Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 9. juuli 2025, Tartu 3-25-1518 X.X.-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks algatada kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetlus ning Justiits- ja Digiministeeriumi 23. aprilli 2025. a vaideotsuse nr 11-7/3107-2 tühistamiseks X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. mai 2025. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja I Viru Vangla Vastustaja II Justiits- ja Digiministeerium
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. mai 2025. a määrus muutmata.
2.Määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinnipeetav X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks algatada kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetlus ning Justiitsja Digiministeeriumi 23. aprilli 2025. a vaideotsuse nr 11-7/3107-2 tühistamiseks. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust ettekirjutuse tegemiseks, mis näeks ette ümberpaigutamise Viru Vanglast Tallinna Vanglasse. Kaebuse kohaselt on kaebaja saanud pereliikmetega kohtuda vaid siis, kui ta on viidud Tallinna Vanglasse menetlustoimingutele. Kaebaja perel ei ole raha, et teda Tallinnast 162 km kaugusel asuvas Viru Vanglas külastada. Lisaks on kaebaja emal tervislikel põhjustel raske teda nii kaugel külastada. Lisaks ei peaks kaebaja kandma karistust range režiimiga Viru Vanglas, vaid oma elukohajärgses Tallinna Vanglas.
Tartu Halduskohus jättis 28. mai 2025. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaatamata sellele, et kinnipidamisasutus, kus kaebaja viibib, ei asu samas omavalitsusüksuses, kus elavad kaebaja lähedased, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks sisuliselt
põhivaidluse äraotsustamine. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja lähedastel oleks tema külastamine Viru Vanglas sisuliselt võimatu ja kaebaja peresidemete säilitamine oleks ohus ning nende säilitamise ainukeseks lahenduseks oleks kaebaja kohene Tallinna Vanglasse ümberpaigutamine. Kui vangla ei võimalda aga kaebajale vaatamata tema esitatud taotlustele kokkusaamisi, on kaebajal võimalik vangla tegevust seoses kokkusaamiste mittevõimaldamisega eraldiseisvalt vaidlustada.
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja leiab, et halduskohus on jätnud andmata sisulise hinnangu kaebaja esile toodud põhjustele, miks on vajalik kaebaja paigutamine Tallinna Vanglasse. Halduskohtu määruse põhjendused on sedavõrd üldsõnalised, et jääb arusaamatuks, mille alusel jättis kohus esialgse õiguskaitse kohaldamata. Kaebaja ema ei ole saanud kaebajat Viru Vanglas külastamas käija ja seda tingivad nii tervislikud, kui ka rahalised põhjused. Lisaks, kahel korral, kui kaebaja üritas ema Viru Vanglasse külastusele kutsuda, kaotas kontaktisik taotlused ära. Lähedased on spetsiaalselt Tallinnast kaugele Viru Vanglasse külastama tulnud, kuid kokkusaamist ei ole toiminud. Tänu sellele on kannatada saanud kaebaja perekondlikud suhted. Kaebaja palub vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil ning kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus leidis põhjendatult, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tooks sisuliselt kaasa põhivaidluse lahendamise kaebaja kasuks olukorras, kus see ei ole kooskõlas avalike huvidega ning tuvastatav ei ole isegi esialgse õiguskaitse vajaduse esinemine.
5.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et vaatab määruskaebuse läbi kohtuistungit korraldamata, s.t kirjalikus menetluses. HKMS § 210 lg 4 ls 1 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei ole kohtuistungi korraldamine vajalik. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel olulistes asjaoludes ei ole vaidlust. Kuigi kaebaja soovib kohtuistungi korraldamist määruskaebuse lahendamiseks, ei selgita ta seejuures, miks on vajalik suuline menetlus või kuidas aitab see kaasa asja õigele lahendamisele. Kaebaja on saanud esitada oma seisukohad ja põhjendused esmalt haldusmenetluses ning seejärel ka kohtumenetluses. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et kaebaja sooviks esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisega seoses esitada täiendavaid tõendeid, mille uurimine oleks vajalik kohtuistungil või muul viisil menetlust suulisel istungil täiendada.
6.Kaevatavas määruses selgitas halduskohus, et mõistab kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja soovib kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse tegemist, mis näeks ette tema kohese ümberpaigutamise Viru Vanglast Tallinna Vanglasse. Määruskaebuses ei sea kaebaja kahtluse alla halduskohtu tõlgendust esialgsest õiguskaitse taotlusest. Seetõttu lähtub ringkonnakohus samuti sellest, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse tegemist kaebaja koheseks ümberpaigutamiseks Tallina Vanglasse.
