Politsei- ja Piirivalveameti taotlus I.X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Helena Velba ja Rika Laarits Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – I.X, Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanik Lihtmenetluses, 21.03.2025 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I.X riigi õigusabi taotlus ja anda talle riigi õigusabi tema esindamiseks käesoleva määruse vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks, samuti õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses, mis on seotud tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise kinnipidamise tähtaja võimaliku pikendamisega.
1.1.Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
1.2.Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast määramist oma esindatavaga.
Anda luba I.X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.05.2025 (k.a).
4.Avaldatavas lahendis asendada puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
5.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määruse saamisel tõlkida see suuliselt puudutatud isikule ja selgitada talle selle edasikaebamise korda.
6.Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja selgitused ning põhjendused prantsuse keelde ja edastada see tõlke saamisel viivitamata puudutatud isikule.
Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Varasemalt on isikule riigi õigusabi osutanud Aleksei Ratnikov.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 21.03.2025 taotluse loa saamiseks Kongo Demokraatliku Vabariigi (Kongo DV) kodanik kodaniku I.X (sünd. XX.XX.XXXX) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (VSS) § 23 lõike 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lõikes 1 ja § 23 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud alused ja VSS § 68 punktis 6 nimetatud põhimõte. Istungil täpsustas PPA, et loobub VSS § 23 lõike 1 punktile 2 tuginemast (istungi salvestis 00:33:06 jj).
Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub eelnev asjaolude käik: -
Varasemad asjaolud nagu isiku kinnipidamise (VSS ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel), rahvusvahelise kaitse taotlemise ja põgenemisohu põhjenduste asjaolud on välja toodud PPA 07.10.2023, 30.11.2023 taotlustes, mis on esitatud haldusasja nr 3-23-2229 (VRKS) ning PPA 07.03.2024 ja 29.04.2024 taotlustes, mis on esitatud haldusasja nr 3-24-694 (VSS) raames. PPA neid asjaolusid taotluses ei korda. Selguse huvides toob kohus aga varasemate puudutatud isikuga seotud haldusasjade pinnalt siiski täiendavalt välja asjakohaseimad isiku Eestisse saabumise, rahvusvahelise kaitse taotluse ja varasemalt kinnipidamisega ja sealt vabastamisega seotud asjaolud.
-
PPA pidas Tallinna Lennujaamas 06.10.2023 kinni isiku, kes oli suundumas Pariisi väljuvale lennule ja esitas oma isiku tuvastamiseks B.A.N (sünd. XX.XX.XXXX) nimele väljastatud Belgia ID-kaardi, mis oli politseiandmebaasi Apollo andmetel omanikult varastatud 08.01.2022. PPA pidas isiku VSS § 15 lõike 1 alusel kinni ning alustas temale lahkumisettekirjutuse koostamist. PPA tuvastas 07.10.2023 vestluse käigus isiku tema enda ütluste alusel kui Kongo Demokraatliku Vabariigi kodaniku S.V.J (sünd. XX.XX.XXXX). Isik esitas vestluse käigus PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohus andis 08.10.2023 määrusega nr 3-23-2229 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 08.12.2023 ning pikendas 01.12.2023 määrusega PPA-le antud luba kuni 01.04.2024.
-
Isik on vabastatud viimati kinnipidamiskeskusest 29.08.2024.
-
PPA luges 01.12.2023 otsusega nr 12310070016-1 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi isikule ettekirjutuse lahkumiseks Kongo DV-sse (sundtäidetav alates seadusliku viibimisaluse lõppemisest) ja kohaldas temale sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus selgus, et isiku tegelik nimi on I.X (sünd. XX.XX.XXXX) ning ta on Kongo DV kodanik.
-
Isik esitas PPA 01.12.2023 otsuse tühistamiseks kaebuse (haldusasi nr 3-23-2992), mille Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2024 otsusega rahuldamata. Tallinna Halduskohus keelas 06.03.2024 määrusega esialgse õiguskaitse korras isikule tehtud lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise kuni haldusasja nr 3-23-2992 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 2
-
19.03.2025 tegi Tallinna Ringkonnakohus asjas 3-23-2992 otsuse, millega otsustas jätta I.X apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2992 muutma.
-
Isik peeti kinni 20.03.2025 kell 12:01 VSS § 15 lõike 1 alusel PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt 48-tunniks aadressil Pärnu mnt 139, Tallinnas ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse.
