Maksu- ja Tolliameti taotlus X-Xxxxx OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaia Kolli Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X-Xxxxx OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige X. X
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X-Xxxxx OÜ ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) käibemaksu enammakse arestimiseks 140 377,73 euro ulatuses.
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada lubatud täitetoimingu sooritamisest.
3.Edastada määrus X-Xxxxx OÜ-le pärast Maksu- ja Tolliametilt täitetoimingu sooritamise teate saamist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei määrus edasikaevatav.
MKS § 1361 lõige 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1
3-25-1877 punkt 3). MKS §-s 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Kohtunik otsustab loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil.
2.Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud teabe põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist (prognoosotsus), siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel.
3.MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri kinnitusest. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel, st kohus ei saa maksuhalduri taotluse läbivaatamise käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamise ja läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Kohtud peavad üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (RKÜKo 27.11.2012 nr 3-3-1-15-12, punkt 49). Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumistähtaja möödumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (TlnRnKm 12.05.2021 nr 3-20-2505, punkt 5).
4.Maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lõike 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed (vt nt RKHKo 18.06.2013 nr 3-3-1-28-13 punkt 10): 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (taotluse punkt 1, dtl 52); 2) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus maksukohustuslasest tingitult (taotluse punkt 3, dtl 53); 3) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 2, dtl 52); 4) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse punkt 5, dtl 54); 5) üks või mitu MKS § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks (taotluse punkt 4, dtl 53-54). Toimumas on kontrollimenetlus ning esitatud asjaolude põhjal on maksuhalduri kontrolli tulemusena puudutatud isikule maksukohustuse määramine tõenäoline
5.Maksuhaldur viib 03.04.2025 korralduse nr 12.2-3/066424-1 alusel läbi X-Xxxxx OÜ maksustamisperioodi jaanuar 2025 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli ja maksustamisperioodi juuli 2024 – veebruar 2025 2
3-25-1877 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Kõrvutades kontrollakti toodut (dtl 59-68) asjas esitatud tõenditega (taotluse lisad nr 1-11) on põhistatud see, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on maksukohustuse muutmine 140 377,73 euro võrra (dtl 68). Kontrolliaktis kajastatud asjaoludel ei ole maksuotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Kordamata kontrolliaktis toodud asjaolusid toob kohus seejuures välja, et MTA on piisavalt põhistanud maksupettuses osalemise kahtlust (vt nt RKHKo 02.10.2003 nr 3-3-1-5003, p 10; RKHKo 04.06.2013 nr 3-3-1-15-13, p 13; RKHKo 27.09.2017 3-14-53226/100, p 9-11) tehingute puhul Xxxxxxxxxxx OÜ-ga kokkuvõtvalt järgmistele asjaoludele tuginevalt: isikute seotus; maksude tasumata jätmine teise tehingu poole poolt (seisuga 20.05.2025 on Xxxxxxxxxxx OÜ-l maksuvõlg kokku summas 232 281,67 eurot, s.h on tasumata ka käibemaks X-Xxxxx OÜ-le esitatud arvete eest); arvete mitte nõuetekohasus; sündmuste ajaline järgnevus seoses arvete tasumise ja Xxxxxxxxxxx OÜ-le maksuotsuse väljastamisega, samuti seoses X-Xxxxx OÜ registreerimise ajaga. MTA on piisavalt põhistanud maksupettuses osalemise kahtlust seoses tehingute OÜ-ga Xxxxxxxxxxxx tuginevalt järgmisele: isikute seotus; tehinguahelas muutuste tegemine ja hankija vahetus ajaline kattuvus seoses 06.01.2025 maksuhalduri poole saadetud korraldusega X- Xxxxx OÜ-le; maksude tasumata jätmine teise tehingu poole poolt; arvete mitte nõuetekohasus.
6.Arvestades kontrollitavat perioodi, ei viita miski maksusumma võimalikule aegumisele
(MKS § 98).
Kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest
7.Kohus nõustub maksuhalduriga, et piisavate varade puudumise ja maksupettuse kahtluse tõttu on praegusel juhul alust eeldada, et ettemaksukonto arestimata jätmise korral jääb maksukohustus ilmselt täitmata.
8.MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt RKÜKm 27.11.2012 nr 3-3-1-15-12 p 50. c; 28.01.2013 nr 3-3-1-16-12. p 10.4). Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (RKHKm 30.04.2013 nr 3-3-1-4-13 p 22). MKS § 1361 lõike 1 kohane kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.
9.MTA tugineb kahtluse põhistamisel (dtl 53) sellele, et isiku tegevus maksudest kõrvalehoidumisel on olnud selgelt teadlik ja isik on vähendanud enda maksukohustust 140 377,73 euro võrra, mis on suur summa. Ühtlasi puudub isikul kinnisvara või muu väärtuslik registervara ning 31.01.2025 seisuga oli arvelduskonto jääk 5 929,36 eurot (dtl 71 jj). Kohtu hinnangul kinnitab kontrollaktis kajastatud käitumismuster, milles isik reageerib MTA poolt tehtavatele sammudele koheselt omapoolsete toimingutega tehinguahelas (dtl 62 ja 64), seda, et on tõenäoline, et ka maksuotsuse tegemisel asub isik astuma aktiivselt samme selle tasumise vältimiseks. Ühtlasi kinnitab asjaolu, et puudutatud isik ei pruugi olla huvitatud 3
3-25-1877 koostööst ja maksude kohasest tasumisest see, et puudutatud isiku juhatuse liige ei andnud seoses MTA poolse suhtluse ja tehinguahelates muudatuste tegemise ajalise kattuvuse kohta eluliselt usutavaid selgitusi (s.o reaalsed ärilised ja elulised põhjendused) (vt dtl 30), mis võiksid maksuhalduri hüpoteesi kahtluse alla seada. Proportsionaalsus ja avalik huvi
10.Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivavat meedet ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades proportsionaalne. Arestitav summa vastab võimalikule maksukohustuse muutmise suurusele.
11.MTA taotluse rahuldamine aitab avaliku huvi kaitsele – maksude laekumine – kaasa, sest välistab olukorra, kus võimaliku maksuotsuse tegemisel ei ole seda võimalik täita. Puudutatud isikul puudub kinnisvara ja kuigi tema nimele on registreeritud sõiduk, siis nõustub kohus maksuhalduriga, et tegemist on väheväärtusliku varaga. Kuna liiklusregistri kanne on üksnes informatiivse tähendusega, ei saa ka välistada, et sõiduk on juba võõrandatud või võõrandatakse enne kontrolli lõppemist.
12.Ettemaksukonto arestimine ei koorma maksukohustuslast liialt. Maksuhaldur ei ole veel käibemaksu enammakset ettemaksukontole vabastanud. Ettemaksukonto arestimine ei takista puudutatud isikul majandustegevusega tegelemist. Kohtul puudub alus arvata, et peale ärakuulamisõiguse tagamist viivitaks MTA maksumenetluse lõpetamisega. Tagatis, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud
13.Kohus arvestab taotlust rahuldades maksuhalduri kinnitusega, et MKS § 1361 lõike 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur X-Xxxxx OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui XXxxxx OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lõike 2 punktist 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui X-Xxxxx OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lõike 1 punkti 3, § 121 kohaselt suuruses 140 377,73 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X-Xxxxx OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 140 377,73 eurot. Kokkuvõte
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja Tolliametile loa seada MKS § 130 lõike 1 punkti 3 kohaselt arest X-Xxxxx OÜ ettemaksukontole (xxxxxxxx) käibemaksu enammakse arestimiseks 140 377,73 euro ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.