2-17-779/3 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2-17-779 kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE513300333522160001 Danske Bank; EE221700017003510302 Nordea Bank kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu tekitatud kahju 1574, 93 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Viru Maakohtu 21.05.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-4397 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver Svetlana Lipskaja suri. Ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9590 eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. Sotsiaalkindlustusameti 19.02.2007 otsusega nr 7 määrati Svetlana Lipskaja ülalpeetavale D. K. toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis. Perioodil 01.02.2014-30.09.2015 maksti D. K. hüvitist summas 1574, 93 eurot. Hageja vormistas kostjale 17.03.2016 nõudeavalduse tekitatud kahjude hüvitamiseks kuni 17.06.2016. Seisuga 16.01.2017 on nõue täitmata täies ulatuses. Hageja palub välja mõista kostjalt 1574, 93 eurot, mis tuleb kanda Sotsiaalkindlustusameti arveldusarvele nr EE742200001120057958 AS Swedbank või nr 61010002033069006 AS SEB Pank, viitenumber 5420003255. Kohus võttis hagi 17.01.2017 määrusega menetlusse ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai dokumendid kätte isiklikult allkirja vastu 19.01.2017 (tl 19). Vastuse esitamise tähtajaks oli 04.02.2017. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus võib hageja nõusolekul hagi 2/3

2-17-779 tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 ja 3). TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. OAS § 31 lg 1 kohaselt läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega. Isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamisele (VÕS § 129). Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 129 ja § 1045 ning OAS § 31 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Hageja on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel. Muid menetluskulusid hagejal ei ole. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud mida kostjalt välja mõista, puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.