X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses vangla kauplusest sisseostude tegemisega
Menetlusosalised
Kaebaja X
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-24-2423 juurest asja materjalide juurde Tartu Vangla 2. septembri 2024. a vastuse lisad 1 ja 2.
2.Tagastada X-i kaebus.
3.Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5.Rahuldada X-i menetlusabi taotlus tõlkeabi saamiseks. Kohus korraldab praeguses asjas kaebaja kohtule esitatud või esitatavate asjakohaste avalduste tõlkimise eesti keelde ja kohtulahendite tõlkimise vene keelde ning vabastab kaebaja vastavas osas tõlkekulude kandmise kohustusest.
6.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 25. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse (täiendatud 26. augustil 2024) seoses Tartu Vangla kauplusest sisseostude tegemisega. Kaebaja väljendab kaebuses rahulolematust selle üle, et vangla kauplusest ostetud kauba hinnale lisandub selle kättetoimetamise tasu. Kaebaja arvates piirab vangla kättetoimetamise tasu
3-24-2459 rakendamisega ebaseaduslikult kauba kogust, sest vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 1 kohaselt võib sisseoste teha 725 euro ulatuses. Kaebaja viitab kaebusele lisatud 9. veebruari 2024. a ja 12. veebruari 2024. a arve-saatelehtedele ning leiab, et arve-saatelehtedele on pettusega lisatud e-poe transporditeenuse tasu. Kaebaja märgib, et arve-saatelehed on adresseeritud vanglale. Kaebaja ei ole sõlminud lepingut vangla kaupluses kaupu müüva eraõigusliku juriidilise isikuga, vaid seda on teinud vangla ning seetõttu peab kõik nendest lepingutest tulenevad kulud (sh kauba kättetoimetamise tasu) kandma vangla, mitte kaebaja. Kinnipeetava sundimine teenuse eest tasuma on kaebaja arvates röövimine ning agressiivne kauplemisvõte tarbijakaitseseaduse (TKS) § 18 tähenduses. Vangla on rikkunud ka TKS § 8 lgt 2, kuna kauba lõpphinnale lisandub kauba kohaletoimetamise tasu, mida ei ole vangla kaupluse toodete nimekirjas konkreetse toote hinna juurde märgitud. Kaebaja väitel on kauba kohaletoimetamise tasu rakendamisega õigusvastaselt sekkutud tema õigusesse oma raha vabalt vallata ja käsutada, teda on vabaduses viibivate isikutega võrreldes diskrimineeritud ja tema väärikust on alandatud. Kaebaja heidab vanglale ette ka seda, et talle pole kättesaadav venekeelne teave vangla kaupluses müüdava kauba kohta. Kaebaja viitab TKS §-dele 3 ja 4 ning leiab, et tal on õigus saada teavet oma emakeeles. Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks vanglas kaupade ostmist puudutavate toimingute õigusvastasuse, keelaks Tartu Vanglal nõuda temalt vangla kauplusest toodete ostmisel kauba kohaletoimetamise teenuse eest tasu, mõistaks Tartu Vanglalt välja hüvitise kauba kohaletoimetamise teenuse osutamisel ebavõrdse kohtlemise ja 68 sendi konfiskeerimisega tekitatud varalise kahju eest ja õiglase hüvitise õigusvastase diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju eest ning kohustaks Tartu Vanglat andma pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku teavet vene keeles. Kaebaja taotleb tõlgi ja advokaadi määramist ning menetlusabi dokumentide tõlkimiseks ja riigilõivust vabastuse saamiseks.
2.Vastusena kohtunõuetele selgitas Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakond 4. detsembril 2024 ja 5. mail 2025 Tartu Vangla nimel kohtule, et X on esitanud Tartu Vanglale seoses kaupluse teenuste ja tarnsporditasuga mitmeid kahjunõudeid (nr 1-13/24/327-1, 113/24/330-1, 1-13/24/332-1, 1-13/24/333-1, 1-13/24/334-1). Vangla esitas viidatud kahju hüvitamise taotlused ja nende kohta tehtud otsused kohtule haldusasjas nr 3-24-2423. Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud 9. ja 12. veebruari 2024. a kaubatellimuste kohta kahjunõudeid. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud Tartu Vangla kodukorra punkte, mis sätestavad piirangud kauba kogustele. Vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vanglale eraldi taotluse, vaide või kahju hüvitamise taotluse seoses sooviga saada vangla kaupluses pakutavate kaupade ja teenuste kohta teavet vene keeles.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus võtab haldusasja nr 3-24-2423 juurest praeguse asja materjalide juurde Tartu Vangla
2.septembri 2024. a vastuse lisad 1 ja 2, millele vangla 4. detsembri 2024. a vastuses kohtunõudele viitas.
4.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). 2
3-24-2459 Kohus mõistab, et kaebaja soovib, et kohus keelaks Tartu Vanglal võtta vangla kauplusest sisseostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu. Lisaks soovib kaebaja, et kohus kohustaks Tartu Vanglat andma pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku teavet vene keeles. Kaebaja taotleb ka kauba kättetoimetamise tasu nõudmise, kauba kogustele piirangute seadmise ja venekeelse teabe mitteandmise õigusvastasuse kindlakstegemist. Samuti taotleb kaebaja Tartu Vanglalt talle seoses vangla kauplusest ostetud kaupade kättetoimetamise eest tasu nõudmisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus mõistab, et kaebaja peab talle kahju tekitanud toiminguks kauba kättetoimetamise eest tasu nõudmist 9. veebruari 2024. a ja 12. veebruari 2024. a arve-saatelehtedel. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja esitanud keelamis-, hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 2–4 ja 6).
kohustamis-,
tuvastamis-
ja
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb tagastada.
6.Kaebaja esitas kohtule nõude keelata vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu (keelamiskaebus). HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu üle on üldjuhul järelkontroll. Keelamisnõue riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 tähenduses ja selle kohtulikku realiseerimist võimaldav keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3 tähenduses) on erandlik õiguskaitsevahend, sest üldjuhul ei ole lubatud isikul asuda oma õigusi kaitsma enne nende tegelikku riivamist. Selline võimalus on isikul üksnes juhul, kui tal on põhjust arvata, et haldusorgan asub tema õigusi rikkuma ning õiguste tõhus kaitsmine pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist oleks võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-17-749/24, p 11). Muudel juhtudel saab isik oma õigusi kaitsta pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud abstraktse keelamiskaebuse. Kaebaja ei ole esile toonud, et ta oleks püüdnud osta kiireloomuliselt mõnda hädavajalikku asja, kuid mis pole kauba kättetoimetamise tasu tõttu talle jõukohane. Seetõttu ei ole alust arvata, et vastustaja teeb lähiajal mõne konkreetse toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. Pelgalt eesmärgil, et haldusorgan tegutseks edaspidi õiguspäraselt, ei või keelamiskaebust esitada. Kaebaja pole esitanud ka väiteid, mille põhjal saaks pidada usutavaks, et tal poleks võimalik kaitsta oma õigusi pärast haldustegevust. Kohtu hinnangul on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi tõhusalt pärast seda, kui temalt on vangla poest kaupade ostmisel nõutud kättetoimetamise tasu. Kaebajal on võimalik esitada vangla vastu hüvitamiskaebus, kui ta leiab, et vangla on VangS § 48 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega või mõne muu haldustegevusega talle õigusvastaselt kahju tekitanud. Kaebaja on praeguses kaebuses kahju hüvitamise nõuded seoses kahe tellimusega ka esitanud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebajal puudub keelamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 45 lg 1), tagastab kohus 3
3-24-2459 kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel nõude osas keelata vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu.
7.Kohus leiab, et hüvitamisnõuete osas tuleb X-i kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud normi kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kinnipeetava hüvitamiskaebuse lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8, mille kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks vanglas kinni peetaval isikul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt talle vangla kauplusest ostetud kaupade kättetoimetamise eest 9. veebruari 2024. a ja 12. veebruari 2024. a arvetel märgitud tasu nõudmisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Tartu Vangla 4. detsembri 2024. a vastuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud nimetatud kuupäevade kaubatellimustega seoses vanglale kahju hüvitamise taotluseid. Seda ei nähtu ka haldusasja nr 3-24-2423 juurest praeguse asja juurde võetud kohtueelse menetluse materjalidest. Seega ei ole kaebaja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuete osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Seepärast tagastab kohus hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
8.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ka osas, milles kaebaja palub kohustada vanglat andma talle vangla kaupluses müüdavate kaupade ja teenuste kohta teavet vene keeles (kohustamiskaebus). RVastS § 6 lg 3 kohaselt tuleb toimingu sooritamiseks esitada esmalt taotlus haldusorganile. Kohtusse saab vanglas kinni peetav isik pöörduda toiminguks sooritamise nõudega (s.o kohustamiskaebusega) pärast vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et vanglas kinni peetaval isikul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tartu Vangla 5. mai 2025. a kinnituse kohaselt ei ole kaebaja esitanud Tartu Vanglale taotlust ega vaiet vangla kaupluses pakutavate kaupade ja teenuste kohta venekeelse teabe saamiseks. Seega on kaebajal selle kohustamiskaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning seetõttu ei ole kaebus HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav.
9.Kaebaja esitas ka nõuded kauba kättetoimetamise tasu nõudmise, kauba kogustele piirangute seadmise ja venekeelse teabe mitteandmise õigusvastasuse kindlakstegemiseks (tuvastamiskaebus).
4
3-24-2459 Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul halduskohtus üksnes juhul, kui kaebuse esitamine on isiku õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg 4) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud. HKMS § 45 lg 2 näeb piiranguna ette, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Samas sättes on lisatud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja taotleb vanglas kaupade ostmist puudutavate toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist, millega seoses on ta kaebuses esitanud ka kohustamis- ja hüvitamisnõuded. Kohtu hinnangul ei ole eraldi tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, olenemata asjaolust, et kohus tagastas eelnevalt kohustamis- ja hüvitamiskaebuse. Kaebajal on pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist võimalik esitada kõnealused kohustamis- ja hüvitamisnõuded uuesti ning seejärel on kohtul võimalik hinnata kaebuse läbivaatamisel vastustaja tegevuse õiguspärasust. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna tuvastamiskaebus pole HKMS § 45 lg 2 alusel lubatav, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel nõuete osas tuvastada kauba kättetoimetamise tasu nõudmise, kauba kogustele piirangute seadmise ja venekeelse teabe mitteandmise õigusvastasus.
10.Kokkuvõttes tagastab kohus X-i kaebuse tervikuna. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
12.Kaebaja on soovinud, et kohus annaks talle advokaadi. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel põhjendatud. Kohtu arvates on kaebaja võimeline halduskohtumenetluses oma õigusi ise kaitsma. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. Lisaks võtab kohus arvesse, et tulenevalt HKMS § 2 lg-test 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Kohus kogub vajadusel tõendeid omal algatusel ning tagab oluliste asjaolude väljaselgitamise. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5
3-24-2459
13.Kaebaja soovib, et kohus annaks talle menetlusabi dokumentide tõlkimiseks. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja, et kohus tõlgiks talle kohtudokumendid eesti keelest vene keelde ning tema venekeelsed avaldused eesti keelde. HMKS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul (HKMS § 81 lg 6). HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. Kuna kohtule teadaolevalt ei valda kaebaja eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal keerulisemaid eestikeelseid õigustekste mõista, ning kaebaja majanduslik seisund ei ole piisav tõlkekulude kandmiseks, siis peab kohus kaebaja tõlkeabi taotlust praeguses asjas põhjendatuks. Kohus korraldab praeguses asjas kaebaja kohtule esitatud või esitatavate asjakohaste avalduste tõlkimise eesti keelde ning kohtulahendite tõlkimise vene keelde ning vabastab ta selles osas tõlkekulude kandmise kohustusest.
14.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.