lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-2318/3

Munitsipaal- ja riigivara › Vara kasutusseandmine

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-2318/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Munitsipaal- ja riigivara › Vara kasutusseandmine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1483
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 4Kaebuse tagastamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 252Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-2318/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja23.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

01.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2318

Haldusasi

O.G kaebus Tallinna Linnavolikogu 12.06.2025 otsuse nr 55 p-de 1.1.1. ja 4.1.1. tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.07.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – O.G, esindajad v.adv Aivar Pilv ja adv Artur Viira Tõenäoline vastustaja Tallinna linn

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.G määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse O.G määruskaebus haldusasjas nr 3-25-2318 tehtud Tallinna Halduskohtu 16.07.2025 määrusele.
2.Rahuldada määruskaebus. Tühisada Tallinna Halduskohtu 16.07.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2318 ning teha uus määrus, millega keelata esialgse õiguskaitse korras Tallinna linnal Tallinna Linnavolikogu 12.06.2025 otsusele nr 55 tuginedes üles öelda O.G-ga 04.07.1994 sõlmitud hooldusrendilepingut nr 9 kuni siinses haldusasjas tehtava kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD, HALDUSKOHTU MÄÄRUS JA MÄÄRUSKAEBUS

Sarnased lahendid

Munitsipaal- ja riigivara
  • 17.08.20263-25-4311/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-1491/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-480/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.04.20263-24-545/16Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.04.20263-23-741/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.03.20263-25-4052/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
1.Tallinna linna ja kaebaja vahel on 04.07.1994 sõlmitud 99 aastaks rendileping (edaspidi „vaidlusalune leping“), mille alusel kasutab kaebaja Tallinnas Lai tn 26 asuvat hoonet.
2.Tallinna Linnavolikogu võttis 12.06.2025 vastu otsuse nr 55 (edaspidi „vaidlustatud otsus“) mille punktiga 1.1.1 otsustas lõpetada vaidlusaluse lepingu ning punktiga 4.1.1. andis Tallinna Kesklinna Valitsusele ülesande sõlmida kaebajaga vaidlusaluse lepingu lõpetamise kokkulepe ja kokkuleppele mittejõudmisel teha ülesütlemisavaldus. Otsuse õigusliku alusena on

3-25-2318 märgitud Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ § 3 lg 1 p 1 ning võlaõigusseaduse § 318 lg 1. Otsuses on osutatud vajadusele korrastada linna pikaajalisi üürisuhteid. Otsust on kokkuvõttes põhjendatud linna sooviga lõpetada tavatult pikaks ajaks sõlmitud linnavara kasutamise leping ning linnavara võimalikult kasulikult kasutusse andmise eesmärgil viia läbi uus enampakkumine vaidlusaluse lepingu eseme kasutusse andmiseks.

3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse punktide 1.1.1. ja
4.1.1.tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuse tegemisel on eiratud haldusmenetluse seaduse nõudeid, rikutud on uurimiskohustust, kaebajale ei ole nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigust ning otsus on ebaproportsionaalne. Samas esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada vaidlustatud otsuse eelviidatud punktide kehtivuse, et vältida vaidlusaluse lepingu lõpetamisega kaasnevaid pöördumatuid tagajärgi, milleks on kaebaja jaoks Lai tn 26 hoone valduse kaotamine ja kaebaja lepingul põhineva ettevõtlusvabaduse teostamise piiramine, millega kaasneb kaebajale oluline varaline kahju). Ilma otsuse täitmise peatamiseta kaasneks kaebajale märkimisväärne rahaline kahju, lisaks hingelised läbielamised, kuna kaebaja on eakas.
4.Tallinna Halduskohus jättis 16.07.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud otsusega ei kaasne kaebajale selliseid vahetuid kahjulikke tagajärgi, mis annaksid aluse jaatada esialgse õiguskaitse vajadust. Pelgalt see, et kaebajal võib tekkida vajadus täiendavaks kohtuvaidluseks, ei ole esialgse õiguskaitse vajadusena käsitatav. Tallinna linn ei ole vaidlusalust lepingut veel õiguslikult siduvalt üles öelnud. Ka juhul, kui kohus vaidlustatud otsuse kehtivust ei peata, ei saa linn üksnes vaidlustatud otsuse alusel asuda kaebajalt Lai tn 26 hoone valdust ära võtma. Ei ole veel teada, milliseks kujuneb pooltevaheliste läbirääkimiste tulemus ega see, kuidas ja millistel tingimustel linn lepingu kokkuleppe mittesaavutamisel üles ütleb.
5.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebusese, paludes tühistada halduskohtu määrus ning uue määrusega peatada vaidlustatud otsuse kehtivus kuni 30-päevaks. Kaebaja leiab, et pöördumatu tagajärje saabumise oht esineb ning kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, mistõttu oleks halduskohus igal juhul pidanud kaaluma võimalust kohaldada esialgset õiguskaitset 30 päevaks vastavalt HKMS § 252 lõikele 4.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4 ja § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Määruskaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud ostus ei too vahetult kaasa kaebaja osutatud pöördumatuid tagajärgi, on iseenesest õige. Liiati saab ringkonnakohtu hinnangul pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks, sest vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tuleb siiski tõdeda, et siinne kohtuasi kätkeb endas võimalikku kohtutevahelist pädevusvaidlust ning halduskohtu pädevuse küsimust kõrvale jättes ei saa sisulise vaidluse seisukohast esialgse õiguskaitse vajadust eitada. Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu rääkiv avalik huvi või kolmandate isikute õigused puuduvad ning esialgse õiguskaitse vajadust saab möönda, on vastandlike huvide tasakaalustamiseks õiglane ja otstarbekas keelata Tallinna linnal vaidlustatud otsusele tuginedes ajutiselt kaebajaga vaidlusaluse lepingu lõpetamine. Otstarbekas ei ole piirduda määruskaebuses osutatud 30päevase tähtajaga, vaid tagada olemasoleva olukorra säilimine kuni halduskohtu otsuse või menetlust lõpetava muu kohtulahendi jõustumiseni. 2(4)

