T.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21. novembri 2024. a otsuse nr 12204220035-2 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja T.N, esindajad Uljana Ponomarjova ja Nora Kurik Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 27. veebruaril 2025
RESOLUTSIOON
Rahuldada kaebus.
Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 21. novembri 2024. a otsus nr 12204220035-2.
3.Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tegema uut otsust, millega rahuldatakse T.N rahvusvahelise kaitse taotlus.
4.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt T.N kasuks välja menetluskulud 827 eurot 46 senti.
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Avaldada otsuse tekst osaliselt selliselt, et lahendi terviktekstis halli taustaga märgistatud osad jäävad avaldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14. aprillil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T.N (kaebaja) on 1988. aastal sündinud Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes lahkus Venemaalt 16. aprillil 2022 Eestisse ning esitas 22. aprillil 2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) varjupaigataotluse. Kaebaja väitis, et oli enne sõja algust peamiselt keskkonnaaktivist, alates sõja algusest on ka üldisemalt Kremli režiimi vastu ning kardab, et teda hakatakse seetõttu jälitama. Kuna kaebaja ei saa ega taha režiimivastasusest vaikida, kardab ta, et teda võidakse selle eest vangistada. Kaebaja on teinud mh sõjavastaseid sotsiaalmeedia postitusi ning kliimaaktivismi raames osalenud projektis, mille eesmärgiks oli seista vastu jäätmepõletusjaamade rajamisel. Kaebaja on koordineerinud Venemaa valitsuse toetatud anonüümsete internetikommentaatorite vastast tegevust ning viinud vastava tegevuskava ellu. Kliimaaktivismi tõttu rikuti kaebaja auto mehaanikat ning autot liigutati öösel ühest kohast teise. Kaebaja teab ka näiteid teiste aktivistide autode lõhkumisest ja põletamisest.
2.PPA luges 26. augusti 2022. a otsusega nr 12204220035-1 varjupaigataotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Samas otsuses tehti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel lahkumisettekirjutus lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni ning kohaldati VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks. PPA leidis, et kaebaja ei satuks kliimaaktivistina tegutsemise tõttu päritoluriigis tõenäoliselt füüsiliste rünnakute või mõne menetluse subjektiks. Päritoluriigis pole küll lihtne olla keskkonnaaktivist. Aktivistide represseerimine on muutunud järjest ohjeldamatumaks. Rünnakuid keskkonnaaktivistide vastu politsei tihti ei menetle. Kohalikul tasandil püüavad poliitikud oma maine säilitamiseks keskkonnaaktivistide tegevusse mitte sekkuda, kuid võimalik on ka võimude poolt eraettevõtjate huvides aktivistide tagakiusamine. Kaebaja ütlustest saab järeldada, et ta polnud päritoluriigis poliitiliselt sõna võttev inimene ning oli sealse elu ja poliitilise kliimaga kohanenud. Kuigi ta osales paaril meeleavaldusel, lõpetas ta neil osalemise nende keelamisel ega tundnud seetõttu enda inimõigusi riivatuna. Ta on suutnud tegutseda piisavalt anonüümselt ja osanud end kaitsta. Kaebajat pole karistatud ega kinni peetud, ta pole tagaotsitav ega puutunud kokku Venemaa eriteenistusega.
3.Kaebaja esitas PPA 26. augusti 2022. a otsuse peale halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus 9. detsembri 2022. a otsusega asjas nr 3-22-2015 rahuldas, tühistades PPA otsuse ja kohustades PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus leidis järgmist.
3.1.PPA arutluskäik otsuses ei ole täiel määral arusaadav. Faktilised asjaolud tuleb välja selgitada erapooletult ja neid selliselt otsuses ka kajastada. Taotleja kaasaaitamiskohustus ei vabasta haldusorganit uurimisprintsiibi rakendamisest. Kaevatav otsus ja sellele eelnenud menetlus neile nõuetele ei vasta.
3.2.Otsuses on kajastatud kaebaja lauseid kontekstist väljarebitult. Ei nähtu menetleja huvi ja võimekust väljaöeldud lausete mõttest arusaamisel. Kaebaja hajusaid 2(22)
mõtteid pole täpsustavate küsimustega selgitatud. Menetleja pole andnud kohaseid selgitusi, vaid hoopis püüdnud peale suruda oma arusaama selle kohta, miks kaebaja pole poliitiline pagulane.
3.3.Sõda algas 24. veebruaril 2022 ja kaebaja lahkus Venemaalt 16. aprillil 2022. Seega jäi võimudel kaebaja postitustele reageerimiseks 1,5 kuud, mis on väga lühike aeg selleks, et olulist ja vaikima mittesoostuvat osa sõjavastase meelsuse avaldajatest vastutusele võtta. Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 207.3 (vene sõjaväe kohta väärinfo jagamine) võeti seejuures vastu 4. märtsil 2022 ning asuti seda ka aktiivselt rakendama. Seega pole põhjendatud PPA eeldus, et kuna kaebaja pääses riigist välja ja tema suhtes ei olnud võimud lahkumise hetkeks midagi ette võtnud, pole alust arvata, et seda tehtaks päritoluriiki naasmisel. Järelduseks ei anna alust ka päritoluriigi info, mille kohaselt võib karistada saada igaüks kuulsast poliitaktivistist kuni tavalise Tomski pensionärini ning süüdistuse esitamisel on võimalik seadust tõlgendada väga meelevaldselt. Efektiivse õiguskaitse saamine (VRKS § 19 lg 6 mõttes) Vene kohtusüsteemis tähendaks kohtuniku astumist vastu Putini poliitikale ja riigis kehtivale seadusele, mida on naiivne loota.
3.4.Naiivne on ka PPA seisukoht, et kaebaja pidanuks enda auto kahjustamise juhtumite korral, kui tema keskkonnaaktivism segas prügiettevõtete tegevust, pöörduma kohaliku politsei poole, kui samas on PPA ise viidanud päritoluriigi infole, mille kohaselt ei otsi politsei keskkonnaaktivistide ründamise korral süüdlasi.
3.5.Kaebaja on kirjeldanud enda võitlust nn Kremli trollivabrikuga. Nn trollivabriku seotust võimudega ja selle vastu tegutsejate võimalikku tagakiusamist pole aga PPA otsuses kajastatud.
3.6.Kaebaja on püüdnud menetlejale selgitada, et tark ja sisuline tegutsemine kliimaaktivistina viib tõenäoliselt tulemusele lähemale kui piltlikult väljendudes linnaväljakul röökimine. Ka kaebaja valitud meetoditega on ta siiski ilmselgelt olnud kliimaaktivistina avalikult nähtav. PPA otsuses pole käsitletud kaebaja väiteid üleriigilistes projektides osalemise kohta ega püütud asjaolusid täpsustada. Kirjalikes selgitustes on kaebaja välja toonud, et prügipõletustehaste rajamise vastu võideldes sekkuti ettevõtte RT-Invest tegevusse, mis on kaebaja väitel seotud Putini parteiga.
3.7.Inimene ei pea varjupaigamenetluses teadma, kas tema seni räägitu on piisav või milliseid asjaolusid tuleks täpsustada. Menetleja ülesanne on inimest küsimustega suunata, et tekiks usaldus ja kõik oluline saaks räägitud. Haldusmenetluses läbiviidud vestluste ja kohtuistungi põhjal võib järeldada, et kaebajal on olnud keeruline enda jaoks ilmse väljendamine lihtlausetega ja konkreetselt ning ta näib olevat oma olukorrast tõsiselt emotsionaalselt häiritud. PPA on jätnud põhjendamatult seostamata kaebaja tegevuse kliimaaktivistina, mille tõttu on ta kohalikul tasandil ilmselgelt avalikult tuntud, ning sõjavastasena sotsiaalmeedias esinemise, mille jätkamist võib kaebaja puhul eeldada ka päritoluriiki naastes. Kliimaaktivistina ettevõtete tegevuse häirimine võib suurendada tõenäosust, et kaebaja peale kaevatakse ka sõjavastaste avalduste tõttu. On võimalik, et kaebaja sotsiaalmeedia konto varasemast ca 400 jälgijast on osa sõja pooldajad ja võivad ta võimudele üles anda.
3.8.Täiendavat päritoluriigi info uurimist vajab ka see, et kaebajaga sarnase profiiliga inimese puhul ei lange talle aegunud viisaga Venemaale vaenulikust riigist naasmisel üleliigset võimude tähelepanu, mis tooks mh kaasa tema tegevuse (sh sotsiaalmeedias) uurimise.
3(22)
3.9.Inimeselt ei saa oodata, et ta taganeks oma poliitilistest veendumustest. Seetõttu ei tule analüüsida mitte seda, kuidas kaebaja peaks käituma päritoluriiki naastes, et tagakiusu vältida, vaid hinnata tuleb tema sisemisest veendumusest ajendatud eeldatavat käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu.
3.10.Kaebaja on usutavalt selgitanud, et tema eesmärk polnud elujärje parandamine või lihtsalt soovimatus Venemaal elada. Tema elutingimused Eestis pole kindlasti käsitatavad majandusliku heaoluna. Kaebaja on väljendanud, et ei soovi saada Eesti riigilt abi nt varjupaigataotlejate majutuskeskuses või riigi õigusabi näol. Usutav pole ka, et kaebaja lahkus Venemaalt pelgalt ebamugavuse või häbi pärast elada ühiskonnas, mille liikmed toetavad sõda Ukraina vastu.
3.11.PPA pole asunud seisukohale, et kaebaja oleks üldiselt ebausaldusväärne või oleks esitanud valeväiteid. Ka kohtul pole kahtlust inimese üldises usaldusväärsuses. Seega on vaidlus pigem poolte asjaoludest tehtud järelduste üle ja päritoluriigi info põhjal antud hinnangutes.
3.12.Kaebaja ütlustest haldusmenetluses ja selgitustest kohtuistungil tuleb välja, et elu Venemaal muutus talumatuks Ukraina vastu sõja alustamisel. Kuigi kaebajat ei kiusatud enne päritoluriigist lahkumist taga sellisel määral, et see ületaks Genfi konventsiooni mõistes tagakiusu lävendi, tegi ta sotsiaalmeedias võimukriitilisi postitusi juba enne sõda, 2020. a kevadest, ning on seda aktiivselt teinud sõja algusest praeguseni, postitades sõjavastaseid sõnumeid, millest paljud võiksid olla Venemaal kriminaalmenetluse alustamise ajendiks. Tegu on poliitilise meelsuse avaldamisega avalikult. Kaebaja osales ka erinevatel meeleavaldustel, kuni need keelati. Kohtu hinnangul on kaebaja poliitiline meelsus püsiv ja pole tõenäoline, et ta suudaks selle väljendamisest ka tagakiusuhirmus täielikult loobuda. Kaebaja seletas kohtuistungil, et tema plaan oleks aidata inimesi vägivaldse mobiliseerimise eest kõrvale hoida ja jagada seda infot, luues võrgu, mida blokeerida ei saa. Vene võimudes tekitaks selline tegevus eeldatavalt reaktsiooni, mille tagajärjed kaebajale võivad küündida tagakiusuni. Ka kaebaja loodud keskkonnaalane grupp pole tegevust lõpetanud. Kaebaja on käinud Reforum Space korraldatud Vene võimude vastastel miitingutel ka Eestis viibides.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. septembri 2023. a otsusega PPA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega. Kohus tõi esile, et Venemaa karistuspraktika on Ukrainas toimuva agressioonisõja laienemise järel muutunud oluliselt rangemaks, hõlmates opositsionääre ja poliitilisi aktiviste rohkem kui vaid föderaalsel tasandil. Kuigi karistus sõjavastase avalduse eest ei ole vältimatu, on selle põhjuseks ressursipuudus, mitte võimude soovimatus inimeste meelsusväljendusi vaigistada. Sõnavabaduse piiramine toimub intensiivselt ka veebis. Tõendid ei kinnita PPA seisukohta, et kaebajat ei ähvarda karistamine poliitiliste veendumuste tõttu. Ringkonnakohus pidas usutavaks, et isegi kui Vene ametivõimud ei asu kaebaja profiili uurima kohe piiriületusel, on see võimalik lähitulevikus. On usutav, et kaebaja on keskkonnakaitse küsimustega tegeledes ja sotsiaalmeedia postitustega pälvinud piisavalt laia avalikkuse tähelepanu, et ametivõimudel oleks ülejäänud elanikkonna hirmutamiseks huvi kaebajat poliitilise meelsuse avaldamise eest karistada. Seejuures ei pea karistamise aluseks olema pealekaebamine, arvestades Vene politsei- ja julgeolekuasutuste ametnike arvu ja võimekust elanike arvamusavaldusi kasvõi tehniliste vahenditega süsteemselt kontrollida. Kaebaja anonüümsus sotsiaalmeedias ei võimalda tagakiusu tõhusalt vältida. 4(22)
5.Riigikohus jättis PPA kassatsioonkaebuse 22. detsembril 2023 menetlusse võtmata.
