Politseija Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann ja Ege-Lii Luik Puudutatud isik X. X (endine nimekuju X. X), esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba X. X (endine nimekuju X. X) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (12.08.2025).
2.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused puštu keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud isikule.
3.Määruse avaldamisel asendada X. X nimi, isikukood ja sünniaeg (sh varasem nimekuju ja sünniaeg) tähemärkidega.
haldusasjast 3-24-3183 19.11.2024, 13.01.2025, 13.05.2025 Politsei- ja Piirivalveameti taotlused ühes lisadega ja 21.11.2024, 16.01.2025, 14.05.2025 istungi salvestised ühes protokollidega;
4.2.haldusasjast 3-23-2774 Politsei- ja Piirivalveameti 15.01.2024 kaebuse vastuse lisa 1-1, lisa 2, lisa 3, lisa 14, lisa 22 ja lisa 25.
5.Tunnistada käesoleva määruse resolutsiooni punktiga 4.2 asja juurde võetud lisade osas menetlus kinniseks. Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.23.05.2023 kell 04:18 pidas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Võru maakonnas kinni Venemaa ja Eesti vahelise ajutise kontrollijoone ületanud mehe, kes tuvastati kui Afganistani kodanik X. X (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx. aastal). Mees esitas samal päeval kell 10.40 rahvusvahelise kaitse taotluse. Hiljem, kell 18.08 andis ta teada soovist taotlusest loobuda ja tegi seda 25.05.2023.
2.25.05.2023 määrusega andis Tartu Halduskohus asjas nr 3-23-1153 PPA-le loa paigutada X. X kinnipidamiskeskusesse (KPK) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel.
3.31.05.2023 esitas X. X uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Selle menetlemisel selgus, et mees on nii Afganistani kui ka Pakistani kodanik. Tallinna Halduskohus andis 02.06.2023. a määrusega asjas nr 3-23-1196 PPA-le loa paigutada X. X KPK-sse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel. Selles haldusasjas tehtud määruste alusel peeti X. Xt KPK-s kinni kuni 29.11.2023, mil ta paigutati varjupaigataotlejate majutuskeskusesse.
4.31.01.2023 tegi PPA otsuse jätta X. X rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata. X. X vaidlustas PPA otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-23-2774). Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus peatas esialgse õiguskaitse (EÕK) korras PPA 31.10.2023 otsuse kehtivuse kuni kohtuasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohtuotsuse järgi puudub EÕK jõusoleku ajal kehtiv otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta. Seetõttu on taotlejal õigus Eestis viibida (VRKS § 10 lg 2 p 2). Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.04.2025 otsusega X. X apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. X. X esitas 09.05.2025 kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus otsustas jätta menetlusse võtmata 10.06.2025.
5.12.05.2024 lahkus X. X luba küsimata varjupaigataotlejate majutuskeskusest. 20.05.2024 esitas ta Leedus uue rahvusvahelise kaitse taotluse, mis jäeti läbi vaatamata. Leedu Migratsiooniamet esitas PPA-le 24.05.2024 palve X. X tagasivõtmiseks. Mees saabus Dublini III määruse1 art 18 lg 1 alusel Eestisse tagasi 19.11.2024.
6.21.11.2024 andis Tallinna Halduskohus määrusega asjas nr 3-24-3183 PPA-le loa paigutada X. X KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.01.2025.
8.15.05.2025 määrusega pikendas halduskohus kinnipidamise tähtaega 15.09.2025 VRKS § 361 lõike punkti 5 alusel.
9.11.06.2025 kell 14:00 pidas PPA isiku kinni VSS § 23 lõike 1 punkti 1 ja VSS § 23 lõike 1 punktide 1, 2 ja 3 alusel, kuna 10.06.2025 Riigikohus ei võtnud kaebaja kassatsioonkaebust haldusasjas 3-23-2774 menetlusse, millega lõppes isiku rahvusvahelise kaitse menetlus.
