Rahvastik › Pagulased

EDASIKAEBAMISE KORD

3-24-3301 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

hiljemalt

04.08.2025

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-3301 kaebaja jätkanud sõjavastase meelsuse väljendamist, avaldades arvamust VKontaktes, osaledes Tallinnas toimunud meeleavaldustel ja tehes Ukraina toetuseks annetusi. Ta proovis luua ise mobilisatsioonivastast projekti. Kaebaja pelgab, et tema suhtes võidakse Venemaal algatada kriminaalasi, mis päädib vangistusega. Kaebaja väitel oli ainus projekt, mille raames ta oli avaliku elu tegelane, vabatahtlik tegevus keskkonnaühenduses xxx, milles ta juhtis projekti xxx, mille eesmärk oli tekitada xxx jäätmete sorteerimise süsteem. Projekti aktiivne faas oli 2020. a kevadel-suvel. Suuresti tänu kaebaja projektile rajati jäätmejaamad ja hakati prügi sorteerima. 2021. a-l laienes projekt xxx. Edasi käivitati kaebaja juhistele tuginev projekt paljudes kogukondades. Projekti läbiviimise eest pälvis kaebaja vabatahtliku auhinna xxx. Võitja valiti linnaelanike hääletusega. Pärast seda, kui rikuti kaebaja auto, sai ta aru, et pole mõtet avalikult üles astuda. Projekti raames tahtsid mõned inimesed kaebajale näidata, et ta kas lõpetab tegevuse või temaga juhtub midagi halba. Autoga juhtunu asjus kaebaja politseisse ei pöördunud, kuna kohaliku tasandi politsei on valitsuse esindajate kontrolli all. Osalemiseks jäätmete põletamise tagasilükkamise ja jäätmetekke vältimise projektis xxx, sõlmis kaebaja töölepingu Greenpeace Russiaga. Kõigepealt töötas kaebaja turundusosakonna struktuuri ülesehitamisel ja seejärel juhendas netikommentaatoreid, kes astusid vastu Kremli trollivabriku argumentidele. Need trollid olid palganud prügi põletavad ettevõtted. Projekt kogus piisavalt hääli (100 000), et seda hakataks valitsuses arutama, kuid tavapärase läbivaatamise asemel kutsus komisjon kohale jäätmepõletustehaste esindajad, kes polnud huvitatud projekti elluviimisest. 2021. a sügisel tehti algatusest keeldumise otsus, mille üle vaieldakse kohtus. Kaebajal oli kohalikul tasandil ainult üks projekt, kus ta esines kui avalik isik. Föderaalsel tasandil osales ta keskkonnaalases tegevuses, kus tema oponendiks olid äriettevõtted, kuid kaebaja sõnul käivad Venemaal riik ja ettevõtlus käsikäes. Kaebajat pole Venemaal kinni peetud ega karistatud, ta pole seal tagaotsitav. Tal pole olnud isiklikke kokkupuuteid eriteenistustega. Kaebaja on osalenud meeleavaldustel, viimati Venemaal 06.03.2022 sõjavastasel aktsioonil. Kaebaja on alati tegutsenud märkamatult, kuid ta selgitas, et pärast 24.02.2022 on Venemaal olukord muutunud – piisab, kui kaebaja kohta kirjutatakse kaebus, et tal on sõjavastased vaated. On tendents, et ka keskkonnateemad pööratakse poliitiliseks. Kaebaja arvab, et ta on kasulikum arvuti taga töötades, mitte avalikult esinedes – seetõttu väljendas ta oma sõjavastasust suhtlusvõrgustikus VKontakte asuval isiklikul profiilil. Kaebaja ei saa sellises olukorras olla vait. Kaebaja tegeleb seniajani sõjavastaste sõnumite levitamisega. Kuigi iga postitus ei kanna selgelt ja otsesõnu sõjavastast sõnumit, on tegemist avaldustega, mille eesmärgiks on sõjale tähelepanu juhtimine ja inimeste teadlikkuse tõstmine. Vaatamata sarkastilisele alatoonile on tegemist selgelt sõjavastaste postitustega, mille tõttu hakataks kaebajat Venemaal taga kiusama. Kaebaja VKontakte profiil on avalik ja sellel postitatavat sisu näevad nii kaebaja sõbralistis olevad vabatahtlikud, kes nüüd toetavad sõda, kui ka need, kes pole kaebaja sõbralistis. Profiili võib leida mh siis, kui sisestada VKontake otsingulahtrisse märksõna „ei sõjale“ vms. Kaebaja Eestis viibitud aja jooksul on Venemaal mitu keskkonnaaktivisti sõjavastaste väljaütlemiste eest mitmeks aastaks vangi mõistetud. Kaebaja on Eestis osalenud Venemaa saatkonna ees meeleavaldustel, millest mõnel jäi ka meediaväljaannetes avaldatud fotodele ja korra andis venekeelse Delfi ajakirjanikule lühiintervjuu. Ta on teinud ka rahalisi annetusi Ukraina toetuseks. Kuna viimasel ajal pole tal võimalik annetusi saata, töötas ta välja sõjavastase postkaardi disaini, millega tahab motiveerida inimesi saatma Ukrainale annetusi. Kuna kaebajal ei õnnestunud 2022. a septembris arendada suhtlust kohalike ühendustega, otsustas ta algatada isikliku projekti. Projekti idee seisnes selles, et väljaspool Venemaad elavad inimesed levitavad VKontaktes nn virtuaalseid lendlehti/juhiseid mobilisatsiooni 3(19)

