Q.T kaebus Vabariigi Valitsuse 05.10.2023 korralduse nr 256 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.05.2024 otsus
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja Q.T , esindaja v.adv Vladimir Sadekov Vastustaja Vabariigi Valitsus, esindaja Kertu Nurmsalu
Menetluse alus ringkonnakohtus
Q.T apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Q.T apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.05.2024 otsus muutmata.
2.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulu nende enda kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.05.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Vabariigi Valitsus keeldus 05.10.2023 korraldusega nr 256 kodakondsuse seaduse (KodS) § 21 lg 1 p 6 alusel Q.T-le Eesti kodakondsuse andmisest, kuna ta on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes. Q.T õppis Tallinna Kõrgemas Sõjalis-poliitilises Ehituskoolis. 1991. a juunis asus ta sõjaväeteenistusse kaadrisõjaväelasena endise Nõukogude Liidu ehitusvägede sõjaväeosas nr 43117 Leningradi oblastis, teenides rühma komandöri asetäitjana poliitika alal. 10.01.1992 vabastati ta teenistusest ja arvati reservi. KodS § 21 lg 1 p 6 ei anna valitsusele kaalutlusõigust. KodS § 21 lg 2 kohaselt saaks teha erandi välisriigi relvajõududest erru läinud isikule, kes on olnud sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikuga abielus vähemalt viis aastat ja see abielu ei ole lahutatud, kuid Q.T abikaasa ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga.
2.Q.T esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 05.10.2023 korralduse nr 256 tühistamiseks. Kuna kaebajale ei saa teha erandit ainuüksi põhjusel, et tema Eesti kodanikust abikaasa ei ole omandanud kodakondsust sünniga, rikutakse õigust võrdsele kohtlemisele. Erineva kohtlemise õigustamiseks peaksid esinema ülekaalukad põhjused. See tuleneb kodakondsuse Euroopa konventsiooni art 5 lg-s 2, mille kohaselt tuleb vältida erinevat kohtlemist kodakondsuse omandamise viisist lähtuvalt (Euroopa Inimõiguste Kohtu 24.05.2016 otsus nr 38590/10, Biao vs. Taani, p 132).
3.Tallinna Halduskohus jättis 30.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Siinse vaidluse asjaolud ei anna alust tunnistada KodS § 21 lg-t 2 põhiseadusevastaseks. Riigikohtu üldkogu leidis 03.01.2008 otsuses asjas nr 3-3-1-106-06 (p 18), et põhiseadus (PS) ei näe põhiõigusena ette subjektiivset õigust omandada kodakondsus naturalisatsiooni korras, mistõttu ei ole selles osas tegu kaebaja põhiõiguse riivega. Normistik ei riku ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Seadusandjal on lai otsustusruum kodakondsuspoliitika määratlemisel ja normide kujundamisel. PS kohtleb sünniga kodakondsuse omandanuid ja naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanuid teisteski aspektides erinevalt. Seadusandja on teatud kaalumise juba teinud, leides, et inimestele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, kodakondsust reeglina ei anta. Erandi tegemist võib kaaluda inimesele, kes on abielus või registreeritud kooselus sünnilt Eesti kodanikuga, abielu on kestnud vähemalt viis aastat ja see ei ole lahutatud. Seadusandja tahe on olnud säilitada piirangud Eesti kodakondsuse andmisel ning piirangute õigustatus tuleneb eelkõige Eesti kodakondsuse aluseks olevast ius sanguini ehk verejärgluse põhimõttest. Kaebajale ei tehta takistusi Eestis elada, töötada, lapsi hooldada, kuna selleks ei pea olema Eesti kodanik. Kodakondsuse mittesaamisega ei kaasne kaebajale seega märkimisväärseid negatiivseid mõjutusi tema era- ja perekonnaelule. Eesti kodakondsus tähendaks kaebajale vaid täiendavaid poliitilisi õigusi, s.h õigus valida Riigikogu, õigus olla riigiametis ning Eesti Vabariigi kaitsele välisriigis.
4.Q.T palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. 2(5)
3-23-2526 Kohus rikkus menetlusnormi, sest ei vastanud kaebuse väidetele. KodS § 21 lg 2 on PS §-ga 12 vastuolus. Kodakondsuse andmise üle otsustamisel on tähtis taotleja isiksus ja tema taust, mitte aga kõrvalised asjaolud nagu taotleja abikaasa kodakondsuse omandamise viis. Vastustaja esile toodud õigustused ebavõrdse kohtlemise kohta ei ole põhjendatud. Inimene ei peaks omale abikaasat valides lähtuma sellest, et kui tegemist on sünnijärgse kodanikuga, siis tema kaudu peaks ta tunnetama tugevamat seost Eestiga. Kodakondsuse saamise viis ei näita inimese lojaalsust. Jääb selgusetust, kuidas mõjutaks Eestiga sideme tugevust see, kui näiteks abielu sünnijärgse kodanikuga lahutatakse. Kaebajaga seotud asjaolud kinnitavad, et ta peaks saama Eesti kodakondsuse. KodS § 21 lg 2 kohtleb võrdseid erinevalt ainult nende eraelu sfääri puutuva elemendi pärast. Kui kodakondsus on juba omandatud, peaks inimese õiguslik staatus olema erinevate õiguste ja kohustuste osas üldjuhul sama ega sõltuma sellest, kas kodakondsus omandati sünniga või naturalisatsiooni korras (vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu 24.05.2016 otsus nr 38590/10, Biao vs. Taani, p 132).
5.Vabariigi Valitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Seadusandja tahe on olnud suunatud sellele, et välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isikule kodakondsust ei anta. Relvajõudude teenistusse asumine on olnud isiku enda valik, kuna tegemist on elukutsega, mitte näiteks kohustusliku ajateenistuse läbimisega. Seega on isik kunagi andnud vande teisele riigile ja see vanne on seotud mitte üldise lojaalsusega, vaid kvalifitseeritud lojaalsusega, olla seotud (välis)riigi relvajõududega. Kui isiku abikaasa on Eesti sünnijärgne kodanik, võimaldab KodS § 21 lg 2 kaaluda erandi tegemist, kuid ei kohusta seda tegema ning mistahes kahtlus lojaalsuses või õiguskuulekuses välistaks isikule kodakondsuse andmise. Sünnijärgne Eesti kodanik omab Eestiga tugevamat sidet, mis ulatub kaugemale ühest inimpõlvest ning seeläbi võivad ka välisriigi relvajõududes teeninud isikul oma abikaasa kaudu tekkida sügavamad sidemed Eestiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata.
7.Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et esines KodS § 21 lg 1 p-st 6 tulenev alus keelduda Q.T-le Eesti kodakondsuse andmisest, kuivõrd ta on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt reservi arvatud. Kuna praegusel juhul ei riivata vabadusõigusi, ei ole kaalutlusõiguse sätestamata jätmine põhiseadusega vastuolus (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2008 otsus asjas nr 3-3-1-42-08, p 32). Isegi kui kaebaja puhul võib arvata, et ta on Eestis elamise kestust, perekondlikke sidemeid ja integreeritust arvestades lojaalne, ei ole seadusandjal kohustust näha ette sellist haldusmenetlust, mille käigus hinnata neid asjaolusid (Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 otsus asjas nr 3-21-1289, p 11).
8.Vaidlus on selles, kas PS-ga on kooskõlas KodS § 21 lg 2, mis võimaldab teha Vabariigi Valitsusel KodS § 21 lg 1 p-st 6 erandi üksnes sellisel tingimusel, millele kaebaja ei vasta, ega võimalda erandi tegemist tingimusel, millele kaebaja vastab. Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohus andis õige hinnangu KodS § 21 lg 2 kooskõlale PS-ga. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
9.Asjaomase õigusnormi põhiseaduslikkuse analüüsimisel on õige arvestada eeskätt seda, et kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninule kodakondsuse andmata jätmine on riigi pikaajaline ja põhimõtteline otsus, mis on seotud riigi julgeoleku kaalutlustega. Riigikohtu üldkogu leidis 03.01.2008 otsuses asjas nr 3-3-1-101-06 KodS § 21 lg 1 p 5 kohta (isik, kes on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses), mis on eesmärgilt analoogne siinses asjas kohalduva KodS § 21 lg 1 p-ga 6, et see säte keelab anda Eesti kodakondsust 3(5)
3-23-2526 absoluutselt, erandeid ja kaalutlusõigust välistavalt. Riigikohus leidis, et oluline ei ole see, kui pikk oli isiku teenistus, millised olid konkreetsemad teenistusülesanded jm isiku individuaalse olukorraga seotud asjaolud. Teiseks on tähtis vastustaja ja halduskohtu rõhutatud asjaolu, et kodakondsuse saamiseks puudub isikul põhiseaduslik subjektiivne õigus, vaid kodakondsuse andmise alused otsustab riik. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 20.10.2008 otsuses asjas nr 3-3-1-42-08 (p 32), et naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamine pole põhiõigus, vaid privileeg, mille andmise tingimuste sätestamisel on riigil suur otsustusruum ja sellest johtuvalt kohtutel piiratud kontrollipädevus. Samas peab kodakondsuse reguleerimisel arvestama võrdsuspõhiõiguse ning diskrimineerimise keeluga ning kui ebavõrdseks kohtlemiseks ei ole mõistlikku põhjust, on tegemist meelevaldse ebavõrdse kohtlemisega, mis on vastuolus PS § 12 lg 1 esimese lausega. (Riigikohtu üldkogu 10.12.2003 otsus asjas nr 3-3-1-47-03, p-d 23 ja 27). Erineva kohtlemise mõistlikkuse ja asjakohasuse väljaselgitamiseks tuleb kaaluda erineva kohtlemise eesmärki ja tekitatud erineva olukorra raskust (Riigikohtu 30.09.2008 otsus asjas nr 3-4-1-8-08, p 32). Erineva kohtlemise õigustamiseks peavad olema kaalukamad põhjused, kui erinev kohtlemine mõjutab negatiivselt ka isiku mõnda muud põhiõigust, samuti siis, kui see põhineb isiku tahtest sõltumatutel tunnustel, nt rass, vanus, geneetilised omadused, ka emakeel (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10, p 32).
10.Eelmises punktis toodud kontekstis tuleb käsitleda ka vaidlusalust, üldreeglist erandit võimaldavat sätet. Riik on kaalutlusõiguse alusel otsustanud, et absoluutsest keelust võib teha erandi vaid isikule, kes on abielus kodakondsuse sünniga omandanud isikuga. Arvestades kodakondsuse olemust ja selle riigiõiguslikku kaalukust ning sellest tulenevat seadusandja kaalutlusõiguse ulatust, peab kohus teostama kontrolli riigi valikute üle erandite võimaldamisel vaoshoitult. Kuna isikul ei ole põhiõigust saada naturalisatsiooni korras kodakondsust ja selle saamata jätmine ei riiva ka tema vabadusõigusi, ei ole temale kaasnev tagajärg raske. Ilmselgelt asjakohatuks või ebamõistlikuks pole alust pidada seisukohta, et sünniga kodakondsuse omandanud inimese side riigiga on õiguslikult tugevam kui inimesel, kes on kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras. Nii on võimalik KodS § 28 lg-te 1 ja 1 1 kohaselt kodakondsus ära võtta, kuid see ei laiene KodS § 28 lg 3 kohaselt inimesele, kes on omandanud kodakondsuse sünniga. Samuti on halduskohus õigesti välja toonud, et ka PS näeb teatud juhtudel ette erineva kohtlemise sõltuvalt kodakondsuse saamise viisist. Kodakondsuse saamine naturalisatsiooni korras on olnud inimese valik siduda ennast Eestiga ning saada osaks Eesti ühiskonnast, samas kui sünnijärgne kodakondsus peegeldab põlvkondi kestnud sidet Eestiga. Ühtlasi võib see omakorda kajastuda isiku abikaasal Eestiga tekkiva sideme tugevuses. Asjaomane norm on muu hulgas mõeldud ära hoidma seda, et Eesti elama asuvale ning Eestiga püsivat sidet mitteomava perekonna liikmele antakse vaatamata välisriigi relvajõududes teenimisele kodakondsus pelgalt seetõttu, et tema abikaasal tekib võimalus saada kodakondsus naturalisatsiooni korras. Eeltoodu ei ole seotud hinnanguga sellele, kui lojaalne on inimene riigile sõltuvalt kodakondsuse omandamise viisist, vaid tegemist on seadusandja sooviga vältida Eesti julgeolekuhuvidega vastuolus olevat rännet. Asjaomasel normil ei ole mingit puutumust ka sellega, keda isik võib soovida endale abikaasaks valida ja kaebaja sellekohaseid väiteid ei ole tarvis analüüsida.
11.Eesti ei ole liitunud 06.11.1997 kodakondsuse Euroopa konventsiooniga ning selle sätteid ei ole põhjust asjas kohaldada. Kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu 24.05.2016 otsuses nr 38590/10, Biao vs. Taani (p 132) on selgitatud, et selle konventsiooni art 5 lg 2 näeb ette kodakondsuse omandamise viiside alusel ebavõrdse kohtlemise kaotamise mitte kohustusliku reeglina, vaid kavatsuste deklaratsioonina, mistõttu on Euroopa riikides teatud suundumus, mida oli kohane arvestada tolles kohtuasjas ühe argumendina. Seega ei nõua ka see Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus kodakondsuse saamise viisist tingitud mistahes ebavõrdse kohtlemise tingimusteta keelustamist. Konventsiooni art 5 lg 2 erineb 4(5)
3-23-2526 silmatorkavalt sama artikli lg-st 1, mis keelustab kodakondsuse saamisel diskrimineerimise soo, usu, rassi, nahavärvi ning rahvusliku või etnilise päritolu põhjal – nendega pole siinses asjas tegemist. Kokkuvõtvalt pole alust sedastada väljakujunenud ühtse Euroopa standardi olemasolu, mis keelustab erineva kohtlemise tingituna taotleja abikaasa kodakondsuse omandamise viisist. Ringkonnakohus on eespool põhjendanud kaalukat riigi julgeoleku tagamisega seotud huvi vältida kodakondsuse andmist isikutele, kes on olnud reservi arvatud välisriigi relvajõududest, siinsel juhul Eestit okupeerinud välisriigi relvajõududest. Riik on soovinud mitte soodustada Eestit okupeerinud välisriigi relvajõududes teeninud isikute Eestisse elama asumist ja siia elama jäämist ning see väljendub ka naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise piirangutes.
12.Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata.
13.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad pooled oma menetluskulu ise. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.