7.Halduskohus osutas, et asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja lähedastel oleks tema külastamine Viru Vanglas sisuliselt võimatu ja kaebaja peresidemete säilitamine oleks ohus ning nende säilitamise ainukeseks lahenduseks oleks kaebaja kohene Tallinna Vanglasse ümberpaigutamine. 2
Seega leidis halduskohus, et kaebaja ei ole suutnud veenvalt selgitada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus seega juhul, kui abinõu kohaldamata jätmisel on pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
8.Sellise tagajärjena väidab kaebaja perekondlike sidemete halvenemist põhjusel, et kaebaja ema ja õed ei saa kaebajat külastada Viru Vanglas. Selleks omakorda on kaebaja väitel kaks põhjust: 1) Jõhvi külastamine on raskendatud kaebaja ema tervisliku ja majandusliku seisundi tõttu, 2) Viru Vangla ei ole kaebaja taotluste alusel võimaldanud kokkusaamisi lähedastega. Ringkonnakohus nõustub, et kaebaja väidete pinnal ei saa tõsikindlalt järeldada, et kaebaja perekondlike sidemete võimaliku halvenemise ärahoidmiseks oleks vajalik just kaebaja ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse. Kui Viru Vangla on jätnud tähelepanuta kaebaja taotlused kokkusaamiste võimaldamiseks, saab kaebaja kaitsta oma õigusi taotledes vastustaja kohustamist kokkusaamiste võimaldamiseks. Seega on kaebajal olemas õiguskaitsevahend ning perekonnaelu kaitse saavutamine ei sõltu tingimata praeguse vaidluse tulemusest.
9.Kaebaja väidab, et tema lähedased tervislikel ja majanduslikel põhjustel ei saa tulla kokkusaamisele Viru Vanglasse. Samas ei ole kaebusele lisatud tõendeid ega isegi mingeid andmeid kaebaja lähedaste kohta, mille pinnalt kaebaja poolt väidetud võiks järeldada. Selliseid tõendeid ega andmeid ei esitanud kaebaja ka ringkonnakohtule. Kohus võib ka omal algatusel koguda andmeid ja tõendeid esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, kuid eelkõige on kaebaja huvides põhjendada ja tõendada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Kaebaja aga ei ole pidanud vajalikuks avada oma väiteid täpsemalt määruskaebuses vaatamata sellele, et halduskohtu määrusest pidi talle selguma, et tegemist on olulise küsimusega.
10.Täiendavate andmete ja tõendite kogumata jätmine ei ole seejuures halduskohtule etteheidetav. Nimelt ei selgu kaebaja väidetest ei see, milles seisneb kaebaja perekondlike sidemete halvenemine, ega seegi milline on perekonnaliikmete majanduslik või tervislik seisund. Seega ei ole kaebaja ise esitanud väiteid, mida halduskohus saanuks kontrollida. Veelgi enam, kaebaja väidetest, et lähedased on tulnud külastuseks Viru Vanglasse, kuid kokkusaamised jäid vangla süül ära, ilmneb üheselt, et tegelikul on lähedastel võimalik külastusteks Jõhvi jõuda. Perekondlike sidemete säilitamisel ei saa mööda vaata sellestki, et võimalikud on nii telefonikõned lähedastega kui praegusel ajal ka videokõned. Seetõttu ei saa üksnes kaebaja üldsõnalise väite põhjal jõuda veendumusele, et kaebajale kriminaalkaristusena määratud vangistuse täideviimise koht on kaebaja võimaliku perekondlike sidemeta halvenemise peamiseks või koguni ainsaks põhjuseks. Seega ei põhjust ka järelduseks, et kaebaja ümberpaigutamata jätmine kohtumenetluse ajaks tooks kaasa pöördumatu või hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje kaebaja jaoks.
11.Nendel asjaoludel on alusetu kaebaja etteheide, nagu oleks halduskohus suhtunud pealiskaudselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusesse ja jätnud selle rahuldamata üldsõnalistel põhjustel. Olukorras, kus kaebaja taotlus on üldsõnaline, ei olnudki halduskohtul võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetust detailsemalt analüüsida.
12.Vastavalt kaebaja taotlusele tuleb määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.