10.11.06.2025 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba X. X (X. X, edaspidi isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lõike 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lõikes 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 asjaolud. Politsei- ja Piirivalveameti taotlus 2
PPA põhjendas oma 11.06.2025 taotlust, sh 12.06.2025 kohtuistungil, järgmiselt:
- Isikul puudub Eestis viibimiseks VMS § 43 lõikele 1 vastav alus. Varasemas haldusmenetluses 3-23-1153 on tõendatud, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning tema eesmärk oli jõuda Saksamaale. - Puudub vaidlus selles, et pärast isiku paigutamist Vao keskusse lahkus ta sealt omavoliliselt (VRKS § 34 lg 1). Leedu ametnikud pidasid isiku kinni Tallinn-Berliin bussis. Kuivõrd isikul puudus luba Vao keskusest lahkumiseks, on VSS § 68 punkti 9 kohaldamise eeldused täidetud - VSS § 68 punktile 6 vastavalt on isiku hoiakud ja käitumine, millest PPA järeldab, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita järgmised: a) Puudutatud isik ületas 24.05.2023 ebaseaduslikult Venemaa ja Eesti vahelise ajutise kontrolljoone ja varjas ennast politseinike eest; b) Haldusmenetluse (lahkuma kohustamise menetlus) raames 25.05.2023 toimunud küsitluses selgitab isik, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda. Teda pidi auto ootama ning pidi sõitma Saksamaale. Saksamaal on isikul sõbrad ja sugulased; c) 31.05.2023, kui võeti vastu isiku rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis, selgitab isik, et tema reisi eesmärgiks ja tegelikuks sihtkohaks on Saksamaa, kuna seal on sugulased ja pereliikmed; d) 14.06.2023 vestluses, mis toimus rahvusvahelise kaitse menetluse raames, kinnitas isik, et tema plaan oli minna Saksamaale; e) 11.05.2024 kontrollisid Leedu ametivõimud Tallinn – Berliin liinibussi, kus viibis ka isik (Leedu päring isiku tagasivõtmiseks); f) isikuga on vestelnud tagasipöördumise nõustaja nii novembris 2024 kui 13.01.2025 ning isik väidab järjekindlalt, et tema tagasi ei kavatse pöörduda. Kinnipidamiskeskuses isik on uurinud erinevaid variante, et kuidas ta saaks minna kolmandasse riiki iseseisvalt. - Lähtuvalt tema varasemast tegevusest ja soovist liikuda edasi teise liikmeriiki, ei pea PPA eluliselt usutavaks, et välismaalane jääb väljasaatmise tarbeks PPA-le kättesaadavaks. Varasemalt pole dokumentide puudumine takistanud isikul ületamaks riigi piire, mille vahel on piirikontroll. Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda, kuna puudub piirikontroll ja on ilmne, et isik võib ka tulevikus liikuda temale sobivasse liikmeriiki. Kõiki juhtumiga seotud asjaolusid kogumis hinnates ei ole võimalik välistada, et isik oma tegeliku eesmärgi saavutamiseks kasutab samaväärseid või uudseid võimalusi, mistõttu on PPA seisukohal, et isiku vabastamise korral võib isik järjekordselt ebaseaduslikult lahkuda ega ole motiveeritud jääma Eestisse enda väljasaatmist ootama. - Põgenemiseohtu suurendab ka asjaolu, et PPA on teinud isiku osas rahvusvahelise kaitse tagasilükkava otsuse ning kohtud on nõustunud PPA seisukohaga. - PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik pole varasemalt Eestis käinud. Isiku jätkuv soov on jõuda Saksamaale, kus on tema pereliikmed, sõbrad ja kogukond. PPA hinnangul on isik andnud korduvalt menetluse raames valeütlusi. PPA rõhutab, et isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri, lahkunud loata temale määratud viibimiskohast ning PPA hinnangul näitab isiku selline käitumine ,et isik ei järgi talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib taaskord omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda ning jätkata teekonda endale sobivasse Euroopa riiki. - Põgenemisohtu on jaatanud Tallinna Ringkonnakohus oma 04.07.2023 määruses 3-231196. Varasemalt analüüsis isikust tulenevat põgenemisohtu Tallinna Ringkonnakohus oma 07.02.2025 määruses haldusasjas 3-24-3183. - PPA on seisukohal, et isiku suhtes esinevad ka VSS § 23 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada 3
