OÜ Lõuna Inkasso kaebus Siseministeeriumilt 34 700 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Lõuna Inkasso, esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Vastustaja – Siseministeerium, esindaja Merje Joll
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Lõuna Inkasso kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 06.12.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Siseministeerium otsustas 17.12.2021 käskkirja nr 1-3/106 (edaspidi: käskkiri) resolutsiooni p-ga 1 sundvõõrandada OÜ-le Lõuna Inkasso kuuluva kinnistu (pindala 10 739 m 2, sihtotstarve maatulundusmaa), et ehitada välja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piiririba taristu. Sama käskkirja resolutsiooni p-ga 2 otsustas Siseministeerium maksta kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 11 lg 2 alusel OÜ-le Lõuna Inkasso kinnistu sundvõõrandamise eest tasu 5 300 eurot. Riik on sundvõõrandatava kinnistu omandamiseks pidanud läbirääkimisi alates 2019. aastast, kui kinnistul oli veel eelmine omanik, kuid kokkulepet ei saavutatud, kuna kinnistu omanikud soovisid kinnistu võõrandada suurema tasu eest. Kaanon
Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21.04.2021 eksperthinnangu alusel oli kinnisasja hüvitisväärtuseks 5 300 eurot. See on KAHOS § 11 lg 2 alusel OÜ-le Lõuna Inkasso kinnistu võõrandamise eest makstav tasu. Kuigi nimetatud sätte kohaselt tuleb lisaks kinnisasja väärtusele hüvitada ka kinnisasja omandamisega otseselt kaasnev varaline kahju ja saamata jääv tulu, ei ole OÜ Lõuna Inkasso samas esitanud tõendeid, millest nähtuks selliste kulude olemasolu.
2.OÜ Lõuna Inkasso esitas 23.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks ja Siseministeeriumi kohustamiseks määrata sundvõõrandatava kinnisasja eest õiglane ja kohene hüvitis (haldusasi nr 3-22-474).
3.Tallinna Halduskohus luges 12.05.2022 määrusega kaebuse mittetähtaegseks, jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.07.2022 määrusega OÜ Lõuna Inkasso halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused jõustusid 18.10.2022.
4.OÜ Lõuna Inkasso esitas 23.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse käskkirja õigusvastaseks tunnistamise ja täiendava, 34 700 euro suuruse hüvitise väljamõistmise nõudes. Kaebaja loobus 20.12.2022 täiendavas selgituses käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudest.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Käskkirja punktis 2 sätestatud sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja eest tasutav hüvitis 5 300 eurot on seaduse tähenduses õiglane hüvitis sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja eest. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 lg-st 1 ja KAHOS § 11 lg-st 1 on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Avalikes huvides kinnisasja omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise aluseks oleva hüvitusväärtuse määramisel tuleb hindajal juhinduda vara hindamise standardi EVS 875-12:2016 osast 12 „Hindamine hüvitamise eesmärgil“. Nimetatud standard näeb ette saamata jääva tulu ja otsese kaasneva kahju hindamise. Hoone asendamise kulu võib osutuda suuremaks kui selle turuväärtus.
6.Kaebaja omandas Põhjamäe kinnisasja 19.02.2014 ja 06.06.2018 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingute alusel ostuhinnaga 148 000 eurot, mis sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja ühe katastriüksuse (10 739 m2) arvestuslikuks hinnaks teeb 31 863 eurot. Kaebaja omandas sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja sooviga rajada sinna maavarade kaevandus, kuivõrd läheduses juba on maavarade kaevandus ning ka Põhjamäe kinnisasjal asub kaevandatavat maavara.
7.Vastustajal tuli kooskõlas KAHOS § 11 lg-ga 2 ja KAHOS § 14 lg-ga 1 arvestada Põhjamäe kinnisasja väärtuse kindlaksmääramisel kaebaja poolt kinnisasja omandamisel tegelikult makstud ostuhinda ning asjaolu, et Põhjamäe kinnisasja sundvõõrandamisel kaotab kaebaja võimaluse rajada Põhjamäe kinnisasjale maavarade kaevandus.
