Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-785
Haldusasi
A.U kaebus kohustada Politsei- ja Piirivalveametit lahendama tema tähtajalise elamisloa taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. augusti 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – A.U, esindaja adv Kristina Ivanova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina-Marita Alliksoo
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 9. augusti 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-785 resolutsiooni punkt 4 muutmata.
Jätta Tallinna Halduskohtu 9. augusti 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-24785 esitatud määruskaebuse menetluse kulud Politsei- ja Piirivalveameti kanda.
Mõista haldusasjas nr 3-24-785 esitatud määruskaebuse menetlusega seotud A.U esindajakulude hüvitamiseks Politsei- ja Piirivalveametilt tema kasuks välja 236,66 eurot (kakssada kolmkümmend kuus eurot 66 senti).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
A.U esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 24.05.2022 taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa juurde.
2.A.U esitas Tallinna Halduskohtule 14.03.2024 kaebuse PPA kohustamiseks lahendada tema tähtajalise elamisloa taotlus (praegune haldusasi nr 3-24-785).
3-24-785
3.PPA keeldus 20.06.2024 otsusega nr 15.3-3.2/411-1 kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest ning kohustas kaebajat 20.06.2024 ettekirjutusega nr 1052275577 Eestist lahkuma ja kohaldas tema suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. Samuti on kaebaja suhtes tehtud PPA 26.06.2024 otsus järelevalvemeetmete kohaldamiseks nr 1052275577.
4.A.U esitas Tallinna Halduskohtule 01.07.2024 kaebuse PPA 20.06.2024 otsuse nr 15.33.2/411-1, 20.06.2024 lahkumisettekirjutuse nr 1052275577 ning 26.06.2024 otsuse nr 1052275577 tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-1946). Kaebus on Tallinna Halduskohtu menetluses.
5.Tallinna Halduskohus lõpetas 09.08.2024 määrusega praeguse haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1) ja mõistis ühtlasi vastustajalt kaebaja kasuks HKMS § 108 lg 6 alusel välja menetluskulud 800 eurot (resolutsiooni p 4). Kuna PPA lahendas kaebaja elamisloa taotluse 20.06.2024 otsusega, siis on kaebuses nõutav haldusakt antud. Kuigi taotlus jäi rahuldamata, on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi otsuse vaidlustamisega, mida ta ongi teinud haldusasjas nr 3-24-1946. Seega ei ole vaja minna HKMS § 152 lg 2 alusel üle tuvastamisnõudele ning ka kaebaja on menetluse lõpetamisega nõustunud. Kaebaja on taotlenud 899,15 euro suuruse esindajakulu hüvitamist. Vaidlust ei ole, et vastustaja lahendas kaebaja elamisloa taotluse pärast seda, kui kaebaja pöördus kaebusega kohtusse ning enne seda oli PPA taotlust menetlenud enam kui 1,5 aastat. Konkreetse vaidluse asjaoludel ei saa kaebuse esitamist pidada ennatlikuks või põhjendamatuks, mistõttu ei saa ka lõpuni väita, et kohtusse pöördumine ei mõjutanud PPA otsustamisprotsessi. Õigusabikulude hüvitamine on põhjendatud 800 euro ulatuses. Pole alust väita, et esindajate tööaeg oleks ülepaisutatud. Ehkki OÜ Pappel Legal Firm teenuse osas on menetluskulude nimekiri napp, nähtub, et 3 tundi kulus kaebuse koostamisele ja 1 tund kaebajaga konsulteerimisele. See ajakulu näib mõistlik. Kohus arvestab proportsionaalselt maha esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele ja selle kaebajaga läbirääkimiseks kulunud ajakulu, sest taotlust ei rahuldatud. Esialgse õiguskaitse taotlemisega seotud menetluskulu jääb kaebaja enda kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.PPA palub 21.08.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 09.08.2024 määruse resolutsiooni p 4 ja uue määrusega jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Halduskohus leidis ebaõigesti, justkui oleks välistatud, et kaebaja kohtusse pöördumine ei mõjutanud PPA otsustusprotsessi. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 21.05.2024 määruses nr 3-23-2652 (p 8), et menetluskulude HKMS § 108 lg 6 ja § 152 lg 1 p 4 alusel vastustaja kanda jätmine on reegel ning selle välistamine erand, mida tuleb tõlgendada kitsalt ja kahtluse korral kaebaja kasuks. Kaebaja kohtusse pöördumine ei avaldanud mingil moel mõju sellele, et PPA lahendas taotluse 20.06.2024, vaid haldusakt oleks siis antud ka juhul, kui kaebaja ei oleks kohtusse pöördunud. Vastustaja jääb oma 24.07.2024 seisukoha juurde, rõhutades üksnes, et PPA pikendas taotluse menetlemise tähtaega korduvalt, viidates tehtud päringutele ja vajadusele saada neile vastused enne taotluse lahendamist. Viimasele päringule (13.01.2024 tehtud päring Nigeeriasse) sai PPA vastuse 24.04.2024 ja 03.05.2024 teavitati kaebajat keeldumise aluseks olevatest asjaoludest ning anti võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited, mille kaebaja esitas 17.05.2024. PPA tegi taotluse suhtes otsuse 20.06.2024. Just päringutele vastuste laekumine muutis võimalikuks menetluse lõpuleviimise, sest PPA-l oli seejärel olemas kogu vajalik teave, kuid halduskohus ei ole seda isegi hinnanud. Menetluskäik 2(5)
3-24-785 ei kinnita järeldust, et haldusmenetluse edasiliikumise tingis kaebuse esitamine. Vastasel juhul oleks PPA teinud otsuse kohe pärast kaebuse esitamist ja menetlusse võtmist. Kui kohus leiab siiski, et menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda, siis jääb PPA 24.07.2024 seisukohas ka menetluskulude suurusele esitatud vastuväidete juurde.
7.A.U palub 30.08.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Halduskohus hindas asjaolusid õigesti ja PPA määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Põhjendatud ei ole väide, et lõplik otsus tehti vaid päringutele vastuste saamise tõttu, sest enne viimast päringut (13.01.2024) oli PPA elamisloa taotlust menetlenud ettenähtud kahe kuu asemel peaaegu kaks aastat ning vastustajal oli kogutud juba piisavalt informatsiooni, et taotlus lahendada. Eluliselt ei ole usutav, et puudu oli vaid üks päring, millele vastuse ootamise tõttu ei olnud taotluse kohta võimalik otsust teha. Tegemist ei olnud keerulise või mahuka menetlusega, kus PPA-l oli oluline infopuudus otsuse tegemiseks. PPA ei ole astunud samme, et saada päringule vastus kiiremini. Kuna 13.01.2024 päring ei ole kaebajale kättesaadav, puudub tal ülevaade, kas PPA on nt andnud vastamiseks konkreetse tähtaja või mitte. Vastusest ei nähtu, millal see on PPA-le esitatud ja esitatud pilt ei ole samastatav riigivõimu ametliku vastusega päringule. Välismaalaste seaduse (VMS) § 421 järgi oli PPA-l võimalik teha otsus ka ilma täiendavaid päringuid tegemata. Menetluses esines ka muid pikki pause, kus PPA üldse menetlustoiminguid ei teinud (nt 13.10.2022– 18.09.2023 ei tehtud ühtegi toimingut ega oodatud vastust ühelegi päringule). Seetõttu ei ole õige väide, et menetlus lükkus edasi just päringutele vastuste ootamise tõttu ning otsust ei saanud varem teha ja kaebaja pöördus kohtusse põhjendamatult. PPA asus taotlust aktiivselt menetlema alles siis, kui kaebaja võttis endale esindaja ning hakkas esitama vaideid ja kaebusi. Elamisloa andmisest keeldumise algatas PPA 03.05.2024 ehk vaid 1,5 kuud pärast kaebuse esitamist, mis on väga kiire, arvestades, et menetlus oli selleks ajaks kestnud juba ligi kaks aastat. Seega asuti taotlust aktiivsemalt menetlema just kaebaja kohtusse pöördumise tõttu ning pole usutav, et menetlust ei saanudki varem lõpule viia. Menetluskulude kaebaja kanda jätmine oleks põhjendamatu ja ebaõiglane, sest kaebaja ootas enne kohtusse pöördumist vastust taotlusele peaaegu kaks aastat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohus lõpetas 09.08.2024 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning jättis menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda, sest ei saa välistada, et just kaebusega kohtusse pöördumine tingis pikka aega menetletud kaebaja elamisloa taotluse lahendamise PPA 20.06.2024 otsusega nr 15.3-3.2/411-1. A.U esitas halduskohtule 14.03.2024 kaebuse PPA kohustamiseks lahendada kaebaja 24.05.2022 taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks. Kaebuse aluseks (HKMS § 41 lg 2) oli vastustaja viivitus taotluse kohta otsuse tegemisel. Vastustaja lahendas taotluse 20.06.2024 otsusega. Seega esines HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetlus lõpetada ja kumbki menetlusosalistest ei ole menetluse lõpetamist ka vaidlustanud.
9.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral menetluskulud vastustaja, v.a juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Viidatud sätte alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks ei piisa ainuüksi sellest, et kaebuse eesmärk on saavutatud kohtumenetluse ajal, vaid see peab olema toimunud kohtumenetluse tõttu. Menetluskulude HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda jätmine ei oleks põhjendatud, kui kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul, kui kaebust poleks esitatud. See võib nii olla näiteks juhul, kui taotletud haldusakti andmise (s.o viivituse lõppemise) tingis oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Siiski ei pea kaebuse esitamine olema tingimata ainus põhjus, miks vastustaja 3(5)
3-24-785 andis haldusakti või tegi toimingu, mis tõi kaasa menetluse lõpetamise. Kui vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui kaebuse esitamise mõju tema tegevusele oli selgelt vähene ehk kui kohus saab olla veendunud, et vastustaja oleks samal viisil toiminud ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus nr 3-23-2652, p 8). Kui menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral ei ole HKMS § 108 lg 6 kohaldatav, tuleb menetluskulud jagada vastavalt HKMS § 108 lg-le 4 (s.o menetluskulud jäävad kaebaja kanda).
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et 14.03.2024 kaebuse esitamist saab haldusmenetluse käiku kajastavatest asjaoludest lähtuvalt pidada määravaks põhjuseks, mis tõi kaasa PPA viivituse lõppemise ja kaebaja taotluse kohta 20.06.2024 otsuse tegemise. Kaebust esitamata võinuks taotluse lahendamine viibida veelgi kauem. PPA selgitas määruskaebuses, et taotluse kohta otsuse tegemine muutus võimalikuks pärast seda, kui saabus Nigeeria 24.04.2024 vastus PPA 13.01.2024 päringule. Viidatud päringut ja sellele antud vastust ei ole siinses asjas kohtule esitanud, kuid Nigeeria vastus on esitatud haldusasjas nr 3-24-1946 (vt PPA 26.08.2024 vastuse lisa 36). Nimetatud vastus kinnitab, et kuigi kaebaja poolt PPA-le esitatud Nigeeria pass kehtivusega 24.03.2009–23.03.2014 oli tõepoolest võltsing, on kaebaja siiski Nigeeria kodanik (mitte Saudi Araabia kodanik, nagu kaebaja ise väitis) ning kodakondsusjärgne riik ei ole passi väljastamisest keeldunud, vaid talle oli väljastatud pass kehtivusega 26.09.2011–25.09.2016. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et Nigeeriast 24.04.2024 saadud andmed omasid menetluse lõpuleviimisel olulist või isegi otsustavat tähtsust.
11.Eeltoodule vaatamata ei saa jätta tähelepanuta, et PPA oli haldusmenetluse läbiviimise tähtaega korduvalt pikendanud üksnes trafaretsete põhjendustega, milles ei ole viidatud ühelegi konkreetsele päringule, millele vastust oodatakse (vt 14.03.2024 kaebuse lisa 2). Samuti ei ole välja toodud asjaolusid, miks ei olnud päringuid võimalik teha varem. Pärast seda, kui PPA oli 20.09.2023 kirjaga menetlustähtaega seitsmendat korda pikendanud, esitas kaebaja 01.10.2023 vaide, mille PPA 12.10.2023 vaideotsusega nr 15.3-3.6/122 (vt kaebuse lisa 4) rahuldas ja tegi ettekirjutuse teha kaebaja taotluse suhtes otsus mõistliku aja jooksul. Ka vaideotsuses puuduvad andmed päringute kohta, mida PPA-l tuleb veel teha või millele oodatakse vastuseid. Toimiku materjalidest ei nähtu, et PPA oleks mingeid sisulisi selgitusi andnud mh vastuseks kaebaja esindaja 30.12.2023 ja 27.02.2024 e-kirjadele (vt PPA 15.04.2024 vastuse lisad 36 ja 50), milles oli viidatud kavatsusele pöörduda viivituse lõpetamiseks kohtusse. PPA 28.02.2024 vastuses (vt PPA 15.04.2024 vastuse lisa 52) on menetlustähtaja pikendamist samuti põhjendatud eeskätt õiguslikult. Sellises olukorras ei saa kaebusega halduskohtusse pöördumist pidada ennatlikuks ning ringkonnakohus ei pea veenvaks väidet, et kaebuse esitamine ei omanud märkimisväärset mõju haldusmenetluse käigule. Seetõttu jättis halduskohus menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel õigesti vastustaja kanda.
