lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-601/6

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-601/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
984
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 37 lg 1, 3Riigi õigusabi osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes aluselRÕS § 10 lg 3, 7Riigi õigusabi taotluse esitamineRÕS § 2Seaduse eesmärkRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-601/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium04.02.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-601

Määruse kuupäev

07.04.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Rait Zirbi taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kutsehaigusega ja Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-776

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Taotleja – Rait Zirp

1.Edastada Rait Zirbi riigi õigusabi taotlus osas, milles taotleja soovib talle esindaja määramist seoses tööõnnetuse ja kutsehaigusega, lahendamiseks Tartu Maakohtule.
2.Jätta Rait Zirbi riigi õigusabi taotlus osas, milles ta soovib endale esindaja määramist Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse koostamiseks seoses haldusasjaga nr 324-776, rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
1.
31.03.2025 saabus kohtualluvusel Tartu Halduskohtusse Rait Zirbi (taotleja) 11.03.2025 Tallinna Halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotlus. Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovib taotleja riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks, seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) ning muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Taotleja on riigi õigusabi taotluses probleemi kirjelduses märkinud, et soovib õigusabi seoses tööõnnetuse ja kutsehaigusega. Taotleja lõpetas Tallink Grupp AS-s 2012. aastal kokana töötamise, peale töövahetuse lõppu 1–3 nädala jooksul tekkis taotlejal tugev valu käes. Aja möödudes käe struktuur muutus, taotleja on pöördunud erinevate arstide poole, tänaseks on taotlejal välja kujunenud ravimatu puue. Töötervishoiuarst fikseeris taotleja vigastuse üldhaigusena, kuid see ei tundu taotleja hinnangul usutav, kuna kokana töötades said tema käed tugevat koormust. Taotleja palub

3-25-601 peatada nõude aegumise. Taotleja soovib, et tööandja maksaks talle hüvitist kutsehaigestumise tagajärjel. Riigi õigusabi taotluse esitamisel kohtule on R. Zirp pöördumises märkinud, et edastab kohtule määruse, millest nähtub, et vaidlusalas olevad institutsioonid on ammendunud ja taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat, et pöörduda EIK-sse.

2.Lähtudes kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest, sellele lisatud dokumentidest ja taotleja pöördumisest kohtule, mõistab kohus, et R. Zirp soovib riigi õigusabi korras esindajat kahe erineva probleemiga. Kohus mõistab, et R. Zirp soovib riigi õigusabi korras esindajat seoses tööõnnetuse ja kutsehaiguse küsimusega ning teiseks selleks, et esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule seoses haldusasjaga nr 3-24-776.
3.Taotluses märgib taotleja riigi õigusabi vajaminevateks liikideks isiku esindamise tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumentide koostamise, õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse ning isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise. Taotleja märgib probleemi kirjelduses, milleks ta riigi õigusabi korras esindajat soovib, sisuliselt seda, et soovib saada õigusabi hüvitise nõudmiseks tekkinud kutsehaiguse tõttu. Kuivõrd üksnes taotleja poolt avaldatust ei ole võimalik halduskohtul võtta seisukohta, kas taotlejal esinevad alused nõuda kutsehaigusest tulenevat hüvitist või mitte, tõlgendab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks seoses väidetavast kutsehaigusest tingitud hüvitamisnõudega. RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kohus märgib, et taotluses kirjeldatud asjaolud seoses väidetava kutsehaigusest tekkinud kahjuga on tsiviilõiguslik vaidlus, mille lahendamise pädevus on maakohtul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1). Kuna riigi õigusabi saamiseks isiku muu õigusalase nõustamise korral esitatakse taotlus maakohtule, on käesoleva taotluse lahendamine selles küsimuses maakohtu pädevuses.
3.1.R. Zirbi elukoht on kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse kohaselt „Kreutzwaldi 56b-70, 65610 Võru“. Ka Tallinna Halduskohus on käesolevas asjas tuvastanud, et Rahvastikuregistri andmetel on taotleja elukoht F. R. Kreutzwaldi tn 56b-70, Võru linn, 65610, Võru maakond. Justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 4 järgi on Võru maakond Tartu Maakohtu tööpiirkonnas. Järelikult tuleb taotlus, milles R. Zirp taotleb riigi õigusabi korras esindaja määramist seoses kutsehaiguse küsimusega, lahendada Tartu Maakohtus.
3.2.RÕS § 10 lg 7 sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Seega edastab kohus R. Zirbi riigi õigusabi taotluse seoses kutsehaiguse küsimusega Tartu Maakohtule.
4.Lisaks mõistab kohus, et taotleja on esitanud riigi õigusabi taotluse, et pöörduda kaebusega EIK-i haldusasjast nr 3-24-776 võrsunud vaidluse lahendamiseks.
4.1.RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-lt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS §

3-25-601 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.

4.2.EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.
4.3.Taotleja on ammendanud kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid haldusasjas nr 3-24-776. Samas on asjas nr 3-24-776 möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ette nähtud neljakuuline tähtaeg, kuna asjas nr 3-24-776 tehtud 02.07.2024. a lõpplahend (kaebuse tagastamine) jõustus 12.11.2024 Riigikohtu määrusega. Seega oleks esitatav kaebus esitatud tähtaega ületades (EIÕK art 35 lg 1 rikkumine) ning kaebus oleks EIK poolt vastuvõetamatu. Seega ei ole taotlejal võimalik käesoleval ajal EIK poole pöörduda, sest möödunud on neli kuud viimasest siseriiklikust otsusest haldusasjas nr 3-24-776, mistõttu ei ole kaebus EIÕK kohaselt vastuvõetav.
5.Eeltoodust tulenevalt jääb taotleja taotlus riigi õigusabi andmiseks EIK-i pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-776 RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja