X. Xi esialgse õiguskaitse taotlus nõudega peatada Politsei- ja Piirivalveameti 13.08.2025 otsuse nr 15.33.2/450-1 kehtivus kuni asjas tehtava vaideotsuse jõustumiseni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitaja - X. X Eeldatav vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
Jätta X. Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kättesaamisest arvates
Tallinna määruse
ASJAOLUD
1.X. X on sündinud xx.xx.xxxx Venemaa Föderatsioonis (edaspidi Venemaa) ja ta on Venemaa kodanik. Taotleja omas Eesti tähtajalist elamisluba alates 12.10.2023 kuni 08.05.2025.
2.X. X esitas 10.03.2025 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 150 lg 1 p 1 sugulase juurde kui alaealine laps. Taotleja isale Y. Y PPA tähtajalist elamisluba ei pikendanud ja keeldus tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 p 2 ja § 195 p 6 alusel. X. X vahetas 04.07.2025 taotluse alust ning esitas taotluse VMS § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks.
PPA keeldus 13.08.2025 otsusega nr 15.3-3.2/450-1 X. Xile tähtajalise elamisloa andmisest.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 25.08.2025 X. Xi esialgse õiguskaitse taotlus nõudega peatada PPA 13.08.2025 otsuse nr 15.3-3.2/450-1 kehtivus kuni asjas tehtava vaideotsuse jõustumiseni. X. Xile on oluline viibida Eestis, et isiklikult menetluses osaleda. X. Xile on pöördumine kodakondsusriiki liiga koormav. X. X taotles täisealisena elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, kuna puuduvad muud võimalused elamisloa saamiseks. Praeguses asjas kohaldub VMS § 161. VMS § 161 annab aluse elamisloa saamiseks ilma 3-aastase Eestis elamise nõude kohaldamata. X. X esitas PPA-le väljavõtte isiklikust pangakontost, elukoha registreeringu, sotsiaalkindlustuse olemasolu, samuti andmed isikliku sissetuleku kohta ja kinnituse selle maksustamisest Eestis. X. X on Eestis hästi kohanenud ning on kasulik Eesti ühiskonnale. X. X
sooritas riigikeele eksami tasemel B1. Gümnaasiumist antud iseloomustus kinnitab taotleja saavutusi, sh osales taotleja vabatahtlikus tegevuses TalTech ülikoolis, kesklinna noortekeskuses ja Eesti inimõiguste ülikoolis. Taotleja edastas Eesti riiklikule julgeolekule ohu puudumise kinnituseks Venemaa sõjaväepileti ja templi Venemaa relvajõudude registrist kustutamise kohta. Taotlusele olid lisatud ka arvukad toetuskirjad inimestelt, kes on Eesti kodanikud, mis näitavad taotleja isiklikku seotust selle riigiga. PPA-l ei tekkinud kahtlust ühegi dokumendi suhtes. Taotlejale on oluline jääda Eestisse, kus ta on alates 2023. aastast planeerinud oma edasist elu, tehes selleks pingutusi. Taotleja õpib Tallinna koolis ja on üle viidud 12. klassi. Taotleja soovib astuda Eestis ülikooli. Väljasaatmine võtab taotlejalt võimaluse jätkata õppimist, valmistuda eksamiteks ja säilitada head õpitulemused, mis on vajalikud ülikooli sisseastumiseks. Taotlejal puudub teadmine Venemaal õppimise võimaluste kohta, kuna alates 2023. aastast viibis taotleja Eestis, mistõttu võimalus õpinguid jätkata on välistatud, kuna õppekavad ei ühildu. Taotleja uuesti keskkooli astumine täisealisena on äärmiselt keeruline. Venemaa seaduste kohaselt ei ole taotleja ülalpeetav ja ei saa keskkooli astuda võrdsetel alustel teiste alaealistega. Samuti on õppimine ja muu tegevus Venemaal taotleja jaoks äärmiselt keeruline seoses taotleja sügava isikliku konfliktiga, mis on tingitud tema vastuseisust Venemaa sõjalisele agressioonile Ukraina vastu. Venemaal hakkavad julgeolekuasutused taotlejat diskrimineerima tema vaadete tõttu. Sõja algusest alates on taotleja saanud kooli juhtkonnalt ähvardusi, kuna taotleja keeldus osalemast üritustel, mis levitasid Kremli narratiive. Taotleja lahkumine Venemaale toob talle kaasa hingelisi kannatusi. Taotlejal ei ole võimalik lahkuda ka rahalistel põhjustel. Taotleja ei ole Venemaal enam ülalpeetav. Samuti ei ole taotlejal võimalik jätkata vabakutselise tööga Eestis. Samuti ei saa taotleja käsutada Eestis teenitud raha, kuna sanktsioonide tõttu on raha väljavõtmine Venemaal võimatu. Taotlejal ei ole Venemaal vara ega pangakontot. Taotleja ei ole kunagi kavatsenud Venemaale tagasi pöörduda. Taotleja sidemed Venemaaga on katkenud. Taotleja palub kohtul anda talle võimalus viibida Eestis PPA otsuse vaidemenetluse ajal.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Kuivõrd X. X esitas koos esialgse õiguskaitse taotlusega tõendi, millest nähtuvalt ta esitas vaide PPA-le (dtl 16), on tõendatud, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal.
