5 p-des 1l ja 3 koostoimes lg-te 9l ja 92 nimetatud laenud on erandid üldreeglist. SHS võimaldab erandina arvestada laenuna sissetulekute puhul maha üksnes õppelaenu ning kulude seas arvestada üksnes eluaseme soetamiseks võetud laenu ning korterelamu renoveerimiseks võetud laenuga ning sedagi väga piiratud ulatuses ja tingimustel (vt SHS § 133 lg-d 9l ja 92). Seejuures ei ole määrava tähtsusega asjaolu, kas selle sissetuleku (kontole laekus summa, mida kaebaja sai kasutada toimetulekuks) näol on tegemist sissetulekuga, millega ei kaasne kulusid või sellise sissetulekuga, millega kaasnevad hilisemad tagastamiskulud, sest SHS § 133 lg-d 2, 3, 5 ja 61 ei võimalda neid arvestada. SHS § 133 lg-te 2 ja 5 loetelud on ammendava iseloomuga ega jäta haldusorganile kaalumisruumi. Kohalikul omavalitsusel on kaalumisruum üksnes SHS § 133 lg-s 3 sätestatud sissetulekute ning SHS § 133 lg-s 6l sätestatud kulude puhul, millega praegusel juhul tegemist ei ole. Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka sellele, et SHS § 133 lg 2 ei nimeta mitte tulu, vaid sissetulekut. Need mõisted ei ole võrdsustatavad ehk samatähenduslikud. Sissetulek on laiem mõiste hõlmates igasuguse laekumise, mida ei saa seaduse järgi maha arvata ja mille puhul ei ole oluline, kas saadu tuleb hiljem tagastada koos lisakuludega. SHS § 133 lg 2 kontekstis ei ole oluline ka see, kas sissetulek on ühekordne või püsiva iseloomuga. SHS ei näe ette, et arvestada saab vaid püsiva iseloomuga sissetulekut. Seetõttu ei ole kaebaja käsitlus tulust ning laenu iseloomust toimetulekutoetuse määramisel oluline ning vastustaja on põhjendatult arvestanud kaebajale laekunud summa 300 eurot sissetuleku hulka, sest ei esinenud SHS § 133 lg-s 2 ja 3 sätestatud aluseid selle maha arvamiseks ning tegemist pole ka kuluga, mida saaks SHS § 133 lg-te 5 ja 61 alusel arvestada.
15.Eeltoodust tulenevalt ei ole alust Kambja valla 16. novembri 2023. a otsuse tühistamiseks ega ka valla kohustamiseks. Kuna vaide esemeks olnud otsus on õiguspärane, siis ei ole alust ka vaidlustatud vaideotsuse tühistamiseks. Seega jätab kohus X kaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.