8.LAHE Kinnisvara OÜ 16.05.2022 ekspertarvamuse nr 0235-22T kohaselt on Põhjamäe kinnisasja hüvitusväärtuseks loetud eeldusel, et väljastatud on kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks, summa suuruses 40 000 eurot. Põhjamäe kinnisasja sundvõõrandamisel oleks pidanud olema sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja eest tasutava hüvituse suuruseks 40 000 eurot. Siseministeeriumilt tuleb seega välja mõista OÜ Lõuna Inkasso kasuks täiendav 34 700 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Riik pidas kinnistu omandamiseks läbirääkimisi alates 2019. aastast. Siseministeerium teavitas 20.03.2019 kirjaga nr 9-8/62-1 kinnistu omanikku sellest, et riigipiiriga külgneva katastriüksuse nr 46002:003:0180 (Põhjamäe kinnistu registriosa 200641) 10 739 m2 suurune äralõige on vajalik piiriribaks ja Eesti Vabariigi rahvusvaheliste
kohustuste täitmiseks või riigipiiri valvamiseks vajaliku taristu ja teenindusrajatise ehitamiseks. Kuna kinnistu omanik teavitusele ei vastanud, pöördus Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 19.04.2021 saadetud e-kirjaga taaskord kinnistu omanik EP poole, milles selgitas, et Siseministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvad riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamisega seotud ülesanded. Nimetatud ülesannete täitmiseks ja riigi sisejulgeoleku tagamiseks on riik alustanud piiririba väljaehitamist, kus tänaseks on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone piiririba taristu väljaehitamisel jõutud ehitamise etappi. Piiritaristu väljaehitamiseks on vaja kasutada ka eraomandisse kuuluvaid maa-alasid, mistõttu on vaja kinnisasja avalikes huvides omandamine riigile vastavalt KAHOS-ele.
10.PPA palus EP hiljemalt 27.04.2021 avaldada oma nõusolek või keeldumine kinnisasja omandamise menetluse algatamise osas. EP vastas 31.05.2021 saadetud e-kirjaga, et ei nõustu ettepanekuga, kuna kinnistu on võõrandatud kaebajale. PPA pöördus 01.07.2021 kirjaga nr 1686/998-1 kinnistu eelmise omaniku ja kaebaja poole, milles teavitas kinnistu avalikes huvides omandamise menetlusest ning märkis, et kaebaja võib soovi korral esitada hiljemalt 19.07.2021 kinnistule võrdleva hindamisaruande. Kaebaja vastas nimetatud pöördumisele 21.09.2021 seda, et ta ei nõustu esitatud pakkumusega.
11.Kuivõrd riik vajas kinnistut juba 2022. aastal kui piiriprojekti kohaselt olid algamas kagupiiri taristu teise etapi ehitustööd ning et läbirääkimised ei viinud soovitud tulemuseni, tuli avaliku huvi tagamiseks ja riigipiiri taristu väljaehitamiseks alustada kinnistu sundvõõrandamisega. Vastustaja teavitaski 01.10.2021 kirjaga nr 9-8/89-3 kaebajat kinnistu avalikes huvides sundvõõrandamise menetluse algatamisest ning esitas Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21.04.2021 eksperthinnangu alusel kaebajale pakkumuse võõrandada kinnistu hüvitisväärtusega 5 300 eurot. Kinnistu omandamises kokkuleppele jõudmise korral lisandub hüvitusväärtusele KAHOS-es ettenähtud motivatsioonitasu 1 172,40 eurot. Kaebaja ei esitanud PPA-le kinnistu võrdlevat hindamisaruannet hiljemalt 19.07.2021, mistõttu kinnistu sundvõõrandati ning hüvitusväärtuseks jäi Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21.04.2021 eksperthinnangu kohaselt 5 300 eurot.
11.Kaebaja ei ole oma nõude osas olnud järjepidev ning paljasõnaliste väidete pinnalt soovinud erinevate summade tasumist. Sundvõõrandamise otsusega väljamõistetud hüvitist ei ole kaebajale tasutud, sest vaatamata korduvatele päringutele ei ole kaebaja andnud oma konto numbrit. Kuigi kaebaja taotleb haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist, vaidlustab ta sisuliselt haldusaktiga määratud summat. Oma õiguste esmaseks kaitseks tulnuks kaebajal menetluse kestel esitada Siseministeeriumile võrdlev hindamisaruanne ning vaidlustada siseministri käskkirjaga määratud sundvõõrandamise tasu tühistamis- ja kohustamisnõude esitamisega. Kaebaja pidi olukorras, kus ta sundvõõrandamisega nõustus, kuid pidas kinnisasja eest määratud hüvitist liiga väikeseks, vaidlema hüvitise suuruse üle Siseministeeriumi 17.12.2021 käskkirja kohtus vaidlustamise teel. Jättes selle võimaluse nõuetekohaselt kasutamata (haldusasja nr 3-22-474 menetlus lõpetati kaebetähtaja rikkumise tõttu), jättis kaebaja esmased õiguskaitsevahendid kasutamata (RvastS § 7 lg 1). Kuivõrd RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik kahju hüvitamist nõuda avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju eest ning et siseministri käskkiri on õiguspärane ja kehtiv haldusakt, siis ei ole kahju hüvitamise eeldus täidetud.
12.Kaebaja on kahju ulatuse määratlemisel lähtunud ebaõigest eeldusest. Vastustaja on selgitanud välja, et kinnistu väärtus on Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21.04.2021 eksperthinnangu kohaselt 5 300 eurot. Hindamise viis läbi isik, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse. Kaebaja on kohtumenetluse käigus kinnistu väärtuse ja seeläbi tekitatud kahju suuruse määramisel lähtunud aga Lahe Kinnisvara 16.05.2022 ekspertarvamusest nr 0235-22T ja selles toodud 40 000 euro suurusest hüvitusväärtusest. Kaebaja ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et eksperthinnang tugineb eeldusele, et hoonestamata kinnisasjale on väljastatud kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks. Arvestades, et kinnistu asub vahetult
rajatava piiritaristu kõrval, st piirivööndis, siis on selle kinnistu kasutamisele seatud kitsendus, mistõttu on vähetõenäoline, et kaebajale üldse kaevandamisluba antakse. Seega seni, kuni puudub kaevandamisluba, ei saa kinnistu hüvitusväärtuseks lugeda ka 40 000 eurot. Seda, et Lahe Kinnisvara 16.05.2022 eksperthinnangus nr 0235-22T näidatud hind on otseselt seotud kaeveloa olemasoluga, tõendab ka kaebaja Siseministeeriumile esitatud 17.01.2022 koostatud eksperthinnang nr 0033-22T, millest nähtub, et kinnistu väärtus on 14.01.2022 seisuga 6 300 eurot. Seega on kinnistu tegelik väärtus asjaolusid arvesse võttes oluliselt väiksem, kui taotletud kahju hüvitis. Kuigi ka see summa erineb mõnevõrra vastustaja pakutud hinnast, tuleb arvesse võtta, et sundvõõrandamise tasu määratakse selle kuupäeva seisuga, millal kutseline hindaja või menetluse läbiviija määras menetluses esimest korda kinnisasja väärtuse (KAHOS § 11 lg 5). Kaebajale tuleb kinnistu sundvõõrandamise eest tasuda 5 300 eurot, mis on õiglane ja kohane hind kinnistu võõrandamise eest.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kahju hüvitamiseks peavad RVastS § 7 lg-test 1 ja 2 tulenevalt olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine kahju tekkimise ära hoidmiseks või kahju kõrvaldamiseks; 5) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitseeesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3).
14.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja nõustus vaadeldava kinnisasja sundvõõrandamisega. Käskkirja alusel otsustas vastustaja maksta KAHOS § 11 lg 2 alusel OÜ-le Lõuna Inkasso kinnistu sundvõõrandamise eest tasu 5 300 eurot. Kaebaja leiab, et nimetatud summa ei ole õiglane hüvitis sundvõõrandatava Põhjamäe kinnisasja eest. Vastustaja sõnul ei ole kohtuotsuse vormistamise seisuga kaebajale nimetatud hüvitist välja makstud, kuna kaebaja ei ole esitanud andmeid, kuhu vastav hüvitis tuleks kanda.
15.KAHOS § 11 lg 2 järgi koosneb sundvalduse tasu (KAHOS § 39 lg 2 kaudu) kinnisasja väärtusest ja hüvitisest sundvalduse seadmisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest, kui need esinevad. Otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu hüvitatakse KAHOS §de 13 ja 14 alusel ning hüvitamata jätmine peab olema põhjendatud.
16.Kaebajal tuli õiguste esmaseks kaitseks vaidlustada käskkirjaga määratud sundvõõrandamise tasu (vt RVastS § 3 lg 4), millist võimalust kaebaja ka kasutas. Samas oli kaebaja oma õiguste kaitsel hooletu, kuivõrd vaidlustas käskkirja kohtus hilinemisega. Kohus jättis kaebaja esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning lõpetas haldusasja menetluse (haldusasi nr 3-22-474). Seega on käskkiri jätkuvalt kehtiv. Ka Tallinna Ringkonnakohus märkis 22.06.2023 määruses praeguses haldusasjas, et kaebajal tuli olukorras, kus ta sundvõõrandamisega nõustus, kuid pidas kinnisasja eest määratud hüvitist liiga väikeseks, vaidlema hüvitise suuruse üle käskkirja kohtus vaidlustamise teel. Jättes selle võimaluse nõuetekohaselt kasutamata, jättis kaebaja esmased õiguskaitsevahendid kasutamata (RVastS § 7 lg 1). RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nn esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine võib tingida hüvitamis- või heastamisnõude rahuldamata jätmise (RVastS § 7 lg 1) või olla aluseks vastutuse piiramisele (RVastS § 13, Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2022 otsus nr 3-20-597, p 18). Kohtu hinnangul tuleb sel põhjusel jätta kaebaja kahjuhüvitusnõue antud juhul rahuldamata.
17.Lisaks sellele jääks kahju hüvitusnõue rahuldamata ka sisulistel põhjustel.
18.KAHOS § 29 lg 1 järgi peab sundvõõrandamise otsus sisaldama muu hulgas sundvõõrandamise põhjendust, tasu ja täiendavate hüvitiste suurust. Käskkirjast nähtuvalt on sundvõõrandamise otsuse tegemisel neid asjaolusid ka arvestatud. Käskkirjas on märgitud, et kuigi lisaks kinnisasja
väärtusele tuleb hüvitada ka kinnisasja omandamisega otseselt kaasnev varaline kahju ja saamata jääv tulu, ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks selliste kulude olemasolu.
19.Siseministeerium pöördus 20.03.2019 kinnistu endise omaniku EP poole ning palus avaldada nõusolek või keeldumine kinnisasja omandamise menetluse osas (dtl 124-127). Täiendavalt paluti kinnistu eelmiselt omanikult seisukohta 19.04.2021 (dtl 128-131). EP vastas 31.05.2021 ning selgitas, et on võõrandamas kinnistut kaebajale (dtl 133). Kaebaja esindaja vastas vastustajale ning selgitas, et kaebaja tasus EP kinnistu eest 148 000 eurot ning kaebaja on nõus loovutama kinnistu osa 25 000 euro eest (dtl 137). Vastustaja teatas kaebajale 06.09.2021, et algatas piiritaristu väljaehitamiseks vajaliku maa-ala võõrandamise ja teatas ühtlasi, et vastavalt Kaanon kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21.04.2021 eksperthinnangule (dtl 150), soovib Siseministeerium Põhjamäe katastriüksuse omandada hüvitisväärtusega 5 300 eurot, millele lisandub motivatsioonitasu 1 172,40 eurot. Kaebajal tuli hiljemalt 20.09.2021 avaldada nõusolekut või keelduda ettepanekust (dtl 141-142). Kaebaja teatas 21.09.2021, et ei nõustu vastustaja pakkumisega (dtl 143). Siseministeerium palus kaebajal 01.10.2021 esitada täiendav arvamus (dtl 146-147). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja ei esitanud haldusmenetluses tõendit, kust tuleneks kinnistu hind, mis oleks suurem kui summa, millise vastustaja otsustas kaebajale vaadeldava kinnistu eest hüvitada.
20.Kaebaja tugineb oma seisukohas LAHE Kinnisvara OÜ 16.05.2022 ekspertarvamusele nr 0235-22T, mille kohaselt on Põhjamäe kinnisasja hüvitusväärtuseks loetud 40 000 eurot (dtl 43). Ekspert on välja toonud, et hinnatavaks varaks on hoonestamata kinnisasi, reg osa nr 21178250 eeldusel, et väljastatud on kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks. Hüvitusväärtus on 40 000 eurot (3,72 eurot/m2). Seega ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et kinnistu väärtus on 40 000 eurot üksnes juhul, kui kinnistule on antud kaevandamisluba. Käsitletud tõendist ei nähtu kinnistu väärtust ilma kaevandamisloata.
21.Kohtu hinnangul ei ole usutavad kaebaja väited, et ta omandas vaadeldava kinnistu eesmärgiga asuda kinnistul kaevandama. Enne kinnistu võõrandamist oli kaebaja teadlik käimasolevast kinnistu sundvõõrandamise menetlusest. PPA pöördus kaebaja esindaja poole vastava teabega 01.07.2021 (dtl 134) ning kinnistusraamatu andmetel omandas kaebaja vaadeldava kinnistu 12.08.2021. Seega oli kaebajale kinnistu omandamisel teada, et kinnistul ei pruugi olla võimalik asuda kaevandama. Asjaolu, et kaebaja oli nõus tasuma kinnistu eest kaebuses väidetud summa, ei saa olla seotud kahju tekkimisega. Lisaks nähtub äriregistrist, et kaebaja tegevusalad on järgmised: tehingud kinnis- ja vallasvaraga, inkassoteenuste osutamine, kinnis- ja vallasvara käibe- ja kapitalirent, majandus- ja juriidiliste konsultatsioonide andmine, laenude andmine seadusega lubatud juhtudel. Seega on mõnevõrra kummastav kaebaja soov omandada kinnistu eesmärgiga asuda maavara kaevandama. Kohus möönab, et äriregistris märgitud äriühingu tegevusalad on üksnes informatiivse sisuga, kuid illustreerib mõnevõrra äriühingu tegevusalasid.
22.Kaebaja ei ole esitanud tõendit, et talle on vastav kaevandamisluba juba väljastatud. Maapõueseaduse § 42 lg-st 1 tuleneb, et kaevandamiseks peab olema kaevandamisluba, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Sama seaduse § 55 lg 2 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse ka juhul, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis ja kaevandamine võib ohustada riigikaitselist ehitist või riigikaitselisele ehitisele määratud või kavandatud ülesannete täitmist või riigikaitselise ehitise töövõime. Samuti juhul, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga (p 10). Kuivõrd maatükk sundvõõrandati põhjusel, et ehitada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoone piiririba taristu, ei ole eeldatav, et vastav kaevandamisluba ka väljastatakse.
23.Vaadeldava maatüki osas on Lahe Kinnisvara Lõuna Eesti OÜ kutseline hindaja koostanud 17.01.2022 eksperthinnangu nr 0033-22T, millest nähtub, et kinnistu väärtus on 14.01.2022 seisuga 6 300 eurot (dtl 191). Nimetatud tõend ei näita kinnistu väärtust haldusakti väljastamise seisuga.
Seega ei ole tõendatud kaebaja väited osas, et talle on põhjustatud sundvõõrandamisega kahju ning vastustaja määras kinnistu väärtuse vääralt.
24.Kohus jätab eeltoodud põhjustel kaebuse rahuldamata.
25.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.