6.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla ebaselged ning kohus ei pruugi määruse tagajärgi tuvastada tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud ja prognoosid peavad olema põhjendatud (nt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15; 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 15). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist. Sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks aga esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine põhjustada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Nimetatud seisukohad kohalduvad ka vaidemenetluse osas.
7.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt esitas X. X elamisloa taotluse VMS § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. Vaidlust ei ole, et praegusel ajal puudub taotlejal seaduslik alus Eestis viibimiseks. X. Xi esialgse õiguskaitse taotlust tõlgendades, saab kohus taotlusest aru, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras vaides toodud taotluse rahuldamist ehk taotlejale Eestis viibimisõiguse
andmist, kuivõrd VMS § 130 järgi on välismaalase Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Arvestades eelnevat hindab kohus, kas taotlejale esialgse õiguskaitse korras Eestis seadusliku viibimise andmise alused on täidetud.
8.Lisaks esialgse õiguskaitse vajadusele peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvesse võtma ka vaide eduväljavaateid. Riigikohtu halduskolleegium märkis 26.06.2006 määruses asjas nr 3-3-154-06 (p 12), et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. VMS § 2101 lg 1 sätestab, et Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega. Ka kohtumenetluses on leitud, et VMS § 118 p-s 9 alusel saab elamisloa anda üksnes juhul, kui taotleja esitatud dokumentidest ja selgitustest nähtub, et Eestisse elama asumiseks esineb avalik huvi. Seetõttu tuleb taotlejal põhistada oma tulevikuplaane ning seda, kuidas tema Eestis elamine aitab kaasa Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse. Elamisloa andmine ei ole põhjendatud ka juhul, kui taotleja Eestisse elama asumine ei vasta avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Erinevate väärtuste ja põrkuvate huvide kohta teeb PPA kaalutlusotsuse, teostades kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2025 otsus nr 3-23-670, p 12). Taotleja on küll välja toonud, et soovib jätkata elamist Eestis, kuid taotleja noore ea tõttu ei ole praegusel ajal tõendatud tema panus Eesti arengusse.
9.Taotluse kohaselt soovib X. X jätkata oma õpinguid Eesti gümnaasiumis ning hiljem kõrgkoolis. Nimetatud alustel elamisloa andmise tingimused ei ole sätestatud VMS § 118 p-s 9. Taotlejal on võimalus esitada taotlus Eestis viibimiseks muul õiguslikul alusel.
10.Vaidlust ei ole, et X. X ei ole täitnud VMS § 210 2 lg 1 p-s 1 toodud tingimusi. Taotleja tugineb VMS §-le 165, mille kohaselt kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde ja elamisloa andmise alus on ära langenud, kuid välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav, võib talle anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks käesoleva seaduse §-des 2101 ja 2102 sätestatut kohaldamata. Taotleja ei ole ära näidanud, et tema jaoks oleks Eestist lahkumine ilmselgelt liiga koormav. Kohus nõustub vaidlustaud otsuses tooduga, et Eestis õppimine ei ole välismaalase põhiõigus ning taotleja pidi elamisluba taotledes arvestama, et talle ei anta tähtajalist elamisluba. Samuti on PPA-l õigus osas, et X. Xi vanematel on kohustus toetada taotlejat rahaliselt tema 21-aastaseks saamiseni juhul, ta omandab täisealisena põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes (vt perekonnaseaduse § 97 p 2). Seega on taotlejal võimalus asuda elama oma vanema(te) juurde, kellel on kohustus tagada taotlejale vajalik finantsiline heaolu hariduse omandamise ajal. Tõendamata on taotleja väited osas, et tal puudub võimalus jätkata Venemaal õpinguid.
11.Kohased ei ole taotleja väited osas, et teda võidakse hakata Venemaal kiusama tema poliitiliste vaadete tõttu. Nimetatud taotleja väited on tõendamata ning põhistamata. Lisaks ei lahendata vastavasisulisi väiteid VMS § 118 p 9 alusel esitatud elamisloa menetluses.
12.Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
13.Toimetada kohtumäärus taotlejale kätte.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.