Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Rika Laartis ja Alice Kliemesch Puudutatud isik – X. X
Asja läbivaatamine
Kinnisel kohtuistungil 02.05.2025, Tallinnas
RESOLUTSIOON
Rahuldada taotlus ning anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.07.2025 (k.a).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 01.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse India kodaniku X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Taotluse põhjendused:
1.Isikule on väljastatud lühiajaline Eesti c-liiki viisa kehtivusega 24.11-15.12.2024, kasutusajaga 7 päeva. Taotluse kohaselt soovib isik külastada Eestit turismi eesmärgil ja siseneda Schengeni alale Eesti kaudu.
2.Saksamaa esitatud teabe kohaselt sisenes isik 05.12.2024 Poola ja samal päeval Saksamaale, kus ta esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse, mis vormistati kirjalikult 16.12.2024. Isik saadeti Saksamaalt Dublin III määruse alusel tagasi Eesti Vabariiki ning ta peeti Tallinna lennujaamas 13.04.2025 kell 14.10 kinni. PPA registreeris isiku rahvusvahelise kaitse sooviavalduse.
3.Isik selgitas, et tema eesmärk oli minna Ameerikasse tööle, kuid nüüd asub ta Euroopas ja ta peab nüüd saama Euroopalt abi, et ta saaks tööd teha. Eestisse tal plaani tulla ei olnud. Vahendaja hülgas isiku Saksamaal ja seetõttu oli isik sunnitud taotlema Saksamaal rahvusvahelist kaitset.
4.PPA rahvusvahelise kaitse menetleja peab kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid, tehes selleks menetlustoiminguid, mis võtavad rohkem aega kui 48 tundi.
5.Välismaalase suhtes esineb põgenemisoht, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik taotles valeandmeid esitades Eesti viisa, ei kasutanud seda eesmärgipäraselt, vaid liikus talle sobivaid marsruute pidi Saksamaale. Isik on öelnud, et tal ei ole soovi minna tagasi koduriiki, vaid jääda Euroopasse tööd tegema.
1(4)
6.Rahvusvahelise kaitse taotluse puhul on alust arvata, et see oli esitatud lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks selleks, et isik ei oleks kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saadetud.
7.Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning viibimisaluseta liikumine ei ole raskendatud. Lisaks on isik teadlikult kasutanud vahendaja abi Schengeni alale saabumiseks, millest võib järeldada, et ta võib seda teha ka tulevikus, talle sobivasse riiki liikumiseks.
2.Istungil selgitas taotleja, et soovib põgenemisohu hindamiselt tugineda isiku käitumisele ja ütlustele. Isik ei soovinud esialgsel vestlusel rahvusvahelist kaitset, mistõttu otsustati ta alguses kinni pidada VSSi alusel. Isik jäi istungil varasemas küsitluses antud ütluste juurde. Isik ei tea, miks tema nimel on tehtud viisa Eesti külastamiseks. Samuti ei tea isik seda, et tal tuleb varjupaika taotleda esimesest turvalisest riigist. Isik on liiga vaene ja tahab seetõttu minna Ameerikasse. Isik avaldas istungil, et tal võivad olla kodumaal pereliikme tõttu muud probleemid, mistõttu soovib ta end kaitsta.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 koosmõjus võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada alustel: - rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); - kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja samadel alustel ja põhimõtetel kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (VRKS § 362 lg 2).
4.Kohus ei nõustu taotlejaga, et käesoleval juhul on täidetud VRKS § 36 1 lg 2 punktis 5 toodud õiguslik alus puudutatud isiku kinnipidamiseks. Tallinna Halduskohus on analoogset küsimust käsitlenud 30.04.2025 määruses nr 3-24-3041, millega siinne kohus täies ulatuses nõustub. Kohus selgitab toodud aluse kohta järgmist: - Direktiivi 2013/33/EL artikli 8 lg 3 punkti d alusel rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise üheks tingimuseks on tema varasem kinnipidamine menetluses, mida viidi läbi isiku tagasi- või väljasaatmiseks direktiivi 2008/115/EÜ järgi. Ehkki taotluse kohaselt pidas PPA isiku VSS alusel (dtl 25-26), siis ei olnud kohtu hinnangul puudutatud isiku kinnipidamine VSS-i alusel lubatav, kuna kohtu hinnangul saabus puudutatud isik Eestisse rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses (vt tagasipöördumistunnistuses viide rahvusvahelise kaitse taotlusele, dtl 31 – Antrags auf internationalen Schutz). - Nimelt muutub kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik rahvusvahelise kaitse taotlejaks direktiivi 2013/32 artikli 2 punkti c tähenduses niipea, kui ta sellise taotluse esitab (vt ka Euroopa Kohtu 25.06.2020 kohtuotsus Ministerio Fiscal, C-36/20 PPU, EU:C:2020:495, punkt 92). Praegusel juhul esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaal ning selle taotluse läbivaatamise eest võttis vastutuse Eesti (vt Saksamaa taotlus dtl 12 ja tagasipöördumise tunnistus dtl 31). 2(4)
