1.JÀtta Oà LÔuna Inkasso apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. novembri 2023. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse pÔhjendusi vastavalt kÀesoleva otsuse pÔhjendustele.
2.JĂ€tta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale vĂ”ib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juunil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele vĂ”ib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud kassatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustĂ€htaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Siseministeerium (SiM) otsustas 17. detsembri 2021. a kĂ€skkirja nr 1-3/106 resolutsiooni p-ga 1 sundvÔÔrandada OĂ-le LĂ”una Inkasso (LI) kuuluva kinnistu (pindala 10 739 m 2, sihtotstarve maatulundusmaa), et ehitada vĂ€lja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piiririba taristu. Sama kĂ€skkirja resolutsiooni p-ga 2 otsustas Siseministeerium maksta kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 11 lg 2 alusel OĂ-le LĂ”una Inkasso kinnistu sundvÔÔrandamise eest tasu 5 300 eurot. SiM esitas kĂ€skkirjas kokkuvĂ”tlikult jĂ€rgmised pĂ”hjendused: 1) kinnistu omanik oli XX, kes vÔÔrandas kinnistu LI-le; 2) LI oli nĂ”us kinnistu riigile vÔÔrandama 25 000 euro eest, millega riik polnud nĂ”us, sest hind oli vastuolus tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalĂŒĂŒsiga. LI pole esitanud vĂ”rdlevat hindamisaruannet; 3) Kaanon KinnisvarabĂŒroo OĂ Metsakorralduse bĂŒroo 21. aprilli 2021. a eksperthinnangu alusel oli kinnisasja hĂŒvitisvÀÀrtuseks 5 300 eurot. See on KAHOS § 11 lg 2 alusel OĂ-le LĂ”una Inkasso kinnistu vÔÔrandamise eest makstav tasu. Kuigi nimetatud sĂ€tte kohaselt tuleb lisaks kinnisasja vÀÀrtusele hĂŒvitada ka kinnisasja omandamisega otseselt kaasnev varaline kahju ja saamata jÀÀv tulu, ei ole OĂ LĂ”una Inkasso samas esitanud tĂ”endeid, millest nĂ€htuks kahju tekkimine.
2.OĂ LĂ”una Inkasso esitas halduskohtule kaebuse, milles nĂ”udis tĂ€iendavalt 34 700 euro suuruse hĂŒvitise vĂ€ljamĂ”istmist. Kaebaja esitas kokkuvĂ”tlikult jĂ€rgmised pĂ”hjendused: 1) hĂŒvitusvÀÀrtuse mÀÀramisel tuleb hindajal juhinduda vara hindamise standardi EVS 87512:2016 osast 12 âHindamine hĂŒvitamise eesmĂ€rgilâ. Nimetatud standard nĂ€eb ette saamata jÀÀva tulu ja otsese kaasneva kahju hindamise. Hoone asendamise kulu vĂ”ib osutuda suuremaks kui selle turuvÀÀrtus; 2) kaebaja omandas PĂ”hjamĂ€e kinnisasja ostuhinnaga 148 000 eurot, mis sundvÔÔrandatava katastriĂŒksuse (10 739 m2) arvestuslikuks hinnaks teeb 31 863 eurot. Kaebaja omandas kinnisasja sooviga rajada sinna maavarade kaevandus, kuivĂ”rd lĂ€heduses juba on maavarade kaevandus; 3) vastustajal tuli arvestada kinnistu vÀÀrtuse kindlaksmÀÀramisel kinnistu omandamisel makstud ostuhinda ning asjaolu, et kaebaja kaotab vĂ”imaluse rajada maavarade kaevandus; 4) LAHE Kinnisvara OĂ 16. mai 2022. a ekspertarvamuse nr 0235-22T kohaselt on kinnisasja hĂŒvitusvÀÀrtus (eeldusel, et vĂ€ljastatud on kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks) 40 000 eurot. SiM-lt tuleb seega vĂ€lja mĂ”ista OĂ LĂ”una Inkasso kasuks tĂ€iendav 34 700 eurot.
