lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-1315/22

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-1315/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1945
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

06.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1315

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Rika Laarits ja Alice Kliemesch Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.05.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.05.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-1315.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.05.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-1315 muutmata.

Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 01.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse X (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 2 lg 1 ning § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Taotluse kohaselt saabus India Vabariigi kodanik X 30.04.2025 lennuga Frankfurdist Eestisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) regulatsiooni alusel. Puudutatud isik saadeti Saksamaalt Eestisse, kuna isikule oli väljastatud Gruusias

3-25-1315 asuva Eesti saatkonna kaudu Eesti c-liiki viisa kehtivusega 24.11.2024‒15.12.2024. Saksamaa esitatud teabe kohaselt sisenes isik 05.12.2024 Poolasse ja samal päeval Saksamaale, kus ta esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse, mis vormistati kirjalikult 16.12.2024. PPA pidas 30.04.2025 kell 14.10 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Isikuga viidi 30.04.2025 läbi vestlus, mille käigus isik selgitas, et tema eesmärk oli minna tööle Ameerika Ühendriikidesse, kuid nüüd on ta Euroopas ja ta peab saama Euroopalt abi, et ta saaks tööd teha. Eestisse tal plaani tulla ei olnud. Isiku pass on vahendaja käes, nad reisisid koos Indiast Gruusiasse. Pärast viisa saamist liiguti koos edasi Saksamaale. Vahendaja hülgas isiku Saksamaal ja seetõttu oli ta sunnitud taotlema Saksamaal rahvusvahelist kaitset. Tema pere on Indias ja Eestis tal tuttavaid ei ole. Vestluse käigus avaldas isik soovi saada Eestis rahvusvahelist kaitset. PPA ei ole taotluse esitamise hetkeks alustanud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingutega. Lisaks peab PPA VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust ja taotleja väidete usutavust, mis võtab aega rohkem kui 48 tundi. Välismaalase suhtes esineb põgenemisoht, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik taotles valeandmeid esitades Eesti viisa, ei kasutanud seda eesmärgipäraselt, vaid liikus talle sobivaid marsruute pidi Saksamaale. Isik on öelnud, et tal ei ole soovi minna tagasi koduriiki, vaid jääda Euroopasse tööd tegema. Rahvusvahelise kaitse taotluse puhul on alust arvata, et see oli esitatud lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid.

2.PPA selgitas 02.05.2025 kohtuistungil, et tugineb põgenemisohu hindamisel isiku käitumisele ja ütlustele. Isik ei soovinud esialgsel vestlusel rahvusvahelist kaitset, mistõttu otsustati ta alguses kinni pidada VSS-i alusel.
3.Puudutatud isik selgitas 02.05.2025 kohtuistungil, et ta ei tea, miks tema nimel on tehtud viisa Eesti külastamiseks. Isik ei teadnud, et varjupaika tuleb taotleda esimeses turvalises riigis. Isik on liiga vaene ja tahab seetõttu minna Ameerikasse. Isik avaldas, et tal võivad olla kodumaal pereliikme tõttu muud probleemid, mistõttu soovib ta end kaitsta.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 02.05.2025 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.07.2025 (k.a). Täidetud ei ole VRKS § 361 lg 2 p-s 5 toodud õiguslik alus puudutatud isiku kinnipidamiseks. Direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 punkti d alusel rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise üheks tingimuseks on tema varasem kinnipidamine menetluses, mida viidi läbi isiku tagasivõi väljasaatmiseks direktiivi 2008/115/EÜ järgi. Ehkki taotluse kohaselt pidas PPA isiku VSS-i alusel, ei olnud puudutatud isiku kinnipidamine VSS-i alusel lubatav, kuna puudutatud isik saabus Eestisse rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses (vt tagasipöördumistunnistuses viide rahvusvahelise kaitse taotlusele, dtl 31 – Antrags auf internationalen Schutz). Kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik muutub rahvusvahelise kaitse taotlejaks direktiivi 2013/32 art 2 punkti c tähenduses niipea, kui ta sellise taotluse esitab (vt ka Euroopa Kohtu 25.06.2020 kohtuotsus Ministerio Fiscal, C 36/20 PPU, EU:C:2020:495, p 92). Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaal ning selle taotluse läbivaatamise eest võttis vastutuse Eesti (vt Saksamaa taotlus dtl 12 ja tagasipöördumise tunnistus dtl 31). Dublini III määrusest ei tulene, et kui rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isik antakse üle tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile, siis saabub isik vastutava liikmesriigi territooriumile ebaseaduslikult viibiva isikuna, kelle taotluse eest 2(5)