-
20.03.2025 viidi puudutatud isikuga läbi piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnike poolt vestlus eesmärgiga selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud ja anda isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste toimingute suhtes. Küsitlusest selgus, isik saab aru oma kinnipidamise põhjusest seoses asjaoluga, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus on Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2025 otsusega rahuldamata jäetud ning seetõttu ei oma ta enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatust. Kuigi isik väidab, et saab kohtumäärusest aru, ei mõista ta kinnipidamise vajadust ega aktsepteeri PPA hinnangut. Isik küll kinnitab kavatsust mitte põgeneda, tuues põhjenduseks senise õiguskuuleka käitumise (ta on viibinud Eestis kuus kuud samas elukohas, käinud regulaarselt registreerimas ning ei ole kasutanud võimalust riigist lahkuda), kuid lisab, et põgenemine oleks lihtne. Samuti nähtub küsitlusest, et ta keeldub igasugustest tegevustest, mis viitaksid koostöövalmidusele tagasisaatmise protsessis – ta ei ole taotlenud ega kavatse taotleda koduriigi isikut tõendavat dokumenti, põhjendades seda sooviga jääda Eestisse ja jätkata protsessi saamaks rahvusvahelist kaitset.
-
PPA alustas isiku dokumenteerimist varasemalt 08.04.2024 ja 18.06.2024 jõudis taotletud ajutine reisidokument Eestisse. Reisidokument kaotas oma kehtivuse 04.12.2024.
3.Istungil avaldas PPA kokkuvõtvalt, et jääb oma taotluse juurde. Rahvusvahelise kaitse menetluses on ohtu isiku elule tema koduriigis juba hinnatud. Isikule on selgitatud dokumenteerimise kohustust ja võimalusi (sh 14.05.2024), aga isik ei ole koostööd teinud. Kui isik ka hakkaks koostööd tegema, oleks põgenemisoht jätkuvalt alles.
4.Istungil esitas puudutatud isik riigi õigusabi taotluse ja avaldas kokkuvõtvalt, et vaidleb taotlusele vastu. Isik on varasematest järelevalvemeetmetest kinni pidanud ja kui ta oleks tahtnud riigist lahkuda, siis ta oleks seda teinud. Isik ei tea, mida tea peab dokumentide saamiseks tegema ja PPA ei ole seda talle ka selgitanud. Isik on nõus dokumentide hankimisele kaasa aitama. Seoses võimaliku lahkumiskohutuse vabatahtliku täitmisega ütles isik, et kui see kohustus peaks (tingimuslik selgitus) tal olema, siis koduriiki ta ei naase, kuid arvab, et mõni teine riik Schengeni alal võib olla nõus teda vastu võtma.
KOHTU PÕHJENDUSED
Riigi õigusabi taotluse lahendamine
5.Puudutatud isik soovis istungil teada, miks tal ei ole advokaati ja kohus mõistis isiku taotlust selliselt, et isik soovib menetlusabi korras advokaadi määramist. Kohus selgitas istungil, et tulenevalt PPA taotluse kiireloomulisusest ja kohtu selgitamiskohutusest, ei anna kohus menetlusabi PPA taotluse üle otsustamise käimasolevas menetluses, kuid menetlusabi on võimalik taotluse rahuldamisel sellele määruskaebuse esitamiseks (istungi salvestis 00:03:18 jj). Kohtule ei nähtu ja menetlusosalised ei ole välja toonud määrust, mille alusel saaks jaatada varasemat riigi õigusabi jätkuvust.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lõike 1 punkti 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku 3
taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lõige 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.
7.Tulenevalt RÕS § 6 lõikest 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lõige 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.
8.Kuigi isik ei ole esitanud majandusliku seisundi teatist, puudub kohtu isikuga seotud varasemaid menetlusi ja ka PPA taotluses kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes alus kahelda, et isikul puuduvad piisavad sissetulekud ja muud vabad vahendid, mille arvelt saaks taotleja õigusteenustega kaasnevad kulud kanda (vt nt haldusasi 3-23-2919).