3.SiM taotles vastuses kaebuse rahuldamata jĂ€tmist kokkuvĂ”tlikult jĂ€rgmistel pĂ”hjendustel: 1) 10 739 m2 suurune Ă€ralĂ”ige on vajalik piiriribaks ja Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste tĂ€itmiseks vĂ”i riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks; 2) vastustaja teavitas 1. oktoobri 2021. a kirjaga nr 9-8/89-3 kaebajat kinnistu avalikes huvides sundvÔÔrandamise menetluse algatamisest ning esitas Kaanon KinnisvarabĂŒroo OĂ Metsakorralduse bĂŒroo eksperthinnangu. Kinnistu omandamises kokkuleppele jĂ”udmise korral lisandunuks hĂŒvitusvÀÀrtusele KAHOS-s ettenĂ€htud motivatsioonitasu 1 172,40 eurot. Kaebaja ei esitanud PPA-le kinnistu vĂ”rdlevat hindamisaruannet hiljemalt 19. juulil 2021, mistĂ”ttu kinnistu sundvÔÔrandati ning hĂŒvitusvÀÀrtuseks jĂ€i Kaanon KinnisvarabĂŒroo OĂ Metsakorralduse bĂŒroo 21.04.2021 eksperthinnangu kohaselt 5 300 eurot; 3) sundvÔÔrandamise otsusega vĂ€ljamĂ”istetud hĂŒvitist ei ole kaebajale tasutud, sest vaatamata korduvatele pĂ€ringutele ei ole kaebaja andnud oma konto numbrit. Kuigi kaebaja taotleb haldusaktiga tekitatud kahju hĂŒvitamist, vaidlustab ta sisuliselt haldusaktiga mÀÀratud 2(7)
3-22-2487 summat. Oma Ă”iguste esmaseks kaitseks tulnuks kaebajal menetluse kestel esitada SiM-le vĂ”rdlev hindamisaruanne ning vaidlustada siseministri kĂ€skkirjaga mÀÀratud sundvÔÔrandamise tasu tĂŒhistamis- ja kohustamisnĂ”udega. Kaebaja pidi olukorras, kus ta sundvÔÔrandamisega nĂ”ustus, kuid pidas kinnisasja eest mÀÀratud hĂŒvitist liiga vĂ€ikeseks, vaidlema hĂŒvitise suuruse ĂŒle SiM-i 17. detsembri 2021. a kĂ€skkirja kohtus vaidlustamise teel. JĂ€ttes selle vĂ”imaluse nĂ”uetekohaselt kasutamata (haldusasja nr 3-22-474 menetlus lĂ”petati kaebetĂ€htaja rikkumise tĂ”ttu), jĂ€ttis kaebaja esmased Ă”iguskaitsevahendid kasutamata (RvastS § 7 lg 1). KuivĂ”rd RVastS § 7 lg 1 kohaselt vĂ”ib isik kahju hĂŒvitamist nĂ”uda avaliku vĂ”imu kandja Ă”igusvastase tegevusega tekitatud kahju eest ning et siseministri kĂ€skkiri on Ă”iguspĂ€rane ja kehtiv haldusakt, siis ei ole kahju hĂŒvitamise eeldus tĂ€idetud; 4) kaebaja on kahju ulatuse mÀÀratlemisel lĂ€htunud ebaĂ”igest eeldusest. Vastustaja on selgitanud vĂ€lja, et kinnistu vÀÀrtus on Kaanon KinnisvarabĂŒroo OĂ Metsakorralduse bĂŒroo
