Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Registriandmetel puudub võlgnikul registrivara, mille alusel ta saaks kohustusi täita; võlgniku osakapital on üksnes 2556 eurot, 2015.a majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku kogu vara moodustas 401 965 eurot ning 31.12.2015 seisuga olid kohustused 181 386 eurot, millele lisandub avaldaja nõue 303 049,19 eurot. Võlgniku kohustused ületavad tunduvalt tema kogu vara. Arvestada tuleb, et enamuse varast moodustavad kohustused kolmandate isikute vastu ning et nende rahuldamine võib olla raskendatud või võimatu. Avaldaja arvates võlgniku käitumine objektilt päevapealt lahkudes, töödes esinenud puuduste kõrvaldamata jätmises, dokumentatsiooni edastamata jätmises ning õiguspäraselt nõutud raha tagastamata jätmises, viitab üheselt võlgniku maksejõuetusele. Avaldajal on põhjendatud kahtlus, et võlgniku kohutused ületavad olemasolevat vara, ta ei suuda rahuldada kõikide võlausaldajate kohustusi oma vara arvel ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Makseraskustele viitab ka OÜ Xxxxpöördumine võlgniku poole ja ASi Xxxxkinnituskiri kohustuste mittetäitmise kohta. Kohustus muutus sissenõutavaks 02.08.2016 ning võlgnik ei ole kohustust täitnud 30 päeva möödumisel ega 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse saamisest. Avaldaja sõlmis OÜga Xxxx(peatöövõtja) 15.04.2015 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi OÜ Xxxxehitama avaldajale 3 hoonet vastavalt lepinguga määratud ajagraafikule. Tööde lõpetamise tähtaeg oli 30.10.2015. Võlgnik oli alltöövõtja, kes teostas ehitustöid reaalselt. Avaldaja selgitab avalduses üksikasjalikult 15.04.2015 sõlmitud ning võlgnikuga 18.02.2016 sõlmitud töövõtulepingute sisu ja nende täitmisse puutuvat. Töövõtulepingu raames tasus avaldaja nii OÜ-le Xxxxkui ka võlgnikule. Kokku tasus avaldaja 534 452,55 eurot. Avalduse kohaselt tekkis poolte vahel vaidlus nii teostatud tööde mahu kui ka kvaliteedi ja tähtaegade osas, mistõttu avaldaja peatas maksete tegemise kuni puuduste kõrvaldamiseni (VÕS § 111 lg 4). Avaldaja pöördus OÜ Xxxxpoole auditi tegemise palvega. Ehitise auditi tulemuse kohta sai avaldaja 07.07.2016 hoone ja ehitiste tehnilise ekspertiisi akti nr 2016-91. Ekspertiisiga tuvastati puudused ehitustöödes ja tööde kogumaksumus 221 749,26 eurot, kuid võlgnik sai ettemaksuna kokku 534 452,55 eurot. Enammakstud 303 049,10 eurot ei ole võlgnik avaldajale tagastanud. Edasi kirjeldab avaldaja avalduses ekspertiisi käigus tuvastatud puudusi ning viitab Riigikohtu lahendites esitatud seisukohtadele seoses võlaõigusseaduse kohaldamisega. Avaldaja palub välja kuulutada OÜ Xxxx pankroti juhindudes PankrS § 1 lg 2, 3, § 10 lg 2 p 1, § 31 ja VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1. 02.02.2017 menetlusdokumendis peab avaldaja töövõtulepingust tulenevat nõuet endiselt selgeks ning viitab nõude selguse ja põhjendatuse osas VÕS sätetele. Puudutatud isiku/võlgniku seisukoht Puuduttaud isik/võlgnik palub jätta pankrotiavalduse rahuldamata ja ajutise halduri nimetamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Pankrotiavaldus on esitatud pahatahtlikult. Avaldajal puudub puudutatud isiku vastu nõue. Kui väidetav nõue oleks sissenõutavaks muutunud, on avaldaja nõue ebaselge ning puudutatud isik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Ka ei ole puudutatud isik maksejõuetu. Puuduvad PankrS § 10 lg 1 sätestatud pankrotiavalduse rahuldamise üldalused. Avaldaja on esitanud avalduses rea asjassepuutumatuid väiteid (eeskätt lepingu sõlmimise ajalugu, lepingu varasem täitmine) ning ebaõigeid väiteid (mh et puudutatud isik tarnis avaldaja raha eest ostetud seadmeid teisele objektile). Mitmed olulised asjaolud jättis avaldaja kajastamata – et puudutatud isik ütles töövõtulepingu esimesena üles; et lepingu täitmine oli võimatu tingituna avaldaja ja lõpptellija käitumisest; et puudutatud isik on vaielnud avaldaja nõudele vastu ja esitanud avaldajale hagihoiatuse. Avalduse lisadest 11, 12, 13, 15 nähtub, et hoopis avaldaja rikkus korduvalt töövõtulepingust tulenevaid makse ja tööfrondi ettevalmistamise kohustusi. Lisaks teatas puudutatud isik

avaldajale, et on sunnitud võtma hoiule seadmed, kuna avaldaja jättis nende eest tasumata. Seega oli puudutatud isikul alus töövõtulepingu üles ütlemiseks (töövõtulepingu p 6.7, avalduse lisa 15). VÕS §-st 652 lähtuvalt on puudutatud isikul nõue avaldaja vastu. Avaldaja jättis kohtule esitamata puudutatud isiku 13.09.2016 nõudekirja ja hagihoiatuse, millest nähtub, et puudutatud isik vaidleb sisuliselt vastu avaldaja pankrotiavaldusele ning et avaldaja võlgneb puudutatud isikule töövõtulepingu alusel 745 331,60 eurot, mis ületab kordades avaldaja väidetavat nõuet. Kui avaldaja nõue oleks põhjendatud, siis nõuete protsessuaalse tasaarvestamise tulemusena võlgneb avaldaja puudutatud isikule ikkagi ca 440 000 eurot. Avaldaja nõue on ebaselge. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt tuleks jätta ajutine haldur nimetamata kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on lahendis 3-2-1-96 sedastanud, et võlgniku maksejõuetust saab kohus hinnata üksnes selge nõude ulatuses. Avaldaja tugineb väidetavalt asjatundja koostatud tööde tabelile, kus on väidetavalt asjatundja hinnangul kajastatud tegelikult tehtud tööde maht. Tabeli puhul on ebaselge tööde valmimise % ja nende väidetav väärtus. Kuna nõude aluseks olevad asjaolud ei ole kontrollitavad ning puudutatud isik vaidleb põhjendatult nõudele vastu, ei saa avaldaja nõue olla selge. Avaldaja väidetavas nõudes kajastatud summad on ebaselged ja vastukäivad. Avaldaja esitatud andmed on vastuolulised selle osas, kui palju on avaldaja tasunud töövõtulepingu raames puudutatud isikule ja eelmisele töövõtjale. Avaldaja väitel on ta üle kandnud 534 452,55 eurot, kuid 19.07.2016 taganemisavalduse kohaselt kanti üle 524 798,45 eurot. Kui avaldaja väidetav nõue on 303 049,19 eurot, siis summade 534 452,55 ja 221 749,26 vahe on 312 703,29 eurot. Sellistel asjaoludel on kohaldatav Riigikohtu lahenditest 3-2-1-17-02 (p 10) ja 3-2-1-150-04 (p 10) tulenev seisukoht, et nõuet ei saa lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses; sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Nõude ebaselguse tõttu ei peaks kohus puudutatud isiku maksejõuetust üldse hindama (3-2-120-05, p 12). Puudutatud isik ei ole maksejõuetu. PankrS § 10 lg 1 alusel peab võlgniku maksejõuetuse põhistama avaldaja. Avaldaja seda teinud ei ole. Avaldaja esitatud andmed ei võimalda produtseerida järeldust puudutatud isiku püsivast suutmatusest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Üksikute kohustuste (kohustus, mille täitmisele puudutatud isik vastu vaidleb ja kohustus, mille täitmine on viibinud avaldaja enda pahatahtliku tegevuse tulemusena) mittetäitmine ei tähenda, et puudutatud isik on maksejõuetu (3-2-1-120-02, p 7). Puudutatud isikul ei