3-24-3301 vastu. Kaebaja pakkus idee välja Aleksei Navalnõi meeskonnale, kuid nad ei reageerinud, mistõttu kaebaja lõi projekti tervikuna ise (lõi Instagrami profiili, kuhu postitas juhised, kuidas sotsiaalmeedia kasutajatest vabatahtlikud saaksid infot levitada). Kaebaja pakkus projekti erinevatele internetis tegutsevatele sõjavastastele ühendustele ja lõpuks valmis projekti uuesti A. Navalnõi meeskonnale, kuid sai äraütlemisi. Kaebaja sõnul läks tema projekt luhta. Kaebajal pole teavet, kas Venemaa ametivõimud on tema vastu huvi tundnud. Venemaal on aga hoiak, et inimest ei „torgita“ enne, kui ta pole riiki naasnud, kuid siis võetakse piiril kinni. Kaebaja pass kaotas 23.04.2024 kehtivuse ja kui teda hakatakse Eestist välja saatma, tuleb PPA-l pöörduda Venemaa poole, mis tõmbab kaebajale tähelepanu. Ka viisa kehtivus on lõppenud. Sellises olukorras pole kaebajal võimalik märkamatult piiri ületada. Kaebaja jaoks oleks Venemaal elamine mõttetu, sest temast poleks seal kasu, ta ei suudaks seal rahulikult tänaval viibida, satuks pidevalt vaidlusesse, ei suuda rahulikult Z-tähte vaadata. Venemaal ei toimi praegu ka keskkonnateemalised algatused. 2) PPA hinnang taotluse asjaoludele a) Keskkonnaaktivism Venemaal PPA järeldab kaebaja selgitustest, et ainus projekt, milles kaebaja osales avalikult kui aktivist, leidis aset 2020. a-l. Kaebaja ei tegelenud sellega individuaalselt, vaid oli keskkonnaliikumise xxx vabatahtlik ja juhtis selle organisatsiooni aktivistina projekti, mille eesmärk oli tekitada xxx prügisorteerimise süsteem. Organisatsioon tegutseb juba 2011. a-st ning on laienenud Peterburist teistesse Venemaa linnadesse, koondades enda juurde hulgaliselt vabatahtlikke. Jäätmete liigiti sorteerimise ja taaskasutuse teemadega on tegeldud algusest peale. Liikumist pole Venemaal kuulutatud välisagendiks ja avalikest allikatest ei nähtu selle vabatahtlike tagakiusamist – pigem järeldub organisatsiooni laienemisest ja pikast tegutsemisest, et võimud taluvad seda. Seejuures anti kaebajale auhind üritusel, millel on alates 2012. a-st olnud üle 6000 osaleja ja mille korraldaja on Peterburi linnavalitsus. On vähetõenäoline, et selline preemia oleks lubatud anda ametivõimudele ebameeldivale isikule. Kaebaja autoga juhtunut ei saa pidada tõsiseks ja korduvaks riigivõimu poolseks tagakiusuks VRKS § 19 mõistes. Kuigi võimalik on kaebaja pakutud stsenaarium, mille kohaselt tema oponendid palkasid teda kiusama pätid, kes meelega rikkusid kaebaja auto, lootes, et ta oma tegevuse lõpetaks, ei ole sellele reaalset tõestust. Kuna kaebaja ei pöördunud politseisse, ei saa hinnata, kas ta oleks politseilt abi saanud. Kaebaja ei tundunud politseid kartvat, vaid lihtsalt ei pidanud politseisse pöördumist tulemuslikuks. ROI ehk Venemaa Avalik Algatus on veebiressurss Venemaa Föderatsiooni kodanikele avalike algatuste postitamiseks, mis loodi 2013. a-l presidendi dekreedi alusel. ROI veebilehel saavad kodanikud esitada algatusi, hääletada esitatud algatuste poolt või vastu ja saada teavet avalike algatuste elluviimise käigu ja tulemuste kohta. Selleks, et saata algatus võimudele arutamiseks, peab see föderaaltasandil saama vähemalt 100 000 toetavat häält. Avalike Keskkonnaorganisatsioonide Liit algatas 2020. a märtsis petitsiooni jäätmete põletamise ja prügitekke vältimise vastu. Nõuti jäätmeseaduse muutmist, ühekordsete mahutite ja pakendite kasutamise keelamist, kui neil on korduvkasutatavad alternatiivid, riikliku poliitika järgimist, mis eelistab jäätmetekke vältimist jäätmete põletamisele, ning ametnike karistamist, kes kiidavad heaks nende prioriteetidega vastuolus olevaid õigusakte. Föderaalne algatus xxx esitati ROI veebilehel. Meetmed töötasid välja eksperdid Põletamisevastase ja Ringlussevõtu Liidust, mis ühendab mitmeid sõltumatuid keskkonnaorganisatsioone. 2021. a mais kogunes valitsuse ekspertgrupp ning kuigi algatuse poolt hääletas üle 100 000 inimese, lükkas komisjon selle tagasi. xxx esitas kohtule hagi selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid kohus jättis hagi sisuliselt läbi vaatamata. PPA-le teadaolevalt ei ole kaebajal oma 4(19)

3-24-3301 päritoluriigis pooleli ühtegi kohtumenetlust. Algatuse vastane RT-Invest on 2012. a-l loodud Venemaa riiklikku kontserni, Rostehhi kuuluv ettevõte, mis tegeleb tahkete olmejäätmete käitlussüsteemi juurutamisega Venemaal. PPA peab usutavaks, et kaebaja töötas vabatahtlikuna algatuse xxx turundusosakonna struktuuri ülesehitamisel ja selle raames kogus kokku teised vabatahtlikud, kellega nad võitlesid internetis algatuse kohta levitatava valeinfo vastu. Usutav pole aga kaebaja väide, et algatus tehti tema initsiatiivil. Kaebaja oli vabatahtliku aktivistina üks paljudest selle kallal töötanud inimestest. Valitsuse komisjoni otsust algatust mitte menetlusse võtta ei saa pidada tagakiusuks. Kuigi ilmselt olid RT-Investil suuremad võimalused (raha ja mõjuvõim) komisjoni enda huvidest lähtudes mõjutada, ei kaasnenud selle otsusega kaebajale isiklikku ja suurt kahju. Keskkonnakaitsjate ja oma tegevusega keskkonda saastavate suurettevõtete vastasseis riikliku ja globaalse keskkonnapoliitika kujundamise protsessides ei ole vaid Venemaale iseloomulik nähtus, vaid on aktuaalne globaalselt. RT-Investi tegevuses, sh sotsiaalmeedias valeinfo levitamises pole seega midagi tavatut. Kaebajat ei kiusatud aastatel 2020–2021 taga seoses tema tegevusega algatuse xxx raames ning on vähetõenäoline, et see ka lähitulevikus põhjustaks kaebaja tagakiusamist. Kuna kaebaja jagas valeinfo levitamise vastases võitluses teavet Rostehhi ja RT-Investi tegevuse kohta, kardab ta, et teda võib Venemaale naastes ähvardada sarnane saatus, nagu juhtus Ksenia Sobtšaki „Tähelepanu, Media“ turundusdirektori Kirill Suhhoviga, Telegramkanali „Tushite svet“ administraatori Arian Romanovski (Kuzmin) ja ajakirjanik Tamerlan Bigajeviga, kellele mõisteti 7 aastat vangistust. Avalikest allikatest nähtub, et kõnealuse kaasuse puhul oli lisaks Rostehhi kohta negatiivse info avaldamisele tegemist väljapressimisega. Kaebaja profiil ja keskkonnaalane tegevus ei ole mainitud isikutega võrreldavad. Kaebaja ütlustest ja esitatud tõenditest ei nähtu, et ta vastas Kremli trollide levitatud valeinfole oma nime alt ja oleks xxx projekti raames olnud avaliku elu tegelane. Internetis leiduvate avalike allikate põhjal ei ole kaebaja nimi avalikult selle projektiga seostatav. Seega pole kaebaja subjektiivne hirm objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Kaebaja väide, et ta lõi Kremli trollide vastu võitlemiseks vabatahtliku rühmituse, mis väitles trollidega ka sõja teemal, ei ole loogiline. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse algas pärast algatuse xxx hääletusperioodi lõppu. Kaebaja võis Kremli trollidega sõja teemat arutada hiljem, kuid see pole seostatav selle algatuse raames loodud võrgustikuga. PPA uuris praegust suhtumist keskkonnateemadesse ja aktivistide kohtlemist Venemaal. Keskkonnaküsimused on Venemaal väga poliitilised ja tihedalt teiste teemadega seotud, kuigi aktivistid ise tahavad näidata, et probleemil ei ole poliitilist mõõdet. Venemaal on ette tulnud juhtumeid, kus riik kasutab erinevaid valesüüdistusi (pettused, narkootikumid, ekstremism), et aktiviste vaigistada. Kui aga aktivist ebaausalt süüdi mõistetakse, siis võivad sellele järgneda suuremad poliitilised meeleavaldused. Osana laiemast läänevastasest hoiakust nimetas Venemaa 2023. a-l ebasoovitavaks sellised rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid nagu Bellona, Greenpeace ja Maailma Looduse Fond (WWF). See nimetus keelas neil sisuliselt Venemaal töötamise ja pidas igasugust koostööd nendega kuriteoks. Ka varem on Venemaa võimud lisanud kümneid kohalikke ja riiklike valitsusväliseid organisatsioone ja algatusi „välisagentide“ nimekirja. Kui Venemaa keskkonnaaktivistid esitasid 2022. a-l sealse esimese kliimahagi, seisid aktivistid silmitsi valitsuse uue survega (sh üks hagejatest, inimõigusorganisatsioon otsustati likvideerida ning ühelt füüsilisest isikust hagejalt ja ta perelt võeti Venemaa kodakondsus ja ta oli sunnitud riigist lahkuma). Venemaa SotsiaalÖkoloogilise Liidu (RSEU) eksperdid registreerisid 2023. a-l 156 uut keskkonnakaitsjate vastu suunatud survestamise episoodi 36 regioonis. Kokku survestati 174 keskkonnakaitsjat ja 29 keskkonnaühendust. 32 aktivisti rünnati, mille tulemusel said nad erineva raskusastmega vigastusi. Kahjustati vähemalt 6 inimese vara. Keskkonnakaitsjatele koostati vähemalt 78 5(19)

