Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

KÜ Lennuki 4 esitas 14.07.2016 E K ja R K vastu nõude maksekäsu kiirmenetluses. E K esitatud vastuväitest tulenevalt anti nõude menetlemine üle hagimenetlusse ning 04.10.2016 esitas hageja hagi kostja vastu võlgnevuse 3051,93 euro ja menetluskulude nõudes. Võlgniku R K suhtes koostas kohus eraldi määrusena maksekäsu vastavalt TsMS § 489 lg-le 1. Hagiavalduse kohaselt puudub vaidlus selles, et kostjale kuulub korteriomand xxxx ning kostja on hageja liige. Vaidlus puudub ka selles, et hageja on oma liikmetele sh kostjale edastanud igakuiselt majandamiskulude arveid, millel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest ta on kohustatud korteriühistule tasuma ning fikseeritud on ka liikme poolt tasumisele kuuluvad sihtotstarbelised maksed, mis on vajalikud elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks. Kostja on jätnud korduvalt tasumata hageja poolt temale esitatud majandamiskulude arvete eest või on neid tasunud vaid osaliselt ning hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 3051,93 eurot. Nimetatud summas võlgnevus on tekkinud perioodi eest alates märts 2013 kuni mai 2016. Nõude tõendamiseks esitab hageja kohtule kostjale esitatud majandamiskulude arved alates märts 2013 kuni mai 2016, koondväljavõtte võlgnetavate summade osas ning kliendilaekumiste aruanded 2013 kuni 2016.aasta kohta. Arvetelt on nähtav periood, mille eest arve on esitatud, maksetähtaeg, maksmisele kuuluv summa ning samuti võlgnevuse suurus eelnevate perioodide eest. Võlgnevuse kujunemine on jälgitav koondväljavõttes ning kliendilaekumiste aruandes (aruandest on nähtav, mis kuupäeval on kostja makseid hagejale teinud ning millise kohustuse täitmiseks on hageja laekumist arvestanud). Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt kohustuse täitmist. Kuna on aga ilmne, et kostja ei soovi kohtuväliselt oma kohustust täita, siis on hageja sunnitud oma õiguste kaitsmiseks pöörduma hagiga kohtu poole. Hageja märgib, et ta ei esita koos hagiga viivisenõuet, andes kostjale veelkordselt võimaluse oma kohustus täita väiksemate kuludega. Vaidlus puudub selles, et kostjal, kui hageja liikmel, on kohustus tasuda nii elamu majandamiseks mõeldud jooksvate kulutuste eest kui ka elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest, hageja on nimetatud kulude ja teenuste eest esitanud kostjale arveid, kuid kostja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud vaatamata temale korduvalt edastatud meeldetuletustele. Hageja on seisukohal, et kostja on oma kohustust majandamiskulude arvete eest tasumise osas rikkunud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eelnevalt osutatud sätetele tuginedes palub hageja kohtul mõista kostjalt välja 3051,93 eurot. Hageja palub jätta poolte kõik menetluskulud kostja kanda.

MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on dokumendid, s.h menetluskulude nimekirja kätte saanud elukaaslase vahendusel 11.11.2016.

KOSTJA VASTUS

Kostja kirjalikus vastuses 14.11.2016 hagi ei tunnista. Teatab, et esitas vastuväited maksekäsu kiirmenetluses ja leiab, et menetluskulud peab kandma R K. Kohtuistungile ei ilmunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 3, 113 lg 1 alusel kogu haginõude ulatuses. KÜS § 2 lõike 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lõike 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Vaidlus puudub selles, et kostja on hageja liige. Majandamiskulud on KÜS § 151 lõike 1 järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja põhikirja punkti 3.2 alapunkti 6 alusel on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Lisaks on korteriühistu liige kohustatud hageja põhikirja punkti 3.2 alapunkti 7 alusel tasuma regulaarselt kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidust; kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Vastavalt KÜS § 13 lõikele 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Hageja poolt suuliselt istungil esitatu kohaselt on kostja hagejale avaldanud, et on nõus otsuse ära tegemisega. Kostja ei ole vaidlustanud hagi summaliselt arvestust ning on seni olnud ekslikul arusaamisel, et kõige eest peab vastutama R K. Hagis esitatud asjaoludega, õigusliku põhistusega ning hagile lisatud tõenditega- haginõude kirjeldavas osas viidatud arved, koondväljavõtted, kliendilaekumiste aruanded on tõendatud, et kostjale on esitatud arveid korteri osas osutatud teenuste eest ning kostja ei ole neid nõuetekohaselt täitnud. Kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide, et tema ei ela enam 7 aastat R K koos ja et R K selle korteriga majandas, ei ole aktsepteeritav vastuväide, kuna puudutab kostja ja R K sisesuhet. Jätkuvalt on kostja korteri kaasomanik ja sellest tulenevalt kohustatud täitma ka kohustusi hageja ees. Kostja viidatud makseraskuseid saab, kui hageja sellega nõus on, arvestada kohtuotsuse täitmise raames.

Haginõude arvutusliku metoodika vastu kostja vastuväiteid esitanud ei ole.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 300 eurot ja esindaja kulu 290 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, kuid erinevalt hageja poolt taotletust on põhjendatud kostjalt välja mõista riigilõiv summas 208,44 eurot, kuivõrd Pärnu Maakohtu 21.09.2016 kohtumäärusega (maksekäsk) on hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv summas 91,56 eurot juba välja mõistetud R K. Õigusabikulu nõue on hagi asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades põhjendatud. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 162 lg 1 ja lg 2; 414; 442. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.