3.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostja A J’lt hageja KÜ Haljala Põllu kasuks menetluskulud 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot ja 96 senti (s.o õigusabikulud osaliselt ilma käibemaksuta 159.96 eurot ja riigilõiv 225 eurot).
4.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. 1 (4)
2-16-13680
5.Saata tagaseljaotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis, kautsjon summas 175 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD
1.09. septembril 2016 esitatud hagiavalduse kohaselt KÜ Haljala Põllu (hageja) on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 02.11.1999. A J’le (kostja) kuulub kortermajas asukohaga xxxx korteriomand nr xxxx suurusega 57,8 m2. Kostja on korteri omanik alates 04.02.2001 ning elab seal ka faktiliselt.
2.Kostja ei ole korteri kommunaal- ja hooldustasusid korrektselt tasunud. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 31.07.2016 seisuga 1 670.48 eurot. Hageja on kostjale korduvalt edastanud teavitusi võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole asunud võlgnevusi likvideerima.
3.Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlasuhtest tulenev põhivõlgnevus summas 1 670.48 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VATUVÄITEID
4.20. oktoobril 2016 esitatud vastuses kostja teatas, et soovib leida lahenduse kokkuleppel hagejaga kohtuväliselt. Samuti teatas kostja, et on asunud makseid teostama, et võlgnevus kaotada.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 30.01.2017 algusega kell 10.00. Kostja sai kohtukutse tütre kaudu kätte 14.12.2016. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile isumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Kohus hoiatas kostjat, et juhul kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt.
6.Kohtuistungil hageja esindaja taotles kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
2 (4)
2-16-13680
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile, kuulanud ära hageja esindajate seletused, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
8.Vastavalt TsMS § 410, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja esindaja on kohtuistungil esitanud taotluse kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasi lükkamist. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma seadusliku takistuse või mõjuva põhjuseta. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja teeb asjas tagaseljaotsuse kostja suhtes.
9.TsMS § 413 lg 1 alusel, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei ole tasunud talle esitatud kommunaalteenuste arveid ega ilmunud kohtu poolt määratud kohtuistungile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Sellepärast hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 alusel kogu haginõude 1 670.48 eurot ulatuses.
10.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
12.Hageja on hagiavalduse esitamisel 15.07.2016 tasunud riigilõivu 155 eurot (maksekorraldus nr 305, toimikus lk 35) ning Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ on hageja eest 09.09.2016 tasunud täiendavat riigilõivu summas 70 eurot (maksekorraldus nr 14033, toimikus lk 36). Samuti on hagejale 09.09.2016 esitatud arve Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ poolt õigusabikulude eest summas 420 eurot, millele lisandub käibemaks summas 84 eurot, kokku seega 504 eurot (arve nr 2016541, toimikus lk 34). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud summas 504 eurot.
13.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 3 (4)
2-16-13680
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 09.09.2016 hagiavalduse (t. lk. 3-5, millest sisuline tekst 2 lk).
15.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1,333 tundi (2 lk x 40 min : 60 min).
16.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot, millele lisandub käibemaks 28 eurot. Hageja ei ole vastavalt TsMS § 174 lg 10 teatanud, et tal ei ole võimalik menetlusabikuludelt arvestatud käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
17.Eeltoodu põhjal maakohus peab põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta ja millest on põhjendatud välja mõista kostjalt 159.96 eurot (120 x 1,333t). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 384.96 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 159.96 eurot ilma käibemaksuta ja riigilõiv 225 eurot.
18.Kohus peab vajalikuks märkida, et 02.02.2016 esitas kostja tütar Kärt Devaney kohtu kantselei kaudu kompromissi, mille ta allkirjastas kostja eest ja millega ta soovib ise täita kostja kohustusi. Maakohtul ei ole võimlik kompromissi kinnitada, põhjusel, et see on kostja eest allkirjastatud isiku poolt, kes ei ole käesolevas menetluses menetlusosaline.
19.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.