X. Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 05.11.2024 teatise tühistamiseks Kaebaja – X. X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X. Xi kaebus.
2.Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot.
3.Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
4.Edastada määrus teadmiseks Sotsiaalkindlustusametile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teavitas 05.11.2024 teatisega X. Xi (kaebaja), et ta on sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel saanud ajavahemikul 01.09.2024–30.09.2024 saanud vanemahüvitise maksmise kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksustavat tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiiri. Teatises on välja toodud, et kaebajale on liigselt välja makstud vanemahüvitist 2197,92 eurot. Teatises on selgitatud, et kui kaebajal on vastuväiteid või täiendavaid andmeid, mida SKA peab arvesse võtma ning mis võivad mõjutada tagasinõutava summa suurust, tuleb kaebajal need esitada hiljemalt 15 päeva jooksul pärast kirja kättesaamist. Samuti on kirjas selgitatud, et kui kaebaja nõustub väljamakstud vanemahüvitise ümberarvutamisega, on kaebajal võimalik liigselt saadud hüvitis tagastada 15 päeva jooksul enne haldusakti tegemist. Kirjas on selgitatud ka aluselt makstud summa osade kaupa tagastamise võimalust.
2.SKA 25.02.2025 vastuskirjaga selgitati kaebajale vanemahüvitise enammakse nõude asjaolusid. SKA esitas kaebajale enammakse nõude, kuna kaebaja on vanemahüvitise planeerimise kuul (01.09.2024–30.09.2024) teeninud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, mis on piirmäärast suurem. Vanemahüvitise saamise ajal tulu teenimise kuuna käsitletakse kalendrikuud, millal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu kantakse pangakontole ja kuhu on planeeritud vanemahüvitise päevad. Septembrikuus tulu teenimist kinnitas ka kaebaja tööandja. Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeritakse sotsiaalmaks tulu maksmise kalendrikuusse. Tulu maksmise kuud tõlgendatakse kui tööandja poolt töötajale tulu välja maksmise kuud.
Kaebaja juhtis SKA tähelepanu asjaolule, et SKA kodulehel selgitatakse, et tulu teenimise kuuks loetakse seda, millal on töötasu arvele kantud. Seetõttu selgitati kaebajale, et töötasu on tööandja poolt kaebaja arveldusarvele kantud septembrikuus. Kaebaja eelnevatest pöördumistest järeldas SKA, et kaebaja tõlgendas arvele kandmist kui tasu jõudmist kaebaja arvelduskontole. Kuna arvelduskontole summade laekumine võib olla erinev sõltuvalt pankade vahelistest maksete tegemise kiirusest, siis ei saa eeldada, et makse laekumine kontole on sama, mis tasu arvele kandmine.
3.Kaebaja esitas 17.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub SKA 05.11.2024 kirja tühistamist. Samuti soovib kaebaja talle tekkinud moraalse kahju hüvitamist temalt nõutava summa suuruses, kui kohus õiglaseks peab.
4.Tallinna Halduskohus palus 17.03.2025 SKA-l esitada kaebuses vaidlustatav haldusakt koos kõikide muude haldusmenetluses kogutud dokumentidega, mida ei ole kaebusele lisatud.
5.SKA teatas 20.03.2025 vastuseks kohtunõudele, et kaebajale ole veel ettekirjutust tehtud ehk haldusakti ei ole antud. SKA selgitas, et kaebajale edastati 05.11.2024 kiri, milles teda teavitatakse teadaolevast nõudest ning antakse talle võimalus esitada oma vastuväited ja arvamus või ka summa vabatahtlikult tagastada, kui kaebaja nõudega nõustub. Kui kaebaja ei nõustu nõudega, otsustatakse järgnevalt ettekirjutuse tegemine.
6.Tallinna Halduskohus jättis 26.03.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale 7-päevase tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli täpsustada kaebuse nõudeid ning tasuda riigilõiv kahju hüvitamise nõudelt. Kohus selgitas mh, et kui kaebaja leiab kohtumääruse analüüsimise tulemusena, et ta ei soovi menetluse jätkumist, on tal võimalik kaebusest loobuda või jätta määrusele vastamata.
