Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
3-25-934 10. aprill 2025 Karin Jõks Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagava toimingu sooritamise loa saamiseks Rehetare Arendus OÜ suhtes Taotleja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kaia Kollo Puudutatud isik: Rehetare Arendus OÜ (registrikood 16842474)
RESOLUTSIOON
1.Anda luba arestida Rehetare Arendus OÜ ettemaksukonto (viitenumber 51962074) 38 855,14 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu).
2.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
3.Rehetare Arendus OÜ-le toimetatakse määrus kätte ja võimaldatakse juurdepääs kohtuasja dokumentidele pärast täitmist tagava toimingu sooritamist. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale.
5.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile ning resolutsiooni punktis 3 toodud ajal Rehetare Arendus OÜ-le.
7.Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 265 lg 4, § 175 lg 3-5).
ASJAOLUD
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 08.04.2025 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus anda loa maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 3 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks Rehetare Arendus OÜ (edaspidi osaühing) suhtes - ettemaksukonto arestimiseks. MTA põhjendas taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt.
1.1.MTA kontrollib 27.01.2025.a korralduse nr 12.2-3/065887-1 (dtl 234-236) alusel osaühingu novembri 2024 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete, s.h tagastusnõude õigsust.
1.2.MTA-l on alust arvata, et osaühing on kontrollitaval perioodil deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu 38 855,14 eurot. Osaühing on vormistanud teenuste soetamise Alde Grupp OÜ-lt, selle kohta esitati 04.11.2024 arve nr 2024/11 (dtl 44, arvele märgitud kuupäev on 1
05.11.2024). Tegelikult ei teinud arvel kajastatud ehitustöid Alde Grupp OÜ. Osaühingule kaupu müünud ja teenuseid osutanud isikud võisid olla tundmatud kolmandad isikud, kelle käibemaksukohustus ei ole tuvastatud. Arve ei ole nõuetekohane. Osaühing ei ole kontrollimenetluse käigus esitanud kõiki raamatupidamis- ja maksuarvestust puudutavaid algdokumente. Ehitamisel kasutatud paneelide maksumuselt on sisendkäibemaks deklareeritud topelt, nii Alde Grupp OÜ arvete kui ka paneelide valmistaja Detailelement OÜ arvete alusel. Osaühing ei ole korraldanud omanikujärelevalve tegemist. Alde Grupp OÜ on dokumenteerinud ehitustööd puudulikult. Alde Grupp OÜ-l puudub tööjõud. MTA kahtleb esitatud andmetes alltöövõtjate / tööjõu rendile andjate kohta. Tehingutega seotud äriühingud on omavahel seotud. Kuna osaühing tegi novembris ja detsembris 2024 Alde Grupp OÜ arve alusel käibemaksu tasudes ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, siis oli tal kohustus deklareerida novembri ja detsembri 2024 TSD-del ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed 38 855,14 eurot ja tulumaksu 9 713,29 eurot ning tasuda see MTA pangakontole. Kokku muutub osaühingu maksukohustus kontrolli tulemusel 38 855,14 + 9 713,29 = 48 568,43 euro võrra. Tagastusnõude täitmise tähtaeg on 19.04.2025. MTA ei jõua enne seda osaühingut ära kuulata ja maksuotsust teha. MTA ei ole saanud kõiki maksuotsuse tegemiseks vajalikke tõendeid.
