Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-25-1315 asuva Eesti saatkonna kaudu Eesti c-liiki viisa kehtivusega 24.11.2024‒15.12.2024. Saksamaa esitatud teabe kohaselt sisenes isik 05.12.2024 Poolasse ja samal päeval Saksamaale, kus ta esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse, mis vormistati kirjalikult 16.12.2024. PPA pidas 30.04.2025 kell 14.10 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Isikuga viidi 30.04.2025 läbi vestlus, mille käigus isik selgitas, et tema eesmärk oli minna tööle Ameerika Ühendriikidesse, kuid nüüd on ta Euroopas ja ta peab saama Euroopalt abi, et ta saaks tööd teha. Eestisse tal plaani tulla ei olnud. Isiku pass on vahendaja käes, nad reisisid koos Indiast Gruusiasse. Pärast viisa saamist liiguti koos edasi Saksamaale. Vahendaja hülgas isiku Saksamaal ja seetõttu oli ta sunnitud taotlema Saksamaal rahvusvahelist kaitset. Tema pere on Indias ja Eestis tal tuttavaid ei ole. Vestluse käigus avaldas isik soovi saada Eestis rahvusvahelist kaitset. PPA ei ole taotluse esitamise hetkeks alustanud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingutega. Lisaks peab PPA VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust ja taotleja väidete usutavust, mis võtab aega rohkem kui 48 tundi. Välismaalase suhtes esineb põgenemisoht, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik taotles valeandmeid esitades Eesti viisa, ei kasutanud seda eesmärgipäraselt, vaid liikus talle sobivaid marsruute pidi Saksamaale. Isik on öelnud, et tal ei ole soovi minna tagasi koduriiki, vaid jääda Euroopasse tööd tegema. Rahvusvahelise kaitse taotluse puhul on alust arvata, et see oli esitatud lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid.

3-25-1315 vastutav liikmesriik võiks direktiivi 2008/115/EÜ alusel väljasaatmiseks kinni pidada. Taotluse läbi vaatamata jätmine (Dublini III määrus art 26 lg 1) põhjusel, et taotluse läbivaatamise eest vastutab mõni muu liikmesriik, ei ole samastatav lõpliku otsusega, mis rahvusvahelise kaitse taotleja õigused lõpetaks. Seda kinnitab ka VRKS § 18 1 lg 1 teise lause sõnastus. Seega, isegi kui Eesti riik eeldab, et teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isik peab Eestisse saabudes esitama viivitamata uue rahvusvahelise kaitse taotluse, tuleb seda puudutatud isikule viivitamatult selgitada, mitte oodata, kuniks ta ise selle taotluse esitamise vajadust mõistab. Järeldada ei saa, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestist väljasaatmise vältimiseks, kuna taotleja saadeti Eestisse põhjusel, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, mille läbivaatamise eest vastutab Eesti. Isikut ei saadetud Eestisse selleks, et Eesti korraldaks Saksamaa asemel tema väljasaatmise kodumaale. Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isikut Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ning puudub põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Seega ei ole täidetud VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud alus puudutatud isiku kinnipidamiseks. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhjendatud VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel. Rahvusvahelise kaitse menetlust ei ole eelduslikult võimalik läbi viia 48 tunni jooksul ning rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine on jätkuvalt vajalik. Sealjuures selgus alles kohtuistungil võimalik tagakiusu põhistav faktiline asjaolu. Sel alusel isiku kinnipidamine eeldab, et isiku osas esineb põgenemisoht. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitletakse põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu. VSS § 68 p 6 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku eesmärk ei olnud Euroopasse jääda ega ka siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Isiku eesmärk oli jõuda töö leidmiseks Ameerika Ühendriikidesse, kuhu jõudmiseks kasutas tema pere vahendaja abi. Ta on liikunud läbi mitme muu riigi rahvusvahelist kaitset taotlemata, sh läbi Gruusia ja Poola. Tal ei olnud plaanis Eestisse tulla, ta ei tea Eestist midagi, kuid isikule on väljastatud viisa Eesti külastamiseks turismi eesmärgil. Isik esitas Saksamaal rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui kontakt vahendajaga kadus. Isik ei põhjendanud sisuliselt oma rahvusvahelise kaitse taotlust, s.o kartust tagasisaatmise ees. Isik on varem selgitanud üksnes seda, et ei soovi Indiasse tagasi minna, kuna ta pere on vaene ja ta soovib siin töötada. Alles istungil avaldas isik muu võimaliku põhjuse, mille tegelikkusele vastavust tuleb kontrollida. Olukorras, kus isik on kasutanud vahendaja abi väljaspool koduriiki teiste riikide vahel liikumiseks ja on sel eesmärgil esitanud ka valeandmeid Eesti viisa taotlemisel, võib eeldada, et tal on ka vabaduses viibides kontaktid, teadmised, oskused ja vahendid soovi korral muusse riiki edasi liikumiseks. Oluline on ka, et Eesti ega isegi mitte Euroopa ei olnud isiku sihtpunktiks, vaid isik on algselt järjekindlalt avaldanud, et soovis Ameerikasse tööle minna. Saksamaal varjupaigataotluse esitamine oli asjaolusid kogumis arvestades tõenäoliselt isikule sundkäik olukorras, kus tal kadus vahendajaga kontakt, mitte soov esimeses turvalises kohas kaitset saada. Ka istungil keskendus isik peamiselt vaesusele ja töö saamisele, mitte põhjustele, miks tal võiks olla vaja saada rahvusvahelist kaitset. Eeltoodust tulenevalt ei pruugi isik vabaduses viibides olla rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalike menetlustoimingute tarvis kättesaadav.

3-25-1315 Asjaolust, et isiku eesmärk ei olnud Euroopasse jääda ega rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid eesmärk oli jõuda töö leidmiseks Ameerika Ühendriikidesse, ei saa automaatselt järeldada põgenemisohtu. Isikul puuduvad teadmised, oskused ja kontaktid, et vabaduses viibides soovi korral muusse riiki edasi liikuda. Isik on kõik ausalt ära rääkinud ja kinnitab, et teeb PPA-ga koostööd. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid saab kontrollida ka siis, kui isik viibib pagulaskeskuses või elab kindlaksmääratud elukohas. Isik kinnitab, et ta ei soovi põgeneda. Põgenemisoht on põhjendamata. Isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel ei ole põhjendatud. PPA ja kohus ei ole arvestanud isiku ütlustega. Kaaluma oleks pidanud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(5)

3-25-1315

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.