Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
22.06.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2487
Haldusasi
OÜ Lõuna Inkasso kaebus Siseministeeriumilt 34 700 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Lõuna Inkasso, esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Vastustaja – Siseministeerium
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.01.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Lõuna Inkasso määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse OÜ Lõuna Inkasso määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.01.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-22-2487.
2.Rahuldada OÜ Lõuna Inkasso määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.01.2023 määrus haldusasjas nr 3-22-2487. Saata asi Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Siseministeerium otsustas 17.12.2021 käskkirja nr 1-3/106 resolutsiooni p-ga 1 sundvõõrandada OÜ-le Lõuna Inkasso kuuluva kinnistu (pindala 10 739 m2, sihtotstarve maatulundusmaa), et ehitada välja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piiririba taristu. Sama käskkirja resolutsiooni p-ga 2 otsustas Siseministeerium maksta kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 11 lg 2 alusel OÜ-le Lõuna Inkasso kinnistu sundvõõrandamise eest tasu 5300 eurot.
3-22-2487 Riik on sundvõõrandatava kinnistu omandamiseks pidanud läbirääkimisi alates 2019. aastast, kui kinnistul oli veel eelmine omanik, kuid kokkulepet ei saavutatud, kuna kinnistu omanikud soovisid kinnistu võõrandada suurema tasu eest. Kaanon Kinnisvarabüroo OÜ Metsakorralduse büroo 21.04.2021 eksperthinnangu alusel oli kinnisasja hüvitisväärtuseks 5300 eurot. See on KAHOS § 11 lg 2 alusel OÜ-le Lõuna Inkasso kinnistu võõrandamise eest makstav tasu. Kuigi nimetatud sätte kohaselt tuleb lisaks kinnisasja väärtusele hüvitada ka kinnisasja omandamisega otseselt kaasnev varaline kahju ja saamata jääv tulu, ei ole OÜ Lõuna Inkasso samas esitanud tõendeid, millest nähtuks selliste kulude olemasolu.
2.OÜ Lõuna Inkasso esitas 23.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 17.12.2021 käskkirja nr 1-3/106 p 2 tühistamiseks ja Siseministeeriumi kohustamiseks määrata sundvõõrandatava kinnisasja eest õiglane ja kohene hüvitis (haldusasi nr 3-22-474).
3.Tallinna Halduskohus luges 12.05.2022 määrusega kaebuse mittetähtaegseks, jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.07.2022 määrusega OÜ Lõuna Inkasso halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused jõustusid 18.10.2022.
4.OÜ Lõuna Inkasso esitas 23.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 17.12.2021 käskkirja nr 1-3/106 p 2 õigusvastaseks tunnistamise ja täiendava, 34 700 euro suuruse hüvitise väljamõistmise nõudes. Kaebaja loobus 20.12.2022 täiendavas selgituses käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudest. Kaebaja ei vaidlusta talle kuulunud kinnistu sundvõõrandamist, vaid leiab, et selle eest makstud tasu 5300 eurot ei ole õiglane ja kohene hüvitis. KAHOS ei reguleeri kaebaja õiguseid, kohustusi ja kaebetähtaega juhul, kui kinnisasja omanik on iseenesest nõus kinnisasja sundvõõrandamisega, kuid soovib saada suuremat hüvitist, s.t esitada hüvitamiskaebuse. Selline nõue sarnaneb kõige enam riigi vastu suunatud kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõudega ja seega kohalduvad kaebetähtaja osas HKMS § 46 lg 4 ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 ja § 24 lg 2. LAHE Kinnisvara OÜ 16.05.2022 ekspertarvamuse kohaselt on vaidlusaluse kinnistu hüvitusväärtuseks loetud eeldusel, et väljastatud on kaevandamisluba dolokivi kaevandamiseks, 40 000 eurot. Seega tuleb Siseministeeriumilt välja mõista täiendav hüvitis 34 700 eurot.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 18.01.2023 määrusega kaebuse läbivaatamatult. Vaatamata asjaolule, et kaebaja taotleb haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist, vaidlustab ta sisuliselt siiski haldusaktiga määratud hüvitise suurust, tuginedes LAHE Kinnisvara OÜ 16.05.2022 ekspertarvamusele. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. KAHOS § 11 lg 2 järgi koosneb kinnisasja omandamise tasu kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest, kui need esinevad. Otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu hüvitatakse KAHOS §-de 13 ja 14 alusel ning hüvitamata jätmine peab olema põhjendatud. Kaebaja õiguste esmaseks kaitseks tuli tal vaidlustada haldusaktiga määratud sundvõõrandamise tasu tühistamis- ja kohustamisnõude esitamisega ja seda võimalust kaebaja ka kasutas. Samas jättis kohus kaebaja esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Seega on Siseministeeriumi 17.12.2021 käskkiri nr 1-3/106 jätkuvalt kehtiv. Siseministeeriumi 17.12.2021 käskkirjast nr 1-3/106 nähtuvalt pöördus kaebaja Siseministeeriumi poole kahju hüvitamise nõudega, kuid kaebaja ei esitanud tõendeid, millest nähtuks selliste kulude olemasolu. Siseministeerium lahendas kaebaja kahju hüvitamise nõude 2(5)