7.Kaebaja teatas 02.04.2025 kohtule, et soovib kaebusest loobuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi kaebus tagastatakse, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 14 lg 1 kohaselt koostoimes sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 32 lg-ga 1 otsustatakse alusetult tehtud kulutuste tagasinõudmine ettekirjutustega.
9.Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles soovib SKA 05.11.2024 teatise tühistamist. Vaidlustatud teatisega teavitati kaebajat tema vanemahüvitise vähendamise kavatsusest ja talle liigselt välja makstud vanemahüvitise suurusest. Ühtlasi anti kaebajale vaidlusaluse kirjaga võimalus esitada enda vastuväiteid ja alusetult saadud vanemahüvitis vabatahtlikult tagastada, kui ta vastustaja nõudega nõustub. Samuti teavitati kaebajat, et kui kaebaja nõudega ei nõustu, jätkatakse haldusmenetlust aluselt makstud vanemahüvitise tagasinõudmiseks.
10.Vastustaja kinnitas kohtule 20.03.2025, et kohtule vastamise seisuga ei ole kaebajale enammakstud vanemahüvitise tagasinõude osas haldusakti antud. Ka kaebaja ei ole kohtule 02.04.2025 pöördumises välja toonud, et vastustaja oleks sellise ettekirjutuse kaebajale teinud. Seega puudub käesoleva määruse koostamise seisuga kehtiv haldusakt, s.o ettekirjutus, millega kaebajalt vanemahüvitist tagasi nõutaks, mida saaks tühistamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 1) vaidlustada. Vastava ettekirjutuse tegemisel on kaebajal võimalik seda eraldiseisvalt tühistamiskaebusega vaidlustada. Seega puudub kaebajal kaebeõigus ning kaebaja pöördus kohtusse ennatlikult. Sellest tulenevalt tuleb kaebaja tühistamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele.
12.Kaebaja soovis 17.03.2025 kaebuses esitada ka kahju hüvitamise nõude, paludes mittevaralise kahju hüvitamist temalt nõutava summa suuruses, kui kohus õiglaseks peab. Kohus jättis 26.03.2025 määrusega kaebuse käiguta ning palus kaebajal täpsustada, kas ta jääb 2(3)
mittevaralise kahju hüvitamise nõude juurde ning sellisel juhul selgitada ka, millist kaebaja subjektiivset õigust on vastustaja rikkunud. Lisaks tuli kaebajal kahju hüvitamise nõudelt tasuda riigilõiv. Kohus selgitas kaebajale ka, et kui ta ei soovi kaebuse menetlemise jätkumist, on tal võimalik kaebusest loobuda või jätta puudused kõrvaldamata. Kohus selgitas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kohus tagastab kaebuse.
13.Kaebaja sai 26.03.2025 määruse kätte 26.03.2025 avaliku e-toimiku kaudu, seega saabus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud 7-päevane tähtaeg 02.04.2025. Käesoleva määruse koostamise seisuga on kahjunõude sisulised puudused kõrvaldamata, sh on tasumata kahjuhüvitise suuruselt ettenähtud ulatuses riigilõiv. Tegemist on puudustega, mis takistavad kahjunõude menetlemist. Kaebaja esitas 02.04.2025 kaebusest loobumise avalduse, millest nähtub, et kaebaja ei hakka puudusi ka kõrvaldama, kuna kaebaja ei soovi menetluse jätkumist. Kuivõrd kaebusest loobumisega menetluse lõpetamisel ja kaebuse tagastamisel on kaebaja õigustele erinevad tagajärjed (vt HKMS § 43 lg 2 ning § 155 lg 6 koostoimes § 43 lg 1 p-ga 2), peab kohus kaebaja õiguste kaitseks, sh tulevikus võimaliku kahjunõude esitamise võimaluse säilimiseks, otstarbekaks kaebuse tagastamist kahju nõuet puudutavas osas. Sellest tulenevalt tagastab kohus kaebuse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. Xi kaebuse tervikuna.
15.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 sätestab, et riigilõivu tasumisest on vabastatud pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas. RLS § 15 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel (HKMS § 104 lg 8 ls 4). Kaebaja tasus kohtute infosüsteemi andmetel kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kohus loeb, et riigilõiv on tasutud tühistamiskaebuselt. Kuna praeguses asjas on olemuselt tegemist toetussumma ebaõige maksmise vaidlusega, on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega kohus tagastab kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu.
17.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.