3-24-3301 haldusrikkumise protokolli ja määrati 49 haldustrahvi. Aktivistidele määratud haldustrahvide kogusumma oli vähemalt 338 300 rubla. Kuuele inimesele määrati haldusarest. 2023. a-l alustati keskkonnakaitsjate vastu 10 uut kriminaalasja ja 5 said karistada (1 trahv ja 4 tingimisi karistust). Mõned Venemaa keskkonnaorganisatsioonid püüavad oma looduskaitsealaseid jõupingutusi jätkata, rohujuuretasandil on see võimalik. PPA järeldab päritoluriigi infost, et keskkonnaaktivistidel võib Venemaal olla keeruline tegutseda ja oma eesmärke saavutada. Samas on keskkonnaorganisatsioone survestatud Venemaal juba üle 10 aasta. Selline survestamine võib olla sõltuvalt kontekstist erineva iseloomuga – majanduslik, poliitiline, suuline, füüsiline jne. Seega kui päritoluriigi info viitab, et 2023. a-l survestati kokku 174 keskkonnakaitsjat, siis võib katustermin „survestamine“ koondada erinevaid juhtumeid, millest paljud ilmselt ei ole tagakiusamine Genfi konventsiooni ja VRKS-i mõistes. Venemaa rahvaarvu arvestades on igal juhul tegu marginaalse arvuga, sh on Venemaal ilmselt tuhandeid keskkonnaaktiviste. Päritoluriigi infost ei ilmne, et keskkonnaorganisatsioonide lihtliikmed langeksid süsteemse tagakiusu ohvriks. PPA hinnangul on kaebaja profiili arvestades vähetõenäoline, et kui ta peaks Venemaale naastes samalaadse tegevusega jätkama, ähvardab teda seal tagakiusamine. b) Muu poliitilist meelsust väljendav tegevus Venemaal Kaebaja ütlustest ei nähtu, et tal oli Venemaal politseiga probleeme seoses meeleavaldustel osalemisega. Venemaa ametivõimudele pole ilmselt teada, et kaebaja osales 2021. a-l A. Navalnõi arreteerimisest tingitud meeleavaldusel, mistõttu pole usutav, et see asjaolu hakkaks kaebaja elu Venemaale naastes negatiivselt mõjutama. Päritoluriigis jõudis kaebaja sõjavastast meelsust avaldada umbes 2 kuud. Viimane sõjavastane meeleavaldus, kus kaebaja osales, toimus 06.03.2022. Hiljem ei saanud ta enda sõnul enam meeleavaldustel käia, sest pärast seda, kui meeleavaldused ametlikult keelustati, neid lihtsalt enam ei toimunud. Kuigi on tõsi, et sõja esimestel kuudel peeti Venemaal kinni tuhandeid meeleavaldajaid, ei olnud kaebaja nende hulgas. Seega ei olnud ta Venemaal sõjavastastel meeleavaldustel osalemise tõttu tagakiusatud. Kuigi kaebaja alustas oma VKontakte profiilil sõjavastaste postituste tegemist ja jagamist Venemaal viibides, ei kogenud ta ka nende tõttu riigivõimu poolset tagakiusu. Kaebaja tegi režiimikriitilisi postitusi juba 2020. ja 2021. a-tel, kuid ei sattunud seetõttu võimude huviorbiiti. PPA möönab, et pärast sõja algust lahkus kaebaja üsna kiiresti ja võib eeldada, et ametivõimud ei pruukinud veel jõuda kaebaja postitustele reageerida. Aga igal juhul polnud kaebaja Venemaalt lahkumise ajal riigivõimu poolt poliitilistel motiividel tagakiusatud isik. Seda kinnitab ka probleemideta piiriületus. Kaebaja selgitas, et varem tegeles ta keskkonnaaktivismiga, kuid sõja ajal peab ta olema poliitaktivist ega saa sõja teemal vaikida. Kaebaja VKontakte profiil on avalik ja kõigile ligipääsetav (sh neile, kes pole VKontaktes kasutajakontot loonud). Päritoluriigi infost nähtuvalt on Vene võimud 2012. a-st tegelenud riigisisese teisitimõtlejate mahasurumise ja kodanikuühiskonna nõrgestamisega. Need tegevused intensiivistusid 2020. a sügisel kolme sündmuse tõttu (meeleavaldused Valgevenes, Vene opositsiooni meeleavalduse põhiseaduse muudatuste vastu, mis mh võimaldasid Putinil veelkord presidendiks kandideerida, ning soov nõrgestada opositsiooni enne 2021. a valimisi). Kuulsatele opositsiooni esindajatele on määratud pikki vanglakaristusi. Viimasel aastal on tsensuur muutunud karmimaks. Kõige äärmuslikumad on seadused, mis puudutavad (Ukrainas toimuva) sõja kohta info tsenseerimist. Esinenud on juhtumeid, kus inimesi on karistatud rahumeelse vastuseisu väljendamise eest Ukraina sõjale. 2024. a augusti seisuga oli sõjatsensuuri seaduste tõttu kriminaalkorras süüdistuse saanud üle 480 inimese ja haldussüüdistuse üle 10 000 inimese. Vähemalt 1372 inimõiguste kaitsjat, ajakirjanikku ja sõjavastast aktivisti on 6(19)

3-24-3301 poliitiliselt motiveeritud alustel kinni peetud ja neile on määratud pikad karistused. Sõjavastaseid antakse kohtu alla ka teiste seadusesätete alusel, põhjuseks nii avalik üleskutse mobilisatsiooni vältida kui ka video, kus sõjast räägitakse, või osalemine tänavaküsitluses, vabatahtlik töö või deserteerumine. Raskemate süütegude eest (nt sõjaväekomissariaadi põlema panemine) võidakse esitada süüdistus terrorismis. OVD-Info andmetel oli sõjavastasele määratud karistuse pikkus 2023. a-l tavaliselt vahemikus 36–77 kuud, internetis arvamuse avaldamise eest tüüpiliselt 34–65 kuud. VK Company, mis on VKontakte omanik ja mis omakorda on riigi omanduses, on Venemaa kuulsaim internetiteenuste osutaja, mille kaudu võimud kontrollivad suurt osa Venemaa internetiteenuseid, sh sotsiaalmeediavõrgustikke ja maksesüsteeme. VKontakte pakub mitmesuguseid teenuseid (sõnumivahetus, helistamine, maksmine, toidu ja takso tellimine). Plaanis on see ühendada Venemaa avalike teenuste portaaliga Gosuslugi, et sealtkaudu saaks kasutada avalikke teenuseid. VKontakte teenuseid kasutab iga kuu üle 60% riigi elanikkonnast. VKontakte on andnud Venemaa siseministeeriumile infot, mille tulemusena on kasutajaid ebaseaduslike postituste tegemise eest süüdi mõistetud. Platvormi kasutatakse propaganda levitamiseks. 2022. a-l karistati VKontaktes postituste tegemise eest 62 ja 2023. a-l 64 inimest; eeldada võib trendi jätkumist. Venemaal on siiski miljoneid, kes on autoritarismi ja verevalamise vastu, ning osa neist väljendavad avalikult oma seisukohti. Venemaa elanikkonna suurust arvestades on sõjavastaste vaadete eest kriminaal- või haldussüüdistuse saanute hulk marginaalne. Seega, kuigi sõnavabadust piiravad seadused on represseerivad ja karmide karistustega, pole Venemaa võimudel tegelikult nii suurt huvi ega ressurssi, et karistada kogu sõjavastast elanikkonda. Ka VKontaktes postituste tegemise eest karistada saanud inimeste proportsioon on väga väike. Selles kontekstis ei ole kaebaja subjektiivne tagakiusukartus objektiivselt põhjendatud. Kui ametivõimud oleks huvitatud kaebaja vastutusele võtmisest, oleks selle kohta pärast pea 3 aastat võimu kritiseerimist juba mingit teavet. Kaebaja tegevus sõjavastase aktivistina ei erista teda teistest VKontakte kasutajatest. Kaebaja on 21 kuu jooksul teinud või jaganud 31 postitust, millel enamasti on 1–5 meeldivaks märkimist ja 1–2 kommentaari, vaatamisi enamasti ca 140–200. Jagatud on 4 postitust, igat üks kord. Seega ei toimu kaebaja sotsiaalmeedia profiilil sellist aktiivset tegevust, mis võiks tekitada ametivõimude kõrgendatud huvi. Jagamiste ja meeldimiste väikest arvu arvestades on vähetõenäoline, et kaebaja postitused jõuavad tema sõbralistist väljapoole. Kaebaja varasem tegevus keskkonnaaktivistina ei ole mõjutanud tema tuntust sotsiaalmeedias. Kaebaja on esile toonud tagakiusuohu, mis võib tekkida pealekaebamisest. Iseenesest viitab päritoluriigi info, et nt 2022. a-l oli enam kui 280 000 juhtumit, kus inimesed üksteise peale ametlikult kaebasid, sh internetis avaldatu tõttu. PPA leiab, et kui keegi oleks tõesti Venemaa ametivõimudele kaebaja peale kaevanud, oleks sellest praeguseks mingeid märke (nt kõned lähedastele). Kaebaja varasemast 400 jälgijast enamik on lõpetanud tema profiili jälgimise. Sellest võib järeldada, et kaebajaga mitte nõustuvad inimesed ei jälgi enam tema jagatud sisu. Kuigi kaebaja jättis eelmises haldusasjas kohtuistungil mulje, et tal oli plaanis luua laiaulatuslik projekt Venemaa kodanikest meeste mobilisatsioonist kõrvale hoidmise toetamiseks, tuli sellest tegelikult välja 6 postituse ja mõne „looga“ anonüümne Instagrami konto, kusjuures Instagram oli tegelikult juba alates 2022. a märtsist Venemaal blokeeritud pärast seda omava Meta ekstremistlikuks kuulutamist. Alles 2024. a veebruaris muutus Instagram Venemaal ootamatult kättesaadavaks ka virtuaalset privaatvõrku (VPN) nõudmata. Instagrami konto näitab kaebaja sõjavastast meelsust, kuid ei pane kaebajat tagakiusuohtu. Konto pole kaebaja nimega seostatav ja on vähetõenäoline, et see mõjutas mingil viisil Venemaal toimunud mobilisatsiooni.

7(19)

3-24-3301 c) Tegevus Eestis Tallinnas Venemaa saatkonna ees meeleavaldustel käimine ja postkaartide valmistamine näitavad kaebaja püsivat Vene riigivõimu vastast meelsust, kuid on vähetõenäoline, et kaebaja satub seetõttu Venemaale naastes tagakiusuohtu. Venemaa halduskoormuse suuruse tõttu on ebausutav, et võimud suudavad jälgida mitme miljoni Euroopa Liidus elava Venemaa kodaniku tegevust. Üldise meelsuse kohta antakse saatkondade kaudu tõenäoliselt Venemaa välisministeeriumile aru. PPA pole aga leidnud näiteid inimestest, kes oleks Venemaale naastes mõistetud välisriigis meeleavaldusel osalemise tõttu vangi. Üldse on sõjavastase tegevuse või seisukohtade eest Venemaa rahvaarvu vaadates ebaproportsionaalselt vähestele inimestele mõistetud reaalne vanglakaristus. Karmide seaduste eesmärk on pigem psühholoogiline heidutus, mitte soov karistada massiliselt võimuvastast osa elanikkonnast. 2024. a presidendivalimised, A. Navalnõi surm ja osaline mobilisatsioon on näidanud, et Venemaa ei pea oma kodanikke kartma. Ka välismaised opositsionäärid pole suutnud aastate jooksul ühise eesmärgi taha koonduda. Saatkondade ees protestimine pole Venemaa elanike võimuvastast meelsust kasvatanud. Eestis antakse rahvusvaheline kaitse inimestele, kelle opositsiooniline tegevus on laiaulatuslik ja Venemaa võimudes tähelepanu äratav, sest nende aktiivne tegevus ja nende väljendatavad sõnumid mõjutavad või reaalselt võivad mõjutada kohalikku auditooriumi. Neile dissidentidele on Venemaa õigussüsteem tegelikult ohtlik. Kaebajat ei saa pidada selliseks inimeseks. Kaebaja on osalenud meeleavaldustel, kuid ta pole neid korraldava grupi liige ega seal avalikult esinenud. Eestis elab üle 83 000 Vene kodaniku ja pole tõenäoline, et siinne saatkond oleks võimeline jälgima nende kõigi tegevust. Kaebaja on teinud Ukraina toetuseks kaks rahalist annetust (50 + 100 eurot). Ühe annetuse tegi kaebaja Leedu finantsteenuste osutaja Paysera makserakenduse kaudu, teise USA veebipõhist makseteenust pakkuva PayPali kaudu. Päritoluriigi info kohaselt hakkasid Venemaal 2023. a-l ilmuma teated karistamisest raha ülekandmise eest Ukraina relvajõudude toetuseks. Karistada saanud isikud on annetuse tegemise ajal viibinud Venemaal. Kuna FSB-l on olnud ligipääs pangaandmetele, on mõistlik oletada, et nad tegid annetused oma Venemaa pangakontodelt. PPA peab vähetõenäoliseks, et FSB-l on ligipääs välismaiste pankade andmetele. Samuti viitab päritoluriigi info, et FSB pole suuteline kontrollima kõiki välismaale ülekandeid tegevaid inimesi. Kontrolli alla satuvad pigem need, kes teevad mitmekordseid ülekandeid samadele (Ukraina) kontodele või heategevusfondidele. Kaebajal on avatud pangakonto Eesti pangas ning annetused on tehtud Leedu ja USA internetimakseid võimaldavate veebirakenduste kaudu. Päritoluriigi infost lähtudes peavad Venemaa kodanikud avaldama oma välismaiste pangakontode andmed maksuteabe saamise eesmärgil, eelkõige kontrollitakse andmeid maksude maksmise kontekstis (välismaalt saadud tulu varjamise takistamiseks). Sellest järeldab PPA, et Venemaa kodanikud peavad ametivõimudele teatama enda tuludest, mitte kuludest. Venemaa ametiasutuste on võimatu teada, et kaebaja on teinud eespool nimetatud annetused, mistõttu on ka vähetõenäoline, et see põhjustaks tagakiusu. d) Keskkonnaaktivismi ja sõjavastase meelsuse koosmõjust tulenev tagakiusamise võimalikkus Ei saa väita, et kaebaja oli Venemaal tuntud keskkonnaaktivist (kui, siis ühe projekti raames 2020. a-l xxx. Seetõttu on vähetõenäoline, et ta on oma sõjavastaste postituste tõttu võimude teravdatud tähelepanu all. PPA-ni pole jõudnud infot, et internetis Kremli trollide kommentaaridele vastamine oleks viinud kaebaja kuidagi võimude huviorbiiti. Iseenesest on Venemaa keskkonnaaktivistid meelt avaldanud ka sõja vastu ja neid on selle eest süüdi mõistetud. Selliseid süüdistusi esitatakse rohkem piirkondades, kus on ka muidu aktiivseimad 8(19)

3-24-3301 keskkonnaaktivistid. Kaebaja poolt võrdlusena välja toodud inimesed on tunduvalt kõrgema profiiliga. Fail Alsõnov on baškiiri rahvuslane ja kohalik poliitaktivist, olles juba mitu aastat tegutsenud baškiiri rahva maa, keele ja kultuurilise suveräänsuse kaitsel, Aleksandr Bahtin aga oli Venemaal tuntud keskkonnaaktivist ja muusik. Kuigi on usutav, et kaebaja jätkab päritoluriiki naastes sõjavastase meelsuse väljendamist, on vähetõenäoline, et see muudab ta riigivõimupoolse tagakiusu ohvriks. Kaebaja on öelnud, et kui meeleavaldusi enam riigis kehtiva keelu tõttu ei korraldatud, siis ta neil ka ei osalenud. Kuna ka praegu kehtib Venemaal avalik protestimise keeld, on vähetõenäoline, et kaebaja läheb Venemaale naastes iseseisvalt avalikult meelt avaldama. Kaebaja väide, et Venemaale naastes hakkab ta tänaval Z-tähte nähes karjuma, ei ole usutav – inimese puhul, keda varem on kirjeldatud kui tasakaalukat isikut, kes püüab tegutseda arukal viisil, on selline avaldus üllatav. Ka sõjavastaste postitustega jätkamine samas mahus ei pruugi viia kaebajat ametivõimude huviorbiiti. Pea kolme aasta jooksul on tema postituste ja jälgijate arv pigem langenud. e) Tagasipöördumine Venemaale Venemaa piirivalvurid hakkasid riiki sisenevaid ja väljuvaid inimesi põhjalikult kontrollima 2022. a-l. Kontrollitud on mh välisriigi kodakondsust, elamisluba või mõne lääneriigi väljastatud viisat. Venemaalt lahkunud mehi on passikontrolli ajal lennujaamas kõrvale kutsutud ja küsitletud sõja kohta, vaadatud läbi telefone ja sülearvuteid, et leida opositsioonilist sisu. Vähe on aga infot selle kohta, et välismaale elama asunud venelastele saaks kodumaale naastes osaks probleeme. On esinenud juhtumeid, kus kodumaale naasnud venelasi on põhjalikult läbi otsitud ja üle kuulatud seepärast, et nad on Ukraina organisatsioonidele annetanud, sõja teemal sotsiaalmeedias sõna võtnud või omanud passis „kahtlasi“ viisasid. 2024. a veebruaris leiti Eestist Venemaale läinud naise passis Läti Dkategooria viisa, mille saab muuta pikaajaliseks elamisloaks, ning seepeale kutsuti ta FSB-sse vestlusele, kus esitati küsimusi sõja kohta ja vaadati läbi telefon. Vene võimudel olevat nimekiri „mitteusaldusväärsetest“ kodanikest, keda julgeolekuasutused tähelepanelikult jälgivad, kuid selle nimekirja olemasolu pole kinnitatud. Venemaalt on alates sõja algusest lahkunud üle 800 000 inimese. 2024. a veebruarist pärineb uudis selle kohta, et Venemaa piirivalvurid Eesti piiril nõuavad inimestelt küsimustike täitmist, mis sisaldavad isikuandmeid (sh telefoni IMEI koodi) ja pärivad suhtumise kohta Ukraina sõtta. Küsimustikke väljastatakse aga valikuliselt ja Mediazona on seda seostanud kahe kodakondsuse olemasoluga. Alates Venemaa alustatud sõjast Ukrainas on Vene kodanikud liikunud läbi Narva piiripunkti umbes 2 mln korda. Pelgalt küsitlemist, asjade ja telefoni läbivaatamist või piirivalvurite poolt kinnipidamist ei saa pidada tagakiusuks. Piiriületajate hulka arvestades on usutav, et kui piiriületuse käigus kogetaks tagakiusu või oleks seejärel algatatud massiliselt kriminaalmenetlusi, oleks see teave jõudnud avalikesse allikatesse ja piiriületust välditaks. Arvestades Venemaa kodanike rahvusvahelise kaitse taotluste kasvu Euroopa Liidus, võib arvata, et riiki on pidanud naasma paljud taotlusele keelduva vastuse saanud inimesed. Puudub info, et sellele oleks järgnenud tagakius. 3) Täiendav kaitse Venemaa olud ei anna alust ka täiendavaks kaitseks. Sh on Venemaal kauplused hästi varustatud. Sanktsioonidest tingitud ebameeldivused ei kujuta tõsist ohtu kaebaja elule ja tervisele. Puudub teave tagasipöördujate tagakiusamise kohta. II Lahkumisettekirjutus Kaebaja on Venemaa kodanik, ta pole eesti rahvusest ega asunud Eestisse elama enne 1990. a