3-22-2487 sisuliselt. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2). Ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 18.10.2022 otsuses nr 3-20-597 (p 18) järgmist: „Hinnates avaliku võimu kandja vaidlusaluse (st kahju või õigusvastase tagajärje põhjustanud) tegevuse või tegevusetuse õiguspärasust või õigusvastasust kui hüvitamis- või heastamisnõude rahuldamise ühe eeltingimuse täidetust, ei sekku halduskohus kuidagi haldusakti kehtivusse, sest isegi kui hüvitamis- või heastamiskaebus rahuldatakse, ei mõjutaks see kahju või tagajärjed põhjustanud haldusakti kehtivust. Küll aga võiks RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nn esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine tingida hüvitamis- või heastamisnõude rahuldamata jätmise (RVastS § 7 lg 1) või olla aluseks vastutuse piiramisele (RVastS § 13).“ Kuivõrd kaebaja minetas võimaluse tühistamis- ja kohustamisnõude esitamisel nn esmaste õiguste kaitseks, ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud, s.o õigusvastase haldusakti alusel kahju tekkimine ei ole tõendatud. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, sest kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.OÜ Lõuna Inkasso palub 07.02.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 18.01.2023 määrus ja teha uus määrus, millega saata haldusasi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Põhjendamatu ja väär on halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei saa nõuda suuremat sundvõõrandamise tasu juhul, kui ta ei ole sundvõõrandamise menetluses kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, s.o esitanud halduskohtule tühistamis- või kohustamisnõuet. Kaebaja ei pidanudki neid nõudeid halduskohtule esitama, sest ta ei soovi 17.12.2021 käskkirja tühistamist (s.o selle kehtivuse kõrvaldamist algusest peale ja selle tagasitäitmist), vaid üksnes leiab, et haldusaktis kindlaks määratud hüvitis ei ole õiglane. Seega ei ole tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamine kohaseks õiguskaitsevahendiks ja puudub ka vajadus nende nõuete esitamise näol esmaste õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Tegemist on sundvõõrandamisel riigi poolt määratud hüvitise suuruse vaidlustamise nõudega Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 lg 1 tähenduses. PS § 32 lg 1 ei näe ette kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist või esmaste õiguskaitsevahendite kasutamist, s.o tühistamis- või kohustamisnõude esitamist. PS § 32 lg 1 teine lause loob riigile kohustuse tagada riigi poolt ette nähtud sundvõõrandamise korral õiglase hüvitise maksmine sundvõõrandatava vara omanikule. Selle sätte järgi on igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada nii vara võõrandamine kui ka hüvitis või selle suurus. KAHOS ei reguleeri kaebaja õiguseid, kohustusi ja kaebetähtaega juhul, kui kinnisasja omanik on iseenesest nõus kinnisasja sundvõõrandamisega, kuid soovib saada suuremat hüvitist. Selline nõue sarnaneb kõige enam riigi vastu suunatud kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõudega ja seega kohalduvad kaebetähtaja osas HKMS § 46 lg 4 ning RVastS § 17 lg 3 ja § 24 lg 2. Järelikult saab kaebaja praegusel juhul oma seadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi ja vabadusi kaitsta hüvitamiskaebuse esitamisega halduskohtule ja selle nõude alusnormideks on PS § 32 lg 1, HKMS § 5 lg 1 p 4 ja RVastS § 17 lg-d 1 ja 3.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on
3(5)
3-22-2487 tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks on, et isegi kui kohus kaebuse rahuldaks, ei aitaks see kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele (nt Riigikohtu 18.02.2021 määrus nr 3-19-1837, p 15). Tegemist on eelkõige olukorraga, kus kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest (halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22).