21.aprilli 2021. a eksperthinnangu kohaselt 5 300 eurot. Hindamise viis lĂ€bi isik, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse. Kaebaja on kohtumenetluses kinnistu vÀÀrtuse ja seelĂ€bi tekitatud kahju suuruse mÀÀramisel lĂ€htunud aga Lahe Kinnisvara 16. mai 2022. a ekspertarvamusest. Kaebaja ei ole pööranud tĂ€helepanu asjaolule, et eksperthinnang tugineb eeldusele, et hoonestamata kinnisasjale on vĂ€ljastatud kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks. Arvestades, et kinnistu asub vahetult rajatava piiritaristu kĂ”rval, s.t piirivööndis, siis on selle kinnistu kasutamisele seatud kitsendus, mistĂ”ttu on vĂ€hetĂ”enĂ€oline, et kaebajale ĂŒldse kaevandamisluba antakse. Seega seni, kuni puudub kaevandamisluba, ei saa kinnistu hĂŒvitusvÀÀrtuseks lugeda 40 000 eurot. Seda, et Lahe Kinnisvara 16. mai 2022. a eksperthinnangus nĂ€idatud hind on otseselt seotud kaevandamisloa olemasoluga, tĂ”endab ka kaebaja SiM-le esitatud 17. jaanuari 2022 koostatud eksperthinnang nr 0033-22T, millest nĂ€htub, et kinnistu vÀÀrtus on 14. jaanuari 2022. a seisuga 6 300 eurot. Seega on kinnistu tegelik vÀÀrtus asjaolusid arvesse vĂ”ttes oluliselt vĂ€iksem kui taotletud kahju hĂŒvitis. Kuigi ka see summa erineb mĂ”nevĂ”rra vastustaja pakutud hinnast, tuleb arvesse vĂ”tta, et sundvÔÔrandamise tasu mÀÀratakse selle kuupĂ€eva seisuga, millal kutseline hindaja vĂ”i menetluse lĂ€biviija mÀÀras menetluses esimest korda kinnisasja vÀÀrtuse (KAHOS § 11 lg 5). Kaebajale tuleb kinnistu sundvÔÔrandamise eest tasuda 5 300 eurot, mis on Ă”iglane ja kohane hind kinnistu vÔÔrandamise eest.
4.Tallinna Halduskohus jĂ€ttis 6. novembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvĂ”tlikult jĂ€rgmised pĂ”hjendused: 1) kaebaja nĂ”ustus kinnisasja sundvÔÔrandamisega. KĂ€skkirja alusel otsustas vastustaja maksta KAHOS § 11 lg 2 alusel OĂ-le LĂ”una Inkasso kinnistu sundvÔÔrandamise eest tasu 5 300 eurot; 2) KAHOS § 11 lg 2 jĂ€rgi koosneb sundvalduse tasu (KAHOS § 39 lg 2 kaudu) kinnisasja vÀÀrtusest ja hĂŒvitisest sundvalduse seadmisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jÀÀva tulu eest, kui need esinevad. Otsene varaline kahju ja saamata jÀÀnud tulu hĂŒvitatakse KAHOS §-de 13 ja 14 alusel ning hĂŒvitamata jĂ€tmine peab olema pĂ”hjendatud; 3) kaebajal tuli Ă”iguste esmaseks kaitseks vaidlustada kĂ€skkirjaga mÀÀratud sundvÔÔrandamise tasu (vt RVastS § 3 lg 4), millist vĂ”imalust kaebaja ka kasutas. Samas oli kaebaja oma Ă”iguste kaitsel hooletu, kuivĂ”rd vaidlustas kĂ€skkirja kohtus hilinemisega. Kohus jĂ€ttis kaebaja esitatud kaebuse esitamise tĂ€htaja ennistamata ning lĂ”petas haldusasja menetluse (haldusasi nr 3-22-474). Seega on kĂ€skkiri jĂ€tkuvalt kehtiv. Ka Tallinna Ringkonnakohus mĂ€rkis 22. juuni 2023. a mÀÀruses, et kaebajal tuli olukorras, kus ta sundvÔÔrandamisega nĂ”ustus, kuid pidas kinnisasja eest mÀÀratud hĂŒvitist liiga vĂ€ikeseks, vaielda hĂŒvitise suuruse ĂŒle kĂ€skkirja kohtus vaidlustamise teel. JĂ€ttes selle vĂ”imaluse nĂ”uetekohaselt kasutamata, jĂ€ttis kaebaja esmased Ă”iguskaitsevahendid kasutamata (RVastS § 7 lg 1). RVastS §-des 3, 4 ja 6 sĂ€testatud nn esmaste Ă”iguskaitsevahendite kasutamata jĂ€tmine vĂ”ib tingida hĂŒvitamis- vĂ”i heastamisnĂ”ude rahuldamata jĂ€tmise (RVastS § 7 lg 1) vĂ”i olla 3(7)