1.3.MTA-l on põhjendatud kahtlus, et pärast maksukohustuse määramist võib selle sundtäitmine osaühingu tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA põhjendas seda järgmiste asjaoludega: - MTA-l on põhjendatud kahtlus, et arvel nr 2024/11 tehtud töid ei ole tegelikult teostanud Alde Grupp OÜ ning osaühing on pannud toime maksupettuse. Kui osaühing on juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vähendamiseks, siis suure tõenäosusega ta ei asu peale menetluse lõppemist maksukohustust tasuma; - osaühingule ei kuulu väärtpabereid või sõidukeid. Osaühingule kuulub 12 kinnistut, need on koormatud hüpoteekidega; - osaühingu kohustused olid 30.11.2024.a seisuga suuremad varadest, novembri ja detsembri 2024 käibedeklaratsioonide põhjal on osaühing teinud tuludest suuremaid kulutusi. Osaühing ei ole jaanuar - november 2024 käibedeklaratsioonidel deklareerinud maksustatavat käivet. Ei ole tõenäoline, et käibemaksu enammakse tagastamise korral oleks osaühing pärast maksuotsuse tegemist võimeline alusetult tagastatud käibemaksu tagastama.
1.4.Sobivaimaks meetmeks on osaühingu ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite arestimine. MTA taotleb luba arestida ettemaksukontole vabastamisele kuuluva novembri 2024 käibemaksu enammakse 43 857,72 eurot. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas MTA, et taotleb luba arestida kogu käibemaksu enammakse, mille tagastamist taotletakse. Arestitav summa on väiksem kui MTA prognoositud maksukohustus 48 568,43 eurot.
1.5.MTA lõpetab täitetoimingud tagatise esitamisel. Kui tagatiseks on deposiit, siis peab tagatise suurus olema 43 857,72 eurot. Muu tagatis peab katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1, 3 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega
2
ainuisikuliselt lihtmenetluses, kui seadus ei näe ette teisiti. HKMS § 134 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. MKS § 1361 lg 13 kohaselt esitatakse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlus halduskohtule, mille tööpiirkonnas on maksukohustuslase elu- või asukoht. Osaühingu asukoht on Kambja vald. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikule, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (Riigikohtu lahendid 3-3-1-24-14, p 11.5; 3-3-1-7-13, p 13).
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhaldur teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 3 alusel on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele. Rahalise õigusena käsitletakse ka ettemaksukontol olevat raha.
4.Täitmist tagava toimingu saab teha käimas olevas maksumenetluses. Seda, et eksisteerib menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagava toimingu sooritamiseks, on MTA tõendanud osaliselt. Määruse punktis 1.1 nimetatud korralduses on öeldud, et MTA alustab osaühingu novembri 2024 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrolli, s.h käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli. MTA ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et toimub menetlus tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks või maksustamisperioodi detsember 2024 osas.
5.Kohus peab taotluse lahendamiseks hindama, kas maksukohustuse määramine taotluses kirjeldatud asjaoludel on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Seejuures ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (Riigikohtu lahend 3-3-1-15-12, p 49). Kohus leiab, et maksukohustuse määramine on tõenäoline. MTA on deklareerinud oma kavatsust määrata osaühingule maksukohustus alusel, et osaühingul ei olnud õigust arvata maha sisendkäibemaksu Alde Grupp OÜ arve nr 2024/11 alusel. MTA taotluses välja toodud põhjendused on käesolevas menetlusetapis, s.o haldustoimingu tegemiseks loa andmisel selle kavatsuse põhistamiseks piisavad. Maksukohustuse määramise eelduste täidetuse täpsema käsitlemisega asuks kohus andma eelhinnangut maksuotsuse õiguspärasusele. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis õiguslikult välistaksid maksuotsuse tegemise, sh ei ole osaühing lõppenud või maksusumma määramine aegunud.
6.Kohtupraktika põhjal on sundtäitmise raskendatuse või võimatuse hindamisel olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, vaid võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 12.02.2020.a määrus asjas 3-19-1672 p 27, lahend 3-3-1-4-13 p 22).
3
Kohtu hinnangul annavad taotluses välja toodud asjaolud piisava aluse kahtluseks, et maksuotsuse sundtäitmine võib osaühingu tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA on põhistanud kahtluse, et tehing, mida kajastab Alde Grupp OÜ arve nr 2024/11, oli näilik. Tegemist on maksumenetluses tähtsust omava asjaoluga (MKS § 83 lg 4). Osaühingu juhatuse liikme seletus seoses selle tehinguga on, et teda ei huvita, kes need tööd tegelikult teostas, ta ei tea, mis tööd tehti arvel viidatud aktide alusel, MTA küsigu seda ehitajalt (dtl 55-56). Osaühingu soovitus küsida täpsemaid asjaolusid ehitajalt ei andnud tulemust, kuna Alde Grupp OÜ seletus vaidluse all oleval arvel ja aktidel tehtud tööde kohta on, et akt on piisav kirjeldus teostatud töödele ja kui sellest ei piisa, siis palutakse maksuhalduril otsida majasiseselt inimene, kes oskab eesti keelt ja on varasemalt kokku puutunud ehitustööde aktidega (dtl 99). Selline suhtumine maksumenetluses olulise tähtsusega küsimuse uurimisel vähendab osaühingu usaldusväärsust maksusuhetes. Juhatuse liige kinnitas korduvalt, et materjale tema ei osta, materjalidega seonduv teda ei huvita jne (dtl 56), kuid esitas siiski käibedeklaratsiooni, milles deklareeritakse sisendkäibemaksu Detailelement OÜ ehitusmaterjalide eest esitatud arve alusel (dtl 152, 240241). See näitab, et osaühingu suhtumine oma maksukohustuste deklareerimisse on kas asjatundmatu või hooletu. Mõlemal juhul on tegemist olukorraga, kus makskohustuse täitmine tulevikus võib osaühingu tegevuse tõttu osutuda raskendatuks või võimatuks.
7.Määruse punktis 6 toodut ei muuda see, et kõik asjaolud, millele MTA tugines maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidumise kahtluse põhistamisel, ei ole kohased. Võimalikku kõrvalehoidumist maksukohustuse täitmisest ei saa põhistada osaühingu majandusliku olukorraga. Kui osaühingul ei ole halva majandusliku olukorra tõttu võimekust täita maksukohustus, siis ei ole tegemist MKS § 136 1 lg 1 sätestatud olukorraga, vaid maksukohustuse täitmine võib olla objektiivselt võimatu.
8.Osaühingu ettemaksukontole kantava summa arestimine on kohane ja proportsionaalne meede. Arestitakse konkreetne summa, mille üle vaidlus toimub. Osaühingul on võimalus esitada tagatis (vt määruse punkti 11).
9.Kokkuvõttes rahuldab kohus taotluse osaliselt. Kohus annab loa arestida osaühingu ettemaksukonto 38 855,14 euro ehk vaidluse all oleva käibemaksu tagastusnõude ulatuses. Kohus selgitas eespool, et lubatav ei ole täitmist tagava abinõu kohaldamine tulumaksukohustuse või maksustamisperioodi detsember 2024 maksukohustuse tagamiseks.
10.Täitmist tagavaks toiminguks loa andmisel ei pea kohus tuvastama lõplikult ja kindlalt, et maksukohustus isikule määratakse ja et selle sundtäitmine tulevikus on raskendatud või võimatu. Piisab sellest, et maksukohustuse määramine on tõenäoline ja sundtäitmise osas on tekkinud põhjendatud kahtlus. Need eeldused on kohtu hinnangul täidetud. Kohus selgitab, et osaühingul on võimalik määruskaebuse esitamisel tõendada, et maksukohustuse täitmine on tulevikus kahtlusteta võimalik.
11.MKS § 1361 lg 3 sätestab, et täitetoiming tuleb lõpetada, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. MKS § 122 kohaselt võib tagatiseks olla käendus, deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma, registerpant või hüpoteek. Tagatise suuruse määramisel tuleb lähtuda arestitud summast. S.t kui tagatiseks on deposiit, siis peab selle summa olema võrdne arestitud summaga ning muud liiki tagatise korral võib sellele lisada prognoositavad täitekulud. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
kohtunik Karin Jõks
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.