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused praegusel juhul täidetud. Halduskohus ei ole väitnud, et esitatud hüvitamisnõudega ei oleks võimalik saavutada kohtusse pöördumise eesmärki, s.t mõista vastustajalt välja kaebaja kinnistu sundvõõrandamisega tekitatud kahju. Halduskohus tugines asjaolule, et kuivõrd kaebaja pöördus Siseministeeriumi 17.12.2021 käskkirja nr 1-3/106 vaidlustamiseks kohtusse kaebetähtaega rikkudes ja kohus kaebuse esitamise tähtaega ei ennistanud, ei ole ta kahju kõrvaldamiseks kasutanud RVastS-s nimetatud esmaseid õiguskaitsevahendeid. See aga võib tingida hüvitamisnõude rahuldamata jätmise (RVastS § 7 lg 1). Seega on halduskohus oma määruse põhjendustes sisuliselt lähtunud kaebuse perspektiivitusest. Kui kaebust on alust pidada perspektiivituks, saaks selle tagastada üksnes juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (HKMS § 121 lg 2 p 21; nt Riigikohtu 18.01.2021 määrus nr 3-19-1837; Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2022 määrus nr 3-22-1526, p 14; 11.07.2022 määrus nr 3-22495, p 6; 28.04.2022 määrus nr 3-22-619, p 15). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive intensiivsus väike, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (vt Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9). Kaebaja on kaebuses soovinud 34 700 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Seega ei ole siinsel juhul HKMS § 121 lg 2 p 21 eeldused täidetud ja ka sel alusel ei saa kaebust tagastada, vaid kaebuse perspektiivituse korral tuleks see jätta otsusega rahuldamata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2022 määrus nr 3-21-2113, p 10).
10.Kuigi halduskohus on määruse põhjendustes märkinud, et Siseministeerium lahendas 17.12.2021 käskkirjas nr 1-3/106 sisuliselt ka kaebaja kahju hüvitamise nõude ja seetõttu võiks kaebaja kahju hüvitamise nõudele kohalduda 30-päevane tähtaeg käskkirja teatavaks tegemisest (RVastS § 18 lg 2), ei ole halduskohus samas väitnud, et praegune kaebus oleks esitatud kaebetähtaega rikkudes ja seetõttu ei ole selle menetlemine lubatav. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja praeguse hüvitamisnõudega kohtusse pöördumisel kaebetähtaega siiski ületanud. Halduskohus on õigesti osutanud, et kinnisasja sundvõõrandamise tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest (KAHOS § 11 lg 2). KAHOS § 29 lg 1 järgi peab sundvõõrandamise otsus sisaldama muu hulgas sundvõõrandamise põhjendust, tasu ja täiendavate hüvitiste suurust. Siseministeeriumi 17.12.2021 käskkirjast nr 1-3/106 nähtuvalt on sundvõõrandamise otsuse tegemisel neid asjaolusid ka arvestatud. Käskkirjas on märgitud, et kuigi lisaks kinnisasja väärtusele tuleb hüvitada ka kinnisasja omandamisega otseselt kaasnev varaline kahju ja saamata jääv tulu, ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks selliste kulude olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest siiski järeldada, et Siseministeerium oleks sellega lahendanud 17.12.2021 käskkirjas kaebaja kahju hüvitamise taotlust RVastS § 17 lg 1 mõttes. Nimetatud käskkirjast ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlusaluses kinnisasja võõrandamise menetluses kahju hüvitamist taotlenud. Käskkirja põhjenduste p-st 9 ilmneb, et kaebaja esitas kinnisasja võõrandamise menetluses vastuväited riigi esitatud pakkumusele, sest ta ei nõustunud sellega. Eelnevast tulenevalt ei kohaldu praegusel juhul kahjunõude esitamisel RVastS § 18 lg-s 2 nimetatud 30-päevane kaebetähtaeg. 4(5)
3-22-2487
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuse eduväljavaated on väga väikesed. Sundvõõrandamise otsus sisaldab muu hulgas tasu ja täiendavate hüvitiste suurust (KAHOS § 29 lg 1). Seega pidi kaebaja olukorras, kus ta sundvõõrandamisega nõustus, kuid pidas kinnisasja eest määratud hüvitist liiga väikeseks, vaidlema hüvitise suuruse üle Siseministeeriumi 17.12.2021 käskkirja kohtus vaidlustamise teel. Jättes selle võimaluse nõuetekohaselt kasutamata (haldusasja nr 3-22-474 menetlus lõpetati kaebetähtaja rikkumise tõttu), jättis kaebaja esmased õiguskaitsevahendid kasutamata (RVastS § 7 lg 1). Kuid kuna halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, tuleb määruskaebus rahuldada ja halduskohtu 18.01.2023 määrus tühistada. Asi tuleb saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.