3-25-2318

8.Ringkonnakohtu hinnangul on siinse kaebuse sisuks olev vaidlus eraõiguslikust suhtest võrsunud vaidlus, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Esiteks asjaolu, et vaidlustatud otsus on vormistatud haldusaktina, et see sisaldab haldusaktile omast vaidlustamisviidet ning et enne selle otsuse tegemist on kaebajalt küsitud arvamust sarnaselt haldusmenetlusele omase ärakuulamisõiguse tagamisega, ei anna alust väita, et vaidlustatud otsuse näol on tegemist kaebaja õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud haldusaktiga. Tegemist on halduse siseaktiga, millega linnavolikogu on andnud linnaosavalistusele käsu teha teatavaid linnavaraga seotud tsiviilõiguslikke tahteavaldusi. Vaidlustatud otsusega ei ole pandud kaebajale ühtki avalik-õiguslikku kohustust ega piiratud talle avaliku õiguse normidest tulenevaid õigusi.
9.Pelgalt asjaolu, et linnavara kasutusse andmine on reguleeritud avaliku õiguse normidega, ei anna alust käsitada linnavara kasutamiseks sõlmitud eraõigusliku lepingu täitmisest või lõpetamisest tingitud vaidlust avalik-õigusliku vaidlusena. Avalik-õiguslikku laadi on selline vaidlus üksnes juhul, kui isiku nõue tugineb mingisugusele avaliku õiguse normidest talle tulenevale subjektiivsele avalikule õigusele. Nõnda on avalik-õiguslikku laadi vaidlused, mis puudutavad linnavara (või riigivara) kasutusse andmiseks läbi viidavaid avalik-õiguslikke menetlusi ja nende tulemusena langetatud otsuseid eraõiguslike lepingute sõlmimiseks. Siinsel juhul sellise vaidlusega tegemist ei ole. Olgugi, et vaidlustatud otsuse alusena on viidatud linnavara valitsemise korrale, ei tugine see otsus ühelegi selles korras sisalduvale ega muule avalik-õiguslikule normile, millest saaks kaebajale tekkida mõni siinse kaebusega kaitstav subjektiivne õigus. Linnavara kasutusse andmiseks läbi viidavate enampakkumistest vms menetlustest võrsuvate vaidluste avalik-õiguslik laad tuleneb asjaolust, et eraõigusliku lepingu sõlmimisele suunatud menetlust reguleerivad avaliku õiguse normid, mis annavad isikule subjektiivse õiguse nõuda nende järgimist. Siinsel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
10.Sarnaselt eeltooduga on kohtupraktikas näiteks ka leitud, et avalik-õiguslikuks asutuseks oleva tööandja poolt töölepingu alusel tööle asuva töötaja leidmiseks läbi viidav konkurss on avalik-õiguslik menetlus ning selle konkursi läbi viimisest võrsunud vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2023 määrus asjas nr 3-23-2445 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtupraktikas on ka korduvalt leitud, et vaidlus, mille sisuks on linna ja isiku vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu pikendamisest keeldumine, on avalik-õiguslik vaidlus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2025 määrus nr 3-24-3279 ja 12.06.2024 määrus nr 3-241501, samuti Riigikohtu määrus nr 3-2-4-1-04, mis puudutas sellise üürilepingu tingimuste muutmist). Selline järeldus on aga tuginenud asjaolule, et vaidlusega seotud eluruumi andis kohalik omavalitsus üürile selleks, et täita avalik-õiguslike normidega reguleeritud kohustust aidata puudust kannatavat isikut. Teisisõnu pöördusid kaebajad neis asjus halduskohtusse selleks, et kaitsta neile avaliku õiguse normidest tulenevat subjektiivset õigust kohaliku omavalitsuse abile puuduse korral. Siinne olukord on eelviidatud eluruumi üürilepinguid puudutavate vaidlustega võrreldes aga põhimõtteliselt teistsugune. Kaebaja ei saa siinse kaebusega kaitsta ühtki avaliku õiguse normist tulenevat subjektiivset õigust. Kaebaja subjektiivsed õigused saavad tuleneda üksnes rendilepingust, mis on eraõiguslik leping hoolimata nii sellest, et vara omanik on Tallinna linn, sellest et selle lepingu sõlmimisele eelnes mingisugune avalik-õiguslik otsustusprotsess (konkurss) või ka sellest, et sama vara uuesti eraõigusliku isiku kasutusse andmiseks tuleks läbi viia avaliku õiguse normidega reguleeritud menetlus. Avaliku õiguse normidest, mis reguleerivad linnavara kasutusse andmist, ei tulene kaebajale halduskohtus kaitstavat subjektiivset avalikku õigust nõuda temaga sõlmitud rendilepingu täitmise jätkamist või pareerida linna soovi see eraõiguslik leping lõpetada.
11.Eeltoodule vaatamata on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik ja otstarbekas. Haldusja maakohtu pädevuse piiritlemine muu hulgas avalik-õigusliku vara kasutamisega seotud vaidluste lahendamisel on pidevalt arenenud ning kohtute erinevate seisukohtade tõttu on selles osas pidanud korduvalt seisukoha kujundama Riigikohtu erikogu. Ringkonnakohtu hinnangul ei 3(4)