6.PPA tegi 21. novembril 2024 uue otsuse nr 12204220035-2, millega luges VRKS § 20 lg 1 kohaselt taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1), tegi kaebajale VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva, mis kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2), ning kohaldas kaebajale VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu kolmeks aastaks Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsust põhjendati järgmiselt.
6.1.Kaebaja viibib väljaspool kodumaad ning on väljendanud hirmu tagasipöördumise ees Venemaale. Tagakiusukartus on tingitud sellest, et kaebaja on varem olnud aktiivne keskkonnaaktivist ning osalenud projektides, mille eesmärk oli edendada prügi sorteerimist Peterburis, Vassili saarel ja seista vastu jäätmepõletusjaamade rajamisele. Samuti koordineeris kaebaja Vene valitsuse toetatud anonüümsete netikommentaatorite (Kremli trollivabriku) vastast tegevust ning viis selle tegevuskava ka ellu. Pärast Venemaa laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse hakkas kaebaja tegema ja jagama sotsiaalvõrgustikus VKontakte asuval profiilil sõjavastaseid postitusi ning osalema sõjavastastel meeleavaldustel. Valitsuse suunal väljendas kaebaja kriitikat ka varem. Pärast Venemaalt lahkumist ja Eestisse saabumist on kaebaja sõjavastase meelsuse väljendamisega jätkanud, avaldades arvamust VKontaktes, osaledes Tallinnas toimunud meeleavaldustel, tehes Ukraina toetuseks annetusi ja proovinud luua ise mobilisatsioonivastast projekti. Kaebaja pelgab, et tema suhtes võidakse Venemaal algatada kriminaalasi, mis päädib vangistusega.
6.2.PPA peab kaebaja ütlusi piisavalt usaldusväärseks, et nii tema ütluste kui päritoluriigi info põhjal hinnata, kas tegu on olukorraga, mida saab kvalifitseerida tagakiusuks või tõsiseks ohuks pagulasstaatuse määratluse kontekstis.
6.3.Kaebaja sõnul oli ainus projekt, mille raames ta oli avaliku elu tegelane, vabatahtlik tegevus keskkonnaühenduses „/.../“, milles juhtis ta projekti „/.../“, mille eesmärk oli tekitada /.../ jäätmete sorteerimise süsteem. Projekti aktiivne faas oli 2020 kevadel-suvel. Suuresti tänu kaebaja projektile rajati jäätmejaamad ja hakati prügi sorteerima. 2021 laienes projekt /.../. Edasi käivitati kaebaja juhistele tuginev projekt paljudes kogukondades. Projekti läbiviimise eest pälvis kaebaja vabatahtliku auhinna „/.../“. Võitja valiti linnaelanike hääletusega. Pärast seda, kui rikuti kaebaja auto, sai ta aru, et pole mõtet avalikult üles astuda. Projekti raames tahtsid mõned inimesed kaebajale näidata, et ta kas lõpetab tegevuse või temaga juhtub midagi halba. Autoga juhtunu asjus kaebaja politseisse ei pöördunud, kuna pidas seda mõttetuks, kuna kohaliku tasandi politsei on valitsuse esindajate kontrolli all.
6.4.Projektis jäätmete põletamise tagasilükkamiseks ja jäätmetekke vältimiseks, /.../“, osalemiseks sõlmis kaebaja töölepingu Greenpeace Russiaga. Kõigepealt töötas kaebaja promoosakonna struktuuri ülesehitamisel ja seejärel juhendas netikommentaatoreid, kes astusid vastu Kremli trollivabriku argumentidele. Need trollid olid palgatud prügi põletavate ettevõtete poolt. Projekt kogus piisavalt hääli (100 000), et seda valitsuses arutama hakataks, kuid tavapärase läbivaatamise asemel kutsus komisjon kohale jäätmepõletustehaste esindajad, kes polnud projekti elluviimisest huvitatud. 2021 sügisel väljastati algatusest keeldumise otsus, mille üle vaieldakse kohtus. Nii oli taotlejal lokaalsel tasandil /.../ ainult üks projekt, kus ta esines kui
5(22)
avalik isik. Föderaalsel tasandil osales ta keskkonnaalastes tegemistes, kus tema oponendiks oli mitte riigivõim, vaid äriettevõtted. Taotleja sõnul käivad Venemaal riik ja ettevõtlus käsikäes.
6.5.Kaebajat pole Venemaal kinni peetud ega millegi eest karistatud, ta pole seal tagaotsitav. Tal pole olnud isiklikke kokkupuuteid eriteenistustega. Kaebaja on osalenud meeleavaldustel, kuid politseiga puutus kokku mitte ohvri, vaid aktivistina, käies politseis nende tegevust kontrollimas. Viimati osales kaebaja Venemaal 6. märtsil 2022 toimunud sõjavastasel aktsioonil. Kaebaja on alati tegutsenud märkamatult, kuid pärast 24. veebruari 2022 on Venemaal olukord muutunud – piisab, kui kaebaja kohta kirjutatakse kaebus, et tal on sõjavastased vaated. On tendents, et ka keskkonnateemad pööratakse poliitiliseks. Kui enne oli võimalik kohalike poliitikutega ühist keelt leida, siis enam mitte. Kaebaja arvab, et on kasulikum arvuti taga töötades, mitte avalikult esinedes – seetõttu väljendas ta oma sõjavastasust suhtlusvõrgustikus VKontakte asuval isiklikul profiilil. Kaebaja ei saa antud olukorras olla vait.
6.6.Kaebaja tegeleb seniajani sõjavastaste sõnumite levitamisega. Kuigi iga postitus ei kanna selgelt ja otsesõnu sõjavastast sõnumit, on tegemist avaldustega, mille eesmärgiks on sõjale tähelepanu juhtimine ja inimeste teadlikkuse tõstmine. Vaatamata sarkastilisele alatoonile on tegemist selgelt sõjavastaste postitustega, mille tõttu hakataks kaebajat Venemaal taga kiusama. Kaebaja VKontakte profiil on avalik ja sellel postitatavat sisu näevad nii kaebaja sõbralistis olevad vabatahtlikud, kes nüüd toetavad sõda, kui ka need, kes pole kaebaja sõbralistis. Profiili võib leida ka, kui sisestada VKontake otsingulahtrisse märksõna „ei sõjale“ vms. Kaebaja Eestis viibitud aja jooksul on mitu keskkonnaaktivisti sõjavastaste väljaütlemiste eest mitmeks aastaks vangi mõistetud. Kaebaja on Eestis osalenud Venemaa saatkonna ees meeleavaldustel, millest mõnel jäi ka meediaväljaannetes avaldatud fotodele ja korra andis venekeelse Delfi ajakirjanikule lühiintervjuu. Ta on teinud ka rahalisi annetusi Ukraina toetuseks. Kuna viimasel ajal pole tal võimalik annetusi saata, töötas ta välja sõjavastase postkaardi disaini, millega tahab motiveerida inimesi saatma Ukrainale annetusi.
6.7.Kuna kaebajal ei õnnestunud 2022. a septembris arendada suhtlust kohalike ühendustega, otsustas ta algatada isikliku projekti. Projekti idee seisnes selles, et väljaspool Venemaad elavad inimesed levitavad VKontaktes nn virtuaalseid lendlehti/juhiseid mobilisatsiooni vastu. Kaebaja pakkus idee välja Navalnõi meeskonnale, kuid nad ei reageerinud, mistõttu kaebaja lõi projekti tervikuna ise (lõi Instagrami profiili, kuhu postitas juhised, kuidas sotsiaalmeedia kasutajatest vabatahtlikud saaksid infot levitada). Kaebaja pakkus projekti erinevatele internetis tegutsevatele sõjavastastele ühendustele ja lõpuks valmis projekti uuesti Navalnõi meeskonnale, kuid sai äraütlemisi. Kaebaja sõnul läks tema projekt luhta.
6.8.Kaebajal pole teavet, kas Venemaa ametivõimud on tema vastu huvi tundnud. Tema Venemaa SIM-kaart ei tööta. Venemaal on aga hoiak, et inimest ei „torgita“ enne, kui ta pole riiki naasnud, kuid siis võetakse piiril kinni. Kaebaja pass lõpetas 23. aprillil 2024 kehtivuse ja kui kaebajat hakatakse Eestist välja saatma, tuleb PPA-l pöörduda Venemaa poole, mis tõmbab kaebajale tähelepanu. Ka viisa kehtivus on lõppenud. Sellises olukorras pole kaebajal võimalik märkamatult piiri ületada.
6.9.Kaebaja jaoks oleks Venemaal viibimine mõttetu, sest temast poleks seal kasu, ta ei suudaks seal rahulikult tänaval viibida, satuks pidevalt kellegagi vaidlusesse, ei
6(22)
suuda rahulikult Z-tähte vaadata. Venemaal ei toimi praegu ka keskkonnateemalised algatused.
6.10.Ainus projekt, milles kaebaja osales avalikult kui aktivist, leidis aset 2020. Kaebaja ei tegelenud sellega individuaalselt, vaid oli keskkonnaliikumise „/.../“ vabatahtlik ja juhtis selle organisatsiooni aktivistina projekti, mille eesmärk oli tekitada /.../ prügisorteerimise süsteem. Organisatsioon tegutseb juba 2011. aastast ning on 23. a jooksul laienenud Peterburist teistesse Venemaa linnadesse, koondades enda juurde hulgaliselt vabatahtlikke. Jäätmete liigiti sorteerimise ja taaskasutuse teemadega on tegeldud algusest peale. Liikumist pole Venemaal kuulutatud välisagendiks ega nähtu avalikest allikatest selle vabatahtlike tagakiusamist – pigem järeldub organisatsiooni laienemisest ja pikast tegutsemisest, et võimud tolereerivad seda. Seejuures anti kaebajale auhind üritusel, millel on alates 2012. aastast olnud üle 6000 osaleja ja mille korraldaja on Peterburi linnavalitsuse noortepoliitika ja avalike organisatsioonidega suhtlemise komisjon, seega avalik võim. On vähetõenäoline, et selline preemia oleks lubatud anda ametivõimudele ebameeldivale isikule.
6.11.Kaebaja autoga juhtunut ei saa pidada tõsiseks ja korduvaks riigivõimupoolseks tagakiusuks VRKS § 19 mõistes. Kuigi võimalik on kaebaja pakutud stsenaarium, mille kohaselt tema oponendid palkasid teda kiusama pätid, kes meelega rikkusid taotleja auto, lootes, et ta oma tegevuse lõpetaks, ei ole sellele reaalset tõestust. Kuna kaebaja politseisse ei pöördunud, ei saa ka PPA hinnata, kas ta oleks politseilt abi saanud. Kaebaja ei tundub olevat politseid kartnud, vaid lihtsalt ei pidanud politseisse pöördumist tulemuslikuks.
6.12.ROI ehk Venemaa Avalik Algatus on veebiressurss Venemaa Föderatsiooni kodanikele avalike algatuste postitamiseks, mis loodi 2013 presidendi dekreedi alusel. ROI veebilehel saavad kodanikud esitada algatusi, hääletada esitatud algatuste poolt või vastu ja saada teavet avalike algatuste elluviimise käigu ja tulemuste kohta. Selleks, et algatus võimudele arutamiseks saata, peab see föderaaltasandil saama vähemalt 100 000 häält algatuse toetuseks. Avalike Keskkonnaorganisatsioonide Liit, kuhu kuuluvad liikumine „Eraldi kogumine“, liikumine EKA, Ressursisäästukeskus, Ökokeskus, organisatsioon Baltikumi sõbrad ja teised organisatsioonid, algatas 2020. a märtsis petitsiooni jäätmete põletamise ja prügitekke vältimise vastu. Nõuti jäätmeseaduse muutmist, ühekordsete mahutite ja pakendite kasutamise keelamist, kui neil on korduvkasutatavad alternatiivid, riikliku poliitika järgimist, mis eelistab jäätmetekke vältimist jäätmete põletamisele, ning ametnike karistamist, kes kiidavad heaks nende prioriteetidega vastuolus olevaid õigusakte. Föderaalne algatus „/.../“ esitati ROI veebilehel. Meetmed töötasid välja eksperdid Põletamisevastase ja Ringlussevõtu Liidust, mis ühendab mitmeid sõltumatuid keskkonnaorganisatsioone. 2021. a mais kogunes valitsuse ekspertgrupp ning kuigi algatuse poolt hääletas üle 100 000 inimese, lükkas komisjon selle tagasi. /.../“ esitas kohtule hagi selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid kohus jättis hagi sisuliselt läbi vaatamata. PPA-le teadaolevalt ei ole kaebajal oma päritoluriigis pooleli ühtegi kohtumenetlust. Algatuse vastane RT-Invest on 2012. aastal loodud Venemaa riiklikusse kontserni, Rostehhi kuuluv ettevõte, mis tegeleb tahkete olmejäätmete käitlussüsteemi juurutamisega Venemaal.
6.13.PPA peab usutavaks, et kaebaja töötas vabatahtlikuna algatuse „/.../“ promoosakonna struktuuri ülesehitamisel ja selle raames kogus kokku teised vabatahtlikud, kellega nad võitlesid internetis algatuse kohta levitatava valeinfo vastu. Usutav pole aga kaebaja väide, et algatus tehti tema initsiatiivil. Kaebaja oli vabatahtliku 7(22)
aktivistina üks paljudest selle kallal töötanud inimestest. Valitsuse komisjoni otsust algatust mitte menetlusse võtta ei saa pidada tagakiusuks. Kuigi ilmselt olid RT-Investil suuremad võimalused (raha ja mõjuvõim) komisjoni enda huvidest lähtudes mõjutada, ei kaasnenud selle otsusega kaebajale isiklikku ja suurt kahju. Keskkonnakaitsjate ja -aktivistide ning oma tegevusega keskkonda saastavate suurettevõtete vastasseis riikliku ja globaalse keskkonnapoliitika kujundamise protsessides ei ole seejuures vaid Venemaale iseloomulik nähtus, vaid on aktuaalne globaalselt. RT-Investi tegevuses, sh sotsiaalmeedias valeinfo levitamises pole seega midagi tavatut. Kaebajat ei kiusatud 2020.–2021. aastatel seoses tema tegevusega algatuse „/.../“ raames taga ning PPA hinnangul on vähetõenäoline, et see ka lähitulevikus põhjustaks tagakiusu Venemaa ametivõimude poolt.
6.14.Kuna kaebaja levitas valeinfo levimise vastases võitluses infot Rostehhi ja RTInvesti tegemiste kohta, kardab ta, et teda võib Venemaale naastes ähvardada sarnane saatus, nagu juhtus Ksenia Sobšaki „Tähelepanu, Media“ turundusdirektori Kirill Suhhoviga, Telegram-kanali „Tushite svet“ administraatori Arian Romanovski (Kuzmin) ja ajakirjanik Tamerlan Bigajeviga, kellele mõisteti 7 ja enam aastat vangistust. Avalikest allikatest nähtub, et antud kaasuse puhul oli lisaks Rostehhi kohta negatiivse info avaldamisele tegemist väljapressimisega. Kaebaja profiil ja keskkonnaalased tegemised ei ole mainitud isikutega võrreldavad. Kaebaja ütlustest ja esitatud tõenditest ei nähtu, et ta vastas Kremli trollide levitatud valeinfole oma nime alt, samuti et ta oleks „/.../“ projekti raames olnud avaliku elu tegelane. Internetis leiduvate avalike allikate põhjal ei ole kaebaja nimi avalikult antud projektiga kuidagi seostatav. Seega pole kaebaja subjektiivne hirm objektiivsete asjaoludega põhjendatud.
6.15.Halduskohtu varasemas otsuses kajastatud kaebaja väide, et ta lõi Kremli trollide vastu võitlemiseks vabatahtliku rühmituse, mis väitles nendega ka sõja teemal, ei ole antud kontekstis loogiline. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse algas pärast algatuse „/.../“hääletusperioodi lõppu. Kaebaja võis Kremli trollidega sõja teemat arutada hiljem, kuid see pole seostatav selle algatuse raames loodud võrgustikuga.
6.16.PPA uuris ka praegust suhtumist keskkonnateemadesse ja -aktivistide kohtlemist Venemaal. Keskkonnaküsimused on Venemaal väga poliitilised ja tihedalt teiste teemadega seotud, seda hoolimata sellest, et aktivistid ise tahavad näidata, et probleemil ei ole poliitilist mõõdet. Venemaal on ette tulnud juhtumeid, kus riik kasutab erinevaid valesüüdistusi (pettused, narkootikumid, ekstremism), et aktiviste vaigistada. Kui aga aktivist ebaausalt süüdi mõistetakse, siis võivad sellele järgneda suuremad poliitilised meeleavaldused. Osana laiemast läänevastasest hoiakust nimetas Venemaa 2023 ebasoovitavaks sellised rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid nagu Bellona, Greenpeace ja Maailma Looduse Fond (WWF). See nimetus keelas neil tegelikult Venemaal töötamise ja pidas igasugust koostööd nendega kuriteoks. Ka varem on Venemaa võimud kümneid kohalikke ja riiklike valitsusväliseid organisatsioone ja algatusi „välisagentide“ nimekirja lisanud. Kui Venemaa keskkonnaaktivistid esitasid 2022. aastal sealse esimese kliimahagi, seisid aktivistid silmitsi valitsuse uue survega (sh üks hagejatest, inimõigusorganisatsioon otsustati likvideerida ning ühelt füüsilisest isikust hagejalt ja ta perelt võeti Venemaa kodakondsus ja ta oli sunnitud riigist lahkuma). Venemaa Sotsiaal-Ökoloogilise Liidu (RSEU) eksperdid registreerisid 2023. aastal 156 uut keskkonnakaitsjate vastu suunatud survestamise episoodi 36 regioonis. Kokku survestati 174 keskkonnakaitsjat ja 29 keskkonnaühendust. 32 aktivisti rünnati, mille tulemusel said nad erineva raskusastmega vigastusi. Kahjustati vähemalt 6 inimese vara. Keskkonnakaitsjatele 8(22)
koostati vähemalt 78 haldusrikkumise protokolli ja määrati 49 haldustrahvi. Aktivistidele määratud haldustrahvide kogusumma oli vähemalt 338 300 rubla. Kuuele inimesele määrati haldusarest. 2023. aastal alustati keskkonnakaitsjate vastu 10 uut kriminaalasja ja 5 said karistada (1 trahv ja 4 tingimisi karistust). Mõned Venemaa keskkonnaorganisatsioonid püüavad oma looduskaitsealaseid jõupingutusi jätkata, rohujuuretasandil on see võimalik.
6.17.Päritoluriigi infost järeldab PPA, et keskkonnaaktivistidel võib Venemaal olla keeruline tegutseda ja oma eesmärke saavutada. Samas on keskkonnaorganisatsioone survestatud Venemaal juba vähemalt üle kümne aasta. PPA hinnangul võib tegevus „survestamine“ olla sõltuvalt kontekstist erineva iseloomuga – majanduslik, poliitiline, suuline, füüsiline jne. Seega kui päritoluriigi info viitab, et 2023. aastal survestati kokku 174 keskkonnakaitsjat, siis võib katustermin „survestamine“ koondada erinevaid juhtumeid, millest paljud ilmselt ei ole tagakiusamine Genfi konventsiooni ja VRKS mõistes. Venemaa rahvaarvu arvestades on igal juhul tegu marginaalse arvuga, sh on Venemaal ilmselt tuhandeid või kümneid tuhandeid keskkonnaaktiviste. Päritoluriigi infost ei ilmne, et keskkonnaorganisatsioonide lihtliikmed langeksid süsteemse tagakiusu ohvriks. PPA hinnangul on kaebaja profiili arvestades vähetõenäoline, et kui ta peaks Venemaale naastes samalaadse tegevusega jätkama, ähvardab teda seal tagakius.
6.18.Kaebaja ütlustest ei nähtu, et tal oleks Venemaal politseiga probleeme olnud seoses meeleavaldustel osalemisega. Venemaa ametivõimudele pole ilmselt teada, et kaebaja osales 2021. aastal Navalnõi arreteerimisest tingitud meeleavaldusel, mistõttu pole usutav, et see asjaolu kaebaja elu Venemaale naastes kuidagi negatiivselt mõjutama hakkaks. Päritoluriigis jõudis kaebaja sõjavastast meelsust avaldada umbes kaks kuud. Viimane sõjavastane meeleavaldus, kus kaebaja osales, toimus 6. märtsil 2022. Hiljem ei saanud ta enda sõnul enam meeleavaldustel käia, sest pärast seda, kui meeleavaldused ametlikult keelustati, neid lihtsalt enam ei toimunud. Kuigi on tõsi, et sõja esimestel kuudel peeti Venemaal kinni tuhandeid meeleavaldajaid, ei olnud kaebaja selle massi kinnipeetavate hulgas. Seega ta ei olnud Venemaal sõjavastastel meeleavaldustel osalemise tõttu tagakiusatud.
6.19.Kuigi kaebaja alustas oma VKontakte profiilil sõjavastaste postituste tegemist ja jagamist veel Venemaal viibides, ei kogenud ta ka nende tõttu riigivõimupoolset tagakiusu. Kaebaja tegi režiimikriitilisi postitusi juba 2020. ja 2021. aastatel, kuid ei sattunud seetõttu võimude huviorbiiti. PPA möönab, et pärast sõja algust lahkus kaebaja üsna kiiresti ja võib eeldada, et ametivõimud ei pruukinud veel jõuda kaebaja postitustele reageerida. Aga igal juhul polnud kaebaja lahkumise hetkel riigivõimu poolt poliitilistel motiividel tagakiusatud isik. Seda kinnitab probleemideta piiriületus.
6.20.Kaebaja tunneb, et kuigi varasemalt tegeles keskkonnaaktivismiga, siis sõja ajal peab ta olema poliitaktivist ja ei saa sõja teemal vaikida. Kaebaja VKontakte profiil on avalik ja kõigile ligipääsetav (sh neile, kes pole VKontaktes kasutajakontot loonud).
6.21.Päritoluriigi infost nähtuvalt on Vene võimud alates 2012. aastast tegelenud riigisisese dissidentluse mahasurumise ja kodanikuühiskonna nõrgestamisega. Need tegevused intensiivistusid 2020 sügisel kolme sündmuse tõttu (meeleavaldused Valgevenes, Vene opositsiooni meeleavalduse põhiseaduse muudatuste vastu, mis mh võimaldasid Putinil veelkord presidendiks kandideerida, ning soov nõrgestada opositsiooni enne 2021. a valimisi). Kuulsatele opositsiooni esindajatele on määratud pikki vanglakaristusi. Viimasel aastal on tsensuur muutunud karmimaks. Kõige
9(22)
äärmuslikumad on seadused, mis puudutavad (Ukrainas toimuva) sõja kohta info tsenseerimist. Esinenud on juhtumeid, kus inimesi on karistatud rahumeelse vastuseisu väljendamise eest Ukraina sõjale. 2024. a augusti seisuga oli sõjatsensuuri seaduste tõttu kriminaalkorras süüdistuse saanud üle 480 inimese ja administratiivsüüdistuse üle 10 000 inimese. Vähemalt 1372 inimõiguste kaitsjat, ajakirjanikku ja sõjavastast aktivisti on poliitiliselt motiveeritud alustel kinni peetud ja neile määratud pikad karistused. Sõjavastaseid antakse kohtu alla ka teiste seadusesätete alusel, põhjuseks nii avalik üleskutse mobilisatsiooni vältida kui ka video, kus sõjast räägitakse, või osalemine tänavaküsitluses, vabatahtlik töö või deserteerumine. Raskemate süütegude eest (nt sõjaväekomissariaadi põlema panemine) võidakse esitada süüdistus terrorismis. OVD-Info andmetel oli sõjavastasele määratud karistuse pikkus 2023 tavaliselt vahemikus 36 kuni 77 kuud, internetis arvamuse avaldamise eest tüüpiliselt 34 kuni 65 kuud.
6.22.VK Company, mis on VKontakte omanik ja mis omakorda on riigi omanduses, on Venemaa kuulsaim internetiteenuseid pakkuv firma, mille kaudu Vene võimud kontrollivad suurt osa Venemaa internetiteenuseid, sh sotsiaalmeediavõrgustikke, maksesüsteeme ja õppevahendeid. VKontakte ei ole ainult sotsiaalmeediavõrgustik, vaid pakub ka teisi teenuseid (sõnumivahetus, helistamine, maksmine, toidu ja takso tellimine). Plaanis on see ühendada Venemaa avalike teenuste portaaliga Gosuslugi, et sealtkaudu saaks avalikke teenuseid kasutada. VKontaktel on iga kuu kasutajaid üle 60% riigi elanikkonnast. VKontakte on andnud Vene siseministeeriumile infot, mille tulemusena on kasutajaid ka ebaseaduslike postituste tegemise eest süüdi mõistetud. Platvormi kasutatakse propaganda levitamiseks. 2022 karistati VKontaktes postituste tegemise eest 62 ja 2023 64 inimest; eeldada võib trendi jätkumist.
6.23.Venemaal on siiski miljoneid, kes on autoritarismi ja verevalamise vastu, ning osa neist ka väljendavad avalikult oma seisukohti. Vene elanikkonna suurust arvestades on sõjavastaste vaadete eest kriminaal- või administratiivsüüdistuse saanute hulk marginaalne. Seega kuigi sõnavabadust piiravad seadused on represseerivad ja karmide karistustega, pole Venemaa võimudel tegelikkuses nii suurt huvi ja ehk ka ressurssi, et karistada kogu sõjavastast elanikkonda. Ka VKontaktes on postituste tegemise eest karistada saanud inimeste proportsioon väga väike. Selles kontekstis ei ole kaebaja subjektiivne tagakiusukartus objektiivselt põhjendatud. PPA leiab, et kui ametivõimud oleks huvitatud kaebaja vastutusele võtmisest, oleks selle kohta pärast pea 3 aastat võimu kritiseerimist juba mingit teavet. Kaebaja tegevus sõjavastase aktivistina ei erista teda teistest VKontakte kasutajatest. Kaebaja on 21 kuu jooksul teinud või jaganud 31 postitust, millel enamasti on 1–5 meeldivaks märkimist ja 1–2 kommentaari, vaatamisi enamasti ca 140–200. Jagatud on nelja postitust, igat üks kord. Seega ei toimu kaebaja sotsiaalmeedia profiilil sellist aktiivset tegevust, mis võiks äratada ametivõimude kõrgendatud huvi. Jagamiste ja meeldimiste väikest arvu arvestades on vähetõenäoline, et kaebaja postitused jõuavad tema sõbralistist väljapoole. Sh ei ole kaebaja varasem tegevus keskkonnaaktivistina kaebaja tuntust sotsiaalmeedias mõjutanud.
6.24.Kaebaja on esile toonud tagakiusuohu, mis võib tekkida pealekaebamisest. Iseenesest viitab päritoluriigi info, et nt 2022 oli võimudel enam kui 280 000 juhtumit, kus inimesed üksteise peale ametlikult kaebasid, sh põhiliselt internetis avaldatud tõttu. PPA hinnangul kui keegi oleks tõesti kaebaja osas Venemaa ametivõimudele kaebuse esitanud, oleks sellest praeguseks mingeid indikatsioone (nt kõned lähedastele). Kaebaja varasemast 400 jälgijast enamik on lõpetanud tema profiili
10(22)
jälgimise. Sellest võib järeldada, et kaeajaga mitte nõustuvad inimesed ei jälgi enam tema jagatud sisu.
6.25.Kuigi kaebaja jättis kohtuistungil mulje, et tal oli plaanis luua laiaulatuslik projekt Venemaa kodanikest meestel mobilisatsioonist kõrvale hoidmise toetamiseks, tuli sellest tegelikult välja 6 postituse ja mõne „looga“ anonüümne Instagrami konto, kusjuures Instagram oli tegelikult juba alates 2022. a märtsist Venemaal blokeeritud pärast seda omava Meta ekstremistlikuks kuulutamist. Alles 2024 veebruaris muutus Instagram Venemaal ootamatult kättesaadavaks ka ilma virtuaalset privaatvõrku (VPN) nõudmata. Instagrami konto näitab kaebaja sõjavastast meelsust, kuid ei pane kaebajat tagakiusuohtu. Konto pole kaebaja nimega seostatav ning on vähetõenäoline, et see mingil viisil Venemaal toimunud mobilisatsiooni mõjutas.
6.26.Tallinnas Venemaa saatkonna ees meeleavaldustel käimine ja postkaartide valmistamine näitavad küll kaebaja püsivat Vene riigivõimu vastast meelsust, kuid on vähetõenäoline, et kaebaja seetõttu satub Venemaale naastes tagakiusuohtu. Venemaa halduskoormuse suuruse tõttu on ebausutav, et võimud suudavad jälgida mitme miljoni Euroopa Liidus elava Venemaa kodaniku tegevust. Üldise meelsuse kohta antakse saatkondade kaudu tõenäoliselt Venemaa välisministeeriumile aru. PPA pole aga leidnud näiteid inimestest, kes oleks Venemaale naastes mõistetud välisriigis meeleavaldusel osalemise tõttu vangi. Üldse on sõjavastase tegevuse või seisukohtade eest Venemaa rahvaarvu vaadates ebaproportsionaalselt vähestele inimestele mõistetud reaalset vanglakaristust. Karmide seaduste eesmärk on pigem psühholoogiline heidutus kui soov karistada massiliselt võimuvastast osa elanikkonnast. 2024. a presidendivalimised, A. Navalnõi surm ja osaline mobilisatsioon on seejuures näidanud, et Venemaa ei pea oma kodanikke kartma. Ka välismaised opositsionäärid pole suutnud aastate jooksul ühise eesmärgi taha koonduda. Saatkondade ees protestimine pole Venemaa elanike võimuvastast meelsust kasvatanud.
6.27.Eestis antakse rahvusvaheline kaitse inimestele, kelle opositsiooniline tegevus on laiaulatuslik ja Venemaa võimudes tähelepanu tekitav, sest nende aktiivne tegevus ja nende väljendatavad sõnumid mõjutavad või reaalselt võivad mõjutada kohalikku auditooriumi. Neile dissidentidele on Venemaa õigussüsteem tegelikult ohtlik. Kaebajat ei saa selliseks inimeseks pidada. Kaebaja on meeleavaldustel osalenud lihtsalt osalejana, ta pole neid korraldava grupi liige ega pole seal avalikult esinenud. Eestis elab üle 83 000 Vene kodaniku ning pole tõenäoline, et siinne saatkond oleks võimeline jälgima nende kõigi tegevust.
6.28.Kaebaja on teinud Ukraina toetuseks kaks rahalist annetust (50 + 100 eurot). Ühe annetuse tegi kaebaja Paysera makserakenduse kaudu – s.o Leedu ettevõte, mis pakub rida finantsteenuseid nagu e-poodide makselahendused, rahaülekanded jms. Teise tegi ta USA veebipõhist makseteenust pakkuva firma PayPal kaudu. Päritoluriigi info kohaselt hakkasid Venemaal 2023. aastal ilmuma teated kriminaalkoodeksi art 275 „Reetmine“ alusel raha ülekandmise eest Ukraina relvajõudude toetuseks. Karistada saanud isikud on annetuse tegemise ajal viibinud Venemaal. Kuna FSB-l on olnud ligipääs pangaandmetele, on mõistlik oletada, et nad tegid annetused oma Venemaa pangakontodelt. PPA peab vähetõenäoliseks, et FSB-l on ligipääs välismaiste pankade andmetel. Samuti viitab päritoluriigi info, et FSB pole suuteline kontrollima kõiki välismaale ülekandeid tegevaid inimesi. Kontrolli alla satuvad pigem need, kes teevad mitmekordseid ülekandeid samadele (Ukraina) kontodele või heategevusfondidele. Kaebajal on avatud pangakonto Eesti pangas ning annetused on tehtud läbi Leedu ja USA internetimakseid võimaldavate veebirakenduste. Päritoluriigi 11(22)
infost lähtudes peavad Venemaa kodanikud avaldama oma välismaiste pangakontode andmed maksuteabe saamise eesmärgil, eelkõige kontrollitakse andmeid just maksude maksmise kontekstis (välismaalt saadud tulu varjamise takistamiseks). Sellest järeldab PPA, et Vene kodanikud peavad ametivõimudele teatama enda tuludest, mitte kuludest. Vene võimudel on võimatu teada, et kaebaja on teinud eelkäsitletud annetused, mistõttu on ka vähetõenäoline, et see põhjustaks tagakiusu.
6.29.Eeltoodu põhjal ei saa väita, et kaebaja oli Venemaal tuntud keskkonnaaktivist (kui, siis ühe projekti raames 2020 /.../). Seetõttu on vähetõenäoline ka, et ta on oma sõjavastaste postituste tõttu juba eos võimude teravdatud tähelepanu all. Sh pole PPA-ni jõudnud infot, et trollide kommentaaridele vastamine internetis oleks kaebajat kuidagi võimude huviorbiiti viinud. Iseenesest on Venemaa keskkonnaaktivistid meelt avaldanud ka sõja vastu ja neid on selle eest süüdi mõistetud. Selliseid süüdistusi esitatakse rohkem piirkondades, kus on ka muidu aktiivseimad keskkonnaaktivistid. Kaebaja poolt võrdlusena välja toodud inimesed ei ole aga kaebajaga võrreldavad, olles tunduvalt kõrgema profiiliga. Nii on Fail Alsõnov baškiiri rahvuslane ja kohalik poliitaktivist, olles juba mitu aastat tegutsenud baškiiri rahva maa, keele ja kultuurilise suveräänsuse kaitsel, Aleksandr Bahtin aga oli Venemaal tuntud keskkonnaaktivist ja muusik.
6.30.Kuigi on usutav, et kaebaja jätkab päritoluriiki naastes sõjavastase meelsuse väljendamist, on vähetõenäoline, et see muudab ta riigivõimupoolse tagakiusu ohvriks. Kaebaja on öelnud, et kui meeleavaldusi enam riigis kehtiva keelu tõttu ei korraldatud, siis ta neil ka ei osalenud. Kuna ka praegu kehtib Venemaal avalik protestimise keeld, peab PPA vähetõenäoliseks, et kaebaja Venemaale naastes iseseisvalt avalikult meelt avaldama läheb. Kaebaja väidet, et Venemaale naastes hakkab ta tänaval Z-tähte nähes karjuma, ei pea PPA usutavaks – inimese puhul, keda varem on kirjeldatud kui tasakaalukat isikut, kes püüab tegutseda arukal viisil, on selline avaldus üllatav. Ka sõjavastaste postituste tegemise jätkamine praegusega samas mahus ei pruugi viia kaebajat ametivõimude huviorbiiti. Pea kolme aasta jooksul on kaebaja postituste tegemine ja jälgijate arv pigem langenud.
6.31.Vene piirivalvurid hakkasid põhjalikult riiki sisenevaid ja väljuvaid inimesi kontrollima 2022. aastal. Kontrollitud on sh välisriigi kodakondsust, elamisluba või mõne Lääneriigi väljastatud viisat. Venemaalt lahkunud mehi on passikontrolli ajal lennujaamas kõrvale kutsutud ja küsitletud sõja osas, vaadatud läbi telefone ja sülearvuteid, et leida opositsioonilist sisu. Vähe on aga infot selle kohta, et välismaale elama asunud venelastele saaks kodumaale naastes osaks probleeme. On esinenud juhtumeid, kus kodumaale naasnud venelasi on põhjalikult läbi otsitud ja üle kuulatud seepärast, et nad on Ukraina organisatsioonidele annetanud, sõja osas sotsiaalmeedias sõna võtnud või omanud passis „kahtlasi“ viisasid. 2024. a veebruaris leiti Eestist Venemaale läinud naise passis Läti D-kategooria viisa, mille saab muuta pikaajaliseks elamisloaks, ning seepeale kutsuti ta FSB mitmetunnisele vestlusele, kus esitati küsimusi sõja kohta ja vaadati läbi telefon. Vene võimudel olevat nimekiri „mitteusaldusväärsetest“ kodanikest, keda julgeolekuasutused tähelepanelikult jälgivad, kuid selle nimekirja olemasolu pole kinnitatud. Igal juhul ei piisa nimekirjas olemisest, et piiril millestki seaduslikust keelduda. Venemaalt on alates sõja algusest lahkunud üle 800 000 inimese. 2024. a veebruarist on uudis selle kohta, et Vene piirivalvurid Eesti piiril nõuavad inimestelt küsimustike täitmist, mis sisaldavad isikuandmeid (sh telefoni IMEI koodi) ja küsimusi suhtumise kohta Ukraina sõtta. Küsimustikke väljastatakse aga valikuliselt ja Mediazona on seda seostanud kahe kodakondsuse olemasoluga. Alates Venemaa alustatud sõjast Ukrainas on Vene 12(22)
kodanikud liikunud läbi Narva piiripunkti ligi 2 mln korda. Pelgalt küsitlemist, asjade ja telefoni läbivaatamist ega isegi piirivalvurite poolt kinnipidamist ei saa pidada tagakiusuks. Piiriületajate arvu arvestades on usutav, et kui piiriületuse käigus kogetaks tagakiusu või oleks seejärel algatatud massiliselt kriminaalmenetlusi oleks vastav teave jõudnud avalikesse allikatesse ja piiriületust ilmselt välditaks. Arvestades ka Vene kodanike rahvusvahelise kaitse taotluste hüppelist kasvu Euroopa Liidu, võib arvata, et riiki on pidanud naasma paljud taotlusele keelduva vastuse saanud. Puudub info, et sellele oleks järgnenud tagakius.
6.32.Venemaa olud ei anna alust ka täiendavaks kaitseks. Sh on Venemaal kauplused hästi varustatud. Sanktsioonidest tingitud ebameeldivused ei kujuta tõsist ohtu kaebaja elule ja tervisele. Puudub teave tagasipöördujate tagakiusamise kohta.
6.33.Kaebaja on Vene kodanik, ta pole eesti rahvusest ega asunud Eestisse elama enne 1990. a 1. juulit, mistõttu tuleb talle teha lahkumisettekirjutus viibimisaluse lõppemisel (VRKS § 10 lg 2 p 2). Põhjendatud on teha kaebajale vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutus. Kaebaja on teinud PPA-ga menetluses koostööd, pole esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente ega takistanud muul moel menetluse läbiviimist. Kaebajal pole selliseid sotsiaalseid või majanduslikke põhjusi, mis takistaks tal Eestist lahkumist. Tal pole Eestis ega mujal Euroopa Liidus pereliikmeid ega majanduslikke huve. Kaebaja on töötanud lühiajaliselt erinevates ettevõtetes lepingu alusel. Töölepingu lõpetamine pole takistus Eestist lahkumisel. Kaebajal pole PPA-le teadaolevalt Eestis ega mujal Euroopa Liidus vara, sh kinnisvara. Ei esine ka tervislikke põhjuseid, mis takistaks kaebajal reisimist ja Venemaale lahkumist. /.../.
6.34.Kaebaja iga ega tervislik seisund ei takista ka sissesõidukeelu kohaldamist. Kaebaja on Eesti ühiskonda vähesel määral integreerunud, sh pole saavutanud eesti keeles ametlikku keeletaset. Tal pole siin vara, majanduslikke huve ega peresidemeid. Kaebaja on Venemaal elanud praktiliselt kogu elu ning seal viibivad tema ema ja vend.
6.35.Varasema rahvusvahelise kaitse menetluse järel jõustunud kohtulahendi põhjenduste põhjal ei saa väita, et jõustunud kohtulahend oleks uuendatud rahvusvahelise kaitse menetluses erandlik asjaolu, mille tõttu puuduks PPA-l õigus anda taotleja asjaoludele uus hinnang. PPA-d kohustati kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, mitte rahvusvahelist kaitset andma. PPA arvestas kohtu põhjendustega ja analüüsis kaebaja asjaolusid vastavalt uuenenud päritoluriigi infole.
7.T.N esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub PPA otsuse tühistada ning kohustada PPA-d tegema uue otsuse, millega rahuldatakse kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus. Kaebuse põhiväited on järgmised.
7.1.PPA põhjendused lähtuvad suures osas ekslikust hinnangust kaebaja panuse kohta keskkonnaalastesse projektidesse. Osa PPA argumentidest on juba eelmise menetluse raames kohtuotsustega ümber lükatud. Samuti pole PPA pööranud piisavalt tähelepanu Eestis aset leidnud aktivismile ning on jätnud olulise päritoluriigi info kaebaja tagakiusamise ohu hindamisel arvesse võtmata.
7.2.PPA eksis oluliselt tõendite hindamisel ja uurimispõhimõtte järgimisel osas, mis puudutab kaebaja koostööd algatustega „/.../“. Teabe vähesuse olukorras ei kogunud PPA täiendavaid tõendeid või kaebaja seletusi, mis aidanuks eksimust vältida.
13(22)
7.3.Algatusega „/.../“ koostöös loodud projektiga alustas kaebaja, pöördudes selle organisatsiooni juhtkonna poole ja selgitades neile oma plaani. Saanud õiguse projekt algatuse nime alt ellu viia, juhtis ta projekti koos veel ühe algatuse liikmega, kes algselt töötas kaebaja alluvuses. Hiljem andis kaebaja projekti „/.../“ juhtkonnale üle. Kaebaja kaastöötaja projekti loomisel soovitas teda hiljem ka „/.../“ meeskonnale.
7.4.„/.../“ kallal töötas ca 150–200 inimest vabatahtlikena kõige madalamal tasemel, teisel astmel koordinaatorid, kes korraldasid otseselt vabatahtlike tööd, ning kolmandal kaebaja, kes töötas välja süsteemi, mille järgi koordinaatorid vabatahtlikke kaasasid – seejärel veel algatuse juhtkond, kellega kaebaja töötas koostööpartnerina, mitte otseselt alluvana. Projekt polnud kaebaja algatus, kuid ta võimaldas projektil jõuda teostuseni, kasutades selleks enda tehnilisi oskusi ja kogemusi algatusega „/.../“ koostöös tehtud projektist. Kaebaja ülesanne oli luua vabatahtlike võrgustik, mis levitaks teavet jäätmete põletamise kahjulikkuse ja Rostehhi tegevuse negatiivsete aspektide kohta, samuti motiveerida rohkem kui 100 000 Vene kodanikku andma autoriseeritud allkirja algatuse toetuseks. Selle saavutamiseks pidi kaebaja saavutama teavituse ulatuse 10 mln inimeseni. Ülesannete hulka kuulus ka avaldatud uudiste jälgimine ja toetamine ning kommentaaridega töötamine, sh trollide kirjutatud diskrediteerivad kommentaarid. Kaebaja nõustub PPA väitega, et iga projekti vabatahtlik ei saa Venemaal suure tõenäosusega tagakiusamise osaliseks, kuid kaebaja roll oli projekti töökorralduse ja tehnilise lahenduse ülesehitamine. Samuti nõustub PPA, et üksnes algatuse menetlusse võtmata jätmine ja oponentide kaasamine pole tagakius VRKS mõttes, kuid peegeldavad riigivõimude vastumeelt keskkonnaaktivistide tegevusele.
7.5.Rostehh on suurkorporatsioon, kes tegeleb mh koostöös NTecLabiga AI-põhise näotuvastussüsteemi väljatöötamisega, mida peetakse üheks viisiks, kuidas Vene võimudel õnnestub inimesi jälgida turvakaamerate võrgustiku abil. Kaebajaga sarnase tegevuse eest on juba Venemaal inimesi vangistatud (kriminaalkorras süüdi mõistetud). 13 inimest, kes tegelesid Rostehhi levitatava valeinfo takistamisega, on sellega seoses süüdi mõistetud. Rostehhi esindajad pöördusid ise nende inimeste poole, pakkudes neile raha, kuid suutsid seejärel presenteerida seda suhtlust väljapressimisena.
7.6.PPA toodud näited kuulsatest poliitaktivistidest ei vähenda tõenäosust, et ka vähem tuntud inimesi kiusatakse taga. Need näited tõi kaebaja lihtsalt tagakiusamise protsessi kirjeldamiseks. On loogiline, et avalikes uudiste väljaannetes, kust PPA päritoluriigi infot kogub, kajastatakse enim tuntud inimeste tagakiusamist. Kaebaja esitas päritoluriigi infot ka vähem tuntud poliitaktivistide tagakiusamise kohta, kuid selle jättis PPA tähelepanuta. Erinevalt neist aktivistidest, kes saavad Venemaal rahulikult tegutseda, ei oska kaebaja hoida madalat profiili ega varjata oma tegelikke veendumusi. Tagakiusu eelduseks ei ole avalikult linnaväljakul meele avaldamine. PPA pole aga ka põhjendanud, miks kaebaja ei hakka Venemaal meeleavaldustel osalema, isegi kui ta neid ei korralda. See, kui praegu Venemaal meeleavaldusi ei korraldata, ei tähenda, et tulevikus olukord ei parane ja meeleavaldamine uuesti võimalikuks ei saa.
7.7.Kaebaja telefoni läbivaatuse võimalus piiril tekitab ohu, et võimudele saab teatavaks kaebaja sõjavastane meelsus, sh Ukraina rahaline toetamine, ja tulevikus planeeritav tegevus.
14(22)
7.8.Kaebaja on inimene, kes pole mitte üksnes teiste algatustega kaasa läinud, vaid on lisaks otsinud pidevalt võimalusi panustada oma oskustega parimal viisil Venemaa korruptiivse poliitika keskkonnamõjude ja hiljem sõjategevuse vastu töötamisse. Kui kaebaja leiab Venemaal partnereid, kellega koostöös jätkata sõjavastase aktivismiga, teeb ta seda kahtluseta. Seda tõendab mh sõjavastane aktivism Eestis viibides. Kaebaja soovib korraldada oma aktivismi läbimõeldult, ent möönab samas, et see saab talle olema emotsionaalselt keeruline, mis võib kaasa tuua ebamõistlikku käitumist nagu näiteks toodud „Z“-tähte nähes tänaval karjuma hakkamine. Igal juhul võib aktivism, millega kaebaja saaks panustada (nt vabatahtlike kaasamine sõjavastasesse tegevusse), tuua talle kaasa tagakiusu ohu. Ka mobiliseerimisvastase algatuse puhul lõi kaebaja sarnaselt oma keskkonnaaktivismiga andmebaasil põhineva vabatahtlike koordineerimise süsteemi. Baas hõlmas anonüümsete vabatahtlike ankeetide massilist kogumist, hilisemat kontrollimist ja kogutud teabe kuvamist lihtsal kujul, sh interaktiivset veebikaarti. Sellise süsteemi loomine võib kahtlemata tuua kaasa kriminaalmenetluse ohu. PPA ei uurinud piisavalt, millega kaebaja Venemaal edasi tegeleks, ega andnud hinnangut sellega kaasnevale tagakiusamise ohule. PPA pole hinnanud asjaolusid kogumis ja seadis tagakiusamise ohu tuvastamisele asjakohatuid nõudeid nagu meeleavaldustel füüsiliselt kohal olemine või nende korraldamine. Lähtuda tulnuks kaebaja senisest aktivismist, isikuomadustest ja meelsusest sõjategevuse suhtes.
7.9.PPA asjaoludest:
kaldus
kõrvale
järgmistest
jõustunud
kohtuotsustega
tuvastatud
-
PPA tugines pealekaebamise vähesele tõenäosusele, kuid halduskohus leidis asjas nr 3-22-2015, et pealekaebamise ohtu tulnuks põhjalikumalt hinnata. Ringkonnakohus aga leidis, et tagakiusamise eelduseks ei ole pealekaebamine ning Vene ametivõimudel on iseseisvalt võimalik kätte saada kaebajat puudutav teave, et leida põhjendus tema tagakiusamiseks.
-
Ringkonnakohus tõi välja asjaolu, et lühikese aja jooksul pärast sõja algust ja enne kaebaja lahkumist ei pruukinud Vene ametivõimud olla suutelised kaebaja aktivismile reageerima. See viitab kohtutepoolsele tõlgendusele, et tagakiusamise oht ilmnes pärast Venemaalt lahkumist. Fakt, et riigivõimud kaebaja tegevusest teavad, ei oleks tõenäoliselt teada kaebajale endale. Kuna kaebaja ei viibi Venemaal, pole ta ilmselgelt nende inimeste nimekirja eesotsas, kelle suhtes alustatakse kriminaalmenetlus. Tagaotsitavaks kuulutamine võiks vähendada kaebaja naasmise tõenäosust. Seejuures muutus olukord 2022. aastal seoses kriminaalkoodeksi muudatustega, mis on võimendanud ka keskkonnaaktivistide tagakiusamist. PPA on aga ikkagi tuginenud seisukohale, et kaebaja tagakiusamise tõenäosust vähendab see, et teda Venemaal viibimise ajal seni taga ei kiusatud.
-
Mõlemad kohtud leidsid varem, et anonüümsus ei võimalda tagakiusamist vältida. PPA pole esitanud uusi asjaolusid, kuid tugines sellele, et tagakiusuohtu vähendab see, et kaebaja ei tegutsenud sotsiaalmeedias ega /.../“ raames oma nime alt.
-
PPA tugines esmalt sellele, et kaebaja ei pöördunud autoga seotud juhtumite järel Vene politsei poole, mistõttu ei saa eeldada, et ta poleks abi saanud. Hiljem leidis PPA, et pole andnud hinnangut, et kaebaja oleks abi saanud, vaid et ei saa järeldada, et ta poleks abi saanud. Väide on vastuoluline. Kui kaebajal oli põhjust kahelda selles, kas ta abi saab, pole talle põhjust ette heita, et ta politseisse ei pöördunud. PPA pidanuks ise välja selgitama, kas tavaliselt Vene võimud kaitsevad inimesi sellistes olukordades. Kui jah, siis viitaks see kaebajaga sarnase tegevusalaga inimeste õiguste
15(22)
kaitse piisavale tasemele Venemaal. Kuna aga PPA selliseid asjaolusid ei leidnud, tulnuks lähtuda kohtute poolt varem antud hinnangust, et ei saa eeldada, et kaebaja poleks Vene võimudelt abi saanud. -
PPA tõi välja, et kaebaja võitis võrgustikuga „/.../“ projekti juhtimise eest auhinna, mille kiitsid heaks võimuesindajad. Ent aastaga 2020 võrreldes on Vene võimude suhtumine aktivismi oluliselt muutunud, sh muudetud kriminaalkoodeksit. Tunnustuse saamine seostas kaebaja nime aktivismiga, mis ei vähenda, vaid pigem suurendab tagakiusamise ohtu.
-
Halduskohus heitis PPA-le ette, et PPA ei hinnanud poliitilise aktivismi kontekstis Vene trollivabriku vastu võitlemisega seonduvat päritoluriigi infot, samuti meenutas, et tagakiusukartus võib põhineda ka pärast päritoluriigist lahkumist toimunud sündmustel. Kaebaja poliitaktivism Venemaalt lahkumise eel ja järel on kantud samadest (sõjavastastest) väärtustest, mistõttu tuleb arvestada, et ta jätkab tagasisaatmise järel poliitaktivismiga (mille ulatuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka kaebaja varasemat keskkonnaaktivismi). Venemaale tagasisaatmine paneks kaebaja positsiooni, kus ta peaks kas lõpetama poliitilise aktivismi ja varjama senist tegevust või riskima kriminaalmenetluse ja ebaproportsionaalsete karistustega. Senise keskkonnaaktivismi põhjal peavad Vene ametnikud kaebajat ilmselgelt ohtlikumaks sõjavastaseks aktivistiks kui neid sõjavastase meelsuse avaldajaid, kes pole kunagi suutnud eest vedada reaalset mõju avaldanud projekte.
-
PPA eksis järeldusega, et kriminaalmenetlus kaasneb üksnes Venemaa pangakontodelt Ukraina armee toetamisega. Ringkonnakohus andis varasemas otsuses hinnangu, et PPA sellekohane järeldus on põhjendamatu ja et tagakiusamise tõenäosus ei pea olema 100%. Kriminaalkoodeksi art 12 lg 1 võimaldab vastutusele võtmist ka välisriigis toime pandud kuriteo eest.
7.10.Kaebajale määratud kolmeaastane sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne. Kaebaja vaimset seisundit on mõjutanud Venemaale tagasisaatmine ja pikk rahvusvahelise kaitse menetlus. Venemaal viibimine kahjustaks kaebaja tervist täiendavalt. Vaimse tervise tõttu ei suudaks kaebaja toime tulla ülekuulamisega riigipiiril, sh oleks tal keeruline oma meelsust varjata. Sissesõidukeeld piiraks tunduvalt kaebaja võimalust leida elukoht piirkonnas, kus ta saaks ohutult edasi elada. Neid asjaolusid tulnuks humaansete kaalutlustena arvesse võtta. Põhjendamatult on ebapiisavaks peetud ka kaebaja kaitseid Eesti ühiskonnaga integreeruda. Kaebaja räägib inglise keelt, mis on aidanud kaasa tema integreeritusele kuni eesti keele õppimiseni. Õpinguid omakorda on mõjutanud kaebaja terviseseisund. Arvestades kaebaja veendumusi, on välistatud tema ohtlikkus Eesti julgeolekule Vene võime pooldava meelsuse vaatest.
Vastustaja esitas kaebusele järgmised vastuväited.
8.1.Suurem osa kaebuse seisukohtadest on esitatud juba haldusmenetluses ja neile on seal vastatud. Kohtule esitab vastustaja lisapõhjendused.
8.2.PPA ei ole varasemas haldusasjas nr 3-22-2015 antud suuniseid järgimata jätnud, vaid jõudis kogutud täiendava info põhjal uuesti samadele seisukohtadele nagu varem. Arvestada tuleb mh sellega, et esimene tagasilükkav otsus oli tehtud 15. septembril 2022, st seaduste karmistamise algperioodil, kus polnud veel nii hästi jälgitavad Vene võimude taktikalised eelistused sõnavabaduse mahasurumisel.
16(22)
8.3.PPA otsuses välja toodud päritoluriigi info projektide „/.../“ osas ei haaku kaebaja toodud selgitustega enda panuse kohta. Kuna projektil „/.../“ on niivõrd pikk ajalugu, ei saa õigeks pidada kaebaja väiteid, et tema on selle projekti looja. Ka ROI loodi juba 2013. Järelikult pidi projektil olema juba enne kaebaja liitumist loodud tugev alus ja töötavad mehhanismid, mis võimaldasid jätkusuutlikku arengut. Kaebus on kaebaja rolli osas projektides vastuoluline ja väheusutav, rõhutades ühest küljest kaebaja tehniliste oskuste ja kogemuste olulisust, kuid tuues samas välja, et projekt polnud kaebaja enda algatus. Arusaamatu ja kontrollimatu on väide, et kaebaja eristub oma eelkäijatest oma võimekuse poolest. On ebarealistlik, et kaebaja suutis ainuisikuliselt motiveerida üle 100 000 inimese projekti toetuseks allkirja andma. Kaebaja võimendab oma positsiooni erinevates projektides, et eristada ennast teistest sama profiiliga aktivistidest, keda tagakius Venemaal ei ähvarda.
8.4.PPA ei saa otsust tehes tugineda spekulatsioonidele või hüpoteetiliselt võimalikele sündmustele, kui kaebaja asjaolude kontekst üht või teist võimalikku sündmuste kulgu ei toeta. Vastustaja on teinud asjakohase riskianalüüsi, mis lähtub kaebaja reaalsest tegevusest. Kaebaja puhul pole tõenäoline meeleavalduste korraldamine, mis võiks viia tagakiusamiseni. Ta on varem meeleavaldustel ainult osalenud. Kaebaja kirjeldus kaebaja tulevasest käitumisest Venemaal seab eeltingimuseks sobivate partnerite leidmise. Oletuslik kirjeldus on niivõrd kaugeleulatuv, et see ei võimalda järeldada reaalset tagakiusuohtu. Kaebajal ei õnnestunud oma mobilisatsiooniga seotud projekti ellu viia. Kui kaebaja varasema käitumise pinnalt saab väita, et pikaajaliselt on ta hoidnud madalat profiili, on eluliselt huvitav, et pärast päritoluriiki naasmist ei hakka ta sihipäraselt riskima võimude vaatevälja sattumisega. Ka varasema käitumise pinnalt ei saa väita, et Venemaa piirangutega kohanemine mõjutaks teda üliraskelt Genfi konventsiooni tähenduses. PPA ei eelda meelsuse vaoshoitust, kuid minevikusündmuste põhjal on eluliselt väheusutav, et kaebaja väljendused on ametiasutustele saanud või saavad tulevikus teatavaks, mis võib tagakiusamiseni viia.
8.5.Vaidlust ei ole selle üle, kas Venemaa ametivõimudel on teoreetiliselt võimalik hankida infot riigis viibivate kodanike kohta, vaid küsimus on tehnilise võimekuse kõrval ressurssides ja prioriteetides. 140-miljonilise elanikkonnaga ühiskonnas peavad eriteenistused seadma prioriteete, keskendudes elementidele, mis tekitavad Vene võimudele tõelist ebamugavust. Tõenäosus, et Vene võimud hakkavad kaebaja kohta enda initsiatiivil andmeid koguma, on üsna madal.
8.6.Prognoosotsuse tegemisel on asjakohane mh arvesse võtta, et kaebajat pole Venemaal varem taga kiusatud. Kuigi Vene võimud võivad teatud juhtudel varjata oma huvi konkreetsete isikute vastu, et piirata nende võimalusi ennast kaitsta, pole PPA hinnangul kaebaja puhul selline stsenaarium tõenäoline. Samuti on üldteada Vene võimude viimane trend kuulutada välisagentideks või tagaotsitavateks võimule oponeerivate vaadetega inimesi just siis, kui nad viibivad välismaal.
8.7.Päritoluriigi infost järeldub, et kuigi Venemaal on esinenud juhtumeid, kus Ukraina relvajõududele rahalisi annetusi teinud inimeste suhtes on algatatud kriminaalmenetlusi riigireetmise süüdistusega, on neid vaatamata annetajate suurele arvule eelkõige täiemahulise sissetungi esimestel kuudel vähe. FSB on üldjuhul piirdunud nt kirjalike hoiatustega. On vähetõenäoline, et FSB-l on ligipääs välismaiste pankade klientide kontoandmetele ja võimekus jälgida nende poolt Eestis tehtavaid tehinguid.
17(22)
KOHTU PÕHJENDUSED
9.VRKS § 4 lg 1 kohaselt on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu (vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud), art 2 p d). Sh poliitiliste vaadete mõiste hõlmab direktiivi 2011/95/EL art 10 lg 1 p e järgi eelkõige vaadet, ideed või veendumust art-s 6 nimetatud potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende poliitika või meetoditega seotud küsimuses olenemata sellest, kas taotleja on tegutsenud sellest vaatest, ideest või veendumusest lähtudes või mitte. VRKS § 19 lg 1 järgi peab nimetatud tagakiusamine olema tõsine või korduv, millega rikutakse inimõigusi, v.a inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 15 p-s 2 sätestatud juhul (p 1) või kogum erinevatest tegudest, sh inimõiguste rikkumine, mis võib isikut mõjutada samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (p 2) (vt ka direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Tagakiusamisena käsitatakse muu hulgas füüsilist või vaimset vägivalda (VRKS § 19 lg 2 p 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 2 p a) ning diskrimineerivat või ebaproportsionaalset süüdimõistmist või karistuse kehtestamist (VRKS § 19 lg 2 p 3, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 2 p c). Tagakiusamise ja tõsise ohu allikatena käsitatakse riiki, riiki või selle osa juhtivaid erakondi või organisatsioone, aga ka mitteriiklikke ühendusi, kui eelnimetatud ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5, vt ka direktiivi 2011/95/EL art 6). VRKS § 20 lg-s 1 on sätestatud, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks. Kui taotlus on põhjendamatu, teeb PPA otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (VRKS § 20 lg 2).
10.Kaebaja kardab oma päritoluriigis Venemaal tagakiusu oma poliitiliste veendumuste tõttu – ta on vastu Vene sõjategevusele Ukrainas, samuti on ta keskkonnaaktivistina võidelnud riigis valitseva lähenemise vastu jäätmekäitlusele. Võimalike tagakiusajatena näeb kaebaja nii riiki kui ka riigivõimudega lähedalt seotud ettevõtteid nagu Rostehh.
11.Kohus nõustub PPA otsuse järeldusega, mis puudutab kaebaja tagakiusamise ohtu tema tegevuse tõttu keskkonnaaktivistina, ega pea vajalikuks korrata PPA otsuse põhjendusi. Kuigi kaebaja täpne roll ja tegevus kõnealuste projektide raames on kohtumenetluses antud ütluste tulemusena saanud selgemaks, ei muuda see PPA lõppjäreldusi ekslikuks. Eelkõige on kohtu jaoks määrav, et kaebaja keskkonnaaktivism jääb aastatetagusesse aega. Kaebaja lõpetas aktiivsema tegevuse projektidega organisatsiooni „/.../“ ja algatuse „/.../“ raames enda sõnul 2020. aastal (istungil, 01:37:18) ja pärast seda tegeles „/.../“ vabatahtlikuna lihtsa tööga, kuna oli aktiivsest tegevusest väsinud (läbi põlenud) (istungil, 00:51:59). Kaebaja pole ümber lükanud PPA kogutud päritoluriigi infot, mille kohaselt ta ei olnud algatuse „/.../“ tagasilükkamisega seotud kohtuasjaga isiklikult seotud, samuti et see hagi ei viinud sihile (vt dtl-d 3492 ja 3497). Tagakiusuoht ei ole pärast ligi viie aasta möödumist (millest kuni 2022. a kevadeni kaebaja viibis Venemaal ega varjanud ennast kuidagi) usutav. Kaebaja esile toodud kriminaalasjad seoses Rostehhi juhi Chemezovi kohta negatiivse info levitamisega toimusid juba 2022. a teises pooles (dtl 671 jj). Kaebaja 18(22)
pole ka esile toonud, et oleks postitanud midagi sarnase n-ö uudisväärtusega, nagu oli kõne all neis kriminaalasjades, vaid tegeles algatuse „/.../“ raames sotsiaalmeedias üksnes enda toetatava projekti kohta teabe levitamise ja valeinfo ümberlükkamisega. Samuti on kaebaja läbivalt rõhutanud, et kuni kestab sõda, ei kavatse ta keskkonnaaktivismiga tegeleda (nt istungil 01:25:12), mistõttu ei saa eeldada, et ta asuks Rostehhi juhatuse liikmete kohta infot levitama Venemaale naastes. Arvestades möödunud aega ja algatusega töö lõppemist sisulise tulemuseta mitu aastat tagasi, ei pea kohus usutavaks, et Rostehhil või Vene võimudel oleks huvi kaebaja suhtes tagantjärele selle projekti raames tehtu tõttu kriminaalasja algatada.
12.Kohus ei nõustu ka kaebaja etteheidetega PPA otsusele selles osas, et see kalduvat kõrvale varasematest kohtute seisukohtadest haldusasjas nr 3-22-2015. Nimetatud haldusasjas ei kohustatud PPA-d kaebaja taotlust rahuldama, vaid peamiselt heideti ette uurimiskohustuse rikkumist nii kaebaja küsitlemisel kui ka päritoluriigi info kogumisel. Uues otsuses võetud seisukohti ongi PPA põhjendanud täiendavalt kogutud päritoluriigi infost ja kaebajalt saadud seletustest lähtudes. Kohtuotsused asjas nr 3-22-2015 võimaldasid sellist lahendust.
13.Pärast sõja algust on kaebaja aktivism seondunud sõjavastaste vaadete avaldamise ja elluviimisega. Seda jõudis ta üksnes põgusalt teha Venemaal, enne kui aprillis 2022 päritoluriigist lahkus ja Eestisse saabus. Valdavalt tugineb kaebaja sel põhjusel rahvusvahelist kaitset taotledes seega pärast päritoluriigist lahkumist (sur place) aset leidnud sündmustele ja tehtud tegudele. Direktiivi 2011/95/EL art 5 lg 1 kohaselt võib põhjendatud tagakiusamishirm või reaalne oht suure kahju kannatamiseks iseenesest lähtuda sündmustest, mis on aset leidnud pärast seda, kui taotleja lahkus päritoluriigist, samuti lg 2 järgi taotleja tegevusest pärast päritoluriigist lahkumist, eelkõige kui on kindlaks tehtud, et kõnealune tegevus kujutab endast taotlejale päritoluriigis omaste veendumuste või kalduvuste väljendust ja edasikestmist.
14.Riigikohus on selgitanud, et selleks, et hinnata rahvusvahelise kaitse taotleja poolt pärast päritoluriigist lahkumist tehtud tegevuse piisavust, et õigustada põhjendatud tagakiusuhirmu, tuleb eelkõige arvesse võtta, kas sellised tegevused võisid saada teatavaks isiku päritoluriigi ametiasutustele ja kuidas need ametiasutused neid tõenäoliselt hindavad, samuti seda, kas tegevus, millele taotleja tugineb, on päritoluriigis omandatud veendumuste või suundumuste väljendus ja jätkamine (halduskolleegiumi otsus nr 3-22-2509/36, p 18.2). Hinnata tuleb inimese poliitilise tegevuse siirust, võrreldes tema varasemat tegevust päritoluriigis ja poliitilist tegevust Eestis (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-23-935/27, p 19).
15.Kohus nõustub Eesti järjepideva kohtupraktikaga, mille kohaselt igale sotsiaalmeedias võimukriitiliste seisukohtade avaldajale ega ka meeleavaldustel (sh Tallinnas Venemaa suursaatkonna ees) lihtosalejale rahvusvahelist kaitset ei anta, sest tagakiusu tõenäosus on Venemaa elanike arvu ja senise kriminaalasjade arvu suhet arvestades üliväike (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2024. a otsus nr 3-23-1723/45, p-d 14–15 ja 21. detsembri 2023. a otsus nr 3-23-365/37, p 28). Teistsugune lähenemine annaks põhimõtteliselt sisserändeõiguse kõigile autoritaarsetest riikidest pärit inimestele, mis ei ole Genfi konventsiooni ega direktiivi 2011/95/EL eesmärk (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-22-2509/36, p 18.8). Seda pole kahtluse alla seadnud ka kaebaja. Seega on asja põhiküsimus, kas kaebajat eristab miski sellist tüüpi inimeste seast, mis suurendab tema puhul tagakiusuohtu olulisel määral (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2024. a 19(22)
otsus nr 3-24-176/28, p-d 15–26). Kohus on seisukohal, et ei ole võimalik nimetada konkreetset tõenäosuse protsenti, mille juurest jookseb piir, kas tagakiusu oht on piisavalt suur, et see annaks alust rahvusvaheliseks kaitseks. See künnis sõltub ka tagasisaatmise võimaliku tagajärje raskusest.