9.Arvestades, et isik esitas menetlusabi taotluse kohtuistungil, PPA taotluse kiireloomulisust ja seda, et isiku õigused taotluse esimese astme menetluses on tagatud läbi kohtu selgitamiskohustuse (istungil selgitas kohus isikule asjaolusid ja isik sai oma seisukoha korduvalt esitada, isik kinnitas, et taotlusega seotud asjaolud on talle arusaadavad), ei määra kohus puudutatud isikule esindajat käesolevas menetluses. Küll on isiku jaoks kaalul olevad hüvesid arvesse võttes põhjendatud rahuldada riigi õigusabi taotlus selliselt, et anda isikule riigi õigusabi tema esindamiseks käesoleva määruse vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks, samuti õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses, mis on seotud tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise, kinnipidamise tähtaja võimaliku pikendamisega. Kohus selgitab, et see tähendab, et kohus rahuldab isiku riigi õigusabi taotluse edasiulatuvalt.
10.RÕS § 15 lõike 5 järgi määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16. Arvestades taotluse esitaja majanduslikku seisu, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 punktis 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
11.Kohus rõhutab et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4). PPA taotluse lahendamine
12.HKMS § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
13.Puudutatud isiku suhtes tehtud Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 otsus nr 3-23-2992 on lõplik otsus VRKS § 31 lõike 1 punkti 2 tähenduses, siis on halduskohtu otsuse tegemisega puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ja sellest tulenev seaduslik alus Eestis viibimiseks lõppenud. Isikule ei tulene seaduslikku alust Eestis viibimiseks ka sellest, et Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määrusega on esialgse õiguskaitse korras keelatud tema Eestist väljasaatmine kuni haldusasja nr 3-23-2992 menetluse lõpuni (vt VSS § 14 lg 6). Halduskohus ei ole peatanud PPA 01.12.2023 otsuses nr 12310070016-1 tehtud lahkumisettekirjutuse kehtivust, vaid keelas üksnes lahkumiskohustuse sundtäitmise. Halduskohtu määrust ei ole ka vaidlustatud ja see jõustus 23.03.2024. Seega saab isiku KPK-s kinnipidamise aluseks olla VSS (vt ka TlnRnKm 20.06.2024 nr 3-24-694, p 12). 4
14.VSS § 2 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lõikele 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.
15.Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Puudutatud isikule on 01.12.2023 otsuses nr 12310070016-1 tehtud lahkumisettekirjutus (vt haldusasjas 3-23-2992 digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 13 jj).
16.Vastavalt VSS § 23 lõikele 1 taotleb PPA halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS § 10 lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks nimetatud alustest on täidetud.
17.VSS § 23 lõiked 1 ja 11 sätestavad võimaluse paigutada Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse tema lahkumiskohustuse tulemusliku täitmise tagamise eesmärgil, kui esineb põgenemise oht. Välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamine on lubatav, kui see on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (RKHKm 31.02.2017 nr 3-3-1-93-16, punkt 13).
18.Esiteks tugineb PPA taotluse esitamisel VSS § 23 lõike 1 punktile 1 – põgenemisoht. Põgenemise ohu on PPA oma taotluses sisustatud VSS § 6 8 punktiga 6 – välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
18.1.Välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamise eesmärk on tagada, et ta oleks väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks kättesaadav ning teeks PPA-ga enda välja saatmiseks vajalikku koostööd. Kohus nõustub PPA-ga, et taotluses toodud asjaolusid arvestades, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 68 punktis 6 toodud põgenemisoht.
18.2.Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku viibimisalust puudutavaid otsustusi erinevates menetlustes, mis võivad mõjutada isiku käitumist vabaduses. PPA ja kohtud ei saa aga sellegipoolest loobuda prognoosotsuse tegemisel isiku varasema käitumise hindamisest. Isiku kinnipidamiseks peab põgenemise oht olema piisavalt suur (RKHKm 16.06.2017 nr 3-3-1-24-17, punkt 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Põgenemisoht hõlmab endas nii prognoosi, et isik võib asuda teise riiki, kui ka seda, et isik võib hakata Eestis koostööst PPA-ga kõrvale hoiduma.