isiku reisidokument, kuna käesoleval hetkel tal seda ei ole. Isik ei ole teinud PPA-ga koostööd rahvusvahelise kaitse menetluses. Ta on korduvalt andnud PPA-le valeütlusi, seega pole eluliselt usutav, et isik asuks vabaduses PPA-ga koostööle enda väljasaatmiseks. Puudutatud isiku seisukoht
12.12.06.2025 esitas puudutatud isiku esindaja kohtule seisukoha, et tema kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on ebaproportsionaalne ning PPA taotlus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: - Puudub selline põgenemisoht, mis õigustaks isiku kinnipidamist. Puudutatud isik siinkohal rõhutab, et Eestist lahkumise juhtum leidis aset rohkem kui aasta tagasi, mistõttu ei ole antud faktilisele asjaolule nii suure kaalu andmine tänase päeva seisuga põhjendatud ega proportsionaalne. Puudutatud isik on seisukohal, et lahkumiskohustuse täitmise mittesoovimist ei ole praegusel juhul avaldatud viisil ja määral, mis annaks alust eeldada isiku põgenemissoovi. Kuigi isik ei taha kodumaale tagasi minna (varjupaiga menetluses tuginetud asjaolude tõttu), on ta ühtlasi kinnitanud, et ta Eestist ei põgene ning tema soov on olla vabaduses ja mitte kinnipidamiskeskuses. - Puudutatud isik ei nõustu PPA-ga selles, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Tegemist on vaid subjektiivse oletusega. Samuti ei saa isikule ette heita, et ta ei soovi naasta riiki, mille eest ta varjupaika taotles. Seega puudutatud isiku hinnangul peaks eelkõige arvestama sellega, milline peaks olema isiku motiiv Eestist põgenemiseks tänasel päeval, mitte arvestama mitu aastat tagasi olevate isiku soovidega. - VSS § 23 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel isiku kinnipidamiseks peab kaasaaitamiskohustuse rikkumine olema juba toimunud. PPA väited kaasaaitamiskohustuse rikkumise kohta on aga liiga üldised, konkretiseerimata ja tõendamata. Siinkohal rõhutab puudutatud isik, et PPA esitatud väljavõte nõustaja märkustest ei ole käsitletav tõendina. - Asjaolu, et kohtute hinnangul isik ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks, ei tähenda, et isiku poolt välja toodud asjaolud ei ole aset leidnud, mistõttu on ekslik PPA hinnang valeandmete esitamise kohta, mille läbi on isik väidetavalt rikkunud kaasaaitamiskohustuse. Puudutatud isik on menetluse jooksul reaalselt teinud PPA-ga koostööd ja on valmis seda tegema ka edaspidi. - Põgenemisohtu maandab mh asjaolu, et isik on pärast loata lahkumist kinni peetud ja viibinud kinnipidamises kokku ca üks aasta ning kokku (sh kinnipidamine Leedus) on isiku vabadust piiratud ca 19 kuu vältel. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates tuleb järeldada, et tänase päeva seisuga isikul puudub igasugune huvi ja soov Eestist omavoliliselt lahkuda ning tema kinnipidamine on muutunud ebaproportsionaalseks. - Leebema järelevalvemeetmena isiku suunamine kindlaks määratud elukohta ei eelda, et isikul peaks olema Eestis oma elukoht. Praktikas on aktsepteeritud ajutist üüripinda sh ka nt hotelli. Isikul oleks rahaline võimekus tagada endale ajutine elukoht Eestis, millele on isik tuginenud ja tõendanud varasemas menetluses (vt puudutatud isiku 15.01.2025 seisukoht ja lisad PPA loataotlusele haldusasjas nr 3-24-3183).
13.Puudutatud isik avaldas 12.06.2025 istungil kokkuvõtvalt, et tal on dokumendid olemas ja ta on Afganistanist pärit. Ei ole arusaadav, mida ta peale kohtult eitavat vastust üldse teha võib. Ta on sellest olukorrast väga väsinud. Kui kohus ta praegu vabastaks, siis ta asuks siin töötama ja elama. Tal on onu, kes elab 19 aastat Saksamaal ja tal on äri, onu tahaks, et ta tegeleks selle äriga siin Eestis. Ta ei soovi lahkuda Euroopa Liidust.
KOHTU PÕHJENDUSED
4
14.Esmalt märgib kohus, et otsustab võtta haldusasjast nr 3-24-3183 asja juurde PPA 19.11.2024, 13.01.2025, 13.05.2024 taotlused ühes lisadega ja vastavad 21.11.2024, 16.01.2025, 14.05.2025 istungi salvestised ühes protokollidega ja haldusasjast 3-23-2774 PPA 15.01.2024 kaebuse vastuse lisa 1-1, lisa 2, lisa 3, lisa 14, lisa 22 ja lisa 25. Haldusasjast 3-23-2774 käesoleva asja juurde võetud lisad tuleb tunnistada kinniseks, kuna tegemist on tõenditega rahvusvahelise kaitse asjas (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 38 lg 1 p 2; VRKS § 13 lg 1).
15.PPA tugineb taotluse esitamise VSS § 15 lõikes 1 nimetatud põhimõttele ja VSS § 23 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 toodud asjaoludele.
16.Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks VSS § 23 lõikes 1 nimetatud alustest on täidetud. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus kuulub rahuldamisele VSS § 23 lõike 1 punkti 1 ja lõike11 alusel.
17.Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui see on vajalik tema väljasaatmise tulemuslikkuse tagamiseks. See on lubatud mh juhul, kui esineb oht, et välismaalane põgeneb (VSS § 23 lg 1 p 1), kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg 1 p 2) või kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (VSS § 23 lg 1 p 3). Kinnipidamine on võimalik, kui VSS-s sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).
18.Puudutatud isikul puudub Eesti viibimiseks seaduslik alus (VSS § 2 lg 1 välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1. Riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane saadetakse välja tema kodakondsusriiki või kokkuleppel kolmanda riigiga mõnesse kolmandasse riiki (VSS § 17). Põgenemise oht
20.Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 68 punktis 6 toodud põgenemisoht. Viidatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Praegusel juhul nähtub isiku 23.05.2023, 30.05.2023 ja 14.06.2023, 11.10.2023 küsitluse protokollidest (haldusasjas 3-24-2744 PPA 15.01.2024 kaebuse vastuse lisad nr 2, 3 ja 14, 25), et puudutatud isik ei soovi naasta päritoluriiki. Kaebaja omavolilist Eestist lahkumist ja soovimatust päritoluriiki naasta on kinnitanud ka Ringkonnakohus kaebaja rahvusvahelise kaitse asja vaidluses (vt TlnRnKo 11.04.2025 3-23-2774, p 14). Puudutatud isiku soovimatus päritoluriiki naasta nähtub nii 13.01.2025 nõustajaga peetud vestlusest (HKMS § 134 lg 2 p 4) kui ka isiku viimatistest seletustest 14.05.2025 istungil asjas 3-24-3183. Kohtu hinnangul ei piisa puudutatud isiku kinnitusest käesoleva haldusasja lahendamisel ja 12.06.2025 antud istungil antud seletusest (istungi salvestis 00:14:47 jj), et ta asuks Eestis elama ja töötama, varasemalt väljakujunenud hoiakute ja seisukohtade mustri, mis kinnitavad põgenemisohtu, murdmiseks. Sealjuures arvestab kohus seda, et puudutatud isikul on lähedane Saksamaal ja isik on väljendanud selget seisukohta, et ta soovib jääda Euroopa Liitu (istungi salvestis 00:18:39 jj ning 00:21:37 jj). Seega ei ole puudutatud isik nõus järgima asjas jõustunud otsusega asjas 3-23-2774 kinnituse saanud ja 31.10.2023 otsusega kohaldatud 5 aastast sissesõidukeeldu Schengeni alale (VSS § 74 lg 2).
21.Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 6 8 punktis 9 toodud põgenemisoht. Viidatud sätte kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on 5
loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. PPA viitab kohaselt, et pärast isiku paigutamist Vao keskusse lahkus ta sealt omavoliliselt (VRKS § 34 lg 1). Leedu ametnikud pidasid isiku kinni Tallinn-Berliin bussis. Seega on VSS § 68 punkti 9 kohaldamise eeldus täidetud. Kohtu hinnangul saaks omavoliliselt uuesti lahkumise kahtluse miinimumi viia see kui lisaks aasta möödumisele oleks isik selle aja jooksul väljendanud läbivalt selgeid seisukohti vabatahtliku lahkumise osas olles valmis astuma selleks ka reaalseid samme. Praegusel juhul see nii ei ole. Kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine ja reisidokumentide puudumine
22.PPA on seisukohal, et isiku suhtes esinevad ka VSS § 23 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument, kuna käesoleval hetkel tal seda ei ole. Isik ei ole teinud PPA-ga koostööd rahvusvahelise kaitse menetluses. Ta on korduvalt andnud PPA-le valeütlusi, seega pole eluliselt usutav, et isik asuks vabaduses PPA-ga koostööle enda väljasaatmiseks. PPA selgitas istungil täiendavalt, et PPA lähtub asjaoludest kogumis, samuti nõustaja vestlustest. PPA tõlgendab isiku käitumist keeldumisena (istungi salvestis 00:09:47 jj).
23.Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul VSS § 23 lõike 2 punktile 2, sest VSS alusel kinnipidamisel ei ole PPA sisustanud kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmist. Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine peab olema reaalne tegevusega seotud ega saa tugineda üksnes prognoosile isiku käitumise osas isiku varasemalt antud selgituste pinnalt seoses soovimatusega lahkuda. 13.01.2025 nõustaja vestluse protokollist, kus on isiku seletused vahendatult ja üldistatult kirja pandud, nähtub kohtu jaoks küll isiku tahtmatus riigist lahkuda, kuid mitte otsene keeldumine kaasaaitamiseks dokumentide hankimisega seoses. VSS § 23 lõike 1 punkt 3 ei ole samuti seega paigutamisel praegusel juhul asjassepuutuv, sest puuduvad tõendid, et isik oleks olnud juba sõna või teoga keeldunud väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimises (vrd RKHKm 16.06.2017 nr 3-3-1-24-17, p 11). Proportsionaalsus ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimatus
24.Kohus arvestab lisaks ka puudutatud isikuga seotud isiklikke asjaolusid ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt RKHKm 31.02.2017 nr 3-3-1-93-16, p 13, RKHKm 16.06.2017 nr 3-3-1-24-17, p 12). Isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid. Isik on varem omavoliliselt Eesti riigist lahkunud ja esitanud vestlustes sooviavaldusi liikuda edasi teise liikmeriiki. Kuna isik on kinnitanud, et tal on onu Saksamaal ja ta soovib jääda Euroopa Liitu, saab pidada pigem tõenäoliseks isiku liikumist Saksamaale.
25.Eelnevad asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et KPK-st vabanedes ei oleks isik PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Kohus nõustub, et eelpool kirjeldatut arvestades saab pidada tõenäoliseks, et puudutatud isik lahkub väljasaatmise vältimiseks Eestist või ta asuks end väljasaatmise tõkestamiseks siin varjama. Selle kahtluse aluseks on eeskätt puudutatud isiku varasem tegevus. Kui isiku suhtes on varem läbi viidud menetlusi, nagu praegusel juhul, tuleb kasutada ka neis menetlustes kogutud andmeid (RKHKm 17.04.2020 nr 3-19-1068/39, p 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
26.Asjaolud kogumis kinnitavad, et puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks on vältimatu tema paigutamine KPK-sse. KPK-s on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puudutatud isikul ei olnud istungil KPK tingimuste osas etteheiteid. Kohus arvestab sellega, et kuigi kinnipidamine on toimunud küllalt pikka aega, oli X. X 29. 11.2023 kuni 11.05.2024 vabaduses. 6
27.Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Puudutatud isiku välja saatmine Pakistani Islamivabariiki on PPA esindaja 12.06.2025 istungil antud selgituste kohaselt võimalik, kuid see võtab aega (istungi salvestis 00:12:34 jj).
28.Eelnevat arvestades annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (12.08.2025).
29.Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.
30.Kohus otsustab asendada avaldatavas lahendis (sh faili nimes) puudutatud isiku nime, isikukoodi ja sünniaja (sh varasem nimekuju ja sünniaeg) tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.