3-22-2487 aluseks vastutuse piiramisele (RVastS § 13, Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a otsus nr 3-20-597, p 18). Kuna kaebaja jĂ€ttis esmased Ă”iguskaitsevahendid kasutamata, tuleb kaebus jĂ€tta rahuldamata; 4) kahjuhĂŒvitamise nĂ”ue tulnuks jĂ€tta rahuldamata ka sisulistel pĂ”hjustel. KĂ€skkirjas on mĂ€rgitud, et kuigi lisaks kinnisasja vÀÀrtusele tuleb hĂŒvitada ka kinnisasja omandamisega otseselt kaasnev varaline kahju ja saamata jÀÀv tulu, ei ole kaebaja esitanud ĂŒhtegi tĂ”endit, millest nĂ€htuks selliste kulude olemasolu; 5) SiM pöördus 20. mĂ€rtsil 2019 kinnistu endise omaniku XXe poole ning palus avaldada nĂ”usolek vĂ”i keeldumine kinnisasja omandamise menetluse osas (dtl 124-127). TĂ€iendavalt paluti kinnistu eelmiselt omanikult seisukohta 19. aprillil 2021 (dtl 128-131). XX vastas 31. mail 2021 ning selgitas, et on vÔÔrandamas kinnistut kaebajale (dtl 133). Kaebaja esindaja vastas vastustajale ning selgitas, et kaebaja tasus XXele kinnistu eest 148 000 eurot ning kaebaja on nĂ”us loovutama kinnistu osa 25 000 euro eest (dtl 137). Vastustaja teatas kaebajale
6.septembril 2021, et algatas piiritaristu vĂ€ljaehitamiseks vajaliku maa-ala vÔÔrandamise ja teatas ĂŒhtlasi, et vastavalt Kaanon kinnisvarabĂŒroo OĂ Metsakorralduse bĂŒroo 21. aprilli 2021. a eksperthinnangule (dtl 150), soovib SiM kinnistu omandada hĂŒvitisvÀÀrtusega 5 300 eurot, millele lisandub motivatsioonitasu 1 172,40 eurot. Kaebajal tuli hiljemalt 20. septembriks 2021 avaldada nĂ”usolekut vĂ”i keelduda ettepanekust (dtl 141-142). Kaebaja teatas 21. septembril 2021, et ei nĂ”ustu vastustaja pakkumisega (dtl 143). SiM palus kaebajal
1.oktoobril 2021 esitada tĂ€iendav arvamus (dtl 146-147). Kaebaja ei esitanud tĂ”endit, mis oleks nĂ€idanud suuremat hĂŒvitisvÀÀrtust; 6) kaebaja tugineb LAHE Kinnisvara OĂ 16. mai 2022. a ekspertarvamusele, mille kohaselt on kinnisasja hĂŒvitusvÀÀrtus 40 000 eurot (dtl 43). Ekspert on vĂ€lja toonud, et hinnatavaks kinnistuks on hoonestamata kinnisasi ning lĂ€htutud on eeldusest, et vĂ€ljastatud on kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks. Seega on kinnistu vÀÀrtus 40 000 eurot ĂŒksnes juhul, kui kinnistule on antud kaevandamisluba. KĂ€sitletud tĂ”endist ei nĂ€htu kinnistu vÀÀrtust ilma kaevandamisloata; 7) kaebaja vĂ€ited pole usutavad, et ta omandas vaadeldava kinnistu eesmĂ€rgiga asuda kinnistul kaevandama. Enne kinnistu vÔÔrandamist oli kaebaja