ole maksuvõlga, tema suhtes ei ole täitemenetlusi, majandusaasta aruanded on korrektselt esitatud, omakapital on positiivne, maine ja krediidisoovitused on andmebaaside kohaselt positiivsed. Tegemist on jätkuvalt tegutseva ettevõttega, kellel on 2017 kavas erinevate elamute ja eramute rajamine Tallinnas, Pärnus ja Viimsis. Pankrotiavalduse eeldused ei ole täidetud. Avaldaja ei ole põhistanud nõude olemasolu ja puudutatud isik ei ole maksejõuetu. Kui avaldajal on nõue puudutatud isiku vastu, kuuluks vaidlus lahendamisele väljaspool pankrotimenetlust. Seoses avaldaja poolt 26.01.2017 istungil uute väidete esitamisega, esitas puudutatud isik neile vastuse 31.01.2017. Lisatud tõenditega (e-maksuameti 2016 väljavõte, väljavõte ühest poolelioleva objekti töövõtulepingust, puudutatud isiku konto väljavõte puudutatud isikule 31.01.2017 88 395,61 euro laekumise kohta – II kd lk 170, 171-172, 173) tõendab puudutatud isik on tegutsev ettevõte. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et ajutine pankrotihaldur tuleb jätta nimetamata ning avaldus tuleb jätta rahuldamata kuna avaldaja nõue on ebaselge. Puudutatud iisk/võlgnik on pankrotiavaldusele

põhjendatult vastu vaielnud. Avaldaja nõue tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ehk hagimenetluses. Pankrotiavalduse esitas võlausaldaja. Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 alusel peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu tuleneb töövõtulepingu alusel enammakstu tagasinõudest. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud võlgnikul registrivara puudumisega, osakapitali suurusega (2556 eurot), 2015.a majandusaasta aruandest nähtuva vara (401 965 eurot) ja kohustuste (181 386+303 049,10 eurot) suurustega. Võlgnik on võlausaldaja nõudele vastu vaielnud pidades nõuet ebaselgeks, mistõttu see tuleb lahendada hagimenetluses. Töövõtu lepingu ütles üles ka võlgnik, kellele on võlausaldaja vastu töölepingu rikkumisest tulenev nõue; mistõttu on võlgnik juba esitanud võlausaldajale hagihoiatuse. Kohus leiab, et võlgniku vastuväited on põhjendatud ning ajutine pankrotihaldur tuleb jätta nimetamata nõude ebaselguse motiivil PankrS § 15 lg 3 p 1alusel. Viidatud sätte kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Asjaolu, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada hagimenetluses, tuleneb peale selle, et kohus seda leiab, ka avaldaja/võlausaldaja enda pankrotiavaldusest. Avalduses on avaldaja üksikasjalikult kirjeldanud töövõtulepingusse puutuvaid asjaolusid (avalduse lk 2-15), puudutatud isiku poolt töövõtulepingu täitmisega seonduvat, seda et lepingupoolte vahel tekkis vaidlus nii teostatud tööde mahus kui kvaliteedis kui ka tähtaegade täitmise osas. Avaldaja on viidanud konkreetsetele töövõtulepingu punktidele, võlaõigusseaduse (§ 118 lg 1, § 635 lg 1, § 8 lg 1, 2, § 82 lg 7, § 100 ja ehitusseaduse sätetele (§ 12 lg 4, § 15 lg 1, 2), majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määrusele nr 115 („Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“), millest järeldab kohus, et õige on võlgniku seisukoht nõude ebaselguse kohta. Pankrotimenetluses ei ole kohtu ülesanne lahendada töövõtulepingu täitmisse puutuvat lepingupoolte vahelist vaidlust, sh tuvastada, kas puudutatud isik rikkus lepingut või rikkus lepingut avaldaja nagu väidab puudutatud isik. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Puudutatud isik on põhjendatult vastu vaielnud ka avaldaja väitele puudutatud isiku maksejõuetuse kohta. Seega ei saa kohus lugeda tuvastatuks, kas võlausaldajal on võlgniku vastu nõue või mitte. Arvestades menetlusosaliste võlgniku maksejõuetusekohaseid väiteid asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei oleks põhjendatud puudutatud isiku maksejõuetuse kindlakstegemiseks/kontrollimiseks määrata ajutist pankrotihaldurit (PankrS § 22 lg 2). Ajutise pankrotihalduri määramine mõjuks negatiivselt vähemalt võlgniku mainele kolmandate isikute silmis, mis võib tagajärjena kaasa tuua võlgniku makseraskused. Avaldaja poolt esiletoodust ei saa järeldada puudutatud isiku maksejõuetust. Maksejõuetus ei tulene puudutatud isikul registervara puudumisest. Registervara ei ole alust pidada ainsaks näitajaks juriidilise isiku maksevõime hindamisel. Kui lähtuda avaldaja poolt viidatud puudutatud isiku 2015.a majandusaasta aruandest, siis ületab aruandest nähtuv vara (401 965 eurot) kohustused (181 386 eurot). Arvesse ei saa võtta avaldajale väidetavalt olemasolevat kohustust (303 049,10 eurot) kuna see on avaldaja vaidlusalune nõue. Avaldaja seisukoht puudutatud isiku makseraskuste kohta on oletuslik, mis tuleneb avaldaja enda panrotiavaldusest. (II kd lk 21, 23) ja ASi Xxxxkinnituskirjast (II kd lk 27) puudutatud isiku kohustuste mittetäitmise kohta nimetatud isikutele ei saa teha järeldust puudutatud isiku maksejõuetuse kohta. OÜ Xxxxpöördumisest selgub, et puuduttaud isik on põhjendanud mittetasumist sellega, et avaldaja ei ole täitnud oma kohustust puudutatud isiku ees ning ASi Xxxxkinnituskirjast ei saa samuti järeldada puuduttaud isiku makseraskust. Kohtu istungil

selgitas puudutatud isik, et mõlemad arved on seotud vaidluslause objektiga (protokolli lk 2) ning kulude hüvitamise osas peab puudutatud isik läbirääkimisi lõpptellijatega, puudutatud isik ei jätnud arveid lihtsalt tasumata. Avaldusest tulenevalt on avaldaja põhiargumendiks pankrotiavalduse esitamisel nn 07.07.2016 ekspertiisiakt, mis TsMS alusel on kirjalik tõend, mida hagimenetluses tuleks hinnata kogumis teiste tõenditega. Avaldaja on omistanud aktile ülemäärase tähtsuse. Õige on avaldaja seisukohta, et nõude olemasolu saab kindlaks teha pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel. See ei õigusta kohtu arvates ei ajutise halduri määramist ega pankroti väljakuulutamist ebaselgenõude puhul, mis tuleb lahendada hagimenetluses. TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda arvestades, et kohus avaldust ei rahuldanud. Menetluskulud Puudutatud isiku menetluskuludeks on menetluskulude nimekirja kohaselt lepingulise esindaja kulud 1350 euro suuruses, mis on AdvS § 61 lg 1 p-s2 nimetatud koondtasu. Arvestades tasukokkulepet ja menetlustoimingutele kulunud aega on lepingulise esindaja tunnitasuks 115,88 eurot ilma käibemaksuta. Puudutatud isik kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Avaldaja puuduttaud isiku menetluskulude kohta seisukohta ei esitanud. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1, 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks käesolevas määruses, mis on menetlust lõpetav määrus. Esindaja tunnitasumäär ei ületa kohtupraktika kohast keskmist tunnitasumäära. Esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aeg (II kd lk 158-159) on mõistlik ja vajalik. Puudutatud isiku vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on 1350 eurot, mille kohus mõistab avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.