Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2017. a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-100233
Tsiviilasi
L K hagi O D vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esinda- Hageja: L K (ik XXX, elukoht: XXX) jad Kostja: O D (ik XXX, elukoht: XXX)
Jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
L K esitas hagi O D vastu kommunaalkulude võlgnevuse 1321,79 euro nõudes. Hagiavalduse
2-16-100233 kohaselt kasutas kostja koos lastega 14.08.2012 eluruumi üürilepingu alusel hageja Iirimaal elavale tütrele S U kuuluvat korterit Narvas XXX. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele andis hageja korteri kostjale kasutamiseks ilma üürita, kuid kostja oli kohustatud tasuma kommunaalkulud. KÜ XXX 18.03.2016 arvestus (lisa 6) kinnitab et kuni 2015. a oktoobrini tasus kommunaalmakseid kostja abikaasa XXX.
Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista, viidates võla puudumisele. Kostja väidab, et üürileping lõppes 14.08.2013 (p 6.1). Alates 2013. a aprilli algusest elab kostja perega XXX, mida tõendab KÜ XXX halduri L T poolt 12.04.2016 antud tõend. Hageja poolt kostja O D nimel esitatud allkiri on võltsitud, kuna seda ei ole kirjutatud kostja.
Kohus leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Lepingu p 6.3 kohaselt juhtudel, mis ei ole ette nähtud vaidlusaluse lepinguga, juhinduvad poole Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksist. Hageja Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi sätetele hagiavalduses ega menetluses viidanud ei ole, väites kohtuistungil, et sai lepinguplangi korteriühistu esimehelt. Seega pooled tegelikult ja teadlikult Vene Föderatsiooni õigusest juhindunud ei ole. Käesoleva vaidluse pooled sõlmisid 14.08.2012 eluruumi üürilepingu tähtajaga 14.08.2013 (p 6.1). Hageja sõlmis kostjaga vaidlusaluse üürilepingu S U (hageja tütar) 06.08.2015 a notariaalse volikirja alusel. Hageja väitel on samasuguse sisuga volikirju tal ka eelnevate aastate kohta, kuid esitada tal neid ei ole. Poolte vahel ei ole vaidlust, et leping sõlmiti selles märgitud ajal ja et kuni p-s 6.1 märgitud tähtajani tasus kostja kommunaalkulude eest regulaarselt ning et 14.08.2013 võlgnevust kommunaalkulude osas ei olnud. Vaidlust ei ole ka selles, et pärast kostja lahkus koos abikaasaga lahkus korterist 2013. a aprillis ja sinna jäi elama nende tütar. Kostja õiendil (kuupäevata) (tl 71) olevat allkirja omaks ei võtnud. 24.01.2017 kohtuistungil selgitas hageja, et õiendi kirjutas tema, kuid nime ja perenime ning allkirja kirjutas kostja. Kostja väidab, et pärast tema ja tema abikaasa väljakolimist jätkas selles korteris elamist tema tütar, kes sõlmis korteri omaniku S U lepingu juba teistel tingimustel. VÕS § 309 lg 1 kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. § 310 lg 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Antud juhul kolis kostja koos abikaasaga vaidlusalusest korterist välja enne lepingu lõppu 14.08.2013, tasudes selle kuupäeva seisuga ka kommunaalkulud. Korterisse jäi elama kostja tütar S D , kelle osas aga ei saa lugeda vaidlusalust lepingut pikenenuks, kuna ta ei olnud lepingu pool. Kostja väidet, et S D sõlmis korteri omaniku S U uue lepingu ei olnud kohtul põhjust kontrollida, kuna S D pole selles vaidluses kostja.
2-16-100233
Menetluskulud Kuna asi lahendati hageja kahjuks, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.