3-25-1315 vastutav liikmesriik võiks direktiivi 2008/115/EÜ alusel väljasaatmiseks kinni pidada. Taotluse läbi vaatamata jätmine (Dublini III määrus art 26 lg 1) põhjusel, et taotluse läbivaatamise eest vastutab mõni muu liikmesriik, ei ole samastatav lõpliku otsusega, mis rahvusvahelise kaitse taotleja õigused lõpetaks. Seda kinnitab ka VRKS § 18 1 lg 1 teise lause sõnastus. Seega, isegi kui Eesti riik eeldab, et teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isik peab Eestisse saabudes esitama viivitamata uue rahvusvahelise kaitse taotluse, tuleb seda puudutatud isikule viivitamatult selgitada, mitte oodata, kuniks ta ise selle taotluse esitamise vajadust mõistab. Järeldada ei saa, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestist väljasaatmise vältimiseks, kuna taotleja saadeti Eestisse põhjusel, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, mille läbivaatamise eest vastutab Eesti. Isikut ei saadetud Eestisse selleks, et Eesti korraldaks Saksamaa asemel tema väljasaatmise kodumaale. Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isikut Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ning puudub põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Seega ei ole täidetud VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud alus puudutatud isiku kinnipidamiseks. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhjendatud VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel. Rahvusvahelise kaitse menetlust ei ole eelduslikult võimalik läbi viia 48 tunni jooksul ning rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine on jätkuvalt vajalik. Sealjuures selgus alles kohtuistungil võimalik tagakiusu põhistav faktiline asjaolu. Sel alusel isiku kinnipidamine eeldab, et isiku osas esineb põgenemisoht. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitletakse põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu. VSS § 68 p 6 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku eesmärk ei olnud Euroopasse jääda ega ka siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Isiku eesmärk oli jõuda töö leidmiseks Ameerika Ühendriikidesse, kuhu jõudmiseks kasutas tema pere vahendaja abi. Ta on liikunud läbi mitme muu riigi rahvusvahelist kaitset taotlemata, sh läbi Gruusia ja Poola. Tal ei olnud plaanis Eestisse tulla, ta ei tea Eestist midagi, kuid isikule on väljastatud viisa Eesti külastamiseks turismi eesmärgil. Isik esitas Saksamaal rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui kontakt vahendajaga kadus. Isik ei põhjendanud sisuliselt oma rahvusvahelise kaitse taotlust, s.o kartust tagasisaatmise ees. Isik on varem selgitanud üksnes seda, et ei soovi Indiasse tagasi minna, kuna ta pere on vaene ja ta soovib siin töötada. Alles istungil avaldas isik muu võimaliku põhjuse, mille tegelikkusele vastavust tuleb kontrollida. Olukorras, kus isik on kasutanud vahendaja abi väljaspool koduriiki teiste riikide vahel liikumiseks ja on sel eesmärgil esitanud ka valeandmeid Eesti viisa taotlemisel, võib eeldada, et tal on ka vabaduses viibides kontaktid, teadmised, oskused ja vahendid soovi korral muusse riiki edasi liikumiseks. Oluline on ka, et Eesti ega isegi mitte Euroopa ei olnud isiku sihtpunktiks, vaid isik on algselt järjekindlalt avaldanud, et soovis Ameerikasse tööle minna. Saksamaal varjupaigataotluse esitamine oli asjaolusid kogumis arvestades tõenäoliselt isikule sundkäik olukorras, kus tal kadus vahendajaga kontakt, mitte soov esimeses turvalises kohas kaitset saada. Ka istungil keskendus isik peamiselt vaesusele ja töö saamisele, mitte põhjustele, miks tal võiks olla vaja saada rahvusvahelist kaitset. Eeltoodust tulenevalt ei pruugi isik vabaduses viibides olla rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalike menetlustoimingute tarvis kättesaadav.

5.Puudutatud isik esitas 12.05.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (täiendatud 30.05.2025), milles palub Tallinna Halduskohtu 02.05.2025 määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest. 3(5)

3-25-1315 Asjaolust, et isiku eesmärk ei olnud Euroopasse jääda ega rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid eesmärk oli jõuda töö leidmiseks Ameerika Ühendriikidesse, ei saa automaatselt järeldada põgenemisohtu. Isikul puuduvad teadmised, oskused ja kontaktid, et vabaduses viibides soovi korral muusse riiki edasi liikuda. Isik on kõik ausalt ära rääkinud ja kinnitab, et teeb PPA-ga koostööd. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid saab kontrollida ka siis, kui isik viibib pagulaskeskuses või elab kindlaksmääratud elukohas. Isik kinnitab, et ta ei soovi põgeneda. Põgenemisoht on põhjendamata. Isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel ei ole põhjendatud. PPA ja kohus ei ole arvestanud isiku ütlustega. Kaaluma oleks pidanud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esineb VRKS § 36 1 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus ning kinnipidamine sel alusel on proportsionaalne. Isik saabus Eestisse Dublini III määruse regulatsiooni alusel Saksamaalt 30.04.2025 kell 14.00 ning avaldas samal päeval toimunud vestlusel soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Eelneva tõttu on usutav, et PPA ei olnud halduskohtule taotluse esitamise ajaks veel jõudnud VRKS § 15 lg-s 1 nimetatud toiminguid teha. PPA on taotluses selgitanud, et kontrollida tuleb esitatud andmete õigsust ja taotleja väidete usutavust ning muid isikuga seotud asjaolusid. Samuti selgus 02.05.2025 kohtuistungil ka tagakiusu põhistav faktiline asjaolu. Seega on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud.
8.Ainuüksi vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul esineb puudutatud isiku suhtes põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 6). Isik on selgitanud, et ta ei tea Eestist midagi ja tal ei olnud plaanis siia tulla (30.04.2025 küsitluse protokoll, lk 28), samas on isikule väljastatud viisa Eesti külastamiseks turismi eesmärgil. Isik on liikunud läbi mitme riigi (sh Gruusia ja Poola, dtl 6) nendes rahvusvahelist kaitset taotlemata. Haldusmenetluses antud seisukohtadest saab järeldada, et Saksamaal varjupaigataotluse esitamine oli põhjustatud sellest, et isikul kadus seal viibides kontakt vahendajaga, mitte soovist taotleda kaitset esimeses turvalises riigis. Seega ei olnud tema eesmärk Euroopasse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset taotleda ning Eesti viisa oli vajalik Schengeni alale pääsemiseks. Isiku kinnitusel oli tema eesmärk jõuda Ameerika Ühendriikidesse, et leida tööd (isikuandmete ankeet, dtl 23; 30.04.2025 küsitluse protokoll, lk 28). Isik on väljendanud PPA-le soovimatust minna tagasi Indiasse (30.04.2025 küsitluse protokoll, lk 29). Kuna isik on väljaspool koduriiki liikumiseks kasutanud vahendajate abi ning sel eesmärgil esitanud valeandmeid Eesti viisa taotlemiseks, on põhjendatud alus arvata, et ka vabaduses viibides on tal kontaktid, teadmised, oskused ja vahendid Eestist edasi liikumiseks. Eelneva tõttu on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et vabaduses ei pruugi isik olla rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalike menetlustoimingute tarvis kättesaadav. Põgenemisohtu ei vähenda isiku kinnitus, et ta ei soovi põgeneda.

4(5)

3-25-1315

9.Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-9316, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 02.07.2025 pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust ja tema rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi. Isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega.
10.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.05.2025 määrus muutmata.
11.Ringkonnakohus asendab avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 178 lg 3 ja § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja