PRM Agri OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10.12.2024. a otsuse nr 12-1/24/34933 osaliseks tühistamiseks, 07.02.2024. a vaideotsuse nr 121/25/132-2 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks toetustaotluse osas uue otsuse tegemiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – PRM Agri OÜ, esindaja vandeadvokaat Siim Maripuu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-25-592 menetlus.
2.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot pärast määruse jõustumist Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr EE781010220192873229 AS-s SEB Pank.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt PRM Agri OÜ kasuks välja menetluskulud 1800 eurot.
4.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil kanda kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr EE781010220192873229 AS-s SEB Pank ning märkida maksekorralduse selgitusse käesoleva haldusasja number.
5.Jätta PRM Agri OÜ taotlus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest edasiulatuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
3-25-592 Muud selgitused
Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtu menetluses on PRM Agri OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 10.12.2024. a otsuse nr 12-1/24/34933 osaliseks tühistamiseks, 07.02.2024. a vaideotsuse nr 12-1/25/132-2 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks toetustaotluse osas uue otsuse tegemiseks.
2.PRIA esitas 17.04.2025 kohtule seisukoha, milles märgib, et vaidlusalune PRIA 10.12.2024. a otsus on kehtetuks tunnistatud ja PRIA on selle asemel andnud uue haldusakti, s.o 21.03.2025. a otsuse nr 12-1/25/881, millega rahuldas kaebaja 2024. aastal taotletud noore põllumajandustootja toetuse taotluse. PRIA leiab, et esineb alus asjas menetluse lõpetamiseks. Seoses kaebaja menetluskuludega märgib PRIA, et kuna haldusmenetluse seadus ei näe ette võimalust vaidemenetluses tehtud kulutuste hüvitamiseks, siis tuleks menetluse lõpetamisel mitte jätta vastustaja kanda kaebaja poolt vaidemenetluses kantud õigusabikulusid. Kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-60-13 ja otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 18). Kaebaja edasiulatuva viivise nõue menetluskuludelt on täiesti põhjendamatu. Viivist ja intressi ei nõuta riigiasutuselt (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 126 lg 3).
3.Kaebaja märkis 25.04.2025. a seisukohas kohtule, et nõustub asjas menetluse lõpetamisega. Kaebaja märgib, et vaidlustatud PRIA otsuse kehtetuks tunnistamine tulenes kohtule esitatud kaebusest. Kaebaja palub PRIA-lt välja mõista menetluskulud 1820 eurot ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaebaja ei nõustu PRIA väitega, et ELÜPS § 126 lg 3 alusel ei või riigiasutuselt viivist või intressi käesolevas vaidluses nõuda.
4.Vastustaja esitas 29.04.2025. a seisukoha kaebaja menetluskulude osas, milles leiab, et kaebaja menetluskulud on ebaproportsionaalselt suured. Vastustaja palub temalt väljamõistetavate menetluskulude suurust vähendada kohtu kaalutlusel mõistliku suuruseni ning jätta edasiulatuva viivise nõue kohaldamata. Vastustaja arvates on vajalikud ja põhjendatud kulud mõistlikus suuruses kulud, mis on tehtud seoses kohtule kaebuse esitamisega. Tegemist ei ole olnud mahuka ega aeganõudva tõendite kogumist ja analüüsimist vajava vaidlusega, vaid õigusvaidlusega määruse nr 71 § 8 tõlgendamise üle. Kuna kaebaja ei olnud haldusmenetluses nõus menetluskulude vähendamisega, siis kompromissi ei sõlmitud. Kompromissi sõlmimine muus osas ei olnud vajalik, sest PRIA andis 05.03.2025 kaebajale teada, et kaebaja suhtes tehtud otsust ja vaideotsust muudetakse. Seega ei olnud kaebajal vajadust tingimata pärast seda kohtusse kaebust esitada. Kõigil sarnases olukorras olevatel taotlejatel muudeti vastustaja initsiatiivil otsuseid, sõltumata sellest, kas nad olid vaide või kaebuse esitanud või mitte. Vastustajale on mõistmatu kaebaja lepingulise esindaja nõue kohustada PRIA-t kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole, kuigi asja juurde esitatud arve on koostatud kaebajale, st PRM Agri OÜ-le, kellel oli advokaadibüroole arve tasumise kohustus 14.04.2025. Kuna kaebaja on tasunud õigusabiteenuse eest advokaadibüroole, siis peaks PRIA hüvitama kohtu poolt väljamõistetavad menetluskulud kaebajale, mitte advokaadibüroole. Vastustaja ei mõista kaebaja lepingulise esindaja selgitust, milles ta märgib, et kaebaja on käibemaksukohuslane, mistõttu on kõik summad esitatud ilma käibemaksuta. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja edasiulatuva viivise nõue menetluskuludelt on täiesti põhjendamatu ja alusetu. 2
3-25-592
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).
6.Kohtu hinnangul puuduvad takistused haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja vaidlustatud haldusakt ja vaideotsus on tunnistatud PRIA 12.03.2025. a otsusega kehtetuks. Kaebaja avaldas 25.04.2025. a seisukohas nõustumust menetluse lõpetamiseks. Seega lõpetab kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
7.Menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. See tähendab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
8.Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (HKMS § 109 lg 2).
9.Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4 ja lg 8). Kuna kaebaja on enda 25.04.2025. a avalduses palunud kanda kõik tema kasuks välja mõistetavad menetluskulud avalduses märgitud Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele, tõlgendab kohus kaebaja tahet selliselt, et ta soovib ka riigilõivu tagastamist just 25.04.2025. a avalduses märgitud arveldusarvele. Tulenevalt HKMS § 104 lg 8 viiendast lausest võib kohus tagastada riigilõivu menetlusosalise korraldusel ka muule isikule.
10.Ülejäänud menetluskulude jaotamisel lähtub kohus HKMS § 108 lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas kantud kaebaja menetluskulud tuleb kanda vastustajal. Kuigi vastustaja kinnitusel andis ta 05.03.2025 kaebajale teada, et tema suhtes tehtud otsust ja vaideotsust muudetakse, ning vastustaja hinnangul ei olnud kaebajal seetõttu vajadust tingimata pärast seda kohtusse kaebust esitada, ei välista see siiski kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmist. Asja materjalidest nähtub, et pärast PRIA 07.02.2025. a vaideotsuse tegemist esitas kaebaja esindaja 12.02.2025 järjekorras teise päringu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (digitaalse toimiku leht (dtl) 150), paludes ministeeriumilt täiendavat seisukohta. Kaebaja esindaja saadetud päring ei puudutanud küll konkreetselt ja nimeliselt kaebaja kohta tehtud PRIA otsust ja vaideotsust, kuid käsitles siiski olukorda, milles kaebaja oli. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastas kaebaja esindaja 12.02.2025. a päringule 28.02.2025. a kirjaga ning kaebaja esindaja pöördus 03.03.2025 PRIA poole ettepanekuga lahendada vaidlus kohtuväliselt (e-kiri dtl 155– 156). Arvestades, et PRIA 10.12.2024. a otsusele ja 07.02.2025. a vaideotsusele kaebuse esitamise tähtaeg lõppes 10.03.2025, ei saa kohtu hinnangul kaebajale ette heita kohtule 10.03.2025 kaebuse esitamist ka olukorras, kus 05.03.2025 oli PRIA väidetavalt teavitanud teda otsuse ja vaideotsuse muutmise kavatsusest. Kohus leiab, et kaebaja ei saanud pelgalt PRIA teavituse pinnalt olla täiesti kindel tulevase PRIA otsuse sisus, ning olukorras, kus enne kaebetähtaja lõppu ei olnud PRIA lubatud otsust teinud, oli kaebuse tähtaegselt kohtule esitamine põhjendatud ja mõistetav. PRIA tunnistas 10.12.2024. a otsuse ja 07.02.2025. a vaideotsuse kehtetuks 12.03.2025, s.o 2 päeva pärast kaebuse esitamist. Eelnevalt toodud asjaolude pinnalt tuleb asuda seisukohale, et PRIA poolt käesolevas asjas vaidlustatud otsuse 3
3-25-592 ja vaideotsuse kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebaja esindaja tegevusest kaebuse ettevalmistamisel ja koostamisel ning menetluskulud tuleb kanda vastustajal.
11.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on kaebaja kandnud õigusabikulusid kokku summas 1800 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusteenuse osutamine seisnenud kokkuvõtlikult järgnevas: 12.02.2025 ministeeriumile täiendava päringu tegemine (54 min), 28.02.2025 ministeeriumi vastusele hinnangu andmine (30 min), 03.03.2025 PRIA-le e-kirja koostamine (24 min), 05.03.2025 kaebuse koostamine (4 h 24 min), 10.03.2025 kaebuse täiendamine ja esitamine (2 h 24 min), 12.03.2025 PRIA-le avalduse esitamine (12 min), 12.03.2025 täiendavale vaideotsusele hinnangu andmine (18 min) ja 21.04.2025 menetluskulude nimekirja ja kohtule seisukoha koostamine (36 min). Kokku on kaebajale õigusabiteenust osutatud 9 tunni ja 42 minuti ulatuses. Veel nähtub Advokaadibüroo TRINITI OÜ 31.03.2025. a arvest nr 20250729 (dtl 308) ning kaebaja esindaja selgitustest, et kaebajale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 185,57 eurot + käibemaks (koondtasu 2196 euro (sh käibemaks) eest). Kuivõrd kaebaja on märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane, on põhjendatud mõista kaebaja menetluskulud vastustajalt välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu 11.05.2022. a otsus nr 3-20-663, p 23).
12.Kohus leiab, et nii õigusabiteenusele kulutatud aeg kui ka õigusabiteenuse tunnihind on esindaja tehtud toiminguid ja vaidluse sisu arvestades vajalik ja põhjendatud (vrd nt Riigikohtu 29.01.2024. a määrus asjas nr 2-21-9796, p-d 18–19; vt ka Riigikohtu 18.05.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-26-09, kus oli samuti tegemist advokaadi koondtasuga ja menetluse lõpetamisega vahetult pärast kaebuse esitamist). Menetluskulude nimekirjas on kajastatud üksnes pärast vaideotsuse tegemist kaebuse ettevalmistamises ja koostamises seisnevaid ning menetlusega seotud hilisemaid toiminguid, mitte haldusmenetluses tehtud toiminguid, mille hüvitamine ei oleks põhjendatud. Seega puuduvad alused vastustajalt väljamõistetavate menetluskulude suuruse vähendamiseks.
13.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja õigusabikulud 1800 eurot.
14.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub õigus täpsustada seda, millisele arveldusarvele ta menetluskulude hüvitise kandmist soovib. Menetlusseadustik seda õigust ei välista. Seda ka juhul, kui kaebaja ja tema lepingulise esindaja vahelisest kokkuleppest või muust põhjusest tulenevalt soovib kaebaja hüvitise kandmist teda esindanud advokaadibüroo arvelduskontole.
15.HKMS ei sätesta alust väljamõistetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivise väljamõistmiseks ega viita vastavas osas tsiviilkohtumenetluse seadustikule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4; vt ka Riigikohtu 15.02.2021. a otsus asjas nr 3-18-2294, p 27; 06.06.2019. a otsus asjas nr 317-842, p 37). Seega jääb kaebaja taotlus väljamõistetavatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise väljamõistmiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.