3-24-3301 teinud PPA-ga koostööd. Kaebajal pole selliseid sotsiaalseid või majanduslikke põhjusi, mis takistaks tal Eestist lahkumist. Tal pole Eestis ega mujal Euroopa Liidus pereliikmeid ega majanduslikke huve. Kaebaja on töötanud lühiajaliselt erinevates ettevõtetes lepingu alusel. Töölepingu lõpetamine pole takistus Eestist lahkumisel. Kaebajal pole PPA-le teadaolevalt Eestis ega mujal Euroopa Liidus vara, sh kinnisvara. Ei esine ka tervislikke põhjuseid, mis takistaks kaebajal reisimist ja Venemaale lahkumist. Psühhiaatriline abi on kaebajale vajadusel kättesaadav ka Venemaal. III Sissesõidukeeld Kaebaja iga ega tervislik seisund ei takista sissesõidukeelu kohaldamist. Kaebaja on lõimunud Eesti ühiskonda vähesel määral, sh pole saavutanud eesti keeles ametlikku keeletaset. Tal pole siin vara, majanduslikke huve ega peresidemeid. Kaebaja on Venemaal elanud praktiliselt kogu elu ning seal viibivad tema ema ja vend. Puuduvad kergendavad asjaolud 3-aastase sissesõidukeelu pikkuse vähendamiseks.

3-24-3301 päritoluriigi info kogumisel. Uues otsuses võetud seisukohti ongi PPA põhjendanud täiendavalt kogutud päritoluriigi infost ja kaebajalt saadud seletustest lähtudes. Kohtuotsused asjas nr 3-22-2015 võimaldasid sellist lahendust. Pärast sõja algust on kaebaja aktivism seondunud sõjavastaste vaadete avaldamise ja elluviimisega. Seda jõudis ta Venemaal teha põgusalt, sest lahkus aprillis 2022 päritoluriigist ja saabus Eestisse. Valdavalt tugineb kaebaja seega pärast päritoluriigist lahkumist (sur place) aset leidnud sündmustele ja tehtud tegudele. Hindamaks rahvusvahelise kaitse taotleja poolt pärast päritoluriigist lahkumist tehtud tegevuse piisavust, et õigustada põhjendatud tagakiusuhirmu, tuleb eelkõige arvesse võtta, kas sellised tegevused võisid saada teatavaks isiku päritoluriigi ametiasutustele ja kuidas need ametiasutused neid tõenäoliselt hindavad, samuti seda, kas tegevus, millele taotleja tugineb, on päritoluriigis omandatud veendumuste või suundumuste väljendus ja jätkamine (Riigikohtu 12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, p 18.2). Hinnata tuleb inimese poliitilise tegevuse siirust, võrreldes tema varasemat tegevust päritoluriigis ja poliitilist tegevust Eestis (Riigikohtu 13.12.2024 otsus nr 3-23-935, p 19). Igale sotsiaalmeedias võimukriitiliste seisukohtade avaldajale ega meeleavaldustel (sh Tallinnas Venemaa suursaatkonna ees) lihtosalejale ei anta rahvusvahelist kaitset, sest tagakiusu tõenäosus on Venemaa elanike arvu ja senise kriminaalasjade arvu suhet arvestades üliväike (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2024 otsus nr 3-23-1723, p-d 14–15 ja 21.12.2023 otsus nr 3-23-365, p 28). Teistsugune lähenemine annaks põhimõtteliselt sisserändeõiguse kõigile autoritaarsetest riikidest pärit inimestele, mis ei ole Genfi konventsiooni ega direktiivi 2011/95/EL eesmärk. Seda pole kahtluse alla seadnud ka kaebaja. Seega on põhiküsimus, kas kaebajat eristab miski sellist tüüpi inimestest, mis suurendab tema puhul tagakiusuohtu olulisel määral (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2024 otsus nr 3-24-176, p-d 15–26). Seejuures ei ole võimalik nimetada konkreetset tõenäosuse protsenti, mille juurest jookseb piir, kas tagakiusu oht on piisavalt suur, et see annaks alust rahvusvaheliseks kaitseks. See künnis sõltub ka tagasisaatmise võimaliku tagajärje raskusest. PPA-l ega kohtul ei ole kahtlust kaebaja sõja- ja Venemaa võimude vastase meelsuse siiruses. Kaebaja Eestis toimunud tegevus on selge jätk juba päritoluriigis omandatud veendumustele ja tegevusele. Neil asjaoludel ei ole usutav, et kaebaja oleks tegutsenud Eestis selle nimel, et kunstlikult luua tingimusi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Kohus ei kahtle, nagu pole seda teinud ka PPA, et Venemaale tagasisaatmise korral jääks kaebaja oma poliitilistele veendumustele kindlaks ja tõenäoliselt ka väljendaks neid jätkuvalt. Seejuures on alusetu kaebaja etteheide, nagu oleks PPA pidanud vastuses kaebusele (p 2.17, dtl 780) vajalikuks, et kaebaja kohaneks Venemaa piirangutega. Kaebajal on iseenesest õigus, et rahvusvahelise kaitse taotlejalt ei saa eeldada, et ta päritoluriiki naastes taganeks oma poliitilistest veendumustest või varjaks neid – kui isik soovib sama tegevusega edasi tegeleda, tuleb tagakiusuohtu hinnata sellise kavatsuse valguses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2020 otsus nr 3-19-2090, p 17). Samas PPA ei pannudki kaebajale kohustust kohaneda piirangutega ja seetõttu vähendada oma senist tegevust, vaid lähtus kaebaja senisest tegevuslaadist ja tema ütlustest, mille kohaselt ta osales meeleavaldustel Venemaal seni, kui need olid lubatud, ning kui meeleavaldusi enam ei korraldatud, siis ta nendel ka ei osalenud (dtl 1067, p 6). Asjaolu, et meeleavaldused on keelatud, ei ole iseenesest kvalifitseeritav tagakiusuna. Kaebaja on sõjavastast meelsust peamiselt väljendanud sotsiaalmeedias. PPA-ga saab nõustuda, et ainuüksi sotsiaalmeedia põhjal on kaebaja tagakiusamise oht väike. Nagu nähtub PPA koostatud sotsiaalmeedia vaatlusprotokollist (dtl 834 jj), on kaebaja VKontakte postitustel vähe vaatamisi ja pea mitte üldse reaktsioone, jagamisi või kommentaare. PPA on päritoluriigi infost õigesti järeldanud, et kuigi põhimõtteliselt võimaldavad Venemaa seadused kriminaalkorras karistada ka sellise tegevuse eest, on selle reaalne oht väike. Sh on väike pealekaebamise oht, arvestades eespool käsitletud ajalist distantsi kaebaja varasema 11(19)

3-24-3301 tegevusega keskkonnaaktivistina ja nende tegevuste lõpetatust (pealekaebamise tõenäosus oleks suurem jätkuvalt edukalt tegutseva (keskkonna)aktivisti puhul, kelle tegevust soovitaks pidurdada). Ka meeleavaldustel osalemisega seoses ei ole kaebaja senise tegevuse põhjal tagakiusuoht märkimisväärne. Kaebaja ei ole olnud Venemaal ega Eestis meeleavalduste korraldaja ning PPA on päritoluriigi infost õigesti järeldanud, et Venemaa ei ole võimeline karistama kõiki meeleavaldustel lihtosalejaid, sh välisriikides Vene saatkondade ees meeleavaldustel osalenuid. Lisaks eeltoodule on kaebaja selgitanud, et soovib oma kogemusi keskkonnaaktivistina kasutada ka sõjavastases tegevuses. Eestis viibides üritas kaebaja ellu viia projekti, mille raames hakkaks tema loodav vabatahtlike võrgustik aitama Venemaa kodanikest meestel mobilisatsioonist kõrvale hoiduda (vastused PPA 04.06.2024 küsimustele, dtl 903 jj; istungil 00:55:42). Ta lõi selle raames Instagrami konto xxx, mida püüdis levitada nii iseseisvalt sotsiaalmeedias kui ka otsida endale koostööpartnereid erinevate sõjavastaste ühenduste ja inimeste seast, sh A. Navalnõi meeskond. Projekt luhtus, sest kaebajal ei õnnestunud leida koostööpartnerit ega levitada sõnumit iseseisvalt piisavalt laiale inimeste hulgale, et projekt toimima hakkaks, ning aja möödudes muutus olukord Venemaal, mis muutis projekti elluviimise ebarealistlikuks. Kaebaja tagakiusamise ohtu hinnates ei ole määrav, kas see konkreetne projekt õnnestus või mitte. Nii kaebaja varasemast tegevusest keskkonnavaldkonnas kui ka sellest projektist ja muudest pisematest ettevõtmistest (nt postkaartide müük Ukraina toetuseks) nähtub, et kaebajale on omane aktivism mitte meeleavalduste korraldamise ja neil osalemise, vaid laiemate vabatahtlike tegevuste korraldamise ja neisse panustamise teel. Kuigi konkreetse projekti on kaebaja lugenud nurjunuks, näitab selle süsteemi väljamõtlemine ning praktilise poole väljaarendamine ja ülesehitamine kaebaja tegutsemisviisi tõhusust aktivistina. On usutav, et kaebaja ei jää selle projekti ebaõnnestumise pärast tegevusetuks ega tõmbu tagasi üksnes sotsiaalmeedias postitamise juurde, vaid püüab leida uusi viise, kuidas sellisel teel, pigem n-ö taustajõu või organisaatorina, Venemaa sõjategevusele või võimude tegevusele laiemalt vastu töötada. PPA on jätnud arvesse võtmata, et ka selliste tegutsemisvormide otsimine ja loomine on sotsiaalmeedias postitamise ja meeleavaldustel osalemise kõrval kaebajale omane poliitilise veendumuse väljendamise viis, mida ta tõenäoliselt prooviks Venemaale tagasisaatmise korral jätkata ja millest hoidumist tagakiusu vältimiseks ei saa kaebajalt eeldada. Päritoluriigi info põhjal (dtl 1839 jj) on usutav, et sellises vormis tegutsevate aktivistide kriminaalkorras vastutusele võtmine Venemaa võimude poolt on tõenäoline, vähemalt nende projektide edukuse korral. Üksnes ühe ebaõnnestumise põhjal ei saa prognoosida, et kaebaja ei võiks tulevikus jõuda mõne edukama algatuseni, arvestades sh tema varasemaid kogemusi keskkonnaaktivistina edukast projektide elluviimisest (isegi kui xxx lõpuks sihile ei viinud, saavutas kaebaja talle seatud eesmärgi koguda kokku vajalik hulk allkirju). Ei saa pidada võimatuks, et kui kaebaja telefon otsitakse Venemaale tagasisaatmise korral riigipiiril läbi (mis on päritoluriigi info põhjal võimalik – dtl 701–703, 2345–2347) ja sealt leitakse info tema mobilisatsioonivastase algatuse kohta, annaks see sõltumata tõrgetest projekti elluviimisel alust esitada kaebajale kriminaalsüüdistus, arvestades aktiivse mobilisatsioonivastase tegevuse potentsiaalselt oluliselt suuremat ohtlikkust riigivõimule, võrreldes lihtsalt sõjavastase meelsuse väljendamisega sotsiaalmeedias või isegi meeleavaldustel. Ainuüksi kaebaja anonüümsus (asjaolu, et veebileht ega Instagrami konto pole otseselt seotud kaebaja nimega) ei võimalda tagakiusamist tõhusalt vältida. Seega PPA eksis kaebaja Venemaale tagasisaatmise korral tagakiusamise ohu hindamisel seoses kaebaja sõjavastase aktivismiga, jättes piisaval määral arvesse võtmata tema keskkonnaaktivisti kogemuse ja oskused ning eelkirjeldatud mobilisatsioonivastase algatuse põhjal ka tahte korraldada Venemaa võimudele vastuhakku aktiivsemal moel, kui seda on 12(19)

3-24-3301 postitamine sotsiaalmeedias või osalemine meeleavaldustel. PPA keskendus liialt sellele, et konkreetne algatus luhtus, mitte sellele, kuidas sellise algatuse väljatöötamine mõjutab kaebaja edasise tegevuse prognoosi Venemaale tagasisaatmise korral. Seetõttu tuleb PPA otsus tühistada. Erinevalt varasemast haldusasjast nr 3-22-2015, ei ole enam olulisi asjaolusid, mis oleks välja selgitamata, vaid kohtul on võimalik kogutud teabe põhjal anda sisuline hinnang kaebaja rahvusvahelise kaitse vajadusele. Seega tuleb kohustada vastustajat rahuldama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

13(19)

3-24-3301 Nõustuda ei saa kaebaja ja halduskohtu seisukohaga, et kaebaja võib olla tagakiusamise ohus oma erialaste oskuste poolest. Oskused nagu veebiarendus, kommunikatsioonitehnoloogiate tundmine või projektihaldus ei ole Venemaal haruldased, vaid selline kvalifikatsioon ja kogemus on seal tuhandetel, kui mitte miljonitel inimestel. PPA on juba varem välja toonud, et autoritaarne režiim ei võta sihikule igaüht, kes oskab kasutada tehnilisi tööriistu, vaid keskendub pigem neile, kes on nähtavad ja mõjukad. Halduskohus jättis põhjendamatult arvestamata kaebaja selgituse, et ta soovib olla opositsiooniliikumisele kasulik just oma erialaste oskustega. Selline anonüümne panustamine ei pruugi olla tuvastatav ja tõenäoliselt ei tekita huvi kaebaja vastu. Isegi kui kaebaja leiab koostööpartnerid ja alustab tegevust, peab see tegevus olema piisavalt nähtav (avalik ja organiseeritud), et Venemaa võimud pööraksid sellele tähelepanu. Kaebaja senine tegevus on olnud pigem madala nähtavusega, mistõttu on väga madal tõenäosus, et tema tegevus pälvib Venemaa võimude tähelepanu. Kokkuvõttes on kaebaja võimaliku tagakiusamise ahela realiseerumise tõenäosus madal, mistõttu kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks.

3-24-3301 silma. Venemaal kontaktide leidmise kasuks räägib asjaolu, et kaebaja on seal kogu elu elanud, tal on seal suurem tutvusringkond kui Eestis, ta räägib vene keelt emakeelena ja Venemaa rahvaarvust tingitult on seal suurem ka poliitikast huvitatud inimeste hulk. Tagakiusamine ei eeldagi 100% tõenäosust. Oma käitumise muutmist ei saa kaebajalt eeldada. Kaebaja tagakiusamise ohtu suurendab ka tema varasem keskkonnaalane aktivism, mida Venemaa riigivõim näeb poliitilise ohuna. Õige pole arusaam, et kaebaja ei plaani sellega jätkata. Kaebaja on teinud keskkonnaalasest tegevusest üksnes pausi, et keskenduda hetkel olulisematele küsimustele (sõjavastane aktivism). Kaebaja aktivism on tervik, mida ei saa eraldada keskkonna- ja muuks poliitiliseks aktivismiks. Kaebaja keskkonnaalane tegevus võib olla ajend, et kontrollida kaebaja tausta põhjalikumalt ning see võib näidata kaebaja sõjavastast tegevust suurema ohuna. Kaebaja tagakiusamise ohtu suurendavad tema sotsiaalmeedia postitused, annetused ja osalemine meeleavaldustel. Neis küsimustes ei nõustu kaebaja halduskohtu järeldustega. Arvestades Riigikohtu 15.05.2025 otsust nr 3-23-1317, tuleb tühistada vähemalt kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-3301 pärast 2022. a aprillis Venemaalt lahkumist aset leidnud sündmustele ja tehtud tegudele. Halduskohus tugines asjakohasele kohtupraktikale, kus on antud juhised sedalaadi (sur place) rahvusvahelise kaitse taotluse hindamiseks (otsuse p-d 14–15; vt lisaks Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p-d 22–23). Ka ringkonnakohtul ei ole kahtlust kaebaja sõja- ja Venemaa võimude vastase meelsuse siiruses, sh ei ole usutav, et kaebaja oleks tegutsenud Eestis selle nimel, et kunstlikult luua tingimusi rahvusvahelise kaitse saamiseks. On piisavalt alust arvata, et Venemaale tagasi pöördumise korral jääks kaebaja oma poliitilistele veendumustele kindlaks ja tõenäoliselt ka väljendaks neid (otsuse p 16). Ringkonnakohus jagab ka halduskohtu seisukohta, et ainuüksi sotsiaalmeedias avaldatu põhjal on kaebaja tagakiusamise oht väike ning ka meeleavaldustel osalemisega seoses ei ole kaebaja senise tegevuse põhjal tagakiusuoht märkimisväärne (otsuse p-d 17–18). Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

3-24-3301 ning mitte väljendada oma arvamust häälekalt ja endale tähelepanu tõmmata (p-d 6, 22). Seejuures on kaebaja oma sõjavastase meelsuse avaldamisel täitnud sellist rolli peamiselt olukorras, kus ta on alates 2022. a aprillist viibinud tema jaoks turvalises riigis. Kuigi kaebaja väitel on tema poliitilise tegevuse intensiivsust Eestis mõjutanud isa surm, erinevad terviseprobleemid ja olmemured jms asjaolud, võib sarnaseid elulisi asjaolusid ette tulla ka siis, kui kaebaja pöördub tagasi päritoluriiki. Asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis enam kui 3 aasta jooksul õnnestunud saavutada oma sõjavastastele ideedele ja tegevustele laiemat toetust ning luua toimivat koostöövõrgustikku, vähendab tõenäosust, et see õnnestub tal ka päritoluriigis. Kuigi Venemaal võib kaebajal oma ideede elluviimist lihtsustada vene keele oskus, paremad teadmised kohalikest oludest ja varasem tutvusringkond, võib seda samas keerukamaks muuta päritoluriigi üldine autoritaarsus ja repressiivsus teisitimõtlejate suhtes, mis tõenäoliselt vähendab inimeste valmisolekut erinevates riigivõimu vastastes algatustes aktiivselt osaleda.

3-24-3301 sissesõidukeeld ei ole n-ö normikohane lahendus olukorras, kus välismaalasele tehakse vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutus, vaid ka sellisel juhul tuleb sissesõidukeelu vajadust ja proportsionaalsust sisuliselt hinnata (VSS § 74 lg 3; vt põhjalikumalt Riigikohtu 15.05.2025 otsus nr 3-23-1317, p-d 28–37).

3-24-3301

(allkirjastatud digitaalselt)

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.