teadlik kĂ€imasolevast kinnistu sundvÔÔrandamise menetlusest. PPA pöördus kaebaja esindaja poole vastava teabega 1. juulil 2021 (dtl 134) ning kinnistusraamatu andmetel omandas kaebaja vaadeldava kinnistu 12. augustil 2021. Seega oli kaebajale kinnistu omandamisel teada, et kinnistul ei pruugi olla vĂ”imalik asuda kaevandama. Asjaolu, et kaebaja oli nĂ”us tasuma kinnistu eest kaebuses vĂ€idetud summa, ei ole seotud kahju tekkimisega. Lisaks nĂ€htub Ă€riregistrist, et kaebaja tegevusalad on jĂ€rgmised: tehingud kinnis- ja vallasvaraga, inkassoteenuste osutamine, kinnis- ja vallasvara kĂ€ibe- ja kapitalirent, majandus- ja juriidiliste konsultatsioonide andmine, laenude andmine seadusega lubatud juhtudel. Seega pole usutav, et kaebaja soov kinnistu omandamisel oli asuda seal maavara kaevandama. Kuigi Ă€riregistris mĂ€rgitud Ă€riĂŒhingu tegevusalad on ĂŒksnes informatiivse sisuga, siis need illustreerivad Ă€riĂŒhingu tegevusalasid; 8) kaebaja ei ole esitanud tĂ”endit, et talle on vastav kaevandamisluba juba vĂ€ljastatud. MaapĂ”ueseaduse § 42 lg-st 1 tuleneb, et kaevandamiseks peab olema kaevandamisluba, kui kĂ€esolev seadus ei sĂ€testa teisiti. Sama seaduse § 55 lg 2 p 1 sĂ€testab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse ka juhul, kui mĂ€eeraldis vĂ”i selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal vĂ”i selle piiranguvööndis ja kaevandamine vĂ”ib ohustada riigikaitselist ehitist vĂ”i riigikaitselisele ehitisele mÀÀratud vĂ”i kavandatud ĂŒlesannete tĂ€itmist vĂ”i riigikaitselise ehitise töövĂ”imet. Samuti juhul, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. KuivĂ”rd maatĂŒkk sundvÔÔrandati pĂ”hjusel, et ehitada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone piiririba taristu, ei ole eeldatav, et vastav kaevandamisluba ka vĂ€ljastatakse; 4(7)
3-22-2487 9) 17. jaanuari 2022. a eksperthinnangust nÀhtub, et kinnistu vÀÀrtus oli 14. jaanuari 2022. a seisuga 6 300 eurot (dtl 191). Nimetatud tÔend ei nÀita kinnistu vÀÀrtust haldusakti vÀljastamise seisuga. Seega ei ole tÔendatud kaebaja vÀited, et talle on pÔhjustatud sundvÔÔrandamisega kahju ning vastustaja mÀÀras kinnistu vÀÀrtuse vÀÀralt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tĂŒhistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvĂ”tlikult jĂ€rgmistel pĂ”hjendustel: 1) kaebajal ei tulnud kasutada esmaseid Ă”iguskaitsevahendeid. Tegemist polnud kahju hĂŒvitamise nĂ”udega, vaid sundvÔÔrandamise tasu suuruse vaidlustamise nĂ”udega. KAHOS ei reguleeri, kuidas ja mida isik peab vaidlustama, kui isik nĂ”ustub sundvÔÔrandamisega, aga mitte hĂŒvitise suurusega. Kaebaja sai oma Ă”igusi kaitsta hĂŒvitamisnĂ”udega, mille alusnorm on PS § 32 lg 1; 2) vastustaja mÀÀras sundvÔÔrandatava kinnisasja hĂŒvitusvÀÀrtuse valesti. HĂŒvitusvÀÀrtuse mÀÀramisel tuli arvesse vĂ”tta kinnisasja alternatiivset kasutust. OĂ LĂ”una Inkasso sai kinnistu omanikuks 19. veebruaril 2014, 30. aprillil 2015, 15. augustil 2016 ja 6. juunil 2018 sĂ”lmitud notariaalselt tĂ”estatud lepingute alusel ja selle eest tasuti 148 000 eurot. Sellel hetkel polnud vastustaja avaldanud soovi kinnistuid vÔÔrandada. HĂŒvitis ei tohiks olla vĂ€iksem kui selle eest tasutud summa. VÀÀrtus tuli kindlaks teha Lahe Kinnisvara OĂ 16. mai 2022. a hinnangu alusel, mille kohaselt oli kinnistu vÀÀrtus 40 000 eurot. Hindamisel tuli lĂ€htuda kinnistu parimast kasutusest, milleks oli vĂ”imalus kaevandada dolokivi. Vaidlusalune kinnistu ei asu ajutisel kontrolljoonel, vaid selle lĂ€hedal; 3) turuvÀÀrtus mÀÀrati valesti. Kaanon KinnisvarabĂŒroo OĂ 21. aprilli 2021. a hinnangus lĂ€htuti kinnisasja mĂŒĂŒgihinna mÀÀramisel vanast metsamajanduskavast, mis arvestas ainult raiutavat mahtu ja jĂ€rele jÀÀnud metsamaad. VĂ”rumaa MetsaĂŒhistu konsulent-hindaja 18. aprilli 2022. a metsa hindamise akti kohaselt oli metsamaterjali hinnaks 13 310 eurot. Metsa hind ei kajastanud kogu metsamassiivi vÀÀrtust, vaid metsa kokkuostjate arvestatud raiemahu jĂ€rgset vÀÀrtust. Riik teenis suurema tulu, kui oli hindamisakti jĂ€rgne vÀÀrtus.
6.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jĂ€tmist kokkuvĂ”tlikult jĂ€rgmistel pĂ”hjendustel: 1) kuna kaebaja ei olnud nĂ”us kinnistu sundvÔÔrandamise eest mÀÀratu tasuga, siis lahendas halduskohus kaebaja nĂ”uet kui kĂ€skkirjaga tekitatud kahju hĂŒvitamise nĂ”uet; 2) kaebajal tuli kasutada esmaseid Ă”iguskaitsevahendeid ja vaidlustada kĂ€skkirja osas, milles mÀÀrati kindlaks tasu suurus. Tasu ja hĂŒvitised mÀÀrati KAHOS-e kohaselt kĂ€skkirjaga; 3) usutav pole, et kaebaja omandas kinnistu, et asuda seal kaevandama; 4) hĂŒvitusvÀÀrtuse kindlaksmÀÀramisel ei saanud lĂ€htuda Lahe Kinnisvara OĂ 16. mai 2022. a hinnangust. SiM soovis vĂ€lja selgitada kahju suurust, kuid kaebaja ei vastanud ega esitanud tĂ”endeid. VĂ”rdlev hindamisaruanne esitati alles pĂ€rast kĂ€skkirja andmist. Kaebaja hindaja on vÀÀrtuse 40 000 eurot saanud ĂŒksnes sellisel eeldusel, kui vĂ€ljastatud on kaevandamisluba. Kaebajale kaevandamisluba pole vĂ€ljastatud; 5) KAHOS sĂ€testab normid nende olukordade tarvis, kus isik on nĂ”us sundvÔÔrandamisega, aga mitte hĂŒvitise suurusega.
RINGKONNAKOHTU PĂHJENDUSED
I 5(7)
3-22-2487
7.Vastustaja otsustas 17. detsembri 2021. a kÀskkirjaga sundvÔÔrandada vaidlusaluse kinnistu (resolutsiooni p 1) ja mÀÀras sundvÔÔrandamise tasu 5300 eurot (resolutsiooni p 2).
8.Kaebaja esitas 23. veebruaril 2022 halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-22-474), milles nĂ”udis SiM-i 17. detsembri 2021. a kĂ€skkirja resolutsiooni p 2 tĂŒhistamist ning SiM-i kohustamist mÀÀrata sundvÔÔrandatava kinnisasja eest Ă”iglane ja kohene hĂŒvitis. Tallinna Halduskohus luges 12. mai 2022. a mÀÀrusega asjas nr 3-22-474 kaebuse mittetĂ€htaegselt esitatuks, jĂ€ttis kaebetĂ€htaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lĂ”petas haldusasja menetluse, mÀÀrus jĂ”ustus 18. oktoobril 2022.
9.Praeguses haldusasjas esitas kaebaja nĂ”ude mĂ”ista Eesti Vabariigilt (Siseministeeriumi kaudu) vĂ€lja sundvÔÔrandatud kinnisasja eest tĂ€iendav hĂŒvitis 34 700 eurot. Kaebaja toob apellatsioonkaebuses vĂ€lja, et ta ei ole esitanud kahju hĂŒvitamise nĂ”uet, samuti ei soovi ta vaidlustada sundvÔÔrandamist, vaid tema eesmĂ€rgiks on sundvÔÔrandamise eest suurema hĂŒvitise saamine.
10.Kaebuse sĂ”nastuse ja kaebaja selgitatud tahte kohaselt pole ta esitanud RVastS § 7 lg 1 alusel 17. detsembri 2021. a kĂ€skkirjaga Ă”igusvastaselt tekitatud kahju hĂŒvitamise nĂ”uet, vaid tema tahteks on vaidlustada kĂ€skkirjaga mÀÀratud sundvÔÔrandamistasu suurust ja mĂ”ista lisaks kĂ€skkirjaga mÀÀratud 5300 eurole veel tĂ€iendavalt vĂ€lja 34 700 eurot. Kaebaja hinnangul pole olnud Ă”igusvastane mitte vaidlusaluse kinnistu sundvÔÔrandamine, vaid sundvÔÔrandamise eest mÀÀratud tasu ei vasta tema hinnangul KAHOS-le. Ilma kaebaja sellekohase nĂ”udeta ei olnud alust Ă”igusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hĂŒvitamise vĂ”imalikkust kontrollida. Seega vĂ€ljus halduskohus kaebuse piiridest, kui asus lahendama RVastS § 7 lg 1 alusel 17. detsembri 2021. a kĂ€skkirjaga tekitatud kahju hĂŒvitamise nĂ”uet (vt RKHKo 3-16-2267, p-d 10â15).
11.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et tema nĂ”ue tuleb lahendada PS § 32 lg 1 alusel. Kinnisasja sundvÔÔrandamist ning sundvÔÔrandamise korral makstava tasu ja hĂŒvitis on sĂ€testatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (vt nt KAHOS § 1 lg 1, § 2 lg 1, § 4, §-d 11â21). SundvÔÔrandamise otsus sisaldab lisaks sundvÔÔrandamise otsustusele ka sundvÔÔrandamise tasu ja hĂŒvitist (KAHOS § 29 lg 1). KAHOS-e normid on seejuures erisĂ€tted RVastS § 16 suhtes.
12.SiM-i 17. detsembri 2021. a kĂ€skkirjaga otsustati vaidlusalune kinnistu sundvÔÔrandada ja samuti mÀÀrati sellega vaidlusaluse kinnistu sundvÔÔrandamise eest tasu ja hĂŒvitis. Vaidlusalust kĂ€skkirja, mis mh sisaldas otsust tasu suuruse kohta, oleks kaebaja pidanud halduskohtus vaidlustama 30 pĂ€eva jooksul (vt nt RVastS § 18 lg 2; HKMS § 46 lg 1 ja § 47 lg 2). Praeguses asjas on kaebaja sisuliselt vaidlustanud uuesti 17. detsembri 2021. a kĂ€skkirja resolutsiooni p 2. Korduva kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule esitanud kaebuse sama nĂ”udega samal alusel ning selle kohta on jĂ”ustunud kohtumÀÀrus menetluse lĂ”petamise kohta (HKMS § 43 lg 1 p 2). Kuna haldusasja nr 3-22-474 menetlus, milles kaebaja vaidlustas SiM-i 17. detsembri 2021. a kĂ€skkirja resolutsiooni p 2, lĂ”petati, siis ei saanud korduva kaebuse esitamist pidada lubatavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei tĂ€henda see siiski seda, et kaebus tuleks tingimata jĂ€tta apellatsiooniastmes lĂ€bi vaatamata HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus on Ă”igesti juhtinud tĂ€helepanu asjaolule, et ka asja sisulisel lĂ€bivaatamisel ei tuleks kaebust rahuldada. II
6(7)
3-22-2487
13.Isegi juhul, kui halduskohtul oleks tulnud vaidlusaluse kinnistu sundvÔÔrandamise tasu puudutavat kĂŒsimust hinnata, ei oleks kaebaja vĂ€idete alusel tulnud talle suuremat hĂŒvitist maksta.
14.Kaebaja hinnangul oleks tulnud tasu suuruse kindlaksmÀÀramisel arvestada sellega, et vaidlusalune kinnistu sisaldab maavara, mida kaebaja oleks saanud kaevandada. Sellest tulenevalt peab ta Ă”igeks lĂ€htuda Lahe Kinnisvara OĂ 16. mai 2022. a ekspertarvamusest, mille kohaselt on vaidlusaluse kinnisasja hĂŒvitusvÀÀrtus â eeldusel, et vĂ€ljastatud on kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks â 40 000 eurot. Nimetatud eeldust ei pidanud vastustaja tasu suuruse kindlaksmÀÀramisel arvesse vĂ”tma.
15.Kaebaja Ôiguslikult kaitstav huvi (sh omandipÔhiÔigus) ei ulatu maavarani. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada sÀÀstlikult (pÔhiseaduse § 5).
16.Kinnisasja vÀÀrtust oleks vÔinud mÔjutada see, kui kaebaja oleks omanud Ôigust maavara kaevandada (vrd RKHKo 3-16-245, p 30). MaapÔueseaduse (MaaPS) § 42 lg 1 kohaselt peab maavara kaevandamiseks olema kaevandamisluba, kui MaaPS ei sÀtesta teisiti. Kaevandamisloa andmine ja andmisest keeldumine on reguleeritud MaaPS-i 4. ptk teises jaos. Kaebajale pole vÀljastatud kaevandamisluba.
17.Avaliku vĂ”imu kandjal pole kohustust hĂŒvitamise aluseks vĂ”tta kĂ”ike mĂ”eldavaid maa kasutamise sihtotstarbeid. Esmajoones tuleb lĂ€htuda sellest, milline sihtotstarve maale on mÀÀratud (vrd RKHKo 3-21-1658, p 45). Vaidlusaluse katastriĂŒksuse sihtotstarve oli maatulundusmaa (s.o maa, mis on pĂ”llumajandussaaduste tootmiseks vĂ”i metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on pĂ”llu- ja metsamajanduslik potentsiaal (maakatastriseadus (MaaKatS) § 181 lg 9). Tegemist polnud mĂ€etööstusmaaga (vt MaaKatS § 181 lg 10).
18.Eeltoodu tÔttu ei tulnud vastustajal tasu suuruse kindlaksmÀÀramisel vÔtta arvesse seda, et vaidlusaluse kinnistu maapÔues on dolokivi. Sellest tulenevalt ei tulnud vastustajal juhinduda Lahe Kinnisvara Oà 16. mai 2022. a ekspertarvamusest.
19.Vaidlusaluse tasu suuruse kĂŒsimuses ei oma mÀÀravat tĂ€hendust see, millal ja millisel eesmĂ€rgil kaebaja kinnistu soetas.
20.Eeltoodust tulenevalt jÀtab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu otsuse pÔhjendusi vastavalt kÀesoleva otsuse pÔhjendustele.
21.Menetlusosaliste menetluskulud jÀÀvad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒĂŒmitud. Andmed on informatiivsed.