Maksu- ja Tolliameti taotlus Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ, seaduslikud esindajad juhatuse liikmed X. X ja Y. Y
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu viisil, et on lubatud arestida seal olevad ja sinna tulevikus kantavad summad kuni 148 226,73 euro täitumiseni.
2.Edastada käesolev määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada lubatud täitetoimingu sooritamisest.
3.Edastada käesolev määrus Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ-le pärast Maksu- ja Tolliametilt täitetoimingu sooritamise teate saamist.
4.Määruse avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed, pangakonto- ja ettemaksukonto numbrid, aadressiandmed ja registriosa numbrid tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei määrus edasikaevatav.
1.MKS § 1361 lõike 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 punkt 3). MKS §-s 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Kohtunik otsustab loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil.
2.Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud teabe põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist (prognoosotsus), siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel.
3.MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri kinnitusest. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel, st kohus ei saa maksuhalduri taotluse läbivaatamise käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamise ja läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Kohtud peavad üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (RKÜKm 27.11.2012 nr 3-3-1-15-12, p 49). Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumistähtaja möödumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (TlnRnKm 12.05.2021 nr 3-20-2505, punkt 5).
4.Maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lõike 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed (vt ka RKHKm 18.06.2013 nr 3-3-1-28-13 punkt 10): 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (taotluse punkt 1, dtl 4, 14 jj, 65 jj); 2) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus maksukohustuslasest tingitult (taotluse punkt 3, dtl 9-10); 3) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 2, dtl 4-9); 4) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse punkt 5, dtl 11);
2
3-25-1907 5) üks või mitu MKS § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks (taotluse punkt 4, dtl 10). Kontrollimenetlus ning maksukohustuse määramise tõenäosus
5.Maksuhaldur viib 19.03.2025 teate (dtl 14-15) alusel Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ maksustamiseperioodi jaanuar 2025 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude summas 10 953,10 eurot õigsuse kontrolli ning 22.04.2025 korralduse nr 12.2-3/066530-1 3 alusel (dtl 65-67) Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ maksustamisperioodide jaanuar – märts 2025 käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Arvestades kontrolliperioodi ei saa hetkel kõne alla tulla aegumine (MKS § 98).
6.Maksuhaldur on taotluses põhistanud, et kontrolli tulemusena puudutatud isikule maksukohustuse määramine summas (148 226,73 (525 531,12*22/78)) eurot (vt summa kujunemine p 2.1, dtl 5-6). Kuigi kontrolli tulemusel ei ole koostatud kontrollakti, toob maksuhaldus põhistused välja taotluses. MTA põhjendusi kordamata märgib kohus, et arvestades, et tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on TuMS § 51 lõike 2 punkt 3 (vt nt RKHKo 31.03.2021 nr 3-18-1758/26, p 10) on MTA maksumääramise tõenäosuse jaatamiseks ühes tõenditega piisavalt põhistanud, et kinnistu müügituluga seotud summade edasikandmise jada eesmärk ei ole selge (taotluse punktid 2.1 ja 2.2, dtl 5-7, 80) ning kahtlusi tehingute majanduslikus sisus süvendavad seejuures ülekandejadas olevate isikute seotus (taotluse punktid 2.1 ja 2.2, dtl 5-7), juhatuse liikme vastuolulised seletused (taotluse p 2.3, dtl 7) ning kahtlus, et Xxxxx kinnistu müügi hetkeks Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ majandustegevus oli lõpetatud (taotluse p 2.5, dtl 7-8). Asjas puuduvad puudutatud Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ või tehingutega seotud kolmandate isikute sellised seletused tehingute jada kohta, mis MTA hüpoteesi juba praeguses menetluse faasis koheselt ümber lükkaks ja maksu määramise tõenäosust oluliselt muudaks.
7.Eelnevale tuginevalt leiab kohus, et maksuhaldur on piisavalt põhistanud seda, et kontrolli tulemusena on tõenäoline maksukohustuse määramine summas 148 226,73 eurot. Kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest
8.MKS § 1361 lõike 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt RKÜKm 27.11.2012 nr 3-3-1-15-12 p 50. c). Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (RKHKm 30.04.2013 nr 3-3-1-4-13, p 22). MKS § 1361 lõike 1 kohane kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.
9.Kohus nõustub maksuhalduriga, et praegusel juhul on alust eeldada, et ettemaksukonto arestimata jätmise korral jääb maksukohustus ilmselt täitmata. Esiteks on MTA nõutavalt
3
3-25-1907 põhistanud isiku teadlikku tegevust vahendite ettevõttes maksuvabalt väljaviimisel (dtl 5-9). Sealjuures ei ole äriühing ega selle juhatus liige andnud vaidlusaluse tehingu ülekannetega seoses selgitusi (s.o reaalsed ärilised ja elulised põhjendused) (vt dtl 16, 111-112), mis võiks maksuhalduri hüpoteesi kahtluse alla seada. See on seda kaalukam põhjusel, et Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ, X.X.Xxxxxx OÜ ja X.X.Xxxxxxxxx Xxxxxxxx Xxxxxxx OÜ juhatuse liikmeks on üks ja sama isik (X. X) ning ükski seotud isikutest ei ole ei täitnud MTA korraldusi ega esitanud teavet ja dokumente kinnistu müügitulu edasikandmise eesmärkide kohta (dtl 7). Seega ei ole isikud praegu esitatud tõendite pinnalt täitnud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust, mis veelgi süvendab kahtlust, et puudutatud isik ei pruugi olla huvitatud koostööst ja maksude kohasest tasumisest (dtl 65-67, 62). Maksuhalduri kahtlust toetab ka see, et Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ enda tegevusest tulenevalt (ei ole esitanud pearaamatu kontode väljavõtet) puudub MTA-l konkreetne ülevaade äriühingu nõuetest, kohustustest ja üldisest maksevõimest ja samal ajal puudub isikul registervara ning ettemaksukonto saldo on 560,36 eurot. Isiku maksevõimest ülevaate saamisele ei aitaks praegusel juhul sisuliselt kaasa ka Äriregistrist nähtuv 2023. aasta majandusaasta aruanne, kuivõrd MTA on põhistanud kahtlust, et Xxxxx kinnistu müügi hetkeks oli Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ majandustegevus lõpetatud (dtl 4). Proportsionaalsus ja avalik huvi
10.Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivavat meedet ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades proportsionaalne. Maksuhaldur saab kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja millises maksumenetluse staadiumis esitada kohtule taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks, arvestades MKS § 1361 lõikes 1 sätestatud tingimusi (vt nt TlnRnKm 18.12.2023 nr 3-232539, p 11). Arvestades käesoleva määruse punktis 11 toodud kaalutlusi saab põhjendatuks pidada taotluse rahuldamist maksumenetluse praeguses staadiumis s.o enne kontrollakti väljastamist.
11.MTA taotluse rahuldamine aitab avaliku huvi kaitsele – maksude laekumine – kaasa, sest välistab olukorra, kus võimaliku maksuotsuse tegemisel ei ole seda võimalik täita.
12.Riigikohus on jaatanud võimalust arestida alles tulevikus tekkivat tagastusnõuet (RKHKo 18.06.2013 nr 3-3-1-28-13, p 13). Ettemaksukonto arestimine ei koorma maksukohustuslast liialt. Ettemaksukonto arestimine ei takista puudutatud isikul majandustegevusega tegelemist. Tagatis, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud
13.Kohus arvestab taotlust rahuldades maksuhalduri kinnitusega, et MKS § 1361 lõike 3 kohaselt lõpetab MTA Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lõike 2 punktist 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lõike 1 punkti ja 3, § 121 kohaselt suuruses 148 226,73 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 148 226,73 eurot. Kokkuvõte
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja Tolliametile loa seada MKS § 130 lõike 1 punkti 3 kohaselt arest Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ 4
3-25-1907 ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu viisil, et lubatud on arestida seal olevad ja sinna tulevikus kantavad summad kuni 148 226,73 euro täitumiseni.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.