1.Võtta asja materjalide juurde X-i vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 5. jaanuar kuni 4. mai 2025 kohta.
2.Rahuldada X-i riigi õigusabi taotlus.
3.Määrata X-ile riigi õigusabi haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
4.Eesti Advokatuuril nimetada viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat.
5.Esindajal kontakteeruda esindatavaga viivitamatult pärast riigi õigusabi osutaja määramist.
6.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (taotleja) esitas 5. mail 2025 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib esitada kohtule kaebuse seoses talle Tartu Vanglas ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega. Taotlejal puuduvad vajalikud juriidilised teadmised enda kohtus esindamiseks ning tal puuduvad rahalised vahendid. Taotleja põhjendab, et röntgenpildi järgi olid tema õlasidemed purunenud ning muu oli korras, kuid taotlejal olid suured valud ning ta pidi alates
26.jaanuarist kuni 28. veebruarini 2025 koguaeg valuvaigisteid tarbima. Kuna kuu möödudes ei suutnud taotleja enam valusid välja kannatada, siis pöördus ta korduvalt meditsiiniõdede poole abi saamiseks. Taotleja pöördus 20. veebruaril 2025 kirjalikult ka Tartu Vangla poole. Lõpuks alles 28. veebruaril 2025 etapeeriti taotleja Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda, kus taotleja viidi koheselt ligikaudu 4 tundi kestvale operatsioonile.
3-25-1915
Seejärel jäeti taotleja 10 päevaks haiglasse ravi jätkamiseks. Arstid avastasid, et taotlejal oli lihasööjabakter ning nad imestasid, et taotleja sai abi alles kuu aega hiljem. Kuna vangla lasi taotleja haigusel ägeneda ega reageerinud tema tervisehäirele õigeaegselt, on taotlejal mitmed tüsistused ning tema vasaku õla liikuvus on piiratud. Vangla tegevuse tagajärjeks on taotleja osaline töövõimekaotus või puue.
2.Tartu Maakohus keeldus 26. mai 2025. a määrusega X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmisest ning edastas taotluse vastavalt kuuluvusele lahendamiseks Tartu Halduskohtusse. X-i riigi õigusabi taotlus saabus Tartu Halduskohtusse 12. juunil 2025.
3.Tartu Halduskohus palus 12. juuni 2025. a kohtunõuetega Tartu Vanglal ja Sihtasutusel Viljandi Haigla esitada kohtule X-i riigi õigusabi taotluses kirjeldatud asjaoludega seonduvad selgitused, ravilood ning dokumendid.
4.Sihtasutus Viljandi Haigla esitas 18. juunil 2025 kohtule vastuse, milles selgitab, et esimest korda jõudis informatsioon taotleja õlaprobleemist pereõele 29. jaanuaril 2025. Sel päeval vaatas patsiendi üle ka valveõde, kes hindas, et hetkel vältimatu abi vajadust ei esine. Taotleja käis 30. jaanuaril 2025 perearsti vastuvõtul, kes määras talle röntgenuuringu ja valuravi. Tagasi perearsti juurde kutsuti taotleja 20. veebruaril 2025, kus patsiendi seisund oli endine. Taotleja valu leevendamiseks pikendas perearst ka valuravi. 28. veebruaril 2025 jõudis tervishoiuteenuse osutajale informatsioon, et taotleja seisund on halvenenud. Valveõde hindas tema seisundit, võeti vereanalüüsid põletikumarkerite määramiseks ning konsulteeriti Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnaga. Taotleja suunati kliinikumi, kus ta hospitaliseeriti kirurgiliseks raviks. Vahepealsel ajal ei andnud taotleja teada, et tema seisund on halvenenud. Samuti ei küsinud ta lisa valuvaigisteid. Tartu meditsiinikeskus osutas patsiendile abi vastavalt ajahetkel esinenud kaebustele ning objektiivsetele näitajatele.
5.Tartu Vangla esitas 18. juunil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele riigi õigusabi taotluse asjaoludega seonduvad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus mõistab, et taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks seoses talle osutatud ebakvaliteetse tervishoiuteenusega. Kuna taotlejal on võimalik vaidlus lahendada haldusmenetluses ja/või pöörduda halduskohtusse, siis mõistab kohus, et riigi õigusabi taotlus hõlmab taotleja esindamist nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses RÕS § 4 lg 3 p-de 5 ja 6 mõttes.
7.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
8.Taotleja viibib vanglas ning tema võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud. Taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest ajavahemiku 5. jaanuar kuni 4. mai 2025 kohta, mille kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde, nähtub, et taotleja sissetulek eelnimetatud ajavahemikul oli üksnes 100 eurot. Seega eelduslikult ei ole taotlejal piisavaid rahalisi vahendeid, et õigusabiteenuse eest tasuda. Samuti võib eeldada, et isikul ei ole piisaval määral oskusi ja teadmisi, et enda õigusi tervishoiuteenuse osutamise kvaliteeti puudutavas vaidluses efektiivselt kaitsta. Võimalikke ravivigu puudutav vaidlus eeldab
2
3-25-1915
asjakohaste tõendite kogumist, erinevate taotluste, nt ekspertiisitaotluse, esitamist jne. Taotleja õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi soovib, ei saa pidada väheoluliseks. Samuti ei saa kohtule seni teadaolevaid asjaolusid arvestades asuda seisukohale, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu vaidlusega. Ühtlasi saab tervisekahjustuse tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet lugeda selliseks, mille vastu on eelduslikult olemas tungiv avalik huvi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-2-1120-12, p 15; Tartu Ringkonnakohtu 24. märtsi 2025. a määrus asjas nr 2-24-1587, p 14.3). Kohtu hinnangul võivad taotleja õigused jääda väheste õigusalaste teadmiste ja kogenematuse tõttu kaitseta. Kohus on seisukohal, et RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks puuduvad.
9.Kohus annab taotlejale riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p-d 5 ja 6). Kohus annab taotlejale tema seisundit arvestades riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1). Kohus edastab määruse ärakirja riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5).
10.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.