18.3.Kohus jagab PPA hinnangut, et isiku varasemat käitumist ja praeguseid hoiakuid arvestades on KPK-s kinnipidamine vältimatult vajalik, sest isikuga seotud asjaolud viitavad reaalse põgenemisohu esinemisele. Puudutatud isik avaldas 20.03.2025, et tema sooviks on jääda Eestisse ja seletustest nähtub ka see, et koduriiki naasta isik ei kavatse (käesolevas haldusasjas dtl 5). Puudutatud isik kinnitas ka istungil, et ta ei ole valmis Schengeni alalt kodumaale naasma ja isiku selge soov on jääda Eestisse (istungi salvestis 00:22:19 jj). Puudutatud isik avaldas varasemalt 13.11.2023 vestlusel PPA-ga (haldusasjas 3-23-2992 dtl 100) ka seda, et tema algne siht oli siiski jõuda Prantsusmaale. Olukorras, kus isikul puudub Eestiga mis tahes side ning tema rahvusvahelise kaitse taotlust ja apellatsioonkaebust ei ole saatnud edu, on kohtu hinnangul piisavalt tõenäoline, et KPK-st vabastamise korral liigub isik edasi Prantsusmaale, ootamata ära rahvusvahelise kaitse asjas kohtuotsuse jõustumist ja 5
võimalikku väljasaatmist. Isegi kui pidada usutavaks 20.03.2025 antud seletusi, et isik soovib jääda just Eestisse, tuleb seda selgitust kõrvutada isiku kinnitusega (sh käesoleva haldusasja istungil), et ta kodumaale lahkuda ei saa ega kavatse ning sellega, et isik ei ole astunud samme dokumentide hankimiseks. Seega on tõenäoline, et isik hakkab Eestis koostööst PPAga kõrvale hoiduma.
18.4.Kohus võtab arvesse ka puudutatud isikuga seotud isiklikke asjaolusid. Isik andis 20.03.2025 selgitused, et on kogunud raha, mida on talle andnud kirikuga seotud inimesed ja ta elab 20 euroga nädalas. Samas PPA kinnitusel isiku kinnipidamisel ja tema majutuskohta minekul ilmnes, et isik oli juba kõik oma asjad kokku pakkinud ja 695 eurot oli peidetud aluspesu vahele. Ühes kaebaja poolt varasemalt oma identiteedi varjamisega (01.12.2023 määruse nr 3-23-2229 p 11, haldusasjas 3-23-2229, dtl 01.12.2023 määrus) ja ebaõige dokumendi teadliku esitamisega (08.10.2023 määrus nr 3-23-2229 p 9-10.2, haldusasjas 323-2229, dtl 08.10.2023 määrus) leiab, kohus, et need asjaolud kinnitavad kahtlust, et isik on valmis ennast varjama.
18.5.Eelnevalt väljatoodust johtuvalt ei väära põgenemisohtu ka see, et isik on vabastatud kinnipidamiskeskusest 29.08.2024 ja ta on ennast nõuetekohaselt registreerinud ega ole Eestist lahkunud. Eluliselt usutav on, et olukorras, kus edasised eduväljavaated haldusasjas 323-2992 vähenevad, astub isik samme Scehengeni alale jäämiseks hoidudes kõrvale koostööst PPA-ga.
18.6.Kohus märgib täiendavalt, et praegusel juhul oleks ka VSS § 68 punktile 2 tuginemine asjakohane, sest puudutatud isik on rahvusvahelise kaitse taotlemisel esitanud valeandmeid oma identiteedi kohta (TlnRnKm 07.02.2025, 3-24-3183/47, p 20). Puudutatud isik avaldas 13.11.2023 (haldusasjas 3-23-2992 dtl 98), et esitas vale nime vältimaks kodumaale väljasaatmist. Kohtu hinnangul kinnitab see isiku valmidust väljasaatmise vältimise eesmärgil valeandmeid esitada.
19.1.VSS § 23 lõike 1 punkt 3 eeldab, et välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Nimetatud punktile tuginemine eeldab lisaks, et isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisele (vrd RKHKm 16.06.2017 nr 3-3-1-24-17, p 11). Asjas nähtub, et puudutatud isikul ei ole hetkel kehtivat reisidokumenti. PPA selgitab, et alustas isiku dokumenteerimist 08.04.2024 ja 18.06.2024 jõudis taotletud ajutine reisidokument Eestisse. Reisidokument kaotas oma kehtivuse 04.12.2024 ning PPA peab uuesti alustama isiku dokumenteerimisega. Isik on vabastatud varasemalt kinnipidamiskeskusest 29.08.2024 ning alates sellest kuupäevast ei ole isik teinud ühtegi püüdlust, et endale dokument hankida ning seega pole aidanud kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Arvestades, et isiku kinnipidamine ei ole esmakordne, pooleliolevat rahvusvahelise kaitse menetlust kohtus ja PPA poolt isikule selgitatut ka käesolevas menetluses, peab isikule dokumentide hankimise kohustus arusaadav olema. Isik aga viitab vestlusel PPA-ga viitab passi fotole ja Valgevenes viibimisega seotud dokumentidele, mis kohtu hinnangul kinnitab isiku soovimatust tegeleda dokumentide hankimisega (käesoleva haldusasja dtl 5).
19.2.Istungil selgitas puudutatud isik, et kuigi ta on dokumentide hankimise kohustusest aru saanud (00:18:06 jj) ei ole ta teadlik, mida ta dokumenteerimisele kaasaaitamiseks tegema peaks ja PPA ei ole talle seda ka selgitanud (istungi salvestis 00:18:55). Kohtu hinnangul ei ole isiku seletused selles osas usutavad ega kooskõlas varasemates menetlustes tuvastatud asjaoludega. Haldusasjas 20.06.2024 määruses asjas 3-24-694 selgitas kohus isiku kohustust dokumentide hankimisel kaasa aidata ja seda, et isik pole seda teinud (haldusasjas 3-24-694 dtl 264). Isiku selgitused on vastuolus ka varasemates haldusasjades antud selgitustega (vt nt 6
Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 määrus asjas 3-24-694, haldusasjas 3-24-694 dtl 164). PPA kinnitas istungil, et 14.05.2024 on isikule selgitatud dokumenteerimisega seotud asjaolusid ja palutud teha koostööd (istungi salvestis 00:28:56). Seega nähtub, et isik on oma kohustustest seoses dokumenteerimisega teadlik, kuid tema apaatsus koostöö osas on olnud järjepidev.
19.3.Kokkuvõttes on kohtu hinnangul täidetud VSS § 23 lõike 1 punkt 3 tingimus.
20.Kohus leiab, et ka mitme järelevalve meetme samaaegne kohaldamine ei oleks praeguseid asjaolusid arvesse võttes tõhus. Järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab välismaalase suhtes usalduse määra, mis antud juhul õigustatud ei oleks, kuna isikuga seotud asjaolud annavad aluse koheseks põgenemisohuks sõltumata sellest, et isik on varem registreerimiskohutust täitnud. Puudutatud isikul on piisavalt oskusi Schengeni viisruumis ringi liikumiseks, isikul olid kinnipidamisel asjad kokku pakitud ja ka peidetud pigem suur hulk sularaha. Lisaks on isik varasemalt juba esitanud valeandmeid oma identiteedi kohta ja isik on väljendanud selget vastumeelsust kodumaale naasmise osas. Istungil ja PPA-le 20.03.2025 antud seletustes rõhutas isik, et on seni järelevalvemeetmeid täitnud (käesolevas haldusasjas dtl 4-6, istungi salvestis 00:40:45 jj). Kohtu hinnangul võimaldavad ka istungil antud seletused selle kohta, et isik ei ole valmis Schengeni alalt kodumaale naasma ja isiku selge soov jääda Eestisse ühes asjaoluga, et isik kohtu hinnangul teadlikult hoidub koostööst dokumentide hankimiseks (käesoleva määruse p 19) vastukaalus kaebaja varasemale järelevalvemeetmetest kinnipidamisele järeldada, et isik asub hoiduma koostööst PPA-ga. Kohus märgib, et isik andis istungil seletusi selle kohta, et tal ei ole olnud võimalik dokumenteerimisele kaasa aidata, sest tal puudub selle kohta teadmine, kuid see on selges vastuolus varasemalt tuvastatuga. See annab aluse kahelda isiku usaldusväärsuses.
21.Kokkuvõttes annavad kohtu hinnangul puudutatud isikuga seotud varasemad sündmused ja isiklikud asjaolud aluse nõustuda PPA-ga, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei oleks ta PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik.
22.Eeltoodud asjaolusid arvestades on puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks vältimatu tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse ega ole ülemäärane. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu.
23.VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
24.Eeltoodule tuginevalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa I.X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2025 (k.a).
25.Kohus rõhutab, et isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel. Kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist, näiteks astub isik selgeid samme dokumentide hankimiseks ja teeb PPA-ga selles osas koostööd, tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.