Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-23-2445 24. aprill 2025 Eesistuja Julia Laffranque, liikmed Heiki Loot ja Nele Siitam X kaebus Tallinna Majanduskooli korraldatud konkursi peale Kaebaja X Vastustaja Tallinna Majanduskool, esindaja Karita Leppsoo Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2024. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2024. a määrus ja Tallinna Halduskohtu
27.veebruari 2024. a määruse resolutsiooni punkt 1.
3.Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Tallinna Majanduskool on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev riiklik kutseõppeasutus. Tallinna Majanduskooli direktor kuulutas 13. septembril 2023 välja konkursi administratiivtöö õppetooli juhi ametikohale. 25. septembriks 2023 oli leitud sobiv kandidaat, kellele tehti ettepanek asuda ametikohale.
2.X, kes oli konkursi toimumise ajal Tallinna Majanduskoolis käsunduslepingu alusel õpetaja, esitas
1.novembril 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse konkursi korraldamise toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, ettekirjutuse tegemiseks õigusvastaste toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks, sh eraõiguslikus suhtes sõlmitud töölepingu tühistamiseks ja uut õiguspärast avalikku konkurssi korraldama kohustamiseks. Vastustajal tuli korraldada avalik konkurss (kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS) § 39 lg 6). Tegelikult korraldati aga sisekonkurss, mille toimumisest sai kaebaja teada alles pärast konkursi toimumist. Konkursi toimumisest teavitati kooli käsunduslepingulisi õpetajaid kahel korral (15. ja 22. septembril) elektronposti aadressile saadetud nädala infokirjade kaudu. Kaebaja sai konkursi toimumisest teada aga pärast vastustajale teabenõude esitamist. Vastustaja on rikkunud kaebaja põhiõigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta (põhiseaduse (PS) § 29). Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et konkurss korraldataks ja valik kandidaatide vahel tehtaks õiguspäraselt.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 27. veebruari 2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1).
3-23-2445 Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja töötab alates 1. septembrist 2023 Tallinna Majanduskoolis õpetajana käsunduslepingu alusel. Kaebaja pidi olema konkursi toimumisest teadlik ning tal oli võimalus konkursil osaleda võrdsetel alustel teiste kvalifikatsiooninõuetele vastavate Tallinna Majanduskooli õpetajatega. Seega ei saanud ametikoha täitmine sisekonkursi korras rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Populaarkaebuse esitamine ei ole lubatav.
4.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada, halduskohtu koosseis taandada ning Tallinna Ringkonnakohtul kaebus menetlusse võtta.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. aprilli 2024. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 2024. a määruse muutmata.
5.1.Vastustaja on vastuses määruskaebusele kinnitanud, et konkursiteadet sisaldav infokiri saadeti ka kaebaja elektronposti aadressile. Seega oli kaebajale tagatud võimalus konkursiteatega tutvuda ja konkursil osaleda. Avaliku konkursi asemel sisekonkursi korraldamine ei mõjutanud kaebaja õigust administratiivtöö õppetooli juhi ametikohale kandideerida ega tema õigust vabalt töökohta valida.
5.2.Tallinna Majanduskooli administratiivtöö õppetooli juhi ametikohale avaliku konkursi korraldamata jätmise vaidlustamiseks ei ole seaduses sätestatud võimalust esitada kaebus avaliku huvi või kolmandate isikute õiguste kaitseks. Seega ei ole populaarkaebuse esitamine lubatav.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub nii Tallinna Ringkonnakohtu kui ka Tallinna Halduskohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega võetakse kaebus menetlusse. Lisaks palub kaebaja rahuldada taandamisavaldus Tallinna Halduskohtu kohtukoosseisu vastu ning saata asi sisuliseks menetlemiseks Tallinna Halduskohtu uuele kohtukoosseisule.
6.1.Halduskohus oleks pidanud kaebuse menetlusse võtma, sest kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge. Kaebaja selgitas juba halduskohtule esitatud kaebuses, et tema sai konkursi toimumisest teada alles siis, kui oli saanud vastuse teabenõudele. Kohus pole uurinud, kas kaebajani jõudsid 15. ja
22.septembril saadetud e-kirjad. Kaebajal ei ole võimalik negatiivset asjaolu tõendada.
6.2.Populaarkaebuse esitamine on lubatud, sest vastustaja ei ole järginud õigusaktides sätestatut. Kui populaarkaebuse esitamine ei ole lubatud, tekib olukord, kus vastustajal on küll kohustus korraldada avalik konkurss, kuid sellise kohustuse täitmist ei ole võimalik nõuda. Vajaduse korral peab Riigikohus eeltoodut hindama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras.
6.3.Halduskohtu tegevus annab alust kahelda kohtu erapooletuses. Kaebaja on pidanud juba kahel korral pöörduma määruskaebusega ringkonnakohtu poole, ehkki otsustatakse alles kaebuse menetlusse võtmise üle. HKMS § 13 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 24 lg 1 ja § 23 p 7 alusel tuleb hinnata, kas esineb vajadus kohtukoosseisu taandamiseks.
7.Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kaebaja subjektiivseid õigusi pole rikutud. Ainuüksi avaliku konkursi korraldamata jätmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, kui kaebajal oli võimalik saada informatsiooni konkursi toimumise kohta ka muudest kanalitest. Kaebaja oli kohustatud tegema mõistlikke pingutusi teabe saamiseks, mh tutvuma talle saadetud e-kirjadega.
2(3)
3-23-2445
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Määruskaebus tuleb rahuldada ning Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2024. a määrus ja Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 2024. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Kohtud on kaebuse tagastamisel kohaldanud ebaõigesti HKMS § 121 lg 2 p 1. Kaebus tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule (HKMS § 238 lg 2).
9.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegemist on diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtluseta (RKHKm 3-21-2230/16, p 8). Kohtud tagastasid kaebuse, leides, et kuivõrd kaebajal oli võimalik konkursiteatega tutvuda, ei ole tähtis, kas vastustaja jättis õigusvastaselt avaliku konkursi korraldamata. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu.
10.KutÕS § 39 lg 6 sätestab, et õppekasvatusala töötaja vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. Administratiivtöö õppetooli juht on õppekasvatusala töötaja KutÕS § 38 lg 1 tähenduses. Õppekasvatusala töötajate konkursile kohaldatakse haldusmenetluse sätteid (KutÕS § 1 lg 3). Avalik konkurss algab konkursi väljakuulutamisega. Haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013. a määruse nr 41 „Kutseõppeasutuse õppekasvatusala töötaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja kord“ § 2 lg 3 järgi tuleb konkursiteade avaldada kas üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes või mõnes muus avalikus allikas.
11.Vastustaja avaldas konkursiteate üksnes kooli kahes järjestikuses nädala infokirjas, mis edastati kõikide käsunduslepinguliste õpetajate elektronposti aadressile. Sel moel konkursiteate avaldamine ei ole kooskõlas määruses nr 41 sätestatud nõuetega. Tegu oli menetlusveaga haldusmenetlust puudutavate dokumentide teatavaks tegemisel, mistõttu kahtluse korral jääb risk vea teinud haldusorgani kanda (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Teatavaks tegemise nõuete rikkumine ei pruugi kaebaja õigusi siiski rikkuda, kui kaebajal oli rikkumisest hoolimata mõistlik võimalus konkursiteatega tutvuda.
12.Kolleegiumi hinnangul kaebajal sellist võimalust ei olnud. Kaebaja töötas konkursiteate avaldamise ajal Tallinna Majanduskoolis õpetajana käsunduslepingu alusel 0,06 koormusega. Vastustaja ei saanud sellises olukorras eeldada, et kaebaja kooli iga nädal saadetud infokirjadega lähemalt tutvub ning seeläbi konkursi toimumisest teada saab. Seega võis konkursiteate avaldamise nõuete rikkumine rikkuda kaebaja õigusi ja mõjutada konkursi tulemust (HMS § 58). Sellises olukorras ei ole kaebeõiguse puudumine ilmselge, mistõttu on kohtud kaebuse ebaõigesti tagastanud.
13.Kolleegium nõustub kohtute hinnanguga, et populaarkaebuse esitamine avaliku konkursi korraldamise peale ei ole lubatav. Puudub vajadus kohtute põhjendusi korrata (HKMS § 231 lg 6). Kolleegium lisab siiski, et populaarkaebuse esitamise õigus ei ole kaitstud PS §-ga 15 ning sellise õiguse sätestamine on üksnes seadusandja valik (RKHKm 3-19-1627/28, p 11).
14.Kaebaja on nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses palunud taandada asja menetlev halduskohtu kohtunik. HKMS § 13 lg 1 ja TsMS §-de 23–30 kohaselt tuleb kohtuniku taandamise avaldus esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Kaebajal on võimalik esitada vastav avaldus Tallinna Halduskohtule.
15.Kaebaja nimi tuleb määruse avaldamisel asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.