16.PPA-l ega ka kohtul ei ole kahtlust kaebaja sõja- ja Vene võimude vastase meelsuse siiruses ning tema puhul on Eestis (sur place) toimunud tegevus selge jätk juba päritoluriigis omandatud veendumustele ja tegevusele. Neil asjaoludel ei ole usutav, et kaebaja oleks tegutsenud Eestis selle nimel, et kunstlikult luua tingimusi rahvusvahelise kaitse saamiseks, st varjupaigasüsteemi kuritarvitada. Kohus ei kahtle, nagu pole seda teinud ka PPA, et Venemaale tagasisaatmise korral jääks kaebaja oma poliitilistele veendumustele kindlaks ja tõenäoliselt ka väljendaks neid jätkuvalt. Seejuures on kohtu hinnangul alusetu kaebaja etteheide, nagu oleks PPA pidanud vastuses kaebusele (p 2.17, dtl 780) vajalikuks, et kaebaja kohaneks Venemaa piirangutega. Kaebajal on iseenesest õigus selles, et rahvusvahelise kaitse taotlejalt ei saa eeldada, et ta päritoluriiki naastes taganeks oma poliitilistest veendumustest või varjaks neid – kui isik soovib sama tegevusega edasi tegeleda, tuleb tagakiusuohtu hinnata sellise kavatsuse valguses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2020. a otsus nr 3-19-2090/26, p 17). PPA ei pannud siin aga mitte kaebajale kohustust kohaneda piirangutega ja seetõttu vähendada oma senist tegevust, vaid lähtus kaebaja enda senisest tegevuslaadist ja tema ütlustest, mille kohaselt ta osales meeleavaldustel Venemaal seni, kui need olid lubatud, ning kui meeleavaldusi enam ei korraldatud, siis ta nendel ka ei osalenud (dtl 1067, p 6). Kohus nõustub PPA-ga, et asjaolu, et meeleavaldused on keelatud, ei ole iseenesest tagakiusuna kvalifitseeritav.
17.Kaebaja on sõjavastast meelsust peamiselt väljendanud sotsiaalmeedias. Kohus nõustub PPA-ga, et ainuüksi sotsiaalmeedia põhjal on kaebaja tagakiusamise oht väike. Nagu nähtub PPA koostatud sotsiaalmeedia vaatlusprotokollist (dtl 834 jj), on kaebaja VKontakte postitustel vähe (reeglina 100–200) vaatamisi ja pea mitte üldse reaktsioone, jagamisi või kommentaare. PPA on päritoluriigi infost õigesti järeldanud, et kuigi põhimõtteliselt võimaldavad Vene seadused kriminaalkorras karistada ka sellise tegevuse eest, on selle reaalne oht väike. Sh on väike pealekaebamise oht, arvestades eespool käsitletud ajalist distantsi kaebaja varasema tegevusega keskkonnaaktivistina ja nende tegevuste lõpetatust (pealekaebamise tõenäosus oleks suurem jätkuvalt edukalt tegutseva (keskkonna)aktivisti puhul, kelle tegevust soovitaks pidurdada).
18.Ka meeleavaldustel osalemisega seoses ei ole kaebaja senise tegevuse põhjal tagakiusuoht märkimisväärne. Kaebaja ei ole olnud ei Venemaal ega Eestis meeleavalduste korraldajate ringis ning PPA on päritoluriigi infost õigesti teinud järelduse, et Venemaa ei ole võimeline karistama kõiki meeleavaldustel lihtosalejaid, sh välisriikides Vene saatkondade ees meeleavaldustel osalenuid.
19.Lisaks eeltoodule on kaebaja selgitanud, et soovib oma kogemusi keskkonnaaktivistina kasutada ka sõjavastases tegevuses. Eestis viibides üritas kaebaja ellu viia projekti, mille raames hakkaks tema loodav vabatahtlike võrgustik aitama Vene kodanikest meestel mobilisatsioonist kõrvale hoiduda (vastused PPA 4. juuni 2024. a küsimustele, dtl 903 jj; istungil alates 00:55:42). Ta lõi selle raames nii Instagrami konto (/.../) kui veebisaidi (/.../), mida püüdis levitada nii iseseivalt sotsiaalmeedias kui ka otsida endale koostööpartnereid erinevate sõjavastaste ühenduste ja inimeste seast, sh Navalnõi meeskond. Projekt luhtus, sest tal ei õnnestunud koostööpartnerit leida ega ka iseseivalt sõnumit piisavalt laiale inimeste hulgale levitada, et projekt 20(22)
toimima hakkaks, ning aja möödudes muutus juba olukord Venemaal, mis muutis projekti elluviimise ebarealistlikuks.
20.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja tagakiusamise ohtu hinnates määrav, kas see konkreetne projekt lõpuks õnnestus või mitte. Nii kaebaja varasemast tegevusest keskkonna valdkonnas kui ka sellest projektist ja muudest pisematest ettevõtmistest (nt postkaartide müük Ukraina toetuseks) nähtub, et kaebajale on omane aktivism mitte meeleavalduste korraldamise ja neil osalemise, vaid laiemate vabatahtlike tegevuste korraldamise ja neisse panustamise teel. Kuigi konkreetse projekti on kaebaja praeguseks lugenud nurjunuks, näitab selle süsteemi väljamõtlemine ning praktilise poole väljaarendamine ja ülesehitamine kaebaja poolt tema tegutsemisviisi tõhusust aktivistina. Kohtule on mh kaebaja ütluste põhjal istungil usutav, et ta ei jää selle projekti ebaõnnestumise pärast tegevusetuks ega tõmbu tagasi üksnes sotsiaalmeedias postitamise juurde, vaid püüab leida uusi viise, kuidas sellisel teel, pigem n-ö taustajõu või organisaatorina, Vene sõjategevusele või võimude tegevusele laiemalt vastu töötada. PPA on jätnud arvesse võtmata, et ka selliste tegutsemisvormide otsimine ja loomine on sotsiaalmeedias postitamise ja meeleavaldustel osalemise kõrval kaebajale omane poliitilise veendumuse väljendamise viis, mida ta tõenäoliselt prooviks Venemaale tagasisaatmise korral jätkata ja millest hoidumist tagakiusu vältimiseks ei saa kaebajalt eeldada. Kohtule on päritoluriigi info põhjal (nt PPA enda otsuses viidatud ÜRO Inimõiguste Nõukogule esitatud Venemaa Föderatsiooni inimõiguste olukorraga tegeleva eriraportööri Mariana Katzarova raport 2024. a sügisest, dtl 1839 jj, eriti dtl-d 1844 ja 1849 – viimasel on sh kirjeldatud mobilisatsioonile vastuseisu avaldamise eest süüdimõistmisi) usutav, et sellises vormis tegutsevate aktivistide kriminaalkorras vastutusele võtmine Vene võimude poolt on tõenäoline, vähemalt nende projektide edukuse korral. Üksnes ühe ebaõnnestumise põhjal ei saa prognoosida, et kaebaja ei võiks tulevikus jõuda mõne edukama algatuseni, arvestades sh tema varasemaid kogemusi keskkonnaaktivistina edukast projektide elluviimisest (isegi kui „/.../“ lõpuks sihile ei viinud, saavutas kaebaja talle seatud eesmärgi koguda kokku vajalik hulk allkirju). Kohus ei pea aga võimatuks, et juhul kui kaebaja telefon otsitaks Venemaale tagasisaatmise korral riigipiiril läbi (mis päritoluriigi info põhjal (dtl-d 701–703, 2345–2347) on võimalik) ja leitaks sealt info tema mobilisatsioonivastase algatuse kohta, annaks see ka sõltumata tõrgetest projekti elluviimisel alust kaebajale kriminaalsüüdistus esitada, arvestades aktiivse mobilisatsioonivastase tegevuse potentsiaalselt oluliselt suuremat ohtlikkust riigivõimule võrreldes lihtsalt sõjavastase meelsuse väljendamisega sotsiaalmeedias või isegi meeleavaldustel. Nagu ka Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 3-22-2015 tehtud otsuses (p 13) leidis, ei võimalda ainuüksi kaebaja anonüümsus (asjaolu, et veebileht ega Instagrami konto pole otseselt seotud kaebaja nimega) tagakiusu tõhusalt vältida.
21.Neil põhjustel leiab kohus, et PPA eksis kaebaja Venemaale tagasisaatmise korral tagakiusamise ohu hindamisel seoses kaebaja sõjavastase aktivismiga, jättes piisaval määral arvesse võtmata tema varasemast taustast keskkonnaaktivistina tuleneva kogemuse ja oskused ning eelkirjeldatud mobilisatsioonivastase algatuse põhjal ka tahte korraldada Vene võimudele vastuhakku aktiivsemal moel, kui seda on postitamine sotsiaalmeedias või meeleavaldustel osalemine. PPA keskendus liialt sellele, et konkreetne algatus luhtus, mitte sellele, kuidas sellise algatuse väljatöötamine mõjutab kaebaja edasise tegevuse prognoosi Venemaale tagasisaatmise korral. Seetõttu tuleb PPA otsus tühistada.
22.Riigikohus on Euroopa Kohtu praktikast lähtudes selgitanud, et kohtud saavad olenevalt konkreetsest asjast ise piisava põhjalikkusega hinnata rahvusvahelise kaitse 21(22)
vajadust. See ei tähenda, et kohus peaks ise andma haldusakti, küll saab ta teha juhise haldusorganile, mis kohustab haldusakti andma. Haldusorganil tuleb kohtu antud hinnanguga arvestada. Juhul, kui pärast kohtuotsust ilmneb omakorda asjaolude muutumine (nt olukord, kui režiim päritolumaal kokku kukub ja riigis pole enam sellist tagakiusu), on siiski haldusorganil vaja teha uus ajakohastatud hindamine (otsus nr 3-22-2509/36, p 16.4). Euroopa Kohus on toonitanud selles kontekstis põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele arvestamise vajadust (otsus asjas C-556/17, Torubarov, p 69).
23.Praegusel juhul on kohtu hinnangul alust teha PPA-le mitte ettekirjutus kaebaja taotluse uueks lahendamiseks, vaid taotluse rahuldamiseks. PPA on kaebaja taotlust menetlenud ja vaidlus on kohtu menetluses juba teist korda. Erinevalt varasemast asjast nr 3-22-2015 ei ole praeguseks enam olulisi asjaolusid, mis oleks välja selgitamata, vaid kohtul on võimalik kogutud teabe põhjal anda sisuline hinnang kaebaja rahvusvahelise kaitse vajadusele. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus ka kohustamiskaebuse täielikult ning kohustab vastustajat rahuldama kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus.
24.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja on taotlenud järgmiste menetluskulude hüvitamist: riigilõiv 20 eurot, menetlusabi raames tõlkekulud 536 eurot 62 senti ning tõlketeenus kohtuistungil 270 eurot 84 senti, st kõik kokku 827 eurot 46 senti. Kulud on kohtuasjaga seotud, põhjendatud ja vajalikud (HKMS § 109 lg 6) ning tuleb vastustajalt välja mõista.
25.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga ning jätta avaldamata otsuse osad, mis võimaldavad kaebajat identifitseerida ja mis on otsuse tekstis tähistatud halli taustaga (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13 lg 1).
Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 14. OKTOOBRI 2025 KOHTUMÄÄRUSEGA.
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.