C.X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.06.2025 otsuse nr 15.3-3.1/1424-1 tühistamiseks, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.06.2025 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja C.X, esindaja vandeadvokaat Julia Gramma Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap
Menetluse alus ringkonnakohtus
C.X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse C.X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.06.2025 resolutsiooni punkti 1 peale.
määruse
2.Jätta C.X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.06.2025 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
C.X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) 14.11.2025 tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 150 lg 1 p 3 alusel.
2.PPA keeldus 09.06.2025 otsusega nr 15.3-3.1/1424-1 VMS § 123 p 2 ja 3 alusel kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamisest. Kaebaja terviseseisund ja hooldusvajadus ehk elamisloa saamise tingimused (hooldusvajadus ja see, et sellist ravi ei saa kodakondsusjärgses riigis) pole menetluses kinnitust saanud. Eesti arstid pole kinnitanud kaebajal osteopeenia diagnoosi ja arvukad Eestis saadud eriarstide poolt väljastatud tõendid toovad välja füsioteraapiat ja tabletiravi (valuvaigistid ja põletikuvastased
3-25-1926 ravimid). Eestis olles on taotlejale teostatud küll veenidega seotud operatsioon, kuid hilisemad tervisetõendid on kinnitanud, et operatsioon möödus tüsistusteta ja taastumine oli edukas. Esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja külastas ka elamisloa kehtivuse ajal Venemaal asuvaid erakliinikuid.
3.C.X esitas 13.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 09.06.2025 otsuse nr 15.33.1/1424-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada C.X-ile tähtajalise elamisloa pikendamisest tulenev Eesti Vabariigist lahkumise kohustus kuni kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni. Juhul, kui kaebaja vabatahtlikult lahkumiskohustust ei täida, võidakse tema suhtes kohaldada väljasõidukohustuse sundtäitmist. VMS § 130 kohaselt, kui välismaalane on elamisloa kehtivusajal või sama seaduse § 43 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja jooksul taotlenud elamisloa pikendamist, uut tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Kaebaja on taotlenud elamisloa kehtivuse ajal tähtajalise elamisloa pikendamist, seega on tal seaduslik alus Eestis viibimiseks tema taotluse läbivaatamise ajal.
PPA palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed ja kuidas muutub kaebaja õiguste kaitse raskendatuks või võimatuks. Kaebaja on eelmise elamisloa kehtivuse jooksul käinud Venemaa Föderatsioonis ning külastanud Venemaal ka meditsiiniasutusi. Seega on kaebajal võimalik Venemaal viibides saada meditsiinilist abi. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud, et tal puuduks praegusel ajal võimalus Venemaal arsti juurde pöörduda ning saada võimalikku vajalikku abi. Lisaks on kaebaja käinud tähtajalise elamisloa kehtivuse jooksul korduvalt iseseisvalt Venemaal. PPA andis 15.05.2025 kaebajale teada, et esineb alus tema tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Kaebaja palus seisukoha esitamise tähtaega pikendada, et tal oleks võimalik õigeaegselt riigist lahkuda. Sellega on kaebaja ka ise sisuliselt kinnitanud, et tal ei ole vajadust Eestis viibida ning tal on võimalik ka Eestist väljaspool enda elu korraldada. Kaebaja õigused ei jää kohtumenetluses kaitseta, kuna kaebajat esindab kohtumenetluses juriidiliste teadmistega esindaja. Samuti ei ole kaebuse perspektiiv kuigi märkimisväärne.
5.Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja esitatud taotlus elamisloa pikendamiseks on läbi vaadatud ning taotlus rahuldamata jäetud. Seega ei kohaldu praegusel ajal VMS § 130 kaebaja suhtes. Vaidlustatud haldusaktist ei tulene otseselt kaebajale kohustust Eestist lahkuda, mistõttu ei saa praeguses menetluses esitada esialgse õiguskaitse taotlust nõudega peatada lahkumiskohustuse täitmine. VSS § 2 lg-st 1 tuleneb, et kaebajal on kohustus Eestist lahkuda. Kaebaja saavutaks soovitud eesmärgi juhul, kui kohus teeks PPA-le ettekirjutuse tähtajalise elamisloa andmiseks. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab esialgse õiguskaitse korras teha HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel PPA-le ettekirjutuse tähtajalise elamisloa andmiseks (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 20). Esialgse õiguskaitse korras haldusorgani kohustamine kindla sisuga haldusakti andmiseks juhul, kui haldusakti andmisel on haldusorganil kaalutlusruum, võib õigustatud olla siis, kui puudub muu tõhus abinõu kaebaja 2(4)
3-25-1926 õiguste kaitseks ning kaebajal on ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus (samas, p 24). Kuna esialgse õiguskaitse korras elamisloa andmisega saavutaks kaebaja kaebuse eesmärgi juba kohtumenetluse ajal, peavad selle abinõu rakendamiseks olema kaebusel ühtlasi väga head eduväljavaated. Kaebaja taotles elamisloa pikendamist tulenevalt VMS § 150 lg 1 p-st 3, mis sätestab, et välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või Eestis elava ja elamisluba omava välismaalasest lähedase sugulase juurde, kui vanem või vanavanem vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja viibinud korduvalt Venemaal, sh külastanud seal arste. Seega ei saa üheselt väita, et kaebaja on inimene, kes vajab vältimatult hooldust või vastavat (arsti)abi ei ole võimalik Venemaal saada. Vaidlust ei ole, et kaebajal on Venemaal ka sissetulek (pension). Kohtule ei nähtu, millised kaebaja õigused saavad kohtumenetluse ajal pöördumatult kahjustatud. Kaebajat esindab kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, kes tagab kaebaja õiguste kaitse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ning esialgse õiguskaitse korras tähtajalise elamisloa väljastamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. Puudub vaidlus, et 31.03.2023 andis PPA kaebajale elamisloa VMS § 150 lg 1 p 3 alusel perioodiks 31.03.2023- 31.01.2025. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja soovis asuda Eestisse elama täisealise poja juurde (punkt 1), kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks ning kellel on olemas kaebaja ülalpidamiseks tarvilik legaalne sissetulek. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Käesoleval ajal puudub kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks ning ta peab naasma Venemaale, kuid Eestist lahkumisel saavad kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud. Kaebajale on määratud erinevad terviseuuringud Eesis, kaebajale on määratud ravimid, mida ta tõenäoliselt ei saa Venemaal osta, samuti on kaebajale Eesti arstide poolt määratud haiguste raviplaanid, mida kaebaja järgib. Haiguste ravimiseks on kaebajale juulis ja augustis määratud Eestis uuringud ja võimalik vasaku jala operatsioon. Kui kaebaja peab naasma Venemaale, ei saa kaebaja arstide poolt määratud ravi jätkata ning tema tervisele saabuvad rasked tagajärjed. Venemaale naasmise korral ei saa kaebaja poeg teda aidata. Kaebaja 160-eurose pensioni ja maksepiirangute koosmõju tõttu ei ole võimalik Venemaal palgata professionaalset hooldajat, katta regulaarselt vajalike ravimite kulu, tagada pidevat arsti- ja järelravi. Seega ei saa kaebaja Venemaal vajalikku hooldust ega ravi (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-44-11). Juba esimese tähtajalise elamisloa taotluse aluseks oli kaebaja hooldusvajadus, mis tulenes kahest püsivast ja progresseeruvast tervisehäirest – osteopeeniast ja valust nimmepiirkonnas selgroos. Kaebajal puudub side Venemaaga, samuti vara ja eluase selles riigis ning ta soovib osaleda kohtuistungil. Avalik huvi pole praegusel juhul ülekaalukas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 3(4)
3-25-1926
8.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras PPA kohustamist väljastamaks kaebajale elamisluba kuni käimasoleva kohtumenetluse lõppemiseni. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa esialgse õiguskaitse korras anda elamisluba ega ühtegi muud haldusakti, vaid elamisloa kui haldusakti annab PPA. Kohus saab aga esialgse õiguskaitse korras teha HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel PPA-le ettekirjutuse tähtajalise elamisloa andmiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 20). Esialgse õiguskaitse korras haldusorgani kohustamine kindla sisuga haldusakti andmiseks juhul, kui haldusakti andmisel on haldusorganil kaalutlusruum, võib õigustatud olla siis, kui puudub muu tõhus abinõu kaebaja õiguste kaitseks ning kaebajal on ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus (samas, p 24). Kuna esialgse õiguskaitse korras elamisloa andmisega saavutaks kaebaja kaebuse eesmärgi vähemalt osaliselt juba kohtumenetluse ajaks, peavad selle abinõu rakendamiseks olema kaebusel ühtlasi väga head eduväljavaated.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuses esitatud väidete alusel pole võimalik järeldada seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saaksid kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud. Asja materjalide kohaselt on kaebaja elamisloa kehtivuse ajal korduvalt Venemaal viibinud ning külastanud selle käigus ka arste. Kaebaja tervislik seisund pole reisimist takistanud. Kaebaja pole usutavalt põhistanud, et vastavat arstiabi ei ole võimalik Venemaal saada. Kaebaja õde elab Venemaal koos perekonnaga, kes saab samuti kaebajat vajadusel aidata. Kaebajal on Venemaal ka sissetulek (pension). Kaebuse rahuldamise ja tähtajalise elamisloa väljastamise korral on kaebajal võimalik Eestisse naasta. Kaebaja vajadus esialgse õiguskaitse järele ei ole piisav õigustamaks soovitud hüve saamist riigilt juba kohtumenetluse ajal.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse eduväljavaated praeguses menetlusetapis pigem vähesed. VMS § 150 lg 1 p 3 mõtteks pole siiski võimaldada elamisluba kõikidele vanemaealistele inimestele, kellel on tulenevalt vanusest eelduslikult suuremad vajadused. Kui isik vajab vanuse tõttu küll abi, aga ta on võimeline iseenda eest hoolitsema, ei tähenda see VMS § 150 lg 1 p 3 mõttes hooldusvajadust. Näiteks kui vanema inimese liikumine on küll vähesel määral raskendatud, kuid sellegipoolest ilma suuremate raskusteta teostatav, sh abivahendiga (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-589, p 13). Praeguse teabe põhjal ei saa üheselt väita, et kaebaja on inimene, kes vajab vältimatult hooldust või vastavat (arsti)abi ei ole võimalik Venemaal saada.
11.Kaebaja on Eestis viibinud suhteliselt lühikest aega tähtajalise elamisloa alusel, mistõttu ei saanud tal tekkida usaldust selles, et ta saab Eestis oma viibimist seaduslikul alusel jätkata ka pärast tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemist. Tegemist on riigis ajutise viibimise alusega ja isikud peavad oma elu korraldamisel, sh ravi planeerimisel, nimetatud asjaoluga arvestama (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2024 määrus asjas nr 3-24-138, p 13).
12.Kaebaja soov osaleda oma kohtuasja juures ei ole käesolevas asjas sedavõrd kaalukas argument, et kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebajat esindab vandeadvokaat, kes tagab kaebaja parimate huvide kaitse. Kohtul on vajadusel võimalik korraldada videokonverents. Kaebaja pole väitnud, et tal puudub internetiühendus Venemaal.
13.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.