12.Määruskaebuses on palutud juhul, kui ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et menetluskulud peab HKMS § 108 lg 6 alusel kandma vastustaja, vähendada kaebaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust vastavalt PPA 24.07.2024 seisukohas toodule. Selles seisukohas on PPA leidnud, et advokaadi poolt 19.07.2024 menetlusdokumendis koostamiseks kulutatud aeg on ülemäärane, esindajate omavaheline suhtlus ei ole hüvitatav kulu ning mitme esindaja kasutamine oli kaebaja enda valik ja PPA ei pea maksma kinni tema ekstravagantsusi. Teise esindaja arve kajastab ühe töötunni ulatuses jooksvat konsultatsiooni, mis ei ole seostatav praeguse kohtumenetlusega, kuna sama esindaja on kaebajat esindanud ka haldusmenetluses. 4(5)
3-24-785
13.Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude hüvitamiseks välja 800 eurot (st 89% taotletud 899,15 eurost). Esindajakulude suuremas ulatuses vähendamiseks ei ole alust. Esitatud arvete järgi osutas Liina-Riste Pappel (teatas esindusõiguse lõppemisest 09.10.2024) kaebajale õigusteenust kokku 4 töötunni mahus (sh 3 tundi kaebuse koostamiseks ja 1 tund kaebaja konsulteerimiseks) hinnaga 70 eurot/tund (käibemaksu ei lisandu) ja advokaat Kristina Ivanova 2,9 töötunni mahus hinnaga 175 eurot/tund (lisandub käibemaks). Kuigi OÜ Pappel Legal Firm 15.03.2024 arvel nr 1036 on teenuse kirjeldus välja toodud väga lakooniliselt, ei ole siiski mõistlikku põhjust arvata, et arvel märgitud „jooksev konsultatsioon“ ei seondu esitatud kaebusega, vaid PPA haldusmenetlusega.
14.Kaebaja kasuks välja mõistetud esindajakulu suurus ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka ülepaisutatud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik. Esmajoones tuleb võtta arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, kuid samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid. Üldjuhul ei ole oluline, mitu advokaati või õigusnõustajat menetlusosalist esindas, vaid kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Isegi kui menetluskulude nimekirjas või arve spetsifikatsioonil kajastuvad sama nimetusega teenused, ei ole mõistlikku põhjust eeldada, et mitu esindajat üksnes dubleerivad üksteise tööd (nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2021 otsus nr 3-18-1711, p 41). Seda, et kaebaja on pidanud vajalikuks kaasata kohtumenetlusse senise õigusnõustaja kõrval advokaadi, kellel on välismaalaste asjades ulatuslik kohtukogemus, ei ole alust käsitada ekstravagantsusena ning suhtlemine varasema esindajaga oli ilmselgelt vajalik asjaolude väljaselgitamiseks (advokaadibüroo arve ei sisalda mh tutvumist kohtutoimikuga).
15.Eelneva põhjal jääb PPA määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 määruse resolutsiooni p 4 muutmata.
16.Kuna ringkonnakohus jättis PPA määruskaebuse rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse menetlusega seotud kulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel PPA kanda. Ringkonnakohus andis 03.10.2024 kohtunõudega kaebajale võimaluse taotleda hiljemalt 11.10.2024 määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulude hüvitamist ning PPA võis esitada menetluskulude kohta seisukoha hiljemalt 18.10.2024. Kaebaja esitas 10.10.2024 taotluse mõista PPA-lt praeguses määruskaebemenetluses kantud esindajakulu katteks välja 236,66 eurot (koos käibemaksuga summa). Arvete järgi on kaebajale määruskaebemenetluses osutatud õigusteenust kokku 2,12 töötunni mahus. PPA ei ole taotlusele vastuväiteid esitanud.
17.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt määruskaebemenetluses kantud esindajakulud on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb vastustajalt tervikuna välja mõista. Ringkonnakohus nõudis 22.08.2024 määrusega kaebajalt vastust PPA määruskaebusele ning kaebaja esitas selle 30.08.2024 tähtaegselt. Taotletud suuruses esindajakulu kandmise kohustus on õigusteenuse osutajate arvetega HKMS § 109 lg 1 1 nõuete kohaselt tõendatud. Määruskaebusele vastamiseks ca 2 töötunni kulutamist ei saa pidada ülemääraseks. Mitme esindaja kasutamist puudutavas osas jääb ringkonnakohus eespool p-s 14 märgitud põhjenduste juurde. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.