- PPA lähenemine, et teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isik saabub Eestisse ebaseadusliku isikuna, kelle suhtes tuleb viivitamatult rahvusvahelise kaitse taotluse esitamata jätmisel algatada illegaalimenetlus, muudaks Dublini III regulatsiooni, mille üheks eesmärgiks on muu hulgas selge ja toimiva varjupaigamenetluse tagamine ning tegelik juurdepääs rahvusvahelise kaitse menetlusele, sisutühjaks (Dublini III määruse preambuli punktid 5 ja 24). Kohtule ei nähtu Dublini III määrusest, et kui rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isik antakse üle tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile, siis saabub isik vastutava liikmesriigi territooriumile ebaseaduslikult viibiva isikuna, kelle taotluse eest vastutav liikmesriik võiks direktiivi 2008/115/EÜ alusel väljasaatmiseks kinni pidada. - Taotluse läbi vaatamata jätmine (Dublini III määrus artikkel 26 lg 1) põhjusel, et taotluse läbivaatamise eest vastutab mõni muu liikmesriik, ei ole samastatav lõpliku otsusega, mis rahvusvahelise kaitse taotleja õigused lõpetaks. Seda kinnitab ka VRKS § 18 1 lg 1 teise lause sõnastus. Seega, isegi kui Eesti eeldab, et teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isik peab Eestisse saabudes esitama viivitamata uue rahvusvahelise kaitse taotluse, siis tuleb seda puudutatud isikule viivitamatult selgitada, mitte oodata, kuniks ta ise selle taotluse esitamise vajadust mõistab. - Järeldada ei saa, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis väljasaatmise vältimiseks, kuna taotleja saadeti Eestisse põhjusel, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, mille läbivaatamise eest vastutab Eesti. Isikut ei saadetud Eestisse selleks, et Eesti korraldaks Saksamaa asemel tema väljasaatmise kodumaale. Eeltoodust tulenevalt ei ole puudatud isikut Eestist lahkuma kohustamise menetluses seaduslikult kinni peetud ning puudub põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Seega ei ole täidetud VRKS § 361 lg 2 punktis 5 sätestatud alus puudutatud isiku kinnipidamiseks.
5.Kohus nõustub taotlejaga, et rahvusvahelise kaitse menetlust ei ole eelduslikult võimalik läbi viia 48 tunni jooksul ning rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine on jätkuvalt vajalik. Sealjuures selgus alles kohtuistungil võimalik tagakiusu põhistav faktiline asjaolu. Küll aga eeldab sel alusel isiku kinnipidamine seda, et isiku osas esineb põgenemisoht. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitletakse põgenemisohuna seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 p 6 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku haldusmenetluses antud seisukohtades nähtub, et tema eesmärgiks ei olnud Euroopasse jääda ega ka siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Isiku eesmärgiks oli jõuda töö leidmiseks Ameerika Ühendriikidesse (dtl 23), kuhu jõudmiseks kasutas tema pere vahendaja abi (dtl 28). Ta on liikunud läbi mitme muu riigi ilma seal rahvusvahelist kaitset taotlemata, sh läbi Gruusia ja Poola (dtl 6). Tal ei olnud plaanis Eestisse tulla ega ta ei tea Eestist midagi (samas), kuid isikule on väljastatud viisa Eesti külastamiseks turismi eesmärgil. Isik esitas Saksamaal rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui kontakt vahendajaga kadus (dtl 29). Isik ei põhjendanud sisuliselt oma rahvusvahelise kaitse taotlust, s.o kartust tagasisaatmise ees (dtl 7). Isik on varem selgitanud üksnes seda, et ei soovi Indiasse tagasi minna, kuna ta pere on vaene ja ta soovib siin töötada (dtl 29). Ta peab nüüd Euroopalt abi saama, et saaks tööd teha (samas). Alles istungil avaldas isiku muu võimaliku põhjuse, mille tegelikkusele vastavust tuleb alles kontrollida.
3(4)
Olukorras, kus isik on kasutanud vahendaja abi väljaspool koduriiki teiste riikide vahel liikumiseks ja on sel eesmärgil esitanud ka valeandmeid (Eesti viisa taotlemisel), võib eeldada, et tal ka vabaduses viibides kontaktid, teadmised, oskused ja vahendid soovi korral muusse riiki edasi liikumiseks. Oluline on ka see, et Eesti ega isegi mitte Euroopa ei olnud isiku sihtpunktiks, vaid isik on algselt järjekindlalt avaldanud, et soovis Ameerikasse tööle minna. Saksamaal varjupaigataotluse esitamine oli asjaolusid kogumis arvestades tõenäoliselt isikule sundkäik olukorras, kus tal kadus vahendajaga kontakt, mitte soov esimeses turvalises kohas kaitset saada. Ka istungil keskendus isik peamiselt vaesusele ja töö saamisele, mitte põhjustele, miks tal võiks olla vaja saada rahvusvahelist kaitset. Eeltoodust järeldab kohus, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalike menetlustoimingute tarvis kättesaadav.
6.Kokkuvõttes rahuldab kohus taotluse VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel, koosmõjus VSS § 6 8 p-ga 6 ja annab loa isiku kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks. Kui isiku kinnipidamise alus langeb varem ära, tuleb isik juba siis vabastada. Kohus selgitab isikule ka, et PPA-l on võimalik edaspidi taotleda kohtult ka isiku kinnipidamise pikendamist 4 kuu kaupa. Taotlejale selgitab kohus, et osas, milles kohus PPA taotletud kinnipidamise alusega ei nõustunud, on taotlejal võimalik esitada samuti määruskaebus, kuna põhjendused võivad omada iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele (HKMS § 180 lg 1 teine lause, samuti Riigikohtu 24.03.2025 määruse nr 3-24-951 p 22).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.