Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

poes A.ee ning äriühingu kulud olid tuludest tunduvalt suuremad. Maksuhaldur on tuvastanud, et X OÜ maksustatav käive on tekkinud A-i ja e-poe A.ee tegevusest. X OÜ-l ei olnud õigust deklareerida sisendkäibemaksu 1025,24 eurot A-i ostuarvete nr 000002–000005 alusel, kuna kaubad ei ole nende arvete alusel liikunud ning X OÜ on kinnitanud, et ei ole nendel arvetel kajastatud kaupu saanud ega edasi müünud. Arvetel kajastatud kaubad ei ole tellitud X OÜ klientide poolt. A-i poolt väljastatud arvete nr 200011, 200012 ja 22 sisuks on ettevõtte üleminek (lao ja kaupluse sisustuse üleandmine) A-lt X OÜ-le, mis ei ole käive vastavalt käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p-le 1, ning seega ei saanud nende arvete alusel kajastada käibedeklaratsioonidel käibemaksu 4026,44 eurot. Ettevõtte üleminekule viitab asjaolu, et X OÜ-ga ja A-ga on seotud samad inimesed (AT, AL ja AJ), kes kõik vormistati töötamise registris tagasiulatuvalt X OÜ töötajateks, samuti jäid A-ga võrreldes samaks X OÜ tegevus ja hankijad. Ettevõtte ülemineku tingisid maksuvõlad ja makseraskused hankijate ees (vt kontrolliakti p 1.2.2.4). A-i arvetel nr 000006–000016 ja nr 200017–200029 kajastatud käibemaksu 17 029,46 eurot lisamine ja käibedeklaratsioonidel kajastamine ei ole lubatud, sest tegemist on maksupettusega. Maksupettusele viitavad järgnevad asjaolud: 1) A ja X OÜ on seotud ettevõtted; 2) kauba tellimuse esitas X OÜ ise ühendusesiseselt, kasutades selleks A-i andmeid; 3) A-l puudub majandustegevus; 4) A ei deklareerinud tehinguid ega tasunud käibemaksu; 5) X OÜ ei tasunud A-i kogu arvete summat ja teadis seega, et A ei saagi käibemaksu tasuda; 6) maksueelise saamise tõttu on X OÜ saanud pakkuda klientidele kaupu odavamalt; 7) X OÜ on kauba ostnud ühendusesiseselt, kasutades selleks A-i lepinguid ja kontosid (vt kontrolliakti p 1.2.2.5). Kontrolliperioodil oli X OÜ-l lubatud sisendkäibemaksu hulgas deklareerida lisaks pöördkäibemaksule ülejäänud raamatupidamises kajastatud ostuarvete käibemaks kokku 4284,02 eurot ning seega on X OÜ deklareeritud sisendkäibemaksu 66,13 eurot lubatust rohkem. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks. X OÜ on tegutsenud 2020. a maist kuni oktoobrini kahjumlikult ning alates maksukontrolli algusest on äriühingu ainsaks töötajaks jäänud juhatuse liige, kellele ei ole töötasu deklareeritud. Äriühingu raamatupidamises võib esineda ka jooksvalt puudusi ning maksuhalduril puudub ülevaade äriühingu arvelduskontode seisust, kuid kontrollimiseks esitatud kontoväljavõtetest nähtub, et kontrolliperioodil laekus äriühingule vähem raha kui tehti väljamakseid. X OÜ-ga on seotud samad isikud, kes lõpetasid makseraskuste tekkimisel A-i tegevuse, mistõttu on alust karta, et ka X OÜ võidakse maha jätta. Äriühingu maksukohustusi ei ole võimalik sisse nõude ka äriühingu juhatuse liikmelt ALlt, kellel puuduvad registervara ja sissetulekud. X OÜ-l puuduvad registervara ja väärtpaberikonto ning äriühingu ettemaksukontol on 14.12.2020 seisuga vabu vahendeid 0,52 eurot. X OÜ kontoväljavõtetest nähtub, et kontole laekuvad summad kantakse kohe edasi. Eeltoodut arvestades on ainus sobiv täitetoiming aresti seadmine 21 814,59 euro ulatuses äriühingu arvelduskontodele kõigis Eesti krediidiasutustes. Kuigi arvelduskonto arestimine on ettevõtlust takistav meede, ei pruugi see hilisemas menetlusstaadiumis enam anda soovitud tulemust. Äriühing saab MKS § 131 lg 4 alusel teha kontolt väljamakseid maksuhalduri loal ja seega on võimalik vajadusel tagada äriühingu kohustuste täitmine. Maksuhaldur lõpetab MKS § 1361 lg 3 kohaselt täitetoimingu kahe tööpäeva jooksul, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või X OÜ esitab MKS § 122 kohase tagatise 21 814,59 euro ulatuses.

aprilli käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning MTA taotluse ja kontrolliakti pinnalt ei saa maksusumma määramist pidada välistatuks või ilmselgelt võimatuks. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksukohustuslase tegevuse tõttu võib kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kontrolliaktis toodud asjaolud viitavad sellele, et X OÜ võib olla teadlikult osalenud käibe varjamises, varjatud ettevõtte üleminekus ja maksupettuses, mille tulemusena on jäänud riigieelarvesse laekumata 21 814,59 eurot. Teadliku maksude väärarvestuse korral on põhjendatud järeldada, et X OÜ ei soovi maksu tasuda ka tagantjärele pärast kontrollimenetluse lõppemist. Põhjendatud on ka maksuhalduri kahtlused, et X OÜ võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks ning X OÜ-l ei pruugi maksu määramise hetkeks olla vahendeid maksukohustuse tasumiseks. Kuigi arvelduskonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid, mille tagajärjeks võib olla ettevõtte tegevuse seiskumine, ei ole X OÜ-l muid varasid, mille suhtes hiljem täitetoiminuid sooritada, ning puudub ka kindlus, kas X OÜ kavatseb oma senist majandustegevust jätkata. Kuivõrd maksukohustuse täitmise tagamiseks puuduvad muud võimalused ning maksuhaldur on välja toonud kahtluse, et maksukohustuslane on pannud toime maksupettuse, ja seda kahtlust ka osaliselt tõenditega põhistanud, ei saa arvelduskontode arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Seejuures kaalub ka avalik huvi maksude laekumise tagamiseks üles äriühingu huvi kasutada majandustegevuseks käibevahendeid arestitud ulatuses. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud viivitamata pärast toimingu sooritamise tinginud asjaolu ära langemist või X OÜ poolt 21 814,59 euro suuruse tagatise esitamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

kontrolliaktis tutvustatud maksuhalduri seisukohti. MKS § 1361 ei näe ette maksukohustuslaselt arvamuse või seletuste küsimist loamenetluses ning seega on väär X OÜ seisukoht, et pärast kontrolliaktile vastuväidete esitamise tähtaja pikendamist kohtule taotluse esitamine kujutas ärakuulamisõiguse rikkumist. Määruskaebuses ei ole esitanud ühtegi uut argumenti ega tõendit, mille alusel saaks maksuhalduri järeldusi pidada ebaõigeteks. X OÜ-le on koostatud MTA 21.12.2020 maksuotsus nr 12.2-3/052889-11, milles on analüüsitud kõiki äriühingu 17.12.2020 eriarvamuses toodud seisukohti. Määruskaebuse väited kattuvad sõna-sõnalt eriarvamuse väidetega. Kohtupraktikast tulenevalt annab piisavalt põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemises aluse eeldada, et isik võib jätkata ebausaldusväärset käitumist ning asuda võimaliku maksuvõla sissenõudmise vältimiseks vara peitma, tegevust lõpetama või muul viisil takistama tõenäoliselt määratava maksukohustuse sundtäitmist. Kuna maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X OÜ on teadlikult osalenud käibe varjamises, varjatud ettevõtte üleminekus ja maksupettuses ning X OÜ-ga seotud isikute varasem käitumine viitab pigem sellele, et ettevõte võidakse maha jätta, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et tulevikus määratava rahalise nõude sundtäitmine oleks raskendatud või võimatu. Kontode arestimist ei saa pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks, sest asjas puudub võimalus rakendada muid täitmist tagavaid meetmeid, samuti ei tähenda pangakontode arestimine vältimatult äriühingu tegevuse lõppemist (vt MKS § 131 lg 4).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

maksuhalduri kohustust eriarvamuses toodule maksuotsuses vastata. Maksukohustuslane saab lisaks esitada sisulised vastuväited MTA taotluses tehtud järeldustele edasikaebemenetluses (nt Riigikohtu 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.5).

22), mis ei saa siiski üldjuhul kaaluda üles maksukohustuslase õiguste piiramist pangakontode arestimisega olukorras, kus pangakontode arestimata jätmise korral ei jääks maksusumma riigile üldse laekumata, vaid see lükkuks üksnes edasi (nt Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 33-1-57-01). Seevastu juhul, kui maksude laekumise tagamiseks ei ole võimalik rakendada ühtegi muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata, ei saa arvelduskontode arestimist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks meetmeks.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.