3-25-2318 ole selles olukorras mõistlik lubada tekkida olukorral, kus tagajärg, mille vältimiseks on kaebaja kohtusse (isegi kui see on pädevuselt vale kohus) pöördunud, saabub ajal, mil kohtu pädevus pole jõustunud kohtulahendiga veel kindlaks määratud. Siinsel juhul on kaebaja väidete pinnalt usutav, et linn soovib vaidlusaluse lepingu ülesütlemisavalduse esitada peatselt. Kuigi puudub alus eeldada, et linn ei anna ülesütlemise korral kaebajale ruumide vabastamiseks mõistlikku aega, tuleb siiski tõdeda, et ülesütlemisavalduse saamisel on kaebaja ilmselt sunnitud astuma samme, mille hilisem tagasi pööramine kaebuse (või ka maakohtule esitatava hagi) võimaliku edukuse korral on vähemalt keeruline. Määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja sõlminud pikaajalised allüürilepingud, mis tuleb kaebajal vaidlusaluse lepingu lõpetamise korral ilmselt lõpetada, millise tagajärje hilisem kõrvaldamine on vähemalt keerukas. Väljakujunenud kohtupraktikas on leitud, et hilisem kahju rahas hüvitamise võimalus ei välista iseenesest esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on siinsel juhul võimalik seda enam, et mingisugust kaalukat avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi, mis räägiksid selle vastu, ei nähtu. Iseäranis ei ilmne vaidlustatud otsusest, et lepingu lõpetamise vajadus oleks tingitud kaebaja kohustuste rikkumisest või et linn vajaks viivitamatult asjaomaseid ruume mingisuguseks muuks otstarbeks. Leping kaebajaga on kehtinud juba väga pikka aega. Linna huvi anda lepingu esemeks olevad ruumid kiiresti kasutusse linna jaoks soodsamatel tingimustel, ei ole sedavõrd kaalukas. Eeltoodut silmas pidades tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et keelata Tallinna linnal öelda vaidlusalust lepingut üles vaidlustatud otsusele tuginedes kuni siinse kaebuse kohta tehtava kohtuotsuse või menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumiseni. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.03.20263-26-381/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-381/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja