Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karel Miisna Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – (X, isikukood X)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist Xile (isikukood X) kuuluvale kinnistule registriosa numbriga Y asukohaga Y summas 83 818 (kaheksakümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksateist) eurot 94 senti ning kinnistule registriosa numbriga Q asukohaga Q summas 83 818 (kaheksakümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksateist) eurot 94 senti.
3.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
4.Kohtulahendi avaldamisel asendada isiku, kelle suhtes täitetoimingut taotletakse, nimi ja isikukood ning hüpoteegiga koormatava kinnisasja aadress ja katastritunnus tähemärkidega. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse esmalt kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetatakse määrus kätte Xile.
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA või maksuhaldur) esitas 24. juulil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Xile (isikukood X) kuuluvatele kinnisasjadele. Maksuhaldur tugineb taotlust esitades maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg-le 1 ja § 130 lg 1 p-le 2.
Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.
2.1.Maksuhalduri menetluses on OÜ Liiwimaa Katusemeister varjatud maksuvõla sissenõudmine. Seisuga 24. juuli 2025 pole OÜ-le Liiwimaa Katusemeister veel maksusummat määratud, kuid 10. märtsi 2025. a korraldusega nr 12.2-3/066203-1 on alustatud kontrollimenetlust mille vältimatuks tulemuseks on maksusumma määramine kokku 157 680,68 eurot s.h käibemaks 75 833,33 eurot ja tulumaks 81 847,35 eurot, millele lisandub intress (vt tabel 1, taotluse lk 3). Kohtupraktika on jaatanud vastutusmenetluse alustamist ja täitetoimingute tegemise võimlust ka olukorras, kus maksuotsust pole veel väljastatud.
2.2.Xi juhatuse liikmeks oleku ajal on kujunenud OÜ Liiwimaa Katusemeister põhivõlg vähemalt summas 157 680,68 eurot, mis koosneb maksustamisperioodidel veebruar ja juuli 2022 deklareerimata ja tasumata jäänud käibemaksust ning maksustamisperioodidel veebruar ja juuli 2022 deklareerimata ja tasumata jäänud tulumaksust. OÜ Liiwimaa Katusemeister on jätnud kontrollitaval perioodil deklareerimata müügikäivet kokku 379 166,67 eurot ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 75 833,33 eurot ning ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 327 389,38 eurot ja sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 81 847,35 eurot.
2.3.Käesoleva taotlusega alustab maksuhaldur OÜ Liiwimaa Katusemeister tehingute tegemise ajal juhatuse liikmeks olnud Xi suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. X võib solidaarselt OÜga Liiwimaa Katusemeister vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 alusel 157 680,68 euro ulatuses, millele lisandub intress MKS § 117 lg-s 1 sätestatud määras.
2.4.OÜ Liiwimaa Katusemeister vahetas osanikku ja juhatuse liiget peale korralduse nr 12.23/066203-1 avamist e-MTA-s. Äriregistri andmetel on alates 16. juulist 2025 OÜ Liiwimaa Katusemeister juhatuse liige Margo Merilainen (isikukood 37802172731) ning alates 9. juulist 2025 osanik mittetulundusühing Pärna Kultuuri Selts (registrikood 80657168).
2.5.Maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil müüs OÜ Liiwimaa Katusemeister Haru tn 22 kinnistu ja üksikelamu näilikes tehinguahelates (müük osaühingult Xile kui füüsilisele isikule ning seejärel Xilt eraisikutest ostjatele), mis ei vasta tehingute tegelikule majanduslikule sisule. Eesmärk on viia raha ettevõttest maksuvabalt välja. OÜ Liiwimaa Katusemeister ei deklareerinud Haru tn 22 üksikelamu müüki oma veebruari 2022 KMD-l 20% määraga maksustatava käibe seas ning jättis X juhtimisel deklareerimata kontrollitaval perioodil Haru tn 22 müügikäibe kokku 184 166,67 eurot ja sellelt käibemaksu kokku 36 833,33 eurot (täpsem selgitus taotluse p-s 2.3). Kinnistu tegelik müüja oli OÜ Liiwimaa Katusemeister ning X teadis seda. Kuna Haru tn 22 eest tasutud summa 221 000 eurot ei jõudnud OÜ-sse Liiwimaa Katusemeister, loeb maksuhaldur selle ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga summas 55 250 eurot.
2.6.Maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil müüs OÜ Liiwimaa Katusemeister aadressil Käbi tn 21, Tartu kinnistu ja üksikelamu eraisikutest lõppostjatele näilikes tehinguahelates (osaühingult Rain Kauleri kaudu eraisikutest lõppostjatele, mis ei vasta tehingute tegelikule majanduslikule sisule. OÜ Liiwimaa Katusemeister ei deklareerinud Käbi tn 21 üksikelamu müüki oma juuli 2022 KMD-l 20% määraga maksustatava käibe seas. OÜ Liiwimaa Katusemeister Xi juhtimisel jättis deklareerimata kontrollitaval perioodil müügikäibe kokku 195 000 eurot ja sellelt käibemaksu kokku 39 000 eurot (täpsem selgitus taotluse p-s 2.4). Kuna Käbi tn 21 eest tasutud summa 106 389,38 eurot ei jõudnud OÜ-sse Liiwimaa Katusemeister, loeb maksuhaldur selle ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga summas 26 597,35 eurot.
2.7.OÜ Liiwimaa Katusemeister varast ei jätku maksuvõla tasumiseks.
2(8)
2.8.Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine Xile, kes oli äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks ajavahemikul 16. juuni 2010 – 16. juuli 2025 ehk maksuvõla kujunemise perioodil. Ta ei ole täitnud äriseadustiku § 183 järgset kohustust raamatupidamist korraldada. X ei parandanud ka pärast vestlust maksuhalduriga KMDsid ega deklareerinud maksukohustust, millest ta on teadlik. Ainsa juhatuse liikmena omas ta otsest mõju OÜ Liiwimaa Katusemeister majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisele. Tal oli ajavahemikul 24.07.2020 – 17.07.2025 e-MTA-s juriidilise isiku esindaja pakett, millest tulenevalt oli tal muude õiguste hulgas õigus esitada ja muuta maksudeklaratsioone.
2.9.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. TSD lisa 1 andmetel on Xile tehtud 2025. a jaanuarist juunini väljamakseid kokku (bruto) 9099,57 eurot (keskmiselt 1516,60 eurot kuus), millest ei jätku potentsiaalse vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava summa tasumiseks. Peamine väljamaksete tegija oli Xi juhitav OÜ Liiwimaa Katusemeister, kus töötamine on töötamise registris lõpetatud 16. juuli 2025 seisuga. Töötasuna laekuva raha puhul tuleb silmas pidada, et see on likviidne vara, mida on võimalik vabalt ilma piiranguteta kasutada.
2.10.Xi maksukäitumine juhatuse ainsa liikmena ning maksuhalduriga koostöö eiramine ja vara võõrandamine maksuvõla tasumise vältimiseks näitavad tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse ning ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) oma vara.
2.11.Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.
2.12.Xi varalise seisu analüüs näitab, et maksuvõla tasumise tagamiseks on MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest kõige sobivam meede hüpoteegi seadmine tema kinnistutele Y ja Q. Maksuhaldur hindab nende kinnistute väärtust vastavalt 88 498,88 eurot ja 105 430,44 eurot. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist ning muud Xile kuuluvad registervarad ei taga tõenäoliselt määratava ja sissenõutava maksuvõla sundtäitmist.
2.13.Maksuhaldur taotleb hüpoteekide seadmist selliselt, et oleks tagatud võimaliku vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg (kokku vähemalt 157 680,68 eurot) ja lisanduvad eeldatavad sundtäitmise kulud. Maksuhaldur taotleb hüpoteekide seadmist kokku 167 637, 88 euro ulatuses võrdsetes osades kummagi kinnistu suhtes.
2.14.Maksuhaldur hindab piisavaks asendustagatise väärtuseks 167 637,88 eurot ning kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 157 680,68 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
4.HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Kuna seadus (sh MKS § 136 1) ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, ning seadusest ei tulene kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
5.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või 3(8)
võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).
6.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
7.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
8.Maksuhaldur leiab, et X OÜ Liiwimaa Katusemeister endise juhatuse liikmena on tema juhatuse liikmeks oleku ajal rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st, maksuseadustest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab: „Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.“ Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud rohkes kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool juhindub.
9.MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmise üheks eelduseks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Kohtupraktika kohaselt on see tingimus täidetud, kui maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotlust põhjendades märkinud, et on algatanud maksumenetluse, mille eesmärgiks on juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel (viidatud määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50 a)). Maksuhaldur on alustanud 10. märtsi 2025 korraldusega nr 12.2-3/066203-1 (dtl 44-46) kontrolli mis hõlmas OÜ Liiwimaa Katusemeister käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodi veebruar 2022 ja juuli 2022 osas ning tuvastatud asjaolude põhjal on kujunenud veendumus, et tõenäoline on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel Xi suhtes, kelle juhatuse ainsa liikmena tegutsemise ajal on tekkinud kontrollitava perioodi maksuvõlg. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga. Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14. mai 2013. a määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Kujunenud kohtupraktika järgi on 4(8)
vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks peetud ka olukorras, kus kontrollimenetluse käigus on asjaolud välja selgitatud, kuid äriühingu maksuvõlga pole veel tuvastatud maksuotsusega (nt Tallinna Halduskohtu määrus haldusasjas nr 3-17-1422 p 3.1 ja seal viidatud praktika).
10.Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on X olnud ajavahemikul 16. juuni 2010-16. juuli 2025 OÜ Liiwimaa Katusemeister ainus juhatuse liige (dtl 33) ning maksuvõlg, mille täitmist MTA praegusel juhul soovib tagada, tekkis tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Eeltoodut arvestades on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine kolmandale isikule.
11.Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et Xi eelpool kirjeldatud maksuõiguslikku käitumist (vt käesoleva määruse p-d 2.5, 2.6 ja 2.8) arvestades on usutav, et ta võib hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muuta. Kohus nõustub maksuhalduriga, et väljaselgitatud asjaolusid silmas pidades võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt oluliselt raskeks. Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et Xi käitumine äriühingu juhatuse liikmena näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse.
12.Eeltoodud kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-165, p 9). Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. See, kas isiku tegevus MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas ta vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses (nt Riigikohtu 2. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 11 ja viidatud praktika). Maksuhaldur on juba senises menetluses tuvastanud, et X jättis täitmata talle äriühingu juhatuse liikmena tuleneva maksude deklareerimise ja tasumise kohustuse, kuigi tal oli juhatuse ainuliikmena kõik võimalused õiguspäraseks maksukäitumiseks. Samuti on maksuhaldur kindlaks teinud juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise äriühingu raamatupidamise korraldamisel ning maksumenetluses antud korralduste (osalise) täitmata jätmise (vt taotluse p 2.1).
13.MKS § 96 lg 5 kohaselt võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Maksuhaldur on OÜ Liiwimaa Katusemeister varalist seisu hinnates jõudnud järeldusele, et äriühingu enda rahaline seis ei võimaldaks tal maksuvõlga tasuda. Maksuhaldur on välja selgitanud, et OÜ-l Liiwimaa Katusemeister ei ole registritesse kantud vara, mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga rahuldada. Registriandmete kohaselt puuduvad tal väikelaevad, kinnistud ning väärtpaberid. Transpordiameti liiklusregistri andmetel on OÜ-l Liiwimaa Katusemeister registrisse kantud viis sõidukit (taotluse tabel nr 8, dtl 18), millest üks on registrist ajutiselt 5(8)
kustutatud ning ühel puudub kehtiv ülevaatus. Kohus nõustub taotlejaga, et liiklusregistri andmed on informatiivsed, mistõttu ei ole tõsikindlalt teada, kas sõiduki omanik on endine. Samuti selles, et sõidukite hind on ajas muutuv ja väärtus võib kiiresti oluliselt väheneda ning sõidukid võivad päevapealt muutuda ka täiesti väärtusetuks. Maksuvõla suurust ning sõidukite vanust (esmane registreerimisaasta 2006-2013) arvestades ei pruugi sõidukite väärtus tagada maksuvõlga kuigi suures osas ning osas täitetoimingute tegemine nendega poleks otstarbekas. Töötamise registri andmetel puuduvad OÜ-l Liiwimaa Katusemeister töötajad. Nelja töötajaga lõpetati töötamine 16. juuli 2025 seisuga, mil vahetus juhatuse liige. OÜ Liiwimaa Katusemeister ei ole esitanud 2024. majandusaasta aruannet. Eeltoodu viitab OÜ Liiwimaa Katusemeister majandustegevuse lõpetamisele ning loob samuti veendumuse, et äriühingul endal maksuvõla tasumiseks vara puudub. Seetõttu ei ole vajalik läbi viia täiendavaid toiminguid selleks, et veenduda äriühingu võimetuses maksuvõlga kujunenud ulatuses tasuda.
14.Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg hakkab kulgema selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Asjas esitatud tõenditest ja maksuhalduri selgitustest ilmneb, et maksukohustuste aegumistähtaeg algab praegusel juhul 10. märtsist 2022, kuna vanim deklareerimata ja tasumata maksukohustus pärineb veebruar 2022 TSD-st, mille esitamise ja tasumise tähtaeg oli 10. märts 2022. OÜ Liiwimaa Katusemeister ning Xi maksukäitumist ning tegevust äriühingu juhtimisel arvestades, on tegemist tahtliku maksukohustuse täitmata jätmisega. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul on juhatuse liikmel äriühingu üle täielik kontroll ja ta mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise.
15.Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine ka MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise – maksuvõlg on tekkinud ning seda ei ole kustutatud. Äriühingut ei ole registrist kustutatud.
16.Maksuhaldur on taotletava täitetoimingu põhjendatuse ja valiku puhul välja toonud Xi sissetulekud ja tema vara koosseisu (määruse p-d 2.9 ja 2.12, taotluse p 8). Xile ei kuulu registriandmete kohaselt väikelaevu ning tema väärtpaberikontol puuduvad väärtpaberid. Tema nimele liiklusregistrisse kantud sõidukitest (kokku 7) kaks on ajutiselt registrist kustutatud, kahel puudub kehtiv tehnoülevaatus ning liikluskindlustus. Sõidukite, millel on kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus ning kehtiv registreering (Mercedes-Benz S350 Bluetec 4 matic, esmane registreerimisaeg 2014; Respo 750V391T179 (haagis), esmane registreerimisaeg 2015 ) vanust ja eelduslikku maksumust arvestades on äärmiselt kaheldav, kas nende realiseerimisväärtus tagaks maksuvõla kuigi suures ulatuses. Uuemate taotluses välja toodud sõidukite (esmane registreerimine 2022) puhul on tegemist mootorsaanidega, mitte väärtuslike autodega (vt taotluse alamärkus 104). Sõidukite puhul on oluline ka välja tuua, et tegemist on varaga, mille väärtus võib ajas kiiresti kahaneda.
17.Eeltoodud andmeid isiku vara kohta arvestades peab kohus põhjendatuks maksuhalduri valikut hüpoteekide seadmiseks. Kuigi maksuhaldur pole esitanud põhjalikumat kinnistute väärtuste võrdlust sõidukite väärtusega, ei ole maksuhaldur sellest hoolimata kohtu hinnangul eksinud järeldusega, et just kinnistutele (registriosad nr Y ja Q) hüpoteegi seadmine on abinõu, mis toimib avaliku huvi seisukohast maksukohustuse täitmise eesmärgil tõhusalt, kuid samas ei koorma ka isikut ennast ülemääraselt. Kinnistusregistri andmetel on Xi ainuomandis 2 kinnisasja:
6(8)
1) kinnistu registriosa numbriga Y asukohaga Y (elamumaa) pindalaga 762 m2 (kinnistusraamatu väljavõte, dtl 1311). Ehitisregistri andmetel on kinnistule 04.06.2025 väljastatud ehitusluba üksikelamu eluruumi pindalaga 126,40 m2 ehitamiseks ning 16.06.2025 on teatis ehitamise alustamise kohta. Maa maksustamishind on „Minu kataster“ andmetel 77 770 eurot (dtl 1314). Kinnistule ei ole seatud hüpoteeke ega muid koormatisi; MTA on Maa-ameti hinnastatistikat (dtl 1314) ja kinnistu pindala arvesse võttes hinnanud kinnistu väärtuseks 88 498,68 eurot. 2) kinnistu registriosa numbriga Q asukohaga Q (elamumaa) pindalaga 1002,0 m2. Ehitisregistri andmetel ei ole kinnistu hoonestatud. Maa maksustamishind on „Minu kataster“ andmetel 89 960 eurot. Kinnistule ei ole seatud hüpoteeki. MTA on Maa-ameti hinnastatistikat (dtl 1318) ja kinnistu pindala arvesse võttes hinnanud kinnistu väärtuseks 105 430,44 eurot. eurot.
18.Riigikohtu üldkogu on määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 57) leidnud, et kohtul tuleb arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Samas p-s 58 viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4 ja Riigikohtu praktika (tsiviilkolleegium 27. jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-162-09) kohaselt tuleb nõuet tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks ning vältida ületagamist. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Asjaõigusseaduse § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada kohtuliku hüpoteegi haginõude ulatuses (vt viidatud määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 53).
19.Maksuhaldur taotleb praegusel juhul luba hüpoteegi seadmiseks kummagi kinnistu puhul 83 818,94 euro ulatuses, st kokku 167 637,88 euro ulatuses. See summa hõlmab taotluse p-s 8.7 esitatud selgituste kohaselt lisaks sissenõutavale maksuvõlale ka eelduslikud sundtäitmise kulud sellise vajaduse tekkimise puhuks (kohtutäituri tasu ja muud seadusest tulenevad täitekulud) kokku 9957,20 eurot, mis moodustavad u 6,3% kogu hüpoteegisummast. Kohtu hinnangul on tegemist hüpoteegisumma suhtes proportsionaalse ning mõistliku kulutasemega, mis on kookõlas kujunenud kohtupraktikaga. Täitetoimingu sooritamine maksuhalduri taotletud viisil koormab maksukohustuslast minimaalselt. Hüpoteegi seadmine ei välista kinnisasja kasutamist (muuhulgas enda eluasemena) ega käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude tagamiseks.
20.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Kohtulik hüpoteek lõpetatakse ja kustutatakse maksuhalduri avalduse alusel. Maksuhaldur märgib taotluse p-s 9 , et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur Xi vastu suunatud täitetoimingud, kui X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka võimalikud sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 121). Praegusel juhul hindab maksuhaldur piisavaks asendustagatise väärtuseks 167 637,88 eurot (mis hõlmab ka mh kinnisasjadeks või vallasasjadeks olevate tagatiste korral täitmiskulud). Tagatise esitamisel lõpetab maksuhaldur täitmist tagavad toimingud. Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 157 680,68 eurot.
21.Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et täitetoimingu lubamine maksuhalduri taotletud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada. 7(8)